Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, kuuendast juunist, stuudios on Kai Vare. Alkoholi joomine on Eestis languses, aga ikkagi nõudis alkohol möödunud aastal rohkem kui 1000 inimese elu. Maanteeamet kaalub ühe variandina jõgeva põlve Valga büroo sulgemist. Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Ivari Padari sõnul peaks maanteeamet enne otsuse tegemist arvestama, et teenuse kvaliteet ei tohi halveneda. Eestis tehakse head kultuurile ajakirjandust, mõelda tuleb aga selle peale, kuidas viie kultuuri internetiajastul lähemale noorem igale põlvkonnale see selgus Tartu Ülikooli teadlaste uuringust. 76 aastane Saksa president Joachim Gauck teatas, et ei kandideeri kõrge ea tõttu teiseks ameti lisaks. Briti peaminister David Cameron süüdistas Brexiti toetajaid taas riigi majanduse ohtu seadmises. Hiina ostab Itaalia jalgpallifirma intermilaan enamusosaluse. Hiina president on suur jalgpallisõber ja loodab, et Hiina võistkond tuleb kunagi jalgpalli maailmameistriks. Võrus valmib kohalikust piirkonnapolitseiniku ja Memento ühenduse eestvedamisel suur küüditatute-le pühendatud memoriaal. Meie metsad on väga tuleohtlikud, enamik maastikupõlengutest tekkiv inimese süül. Ilm on meil öösel sajuta, sooja on kolm kuni 10 kraadi, maapinnal võib kuni kolm kraadi öökülma olla. Homme on kohati hoovihma oodata. Sooja tuleb 16 kuni 20 kraadi. Eestlased tarbivad viimastel aastatel üha vähem alkoholi, samastab akse meelemürke Eestis üle 1000 inimese aastas. Indrek Kiisler jätkab. Peaaegu 10 aastaga on alkoholi tarbimine vähenenud Eestis ligi kolmandiku võrra. Kui veel 2007. aastal joodi puhast alkoholi inimese kohta ligi 15 liitrit aastas siis möödunud aastal oli see langenud 10-le koma kolmele liitrile. Näiteks viinatoodet eelmisel aastal 26 protsenti vähem ja õlut 13 protsenti vähem kui aasta varem. Ainsana väikeses kasvutrendis veinide joomine. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et inimesed eelistavad üha lahjemaid alkohoolseid jooke ning ka juuakse harvemini. Need, kes mõõdukalt tarvitasid, need tarbivad veel vähem. Kahjuks on küll nii, et kes on päris nüüd suurtarbijad? Neid me aidata pole suutnud ja võime öelda mõnes mõttes inimeste hulgas on toimunud selline polariseerumine on teatud inimeste rühmad, kellel on tervislikum eluviis. Inimene, kes tahab osaleda maraton, fid ratturitest, selge see, eks, et seal on, ei ole sul võimalik elada sellist elustiil, et eelmine ööbiad pidu ja järgmine päev jookseb maratoni. Aga on teatud inimeste grupid, kellele miski ei mõju ja, ja pidu võib käia edasi kuni surmani. Ja neid, kellelt alkohol möödunud aastal elu võttis, oli tervise arengu instituudi juhi maris Jesse väitel üle 1000. Lisaks otsestele alkoholist tingitud haigustele on alkoholiga seotud kümned surmaga lõppevad õnnetused ja enesetapud. Ta tõi näite liiklussurmadest. Siin on kaks noort meest, kes surid eelmisel aastal Rannus väga traagilises liiklusõnnetuses, kes olid joobes kaks tüdrukut, kes selles samas õnnetuses samas autos tagaistmel surid, ei olnud joobes. Et selliseid surmasid siis, kus alkohol on osaline, aga see ei kajastu, on veel samuti, nagu ka inimesed, kes surevad südame veresooni on haiguste tõttu