Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris on päevaga, et võtta kokku teisipäeva seitsmenda juuni olulisemad teemad. Mina olen toimetaja ja Kristi Sobak. Eesti endine esindaja NATO juures. Suursaadik Jüri Luik kinnitas, et kandideerib NATO asepeasekretäri kohale. Otsust on oodata lähema kuu aja jooksul. Riigikogu võttis täna vastu haldusreformi seaduse, mitmed omavalitsused kaaluvad aga reformi asjus kohtusse pöördumist. Enim küsimusi tekitab sundliitmine. Eesti Rahvusrinne häälingus toodetakse mitmeid saateid riigieelarveliste asutuste rahaga ning selle raha võiks läbipaistvuse huvides hoopis kohe ERR-i eelarvesse sisse kirjutada, leiab oma auditis. Riigikontroll. Raplamaa ettevõtjad ja omavalitsusjuhid nõuavad liiklusregistri Rapla teenindusbüroo kõigi teenused taastamist. Täna toimus Raplas kohtumine maanteeameti juhtidega. Türgis Istanbuli kesklinnas rünnati politseibussiplahvatuses, hukkus vähemalt 11 ja sai kannatada 36 inimest. Ameerika Ühendriikide endine välisminister Hillary Clinton, tänane mitme uudisteagentuuri arvutuste särgi võitnud demokraatide erakonna sisevalimised juba enne täna toimuvaid valimisvoore. Lasnamäe saalis avatakse esimene Tallinna kultuurpõld Lasnaviljamägi, millega kaks kunstiakadeemia tudengid soovivad pöörata tähelepanu kasutamata linnaruumile spordist. Eesti jalgpallikoondis kohtub homme Lissabonis maavõistlusmängus Portugaliga, kuid operatsioonist taastuva Konstantin Vassiljevi mängus osalemine kindel ei ole. Ilma seal vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta. Õhutemperatuur on seitse kuni 13 kraadi. Päeval pilvisus tiheneb ja vihmasadu levib Loode-Eestist kiiresti kagusse, võib olla äikest. Õhutemperatuur on 15 kuni 20 kraadi. Ja kõigest lähemalt maineka väljaande Politico Peeveeoo vanemkorrespondent vajan hiit nimetas eile õhtul otseülekandes NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi, küsitledes võimaliku uue NATO asepeasekretärina endist Eesti esindajat NATO-s suursaadik Jüri Luike. Stoltenberg keeldus teemat kommenteerimast, aga Mall Mälberg uuris Jüri Luige enda käest. Jüri Luik, kas teile tehti ettepanek, et neist võiks saada NATO järgmine asepeasekretär? Ma võin öelda nii palju, et tõepoolest lootus käib konkurss uue asepeasekretäri leidmiseks ja mina olen ka üks võimalik kandidaat, aga ma pole, võtke mitte ainus kandidaat on veel mitmeid kandidaate ja see otsus peaks tulema. Ma arvan, lähema kuu aja jooksul. Kas te võtate selle pakkumise vastu juhul kui? No ütleme niimoodi, et juhul kui mind valitakse, siis, siis loomulikult olen nõus sellele kohale asuma, mitu asepeasekretärina tal on ja mis teie tähtsal juhul oleks. NATO-l on üks osa peasekretär ja siis on veel rida abi, peasekretär ja NATO asepeasekretäri põhiülesanne on tegeleda väga paljude poliitiliste teemadega. Väga paljudes küsimustes, asendada peasekretäri, juhtida mitmesuguseid komisjone. Ühesõnaga päris lai tööpõld. Tõhun kinnise konkursiga ja kõik need küsimused suunama NATOle. Jüri Luik on töötanud Eesti suursaadikuna Moskvas ja Washingtonis, samuti NATO juures. Ta on olnud välisminister ja kaitseminister. Alates eelmise aasta augustist juhib Luik rahvusvahelist kaitseuuringute keskust. Venemaa Föderatsiooni sõjalennuk rikkus täna hommikul veidi enne kümmet Eesti õhupiiri, teatab Kaitsevägilennuk sisenes Vaindloo saare piirkonnas ja viibis Eesti õhuruumis alla minuti. Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku Eestis ja edastas talle protestinoodi. Riigikogu võttis täna ka vastu haldusreformi seaduse. Mitmed omavalitsused kaaluvad võimalust minna reformi erinevate punktide asjus kohtuteele. Küsimused, millele kohtus vastust loodetakse saada, puudutavad peamiselt tuleval aastal ees ootavat sundliitmist ja nõuet, mille kohaselt peab ühes omavalitsuses olema vähemalt 5000 elanikku. Madis Hindre LUGU. Ida-Virumaal asuv Vaivara vald plaanib iseenesest haldusreformiga kaasa minna. Praegu käivadki ühinemisläbirääkimised Narva-Jõesuu linnaga ning uude omavalitsusse soovitakse kaasata ka tänased Kohtla-Järve linnaosad. Viivikonna ja Sirgala, aga isegi kui läbirääkimised õnnestuvad, küündib omavalitsuse elanike arv maksimaalselt 4700-ni mitte 5000-ni, nagu seaduses nõutud. See omakorda tähendaks vallale ikkagi sundliitmist. Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid peab tõenäoliseks, et vald läheks sundliitmise korral riigi vastu kohtusse. Esiteks oleks luha Laidi sõnul võimalik riigikohtus vaidlustada just seesama 5000 elaniku nõue. Ekspertkomisjon on seisukohal, et absoluutne miinimum, mida omavalitsus toimida saaks, on 3500 aga millest on tulnud siis istuvad nüüd äkki sinna? Ühtlasi saab luht Laidi sõnul kohtadele minna reformile järgnevate toimingute asjus või veel enam kombineerida erineva kohtuskäigud ühtseks strateegiaks. Nii näiteks näeb haldusreformi seadus ette, et kohalikud omavalitsused peavad järgmise aasta 15.-ks juuniks paika panema uue omavalitsuse valimisringkonnad, jaoskonnad ja volikogu liikmete arvu. Kui omavalitsus seda tähtajaks ei tee, läheb otsustuskord maavanemale, aga maavanema korraldusi võib omavalitsuse halduskohtus vaidlustada. See omakorda venitaks kogu protsessi Veikko luha Laidi sõnul niivõrd, et järgmise aasta 15.-ks oktoobriks plaanitud kohalike omavalitsuste valimised tuleks edasi lükata. Nii oleks riik omamoodi pantvangi võetud ning vallal tugevam positsioon, et riigiga vaielda, kas sundliitmine ikkagi on seaduspärane. Põhiseaduse paragrahv 158 ainult ühe lausega reguleerib seda temaatikat, see on nõnda, et vabariigi valitsuse initsiatiivil ei tohi halduspiire muuta kohalikus omavalitsuses ilma kohaliku omavalitsuse arvamust ära kuulamata. Erinevaid võimalusi haldusreformi asjus kohut käia on kaalunud ka Viljandimaal asuva Kõpu vallajuht Siim abi, kusjuures ka Kõpu vald ühinemisläbirääkimisi juba peab. Siiski aitaks kohtude Siim Avi sõnul nii mõnelegi küsimusele vastuse saada. Näiteks sundliitmise ei maksta ühinemistoetusega vabatahtlikult makstakse kas on võrdne kohtlemine või ei ole. Teine küsimus on see, et ka käesolevas haldusjaotuse seadus annab võimalus sundliitmisele vähemalt üks aasta enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Aga praegu seda tähtaega lühendatakse nelja kuu võrra. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõuniku Ave viksi sõnul on sellega, et mõned omavalitsusjuhid haldusreformi põhiseaduspärasuse kahtluse alla seavad ja Riigikohtusse pöörduvad, juba arvestatud. Mis puutub aga tulevastesse vaidlustesse sundliitmise üle, siis siin tuleb omavalitsustel Ave viksi sõnul kohtus tõestada, et nende üksikuna on parem ja elanikele tulusam kui valitsuse pakutud ühinemiste. Aga selleks, et nendesse protsessidesse mitte takerduda on valitsuse alla võimalik need menetlused peatada, kus on sellised potentsiaalsed tüliallikad, et keskenduda selles protsessis mõistliku haldusterritoriaalse korralduse tekitamisele, mitte üksikute kohtuvaidluste taha takerduda. Riigikontrolli hinnangul on Eesti rahvusring hääling kasutanud riigieelarvest eraldatud raha eesmärgipäraselt, seaduslikult ja heaperemehelikult, küll aga pole rahastamine täiel määral kooskõlas sõltumatuse stabiilsusega piisavuse põhimõtetega, märgitakse auditis. Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo ütleb, et üks aspekt, mis läbipaistvust vähendab, on asjaolu, et riigieelarvelised asutused rahastavad mitmeid programme. See jätab aga eelarve arutamise ajal ebaselgeks, kui palju ringhääling tegelikult raha saab. Teiselt poolt ega selline riigiasutuste poolt programmide rahastamine mõjutab kindlasti ka seda, et kas mingisugust saadeti mingit programmi, siis saab ka jätkusuutlikult tegelikult planeerida, et võib-olla riigiasutustel järgmine eelarve, kas ta saab raha otsa ja seda programmi ei ole ja teiselt poolt vaadates võib-olla mõndasid toimetusi näiteks siin hariduse või poliitika, toimeta siis see riigieelarvest riigiasutuste poolt rahastatav raha osakaal nende toimetuste kuludest ikkagi päris märkimisväärne, et näiteks 2014. aastal oli haridussaadete puhul see 51 protsenti ja see ilmselt on ka see koht, kus võib-olla üks hetk tekib küsimus, et kas, kas ja kuidas on tagatud toimetuslik sõltumatus, et kas raha andes riigiasutus tellib ka muusikat. Näiteks möödunud aastal sai rahvusringhääling riigiasutustelt tulu üle 853000 euro, mille abil jõudsid televaatajate ette muuhulgas saated, rakett 69 kapital ja meie inimesed. Küsisime ERR-i juhatuse esimehelt Margus Allikmaal, kuidas muuta rahastamist nii, et see oleks stabiilne ja ERR saaks ise vajalikke saateid toota oma eelarvest. Mina ei tea kindlasti päris täpselt seda vastust, et mis selle süsteemi looks või kuidas sellised mehhanismid oleksid võimalikum? Me oleme aegade jooksul välja pakkunud väga erinevaid selliseid lahendusvariante. Aga tänaseni ei ole need lahendusvariandid toetust leidnud ei siis rahandusministeeriumi poolt ja ega ka noh, loomulikult mitte seadusandja poolt, aga ma arvan, et see ei olegi nii väga nagu seadusandja küsimus, et see on ennekõike ikkagi küsimus rahandusministeeriumile. Maanteeameti juhtidega täna kohtunud Raplamaa ettevõtjad ja omavalitsusjuhid ei loobu möödunud nädala lõpul esitatud nõudest, et liiklusregistri Rapla teenindusbüroo kõik teenused tuleb taastada. Olev Kenk käsitleb teemat. Raplamaal tegutsevad autokoolid, veokite sõiduautode, rollerite ja järelhaagiste müügiga tegelevad ettevõtjad olid maanteeameti juhtidele ette valmistanud paarkümmend küsimust, mille läbi arutamiseni aga jõutudki, sest ettevõtjale näis, et üksteise keelt ei mõisteta. Omavalitsusliidu juhatuse esimees Margus Jaanson käis välja konkreetse nõudmise. Taastada koheselt Rapla argitöö, et meie kohalikud teenused oleks tagatud. Miks Rapla teenindusbüroo esimesel juunil suleti, jäigi arusaamatuks, sest arvud räägivad midagi muud. Kui Rapla teenindusbürood külastab aastas 12000 inimest, siis näiteks Põlvabürood 3000 inimest. Haagiste müügiga tegeleva Jareks Investi omanik Rene Kokk ütleb, et maanteeamet ei pakkunud täna omalt poolt välja ühtegi lahendust. Kui kuskil Jõgevas või Valgas täna veel arutatakse ja mõeldes, kuidas teha, siis meile seda võimalust ei antud. Meil pandi fakti ette, et teil on sellest kuupäevast kinni ja leppige sellega. Mullu sai Rapla autokoolidest B-kategooria juhiloa 475 inimest, kuid sõidueksami sooritajaid oli 1246. Mille põhjal arvab maanteeameti asejuht, et Raplas tegeletakse sõidueksamiturismiga sõidukoolituse. Osaühingu juhataja ja omanik Lierm peab säärast süüdistust absurdseks. Meile tuli see täna täieliku üllatusena ja kui see peaks vastama tõele, siis peab maanteeamet Tallinnas endale otsa vaatama, silma vaatama, miks see nii on olnud. Need kliendid, kes on tulnud meie juurde ja tõesti võtnud siin tunni kaks enne maanteeametieksamit, ütlevad, et Tallinnas on see järjekord kolm kuud kolm pool kuud sauel, täpselt sama lugu, et meil oli see järjekord siis kuu ja kolm nädalat. Maanteeameti peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi Seal on