Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva kaheksanda juuni olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Liisu Lass. NATO heidutus ja liikmesriikide kaitse vajavad reaalselt tugevad ning alliansi heidutuse põhimõtted aja kohastamist, rõhutas riigikaitsekomisjoni juht Marko Mihkelson täna riigikogus. Riiklikult tähtsa küsimusena oli arutlusel riigikaitse komisjoni raport NATO heidutusest Läänemere piirkonnas. Ehkki paranev väliskeskkond annab lootust Eesti ekspordi ja majanduse kasvuks kasvu edaspidigi pidurdama. Tööjõupuudus prognoosib Eesti pank. Madalapalgaliste töökohtade osakaal peab vähenema tootlikumate ettevõtete kasuks. Eesti konservatiivne rahvaerakond andis riigikogule üle 40000 pagulaste vastu kogutud allkirja. USA traatide erakonna sisevalimised võitnud Hillary Clinton kutsub oma rivaali Bernie Sanders kampaaniast loobuma ning aitama hoopis parteid ühendada vabariiklaste kandidaadi Donald Trumpi vastaseks võitluseks. Türgi president Retsepte Erdoğan allkirjastas seaduse, millega võetakse parlamendiliikmetelt saadikupuutumatus kriidikud. Kriitikute arvates soovib Erdogan niiviisi vabaneda talle ebamugavatest rahvasaadikutest. Narva linnavolikogu esimeest Aleksander Jefimovi kahtlustatakse ametiisikuna kelmuse toimima Lanemises. Volikogu opositsioon ootab esimehelt selgitusi ja soovib, et ta uurimise ajaks oma ametikohalt taanduks. Jefimov ise kahtlustust ei kommenteerinud. Kultuuriministeerium on vastu mittetulundusühingu Kalevipoja kojutulek soovile rajada Kalevipoja monumentaalskulptuur Tallinna lahte. Nii suur projekt linnaruumis eeldab, laiendab põhjalist arutelu, mida praegu pole toimunud, sõnas ministeeriumi asekantsler Tarvi Sits. Ja spordist ka Eesti jalgpallikoondis peab täna õhtul Lissabonis maavõistlusmängu Euroopa meistrivõistlusteks valmistuva portugali koondisega. Ilm püsib pilvine, homme päeval sajab kohati hoovihma. Sooja on öösel viis kuni 11, päeval 12 kuni 16 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda Riigikogus oli täna riiklikult tähtsa küsimusena arutlusele riigikaitse komisjoni raport NATO heidutus Läänemere piirkonnas. Hetkeseis ja perspektiivid. Mall Mälberg jätkab. Raport teeb järeldusi ja annab soovitusi valitsusele. Riigikaitsekomisjoni juht Marko Mihkelson rõhutas oma ettekandes, et tegemist on konsensusega kõigi riigikogus esindatud poliitiliste jõudude vahel ning et Eesti jaoks strateegiliselt oluliste valikute tegemisel ollakse ühte meelt. On ilmne, et mida lõhestatum oleks see debatt ning mida konfliktsemad erakondade hoiakud, seda haavatavam oleks ka meie riigi julgeolek. NATO heidutus ja liikmesriikide kaitse vajavad reaalset tugevdamist ning NATO heidutuse põhimõtted vajavad aja kavastenist. Heidutuse ajakohastamisel otsustamine peab toimuma hiljemalt NATO Varssavi tippkohtumisel. NATO kaitse planeerimine, mille praeguseks aluseks on lisajõudude siirimine ja karistus heidutus, peab rohkem keskenduma tõkestus heidutusele ja adekvaatsele ettenihutatud kohalolekule Balti riikides, Poolas ja kogu Läänemere piirkonnas. Tõkestus heidutuse paremaks saavutamiseks. On keskpikas perspektiivis vajalik NATO liitlaste kuni brigaadisuuruse lahinguvõimelise üksuse ja toetuselementide paigutamine igasse balti riiki, sealhulgas