infarkt. Insult, erinevad vähid, kus on alkohol suur riskitegur, aga sellel diagnoosis alkoholisõna ei ole sees, neid inimesi Eestis on samuti tuhandet, mistõttu me julgeme öelda, et konservatiivne hinnang alkohol põhjustab üle 1000 surma aastas. Eesti riik on viimastel aastatel hoogsalt tõstnud alkoholiaktsiise, see on aga kaasa toonud viinaralli ohu Lätti. See aasta me näeme kahjuks selline Lätist ostud on olnud nagu aina populaarsemad. Maanteeamet kaalub ühe variandina Jõgeva, Põlva ja Valga büroo sulgemist, otsus tehakse teatavaks juuli alguses. Ümberkorralduskava arutati maanteeameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajate osalusel. Täna riigikogu maaelukomisjonis jätkab Janek Salme. Maanteeameti Jõgeva, Põlva ja Volga büroodes töötab kokku üheksa inimest. Büroode teenuseid kasutab aastas 8000 kuni 9000 inimest. Ühe büroo tegevuskulu aastas on umbes 150000 eurot. Ühes büroos tehtud toimingutest laekub aga riigilõivu 250000 kuni 350000 eurot aastas. Jõgeva, Põlva ja Valgamaavanemad on majandusministrile saadetud pöördumises rõhutanud, et maanteeametil pole vajadust kaaluda büroode sulgemist kulude vähendamise eesmärgil sest kohalikud Sa tahad need ära teenuseid tarbides. Samas on maavanemad märkinud, et büroode sulgemine ja teenuste osutamine naabermaakondades suurendaks aastas umbes 20000 teenuse tarbija aja- ja rahakulu. Riigikogu maaelukomisjoni tänasel istungil oli kutsutud ka maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi. Ta ütles vikerraadio saates uudis pluss, et Jõgeva, Põlva ja Valgabüroode asjus kaalutakse nelja varianti. Esimene variant ei toimu mingit muudatust, teine variant on büroo suletakse. Kolmas variant on see, et büroo hakkab oma teenust osutuma samas mahus, aga teatud päevadel nädalast ja siis neljas variant on tegelikult Rapla variant on ikkagi avatud eelplaneeringuga ja sealt kaks inimest osutab teenuseid ja lisaks on Raplas võimalik vastu võtta ka rasketehnikasõidueksamid. Telliskivi sõnul on teenindusbüroode reformi põhjuseks soov teenuste kvaliteeti tõsta ning samuti kavatsus hakata eksameid läbi viima tihedama liiklusega paikades. Suurtes büroodes on võimalik vastu võtta kõik teenuseid ülevaatused teha angaaris ei pea seda kuskil õues tegema ja teine pool, mis puudutab sõidueksamite poolt, on liiklusohutus me täna igati väga tahame, et liiklusohutus meie teedel paraneks. Ja siin on eksami poole pealt soov, et eksamid hakatakse tehtama suurtemates kohtades. Maaelukomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Ivari Padar ütles pärast kohtumist, et komisjoni arvates peab maanteeamet enne otsuse tegemist arvestama sellega, et teenuste kvaliteet ei halveneks. Me saame väga hästi aru, et suur osa maanteeametiteenused on tulnud interneti, nad on seal nii-öelda hästi ära lihvitud ja kättesaadavad, aga un asjasid, mida kindlasti interneti asemel, et selline füüsiline kohalolek on võimalus kohal olla, on väärselt oluline ja maanteeamet oma reformide puhul peab sellega arvestama, et olgu siis sõidueksami tegemise võimalus kohapeal, et iseenesest, kui need sõidueksami andjade kontrollijad, et kuna nemad on, siis need roteeruvad. Maaelukomisjoni liige, keskerakondlane Heimar Lenk leidis, et