võib-olla põhjust küll järjekordades, aga kindlasti on ka teine põhjus see, et Tallinnas on liiklustihedus palju suurem ja tullakse sellisesse keskkonna, kus on lihtsam eksamit sooritada. Täna siin kõlas ka konkreetne ettepanek, et sõidueksami tegemine ja ka näiteks autoregistrisse kandmine võiks minna erakätesse, mis te sellest aru? Ja see analüüs on tänasel hetkel rahandusministeeriumi poolt tellitud ja on olemas see kokkuvõte ja see võib olla tõesti mingil ajahetkel see täpselt nii võibki juhtuda. Mis ikkagi pärast tänast koosolekut võib muutuda? Nende soov oleks see, et ikkagi Raplas muutuks see, et teenuse mahtu oleks suurem, mitte ainult valitud teenused või kõik teenused. Ja kindlasti selle sõnumi siit täna kaasa võtan arutama seda. Maanteeamet lubab liiklusregistri teenindusbüroode sulgemise või ümberkorraldamise plaane lähemalt selgitada viiendal juulil rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Raplast. Ja välismaale Türgis Istanbuli kesklinnas rünnati täna politseibussiplahvatuses, hukkus vähemalt 11 ja sai kannatada 36 inimest. Surma sai seitse politseinikku ja neli tsiviilisikut. Lõhkeainelastiga auto pandi kaugjuhitaval teel plahvatama Ajal, mil sellest möödus märulipolitseinikke vedanud operatiivsõiduk. Politsei on rünnaku korraldamise kahtlusega kinni pidanud neli inimest, keda kuulatakse üle. Ükski organisatsioon pole rünnakut omaks võtnud, kuid Türgi president Recep Tayyip kardaan viitas haiglas haavatuid külastades. Türgi Tööparteile toimuvad Ameerika Ühendriikides kuues osariigis veel sisevalimiste järgmised voorud, kuid uudisteagentuuride arvutuste järgi on endisel USA välisministril Hillary Clintonile vajalikud hääled juba koos ja ta on sisevalimised võitnud. Lauri Tankler jätkab. Uudisteagentuuri Associated Pressiteade, et nende arvepidamise järgi on Hillary Clinton, demokraatide erakonna võitja, tuli esmaspäeval ootamatult nii Clintoni kui ka tema rivaali, senaator Bernie Sandersi. Kampaaniat ootasid sarnast teadet alles täna õhtul sest täna toimuvad sisevalimised veel kuues osariigis, muuhulgas USA kõige rahvarohkeima osariigis Californias, mis oli Sandersi viimane lootus näidata, et ta suudab Clintonit võita. Agentuuride sõnul sai Clinton kätte võiduks vajalikud 2383 häält niimoodi, et arvutati kokku sisevalimistel võidetud punktid. Delegaadid, kes näitavad osariikide valimiseelistust ja nende kõrval niinimetatud super delegaadid demokraatide parteijuhid, kongressi poliitikud, kubernerid ja muud ametisse valitud demokraadid, kes võivad anda oma hääle hoolimata nende osariigi sisevalimiste tulemustest ja võivad ka oma valimiseelistust muuta. Nädalavahetusel toimunud valimised Puerto Ricos ja neitsisaartel ning tosin uut super delegaati aitasidki Clintoni üle finišijoone. Uudisteagentuuride teade Clintoni delegaatide arvust oli eriti ebameeldivaks üllatuseks senaator Bernie Sandersi kampaaniale, kes on viimaste nädalate jooksul pidevalt kinnitanud, et eelpool mainitud superdelegaate ei tohiks arvesse võtta Sanderson viimastes arvamusküsitlustes jõudnud Clintonile California osariigis järele. Samas Oleksandr sil vajab võita kõigis täna hääletavates osariikides Clintonit umbes 40 protsendiga, et ta suudaks Clintonile üldarvestuses üldse järele jõuda ja alles siis peaks suutma ümber veenda needsamad super delegaadid. Ja tagasi Eestisse täna õhtul kell üheksa tõstetakse katteloor Lasnamäe kanalis ballasti sillale rajatud odravilja põllult. Tegemist on kahe kunstiakadeemia sisearhitektuuritudengiprojektiga, mille eesmärk on pöörata tähelepanu kasutamata linnaruumile. Kärt Kelder käis viljapõldu uudistamas. Laagna tee Pallasti silla treppide peal lainetab valge