Eestisse. Riigikaitsekomisjon leidis, et täiendavalt on vajalik NATO liitlaste rasketehnika varustuse eelpaigutus Eestisse ja teistesse balti riikidesse. Riigikaitse komisjoni juhib raportis tähelepanu Eesti erakondade konsensusele kaitsekulutuste puhul kui heale eeskujule. Seejuures teeme samuti konsensuslikult ettepaneku kaaluda Eesti kaitsekulutuste suurendamist, arvestades eeskätt hädavajalike võima arendusi ning vastuvõtva riigi investeerimisvajadust. Kaitseminister Hannes Hanso tutvustas oma ettekandes uut kaitse ja heidutus, hoiakut, mille eest Eesti seisab. See koosneb neljast osisest, millest esimene hõlmab meie iseseisvat kaitsevõimet eeskätt siis hästi varustatud ja võitlusvõimelist kaitseväge. Teiseks komponendiks on lahinguvõimeliste liitlasvägede pidev kohalolu Eesti pinnal. Kolmandana tooksin välja need liitlasväed, mis vajadusel Eestile appi tulevad. Et see toimiks, on vaja panustada nii nendesse vägedesse, taristusse kui õppustesse. Tõhusa heidutuse osiseks on ka tuumaheidutus. Meie tegevused peavad olema usutavad ja veenma võimalikku agressorit, et Eesti võitleb oma vabaduse eest igal juhul ning NATO kaitseb oma liitlasi kogu poliitilise ja sõjalise jõuga, mis tal on esimesed läbi murdelised otsused NATO idatiiva julgeoleku tugevdamiseks langetati eelmisel NATO tippkohtumisel Walesis Varssavi pakkuma laiema ja püsivama vaate. Nagu te teate, siis töötatakse praegu süvitsi selle nimel, et suureneks liitlaste jalajälg nii Eestis kui NATO piiririikides. Üldiselt. Eesti pank prognoosib oma majandusülevaates väliskeskkonna paranemist ja lootus on, et kasvab ka Eesti eksport ning ettevõtjad hakkavad rohkem investeerima ja tootlikkust suurendama. Kristi Sobak lähevad majanduskasvuks. Kiirust jääb Eestis edaspidigi pidurdama tööjõupuudus, see on terava madalama palgaga tegevusaladel ning keskpanga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on tegu signaaliga, et investeeringud peaksid liikuma sinna, kus kasumlikkus on suurem. Ja see siis tähendab, et inimesed liiguvad järjest tootlikumatesse ettevõtetesse ja selline niuke sujuv liikumine oleks ideaalne viis kasvatada meie tootlikkust ja selle võrra meie majandus kasvu, see ei saa olema nii, et meil ei ole enam ühtegi madala tootlikkusega ettevõtteid valdis, nende osakaal jääb aastast aastasse nagu väiksemaks, Dahlisse toimuks sujuvalt, probleem saab olema siis, kui see peaks toimuma, ütleme, et teatud perioodil liiga kiiresti. Et see surve muutub liiga kõrgeks, ettevõtted ei ole kohanemisvõimelised töötajatele kohanemisvõimelised ja siis sellel vahepealsel perioodil tekib kõrgem tööpuudus ja see saab olema niuke valuline. Keskpank usub siiski, et sujuv kohanemine on võimalik. Eesti ettevõtetel on üldiselt head puhvrid ja laenukoormust eriti ei ole. Ka on ettevõtted hoidnud oma häid töötajaid paremate aegade ootuses ala rakendatult. Plussiks on veel Eesti tööturu paindlikkus, kuid võib-olla ka tagasilööke, ütleb Hansson. Probleemiks saab olema siis, kui need, ütleme, need ettevõtjad on siis oma töötajaid hoidnud, oodates paranemist, see paranemine saa olema tulevikus nii jõuline või nii kiire, kui nad olid eeldanud, siis varem või hiljem toimub nendele ettevõtetele niukene pettumitmine võidukalt väike tagasilöök ja see võib siis