ümberkorraldusplaane on alustatud valest otsast. Seda plaani ei tohi ellu lasta viia, kuigi ma saan aru, et see on valitsuse korralduskonna, praegu käib suur kokkuhoid Eestis sama soovitusega nendele juhtidele ärge minge mainimise kallale. Miks te seda teenust punkti peale hakata kokku hoidma, aga teil on pealinnas suur keskkontor, laske sealt oma asetäitjad lahti ja võtke seal osakonnas kokku. Maanteeameti heaks otsuse teatavaks tegema juuli alguses ning tõenäoliselt jõustuvad muudatused sügisel. Kultuuriajakirjanduse kvaliteet on Eestis hea, aga tähelepanu tuleks pöörata sellele, et inimeste meediat, tarbimine on aastate jooksul muutunud, selgub Tartu Ülikooli teadlaste tehtud uuringust. Kärt Kelder võtab kokku. Kultuuritarbimine on püsinud aastate lõikes stabiilne, küll aga erineb nähtavalt näiteks nõukogude ajast, selgitab emeriitprofessor Peeter Vihalemm. Kolm-nelikümmend protsenti rahvas, need, kes on vähemasti harva kultuuri, siis materjalide jälgijad, kas see tendents tõusnud pigem langenud teise püsib paigal üldiselt seal oleneb muidugi kust ajast me võtame, mis ajaga me võrdleme, aga kui me vaatame viimast kümmet tiitli teist aastat, siis see püsib paigal, aga muidugi nõukogude. Professor Marju Lauristin tõdeb, et hetkel on kultuuriajakirjanduse tarbijate vahele tekkinud lõhe. Tuur praegu oma niisugusse, skulptuuri skulptuuriprotsessis on tegelikult Eesti-sugusest üldisest nagu elu mingist haardest isegi mitu head sammu ees. Meie probleem on pigem selles, mida Eestis ei ole nagu enne nii tunda olnud, et neil nagu kultuur rebib ennast taga sellest üldpinnasest nagu kõrgemale lahti. Praegu tundub, et just selle viimase paarikümne aastaga, kus materiaalsed mured ja see turuedu on muutunud kõlariga ühiskonnas väärtusena liiga valdavaks on see tekitanud ka niisugusele, tõesti, ma ütleks, et esmakordselt kultuuriloos lõhe, lõhe oleks võimalik sulgeda, mida rääkisid ajakirjanikud tegema? Noh, ma arvan, et siin ajakirjanikud üks ei suuda midagi teha. Kõigepealt asjake peale haridusest ja noh, meie tänane sõnum väga palus sisaldavat pöördumist Kultuuriministeeriumi Haridusministeeriumil rohkem näha. Et nad on tegelikult sedasama asja eest väljas praegu probleem ongi sellega, et, et tegelikult koolihariduses kogu see niisugune traditsioonilises mõttes kultuuriline pool, isegi elementaarne lugemisoskus, see kipub olema väga halvas seisus. Lauristin toob välja, et samuti vajab professionaalne kultuuriajakirjandus nagu näiteks ajaleht sirpi, telesaade OP toetamist üldväljaannete nagu näiteks Postimehepoolse tutvustuse kaudu. Turundamine on võimalus, kuid ei tohi samas muutuda domineerivaks väljaannetes, kus kirjeldamise asemel tuleb olla rohkem analüütiline, lisab uuringu juhtiv ekspert Ragne Kõuts. Selline üldine võib olla märksõna, on selline loomemajanduslik pööre, see tähendab seda, et kajastusviis on tutvustav arvustus tegelikult, et see hästi palju hakkab juba haakuma sellega, mida kultuuriturundus teeb see kultuurikajastus, see peaks olema dialoogiline ehk siis võib-olla pigem esitada rohkem küsimusi, mitte anda ette hinnanguid. Uku Toom Briti peaminister David Cameron süüdistas täna Brexiti toetajaid, fantaseerimised ja majanduse