riie. Teravamalt vaatlemisel võib näha riidal rohelust mullast ärkamas see võrsuvoder linnaruumi seal Lasna Pille Mägi ehk pooli tšudes, nagu Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri magistrandid Andrea Tamm ja on press oma trepipõldu kutsuvad. Kunagi Lasnamäe kanalisse kavandatud trammid on Tamme sõnul ehe näide linnaruumi kasutamata jätmisest. Meie mõte on tuua tähelepanu Tallinna linnaruumis lõpetamata suur sellistele suurtele projektidele ja hästi palju õnnist nõukogude ajas. Meie tahamegi oma siis selle viljapõlluga tuua tähelepanu sellele, et need suur suured projektid, mis kunagi alguse said ja lõpetamata jäid, et me ei pea ootama, kuni need lõpetatakse, vaid võime sinna ka selliseid vahelahendusi luua. Puder sai kasvama pandud eelkõige viljas sümboolse tähenduse tõttu, tõdevad prisse tamm. Tundus, et see odrakultuur on on kõige sümboolsema tähendusega, kuna tegemist on vanima põllul viljakultuuriga Eesti pinnal ja, ja see on tulnud ka Venemaalt, et et siin siin võib näha sellist paralleelseid lõimumise motiivi tegelikult Eesti esimesed teraviljapõllud olidki Lasnamäe loopealsetel aladel, me toome siis viljapõllu sellises uues kunstilises võtmes Lasnamäele tagasi. Põuda Lasnavilja Mäelased ei karda, sest kastmisteenuse eest on makstud. Küll aga on ülejäänud esitamine toimunud kõik ise. Mururulli puudumise tõttu tuli tüdrukutel näiteks tampida mulda tugevaks, hüpates pinnase peal ise loodud laudtehnikaga. Küsisin ka Lasna viljamäe autoritelt, kuidas suhtuvad nende kunstipärasesse projekti kohalikud elanikud. Kohalikud on väga positiivselt meelestatud, päris palju käiakse uudistamas ja tuntakse huvi just selle vastu, et nende kodukandis midagi toimub. Kiindunud ka õpetaja õpetama otseselt ei ole tulnud, aga eelmisel nädalavahetusel seda ette valmistasime seda põldu trepi peal, siis oli väga palju möödakäijaid, kes, kes tulid nii üht-teist küsima, kui ütleme soovitama, et äkki ikkagi tuleks siis sinna ning ilus lillepõld esitati ka küsimus, et, et kui, kui, kui nüüd see, see põld tuleb, kas see siis tähendab, et trammiteed ei ehitatagi, aga kuna tegu on hooajalise projektiga, siis ütle ka sellele lõplikult ei jaa, küllap vilja lõikamiseks, et mis selle viljaga peale hakata. Viljalõikuse järel on meil plaanis vili jaotada hooandjate ja kohalike elanike vahel laiali, et et see jääb siis selliseks sümboolseks mälestuseks kõigile. Tallinnas rahvusraamatukogus peab just praegu presidendivalimistest kõne Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Meil on kohapeal Uku Toom. Kas tegu on ametliku stardipauguga Savisaare presidendikampaaniale? No kuigi kampaania Savisaare presidendiks saamiseks käib juba mõnda aega, on ju puudu kaks asja. Esiteks Edgar Savisaare enda kindel jah-sõna kandideerimiseks ja erakonna volikogu otsus, volikogu on laupäeval aga tänavu tahte siis Tallinnas rahvusraamatukogus, kus Savisaar esineb ettekandega presidendivalimiste teemal, seda tema enda sõnumit. Saaljon plakatitega dekoreeritud rahvast täis, kõik ei mahu isegi saali väga kuum ja ilma õhuta olek on, aga Edgar Savisaar on põhilise sõnumi praeguseks hetkeks edasi öelnud. Kõigepealt Ta tõi välja kolm argumenti, miks ta ei peaks presidendiks kandideerima. Et tal on erakonna esimehena palju tööd. Et ta on harjunud tegema midagi konkreetset ja et ta on alati helistanud sisepoliitilisi asju, siis peaks kandideerima, et erakonna esimehel on kongressi volitus. Et aitab juba kikilipsu poliitikast vaja on midagi konkreetset. Noh, sellist keskerakondliku ja seda ainus, kes suudab vene ja eestikeelset erakonda ühendada ja seejärel ütles ta siis, et vastus on lihtne. Jah, ta on nõus kandideerima ja