tekitada niukseid negatiivseid arenguid. Tööjõupuudus lükkab praegu tagant ka palgakasvu aasta esimeses kvartalis kiirenes keskmise brutokuupalga kasv suisa kaheksa protsendini ja selline tempo ei ole jätkusuutlik, rõhutab Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Ettevõtted ei suudame kasumlikkust säilitada ehk ettevõtete konkurentsivõime halveneb, ettevõtete olukord halveneb ja selleks, et seda nii ei oleks, selleks ongi just nimelt vaja seda, et tootlikus hakkaks kiiremini kasvama, kui palgad hakkavad kasvama. Tootlikkus peab olema ikkagi see vedur, mis palkasid üles läheb, vastasel juhul ettevõtted on sunnitud mingil hetkel oma uksed sulgema ja halvema stsenaariumi korral võib see tähendada ka seda, et Eesti majandus ei kasva, vaid võib hakata langema. Ardo Hansson toob hoiatava näitena Soome, kus palgad kasvasid samuti liiga kiiresti. Palgad tagantjärgi vaadates kasvasid liiga kõrgeks, kaotasid konkurentsivõimet ja sellele järgnenud sinki mitme aasta pikkune nihuke madal seiskus, palgad vaevalt kasvasid, vaikselt vähenesid, kuna kohanemine ühise valuutakursirežiimis on küllaltki vaevaline. Konservatiivne rahvaerakond esitas riigikogule 40000 allkirja ning eelnõu, millega nõutakse immigratsioonikvootide küsimuses rahvahääletust. Liisa-Lota väike, jätkab. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esimees Mart Helme andis täna riigikogus üle allkirjad ja teatas, et kavatseb massiimmigratsioonivastase petitsioonikampaania toel taotleda rahvahääletust kvoodipagulaste vastuvõtmise üle. Ta lisas, et praeguseks on allkirju kogutud juba kolmveerand aastat ja koos on 40000 allkirja. See on Helme arvates päris arvestatav hulk inimesi Eestis, kes on väljendanud omapoolset soovi, et ainult eesti riik peaks otsustama kvoodipagulaste üle. Kui Euroopa ei hakka jõuliselt ja targalt rändekriisiküsimustega tegelema ja sisserännet piirama siis varem või hiljem ulatuvad need numbrid, millest me räägime Eestis ka mitte ainult kümnetesse, vaid tuhandetesse. Ja ma arvan, et see ei ole see, mida Eesti rahvas soovib. Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles, et selliste allkirjade vastuvõtmine on tema töö. Meil on vastav seadus ja kui inimesed koostavad kollektiivselt pöördumise esitavad riigikogule, siis tehakse seda sellisel moel, nagu täna antakse, füüsiliselt üle on allkirjade kirjutajate poolt kindlasti nende õigus ja vabadus seda teha ja seda tuleb austada. Välisuudised võtab kokku Evelyn Villers. USA eelvalimiste viimasel suurel päeval kindlustus endine välisminister Hillary Clinton endale küll demokraatide presidendikandidaadiks saamiseks vajaliku delegaatide arvu, kuid tema rivaal Bernie Sanders ei kavatse ikka veel loobuda ning jätkab oma kampaaniat juulikuus toimuva partei kongressini. Demokraatide presidendikandidaadiks saamiseks on vaja 2383 delegaati ning Clintonile on neid nüüdseks 2755. Sandersi väitel loodab ta enne partei kongressi enda poole meelitada niinimetatud super delegaadid, kuid reaalsuses on selle strateegia õnnestumine pea võimatu. Clinton avaldas arvamust, et Sanders peaks valimiskampaaniast loobuma ning hoopis aitama demokraatlikku parteid vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi vastaseks võitluseks ühendada. Ta tuletas ajakirjanikele