ohtu seadmises. Peaministri erakonnakaaslane ja Brexiti leeri üks juhte Boris Johnson aga väitis, et majanduse lühiajaline tagasilöök asendub peagi fantastilise eduga. Briti konservatiivid on olnud Euroopa Liidu küsimuses aastakümneid lõhenenud ja rünnakud on muutunud 23. juuni referendumil aina teravamaks. Cameron kutsus täna koos rivaalitsevat Tööerakonna, liberaaldemokraatide ja roheliste poliitikutega valijaid toetama Suurbritannia jäämist Euroopa Liidu koosseisu. Peaminister hoiatas, et Euroopa Liidust lahkumine paneks Briti majandusele pommi ja kõige hullem on see, et me paneme süütenöörile ise tule otsa. Samal ajal sai täna teatavaks, et võrguleheking things. Küsitluse kohaselt asusid Brexiti toetajad esimest korda ligi kuu aja jooksul juhtima. Küsitluse kohaselt toetab referendumil Suurbritannia lahkumist Euroopa liidust 51 protsenti liitu jäämist 49 protsenti brittidest. Saksa president Joachim Gauck teatas täna, et ei kavatse kõrge ea tõttu teiseks ametiajaks presidendiks kandideerida. 76 aastane president märkis, et tal läheb kenasti, viidates spekulatsioonidele oma tervisliku seisundi üle, kuid lisas. Tean, et eluaastat 77 kuni 82 võivad olla teistsugused. Ma ei saa tagada, et mul jätkub energiat ja vitaalsust veel viieks ametiaastaks. Saksa presidendi valib parlament ja järgmine riigipea valitakse 2000 seitsmeteistkümnenda aasta veebruaris. Soome välisminister Timo Soini kohtus täna Moskvas oma vene kolleegi Sergei Lavroviga. Pressikonverentsil kerkisid kõige rohkem esile NATO ja Ukrainaga seotud teemad. Näiteks küsiti välisministritelt kommentaari täna algavate Baltops mereväeõppuste kohta. Soini märkis, et selliseid õppusi on ennegi olnud ja selle eesmärgiks on vaid tugevdada oma kaitsevõimet. Ta rõhutas, et Rootsi ja NATO-ga koostöös tehtavad õppused pole kellelegi vastu suunatud. Lavrov kordas pressikonverentsil varemgi välja öeldud seisukohti, mille kohaselt NATO lähenemine Venemaa piiridele sunnib Moskvat vastu samme astuma. Saksa kantsleri Angela Merkeli büroo andis Türgi presidendile Recep Tayyip Erdoğan neile terava vastulöögi tülis seoses Saksa parlamendi otsusega tunnistada armeenlaste massitapmine osmani impeeriumi poolt genotsiidis. Erdogan väitis eelmisel nädalal hääletust kommenteerides, et 11 türgi juurtega saksa parlamendi liiget toetavat Kurdistani Tööpartei terrorismi ja nõudis vereanalüüsi, tegemaks kindlaks, mis sorti türklased nad on. Merkeli kõneisik ütles täna, et Saksamaal on täiesti arusaamatu teatud parlamendisaadikute seostamine terrorismiga. Resolutsioon oli demokraatlikult valitud ja põhiseaduslikult sõltumatu. Bundestagi algatus. Itaalia jalgpalli ajaloos pöördus täna ette uus lehekülg tuntud jalgpalliklubi Milano interenamusosaluse omandas Hiina investorite grupp Suning. Ülle Toode annab teada Inter Milani jalgpalliklubi juhid teatasid täna Ida-Hiinas ningis toimunud pressikonverentsil, et 68,55 protsenti Milanos asuva maailma juhtiva jalgpalliklubi aktsiatest on 270 miljoni euro eest müüdud Hiina investorite suurkorporatsioonile suuning. 