sauel aplodeerib ja praegu just lõpetas Edgar Savisaar oma kõne ja saalil hakkab tühjenema, nii et praeguseid kõik Nüüd aga ilmast ja sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Jätkuvalt ainult suur tuleoht ja äärmiselt tuleohtlikud on Ida-Eesti metsad. Väikest leevendust peaksid aga tooma homsed vihmasajud. Nimelt jääb madalrõhkkond homme Põhja-Soome kohal väheliikuvaks ning selle lohk koos külma frondiga liigub päeval üle Eesti kagusse. Ööl vastu homset on meil vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta ilm. Puhub edela ja läänetuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 13 kraadi. Homme päeval aga pilvisus kõikjal tiheneb, ennelõunal jõuab sadu Loode-Eestisse ja levib sealt kiiresti kagu poole, kohati võib olla äikest. Õhtuks sajud lakkavad ja taevakaar selgineb. Tuul pöördub edelast loodesse ning tugevneb sisemaal viie kuni kümnepuhangut 12 kuni 15 meetrini sekundis, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur tõuseb enne sadu, 15 kuni 20 Kagu-Eestis kuni 23 kraadini kuid pärast sadu ilm jaheneb. Nüüd aga tänased tähtsamad spordisõnumid ja need võtab kokku Juhan Kilumets. Eesti jalgpallikoondis kohtub homme võõrsil maavõistlusmängus Portugaliga, kelle jaoks see on viimane kontrollkohtumine enne reedel algavaid Euroopa meistrivõistlusi täiskoosseisus. Portugali eest mängib homme kõigi eelduste kohaselt ka Cristiano Ronaldo. Operatsioonil käinud viimased kolm koondise mängu vahele jätnud Eesti keskväljamootor Konstantin Vassiljev. Täna oma osalemist veel ei kinnitanud. Konstantin Vassiljev. Trenn nagu otsustab, kas üldse olen valmis mängida või mitte ja selles mõttes tähendab, enne me siis pärast trenni räägime treeneriga ja doktoritega, kas on võimalik mängida, kui palju võimalik mängida ja kas üldse on vaja mängija? Ei, ma kindlasti ei ole tavaline mäng ja seal ükskõik, seepärast kohtume väga tugeva vastasega ja sellel perioodil, kui Nemad on hästi valmistatud väga kõvasti haritud ja oma publiku ees kindlasti tahavad väga palju näidata enne enne seda EM-i väga selline suur suur väljakutse pooleteist tunni jooksul nende vastu hästi mängida. Portugali esimene vastane Euroopa meistrivõistlustel on Island, kes alistas eile viimases EMi eelses kontrollkohtumises koduväljakul Lichtensteini kindlalt neli. Null. Itaalia võitis Soomet kaks. Null, Poola mängis Leeduga null. Null viiki. Ameerika maailmajao jalgpalli suurturniiril Copa America alistas vigastatud Lionel Messit mänginud Argentiina esimeses mängus kaks, üks tiitlikaitsjat. Tšiili teises D-alagrupimängus võitis panama kaks. Üks poliiviat. Kaia Kanepi alustasid Itaalias peetaval ITF-i tenniseturniiri kindla võiduga, kui alistas avaringis kuus. Kaks, kuus. Kaks šveitslanna šilbelentaihmani. Kanepi on maailma edetabelis 202. vastane 291.. Tšehhis alanud turniiri avaringis võitis Jürgen Zopp endast maailma edetabelis üle 400 koha, tagapool paiknevad kohaliku tennisisti Dominic Kellowskid seitse. Viis, kuus. Neli. 18 aastane Kenneth Raisma jõudis Itaalias peetaval 10000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiril teise ringi. Avaringis alistas läbi kvalifikatsiooni põhiturniirile jõudnud Raisma seitse. Kuus, kaks, kuus, kuus. Kolm itaallasest Simone ronkallid. Ris, maa on maailma edetabelis 876. vastane 1001.. Hokiliigas NHL ASUS Pittsburgh Penguins Stanley karika finaali mängudega kolm. Üks juhtima, alistades san House Sharksi seeria neljandas kohtumises võõrsil kolm. Üks. Pitspurgil on võimalus karikas võita. Neljapäev laval enda kodujääl. Viimati võitis Penguins Stanley karika 2009. aastal. Aitäh sporditoimetusele sellega tänane Päevakaja lõpetab ilusat õhtut ja kuulmiseni.