meelde, kuidas ta ise 2008. aastal Barack Obamale tee vabaks tegi. USA-s on visiidil Rootsi kaitseminister Peeter Hulk. Vist kavas on alla kirjutada ka hea tahte lepe kahe riigi vahelise kaitsekoostöö süvendamiseks. Väidetavalt puudutab lepe suures osas balti regiooni julgeoleku tagamist. Ajakirjanikega kohtunud hulk võist leppe detaile veel põhjalikult ei selgitanud, kuid märkis, et see puudutab koostööd, õppusi ja ühist arendustööd. Kaitseminister tunnistas, et Rootsi ja USA kaitsekoostöö tugevdamise taga on Venemaa suunalt lähtuva ohu suurenemine. Rootsi on arendamas võimekust kaitsta strateegilist Gotlandi saart, mis on äärmiselt oluline ka balti riikide aitamise puhul. Türgi president Recep Tayyip Erdogan andis allkirja seadusele, millega võetakse parlamendiliikmetelt saadikupuutumatus. Kriitikute sõnul võib seadusemuudatus tuua ennekõike kaasa selle, et kurdimeelne opositsioonierakond, Rahvademokraatlik partei tõrjutakse parlamendist välja. Ärdokonnan süüdistanud parlamendi suuruselt kolmandat erakonda korduvalt selles, et nende näol on tegemist ebaseadusliku Kurdistani Töölisparteipoliitilise tiivaga. Erakonna juhid tuleks tema arvates riigireetmise eest kohtu alla anda. Rahvademokraatlik partei on süüdistusi eitanud ning partei kardab, et suur osa nende rahvasaadikutest võib nüüd oma seisukohtade väljaütlemise eest vanglasse sattuda. Ja tagasi eesti asjade juurde Narva linnavolikogu esimeest Aleksandr Jefimovi kahtlustatakse ametiisikuna kelmuse toimepanemises. Jüri Nikolajev jätkab Narvast. Prokuratuur nimetab võimaliku kelmuse toimepanemise ajaks aastaid 2014 ja 2015, mil Aleksander Jefimov oli Narva linnavolikogu aseesimees ja samal ajal tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana. Kahtlustuse järgi oli kelmus ja rohkem kui üks ja need olid seotud Eesti haigekassalt töövõimetushüvitiste väljapetmisega ehk FIE näoli. Jefimov haige ja sai hüvitist samal ajal volikogu aseesimehena töötades, selgitab Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross. Kui inimene saab töövõimetushüvitis, siis ta ei tohi saada töötasu ja kui ta saab töötasu, siis põhimõtteliselt seaduse järgi ei ole võimalik saada hüvitist. Aga põhimõtteliselt samal ajal ta jätkas Narva linnavolikogus töö tegemist. Margus Grossi sõnul õnnestus Jefimovi kelmusega haigekassalt välja petta umbes 5000 eurot. Kuidas kelmuse skeem täpselt töötas, seda prokuratuur veel uurib. Margus Gross. Erinevaid skeeme, kuidas haigekassalt neid hüvitisi petetakse, on ka varem olnud, on kriminaalmenetlusi, on isikute süüdimõistmisi olnud. Aleksander Jefimov ise praegu kellelegi midagi selgita ja sellist pikka suhtluspausi, kas ta teile on ka midagi selgitanud ja mida? Ja ta on üle kuulata, tunnen selgitanud, aga, aga ma ütlen ka praegusel hetkel tema ütluste sisu ma kindlasti. Kas on võimalik, et tegu võis olla ka näiteks raamatupidaja eksimusega? Ma arvan, et mitte. Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Margus Grossi sõnul käib praegu kohtueelne uurimine, kogutakse tõendeid ja üle on kuulatud mitmeid isikuid. Kas kogutud materjalist piisab süüdistuse esitamiseks, sellest on krossi sõnul veel vara rääkida. Seadus näeb ette selle teo eest karistuseks kuni viieaastast vangistust. Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov talle esitatud kahtlustust ei kommenteeri. Samas nagu kinnitab Narva volikogu sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni esimees Ants Kutti, on asi tõsine ja avalikkus vajab selgitusi. See on tõsine kahtlustus, 5000 eurot on suur summa ja see on äärmiselt negatiivne. Mis puudutab Narva linnavõime, ma väga ootan tema enda selgitusi. Tegelikult oleks eetiliselt õige käitumine taandada ennast volikogu tõesti volikogu esimehe tööst vähemalt selleks ajaks, kuni uurimine kestab. Ants Kutti sõnul on olukord seda hullem, et Aleksandr Jefimov on lisaks ka volikogu õiguskomisjoni esimees ja füüsilisest isikust ettevõtjana, osutab õigusnõustamise teenust Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Kultuuriministeerium on vastu mittetulundusühingu Kalevipoja kojutulek soovile rajada Kalevipoja monumentaalskulptuur Tallinna lahte tehnis järelevalveamet küsis Kultuuriministeeriumi arvamus skulptuuri rajamise kohta ning ministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits põhjendas mari rebasele, miks soovitas ministeerium ametil hoonestusloa menetlust mitte algatada. Igasuguse sellise mastaapse objekti rajamine eeldab ka väga aktiivselt kaasamist, mida hetkel ei ole ju toimunud. Meil on mingi 10 aasta tagused keskkonnamõjuhinnangut, mis ei ole hetkel adekvaatselt, sellepärast et 10 aasta jooksul on ka linnaehituslikku kontekst muutunud. Tegemist on Unesco maailmapärandis oleva Tallinna vanalinna vaatesektoriga, mis on ka planeeringuga kinnitatud. Lahes asub veealust, kultuuripärandit mõju sellele ei ole hinnatud. Aga laiemalt, et avalik ruum on meie ühine väärtus ja sinna tuleb kaasata nii erialaorganisatsioone, quica ja piirkonna elanike ja Tallinna avalikkust. Seda põhimõtteliselt saaks ilmselt teha ka hoonestusloa menetlemise käigus. Ma usun küll, et saaksid ma kindlasti juriidiliselt kõiki nüansse. Ei oska veel tuua, võrdluseks tuua. Kuid Tallinna linna ehk siis. Ma pean, mingit sellist mastaapset, objekti planeeritakse siis selleks on oma kord ja lähenemine olemas, on toimunud selles planeerimismenetluse käigus, kus kõigil on võimalus oma arvamust esitada ja otsitakse seda parimat lahendust. Aga Tallinna Ta on tegelikult avalik ruum, ühine väärtus ja selle hoidmine ongi meie ühistes huvides. Nii et sõltumata juriidikast peaks tegelikult sellised linnaruumilised väärtused ja sobilikku, see ja nii edasi rääkima selgeks enne hoonestusloa menetlemist. Jah, seal küll meie nägemused sõltumatu juriidikas tuleks selliste oluliste objektide rajamise puhul võimalikult laiapõhjaliselt kaasata kõiki huvigruppe aga ka erialaorganisatsioone. Tehnilise järelevalveamet on Kalevipoja kuju rajamise kohta küsinud arvamust mitmelt institutsioonid. Kultuuriministeerium on seni ainuke, kes on vastu. Enne edasist tegutsemist ootab tehnilise järelevalveamet veel paar päeva vastust muinsuskaitseametilt ja Tallinna linnalt. 