1908. aastal Milanos loodud ja tänaseks paljude maailma vutifännide lemmikklubi inter Milan enamuse omandamine on Hiina investor grupi jaoks seni suurim klubi ost piiri taga. Tulime oma grupiga jalgpalliturule vaid ligi aasta tagasi ja nüüd üllatame kogu maailma sellega, et. Sime Milano Interi ütles suu ning Grupi president Song Dong pressikonverentsil, millel osalesid ajakirjanikud. Enam kui 400-st maailma juhtivast meediaettevõttest. Pidulikke kõnesid saatis Milan Interi jalgpalliklubi uus itaalia ja hiinakeelne hümn. Võidame koos. Inter Milani enamusosaluse omandamine on grupi presidendi sõnul osa firma turundusstrateegiast, mille eesmärk on tipptasemel jalgpalli ja inter Milani kaudu teha ettevõtte bränd tuntuks kogu maailmas. Jalgpallifännist Hiina president, siis Imping toetab igati suuning Grupi tehingut. See on osa laiemast riiklikust strateegiast, mille eesmärk on 2025.-ks aastaks tuua sporditööstusse ligi 850 miljardi dollari ulatuses investeeringuid ning luua spordisektoris niinimetatud ökosüsteem. Sellesse kuuluksid spordiklubide omanikud, matside eetriõigustega tegelevad firmad, mängijate agentuurid, võitluste ülekannete platvormid ja spordiga seotud e-äri president siis pingisoov on, et Hiinast saaks tulevikus jalgpalli maailmameister läbi aegade Itaalia jalgpallitähtmeeskonnal inter Milani pole viimastel aegadel mängud kuigi hästi läinud ja Euroopa meistrivõistlused võitis võlgades vaevlev klubi viimati 2010. aastal. Hiinlased lubavadki nüüd ka inter Milani võlad kinni maksta ja klubi maailma tippu tagasi viia. Hiina investorid on osanikud juba ka mitmetes teistes maailma juhtivates jalgpalliklubides, nagu näiteks Manchester City Inglismaal, Atletico Madrid Hispaanias ning New York City FC USAs. Samas käivad hiinlastel ostuläbirääkimised juba ka inter, Milani konkurents klubi ja teise Itaalia tuntud vutimeeskonna AC Milaniga rahvusringhäälingu raadiouudistele Ülle Toode Rooma. Tagasi Eestisse Põhja-Eesti regionaalhaigla keskus avas täna Tallinna Vabaduse väljakul doonoritelkide suve Liisa-Lota Vikingis kohal. Esimesel tõlgi suvel 10 aastat tagasi loovutati telkides üle 500 liitri verd ja praegu on see arv kolm korda suurem. Lahkete vere annetajate arv kasvab jõudsalt ja eelmisel aastal lisandus doonorite rekuussada 30 inimest. Tänavusel aastal loodetakse veelgi rohkem vere loovutajaid. Hommikune järjekord andis selleks lootust. Esimesena astus doonoritelki sisse kahekümnendates mees, kes verd annetanud alates 2004.-st aastast. Täpselt ei tea, mitmesse, nüüd on, aga on ennemgi antud, miks te seda õige palesteetähkrisin, sisemine kutsumus, et väike heategu võib olla maailma tagasi anda isenda poolt. Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse arst Sirli tikas ütles, et vere annetamine on lihtne inimene tuleb telgiuksest sisse registreeru, siis teaksime, et läbivaatus ja läheb edasi vere lohutusele. Lõpuks siis viimases telgis on kohvi lauakene ja umbes 30 minutit kuni 45 minutit ja kogu protseduur peaks läbi olema edukam. Regionaalhaigla verekeskuse arendusjuhi ning doonoritelkide projektijuhi Ülo lombi sõnul toovad telgid alati palju rahvast kokku ja päevas peaks külastama neid sadakond doonorit. No see on niisugune kena, traditsiooniline, üritusime oma 10. aastane, püstitame üle Eesti doonoritelk ei ole täna me alustame just oma 10.-te telgi suve ja nagu siin natuke kuuldagi Eesti kaitseväe orkestrihelide saatel me ootame kõiki veregruppe, et meil on kõik doonorid alati oodatud ja teretulnud, aga ilmselt ikkagi alati meil on nagu negatiivsete Veredega, noh, ütleme null negatiivne aktiivne, nende vajadus on võib-olla suurem, kas see on ka mingeid põhjuseid, miks inimesed ei saa tulla verd annetama? No põhjuseid on väga erinevaid, et miks, miks ei saa noh kõigepealt eks ju need tingimused, mis peavad olema täidetud doonor, olla see, et neid saab vaadata meie kodulehelt. Www. Keskus. Seal on väga põhjalikult kirjas, aga noh ütleme nii, et peab olema söönud-joonud, puhanud terve ja seal lühidalt öeldes kõik. Vabaduse väljakul saab verd annetada veel homme ja ülehomme ning sealt edasi lähevad telgid Rakverre. Telgi suvi lõpeb 12. ja 13. septembril Tartus. Tänavu möödub 75 aastat 41. aasta küüditamisest, sel puhul valmib Võrus kohaliku piirkonnapolitseiniku ja Memento ühenduse eestvedamisel suur küüditatute-le pühendatud memoriaal. Mirjam Nutov annabki häda. Võru raud. Jaamast viidi aastatel 1941 kuni 1952 tundmatusse üle 3500 inimese. Suurim küüditamine toimus 1949. aastal, mil vagunitesse pandi 1600 inimest, kellest pea 500 olid lapsed. Kõik see pani Võru politseijaoskonna piirkonnapolitseiniku Elar sari, kui mõtlema, miks ei ole senini Võrus olemas küüditatud telepühendatud mälestusmärki jätkab sarik. Lugedes ka läbi meedia vaadates erinevaid üritusi Kivitatutest siis mõtlesin, et miks Võru raudteejaamas küüditatute mälestusmärki ei ole veel rajatud. Nii läkski sarikaaliku Memento Võrumaaühenduse esimehe jutule, kes haaras ideest kinni ning ühiselt asuti tegutsema skulptor Jaak Soans kavanditest välja loomavaguneid ja inimkujusid kujutav töö, milleni viiks killustiku ja puitraudtee liipritega kaetud Kalte. Eesti Memento Liidu juhatuse aseesimehe ja Memento Võrumaaühenduse esimehe Silver Silla sõnul ongi memoriaal mõeldud kõigile küüditatud tele ja neile, kes jäid võõrasse mulda puhkama, jätkab sild. Kõige rohkem on seda aga vaja meile. Ma ise olen Siberis sündinud, on vaja meile, kes me oleme veel täna siin elus, neid on Võru ja Põlvamaa peale üle 400 inimese. Aga mälestusmärgi loojatel on teinegi mõte Ajal, mil politseitöös on perevägivalla kui vägivallajuhtumid lausa igapäevased, soovitakse selle memoriaali ka pöörata ka tähelepanu sellele, kui kaugele viiv võib olla vägivald. Veel kord. Võru politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Elar sarik. Kiivalt tekitab vägivalda, et me ei tohiks vägivallaga ütleme siis erinevaid tegusid teha. Kui me saame üksteisega hästi läbi 11 ka, räägime, siis kindlasti selliseid asju ei juhtu. Mälestusmärgi kogumaksumus on 21000 eurot, mille kokkusaamiseks oodatakse ka heade annetajate abi. Mälestusmärk on planeeritud avada 22. juunil, raadiouudistele võrust Mirjam Nutov. Eestis on tänavu olnud üle 90 maastikupõlengu kuiv ilm kestab ja metsad on väga tuleohtlikud, tuletab meelde Markol päästeametist. Kogu idapoolne Eesti on väga tuleohtlik, samamoodi ka Lõuna-Eesti tulekahju tekkepõhjust seal metsas on üldjuhul alati üks ühine joon ja see on inimese hooletus. Ei hoolita sellest, mida seal tehakse või kuidas minnakse ikkagi vaatamata sihukesele väga kuivale ilmale. Inimene näeb, et tal on vaja teha lõket või viskab suitsukoni kuhugi kuluheina vahele ja sellistest pisiasjadest tulekahjud algavad. Tahaks ja see isik kindlaks, kes tulekahju põhjustas, siis päästeameti poolt on võimalik võtta ta vastutusele ja määrata rahatrahv kuni 1200 eurot. Aga sinna võib veel lisanduda ka keskkonnale tekitatud kahju hüvitamine. Tegelikult, eks seda süüdlast välja selgitada on üsna keeruline, sest et ega inimene üldjuhul ise jää sinna kõrvale ootama, vaatama, millal menetleja tuleb, et hiljem, kui nägijaid kuuljaid ei ole, siis on väljaselgitamine on üldjuhul küllaltki keeruline, aga oleme ka leidnud süüdlased üles ja karistanud, et me tegelikult tegeleme sellega väga intensiivselt. Maile Meius räägib nüüd ilmast. Eeloleval ööl on selge või vähese pilvisusega, saartel vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta ilm. Kohati võib udu tekkida. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni kaheksa, saartel ja rannikul kuni 10, maapinnal paiguti null kuni miinus kolm kraadi. Päeval tuleb meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, saartel, rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 16 kuni 20 kraadi. Eesti metsades püsib suur tuleoht ja äärmiselt tuleohtlikud on Ida-Eesti metsad. Karl Mihkel Eller võtab veel kokku spordisõnumid. Eesti tennise esireket Anett Kontaveit alustas võidukalt Nottinghami peetavat WTA tenniseturniiri. 250000 USA dollari suuruse auhinnafondiga turniiril sai ta esimeses ringis jagu ameeriklannast Loren Davisest kuus-kolm kuus-üks. 16 tugevama hulgas võib Kontaveit sattuda kokku endise maailma esireketi Caroline Wozniacki, ka kes peab oma avamatši homme türklane Chala pükaktšai vastu. Kümnevõistleja Kristjan Rosenberg püstitas nädalavahetusel Tenerifel toimunud võistlusel 7907 punktiga uue isikliku rekordi ning täites ühtlasi ka Amsterdami Euroopa meistrivõistluste normi. Varasemat isiklikku rekordit parandas 22 aastane Rosenberg 239 punkti võrra. Rio olümpianormi täitnud Maicel Uibo ja Karl Robert Saluri EMil ei võistle ning seega on vähemalt praegu Rosenbergi koht Janek Õiglase kõrval Euroopa meistrivõistluste koondises kindel. Kristjan Rosenberg. Üldjoones olen ikka väga rahul, et ikka ei õnnestunud võistlust täielikult. Praegune vorm lubaks küll teha 8000 punkti, lihtsalt jah, paar tehnilist ala oleks esimene täiskasvanute tiitlivõistlusi ikkagi, et väga suur asi minu jaoks, ma arvan küll, ma suudan terve olla samas heas vormis olla, et siis lähen samamoodi igal alal rekordi tüütama seal. Käsipallur Dener Jaanimaa koduklubi kiil lõpetas Saksamaa kõrgliiga hooaja, kui alistas koduplatsil Stuttgardi meeskonna 32 23. Jaanim aitas koduklubi nelja väravaga. Kiilõpetas liiga hooaja pronksmedalitega võitis Mannerheimi, löödan Mait Patrail koduklubi Hannoveri Burctor sai seitsmenda koha. Korvpalliliiga NBA finaalseeria teises mängus alistas Golden State Warriors läinud Cleveland Cavaliersi 110 77 tänu kodusaalis saadud suures koorilisele võidule ausas kuuldes teid seeriat kaks. Null juhtima. Võitjate parim oli 28 punkti visanud Treiman kriin kesta paska viis kaugused. Stephen Grovi nimele jäi 18 punkti. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.