24 meetri kõrgune Kalevipoja kuju on skulptor Tauno Kangro idee, millega ta tuli välja juba 98. aastal. Kangro mittetulundusühingu Kalevipoja kojutulek. Linnavalitsusele esitatud kalkulatsioonid on kuju orienteeruvaks hinnaks märgitud 2,75 miljonit eurot. Selleks, et lastele juba maast madalast võro keelt õpetada, tehti Haanjas seitsme aasta eest algast võrokeelse keelepesaga. Haanja keelepesast kasvas aga õige pea välja rändkeelepesa, mille raames õpivad vana Võromaa lasteaedades võro keelt praeguseks juba 350 last. Mirjam Nutov lugu. Nõnda laulavad Haanja keelepesa lapsed, sest keset õues olemist ja mänguhoogu hakkas äkitselt vihma sadama ning tegelikult käibki keelepesas elu täpselt nii, nagu lasteaedades ikka käib ainult selle erinevusega, et kui muidu minnakse lasteaias õue, siis keelepesas mintes jälle ja söömise asemel nates süüma. Ehk teisisõnu, kõneldakse siin päev läbi ainult ja ainult võro kiilt nagu näiteks kolmeaastane ila. Keelepesa õpetaja Lea langi sõnul suheldakse lastega ainult võru keeles ja kui vahepeal satub sisse ka mõni kirjakeelne sõna, siis sellest ei ole hullu. Jätkab lea lang. Meil oleks mõnus. Ta võro keeli Latin lausa, kes, kelleni türgi kirjakeelt suus või tuligi võro kiil. Ja ei ole palju arvata, et lastele võro kiil meeldib näiteks nagu kuueaastasele, tuulele. Tuleb nuudlite selle merest. Haanja lastevanemate eestvedamisel alguse saanud keelepesa toimus esiti ainult kord nädalas ning siis tehti seda suuresti vabatahtlikult põlve otsas. Aga need seitse aastat hiljem toimub keelepesa juba kolm korda nädalas ning neil on olemas lausa omad ruumid. Aga just Haanjas tegutsevast keelepesast on alguse saanud ka üle Vana-Võromaa toimuv keelepesa, mis peabki täna oma viiendat juubelit. Ja alguses oli Võrumaa lasteaedadesse võrukeelse lasteaiarühma tegemise ideed raske viia, siis tänaseks saab Võru Instituudi keelepesaprojektijuht Triin Toom ütelda, et neid on väga hästi vastu võetud, jätkab toom. Väga hästi on meid vastuvõetu järjest Ladze juhi sav arva, et vääga tähtsam oma Kiilia oma kultuur ja tuut platsile teisi anda. Keelepesategijate sõnul on muutumas ka lastevanemate hoiakud, kus algselt oli silmitsi seista suhtumisega, et lastel pole võru keelt vaja, jätkab lapsevanem Kärt Salumetsseal meie elu, kus me oleme sest kahju on, kui nad ei saa üldse midagi sellest võrukeelsest maailmast. Praeguse seisuga on võru keelt õppimas 350 last. 18. Vana-Võromaa lasteaia rühmas 50 õpetaja käe all raadiouudistele Haanjast Mirjam Nutov Ilm muutub üha rohkem jaanipäevale kohasemaks lähemalt räägib sünoptik. Taimi paljak. Saju toonud madalrõhulohk juba eemaldub. Öö hakul võib veel väit Kagu-Eestis hoovihma sadada, keskööks saab sealgi taevas selgeks. Puhub loode- ja läänetuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 20 meetrit sekundis. Külmema vastu vahetunud õhumassis langeb temperatuur nelja kuni kaheksa, rannikul kuni 11 kraadini. Homme päevaks tuleb madalrõhkkond Soome idaossa ja selle edelaserv hoiab Eestit kindlas haardes. Taevas kattub tihedamalt pilverünkadega, kohati sajab hoovihma, aga tõenäoliselt jääb sajuhulk tagasihoidlikuks. Puhub loode- ja läänetuul seitse kuni 13, puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 22 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhusooja on vaid 11 kuni 15 kraadi. Ja spordisõnumid võtab kokku Karl Mihkel Eller. Eesti jalgpallikoondis kohtub täna võõrsil maavõistlusmängus Portugaliga, kelle jaoks viimane kontrollkohtumine enne reedel algavaid Euroopa meistrivõistlusi. Eesti ja Portugali koondised on omavahel vastamisi olnud seitsmel korral, neist kuus korda valiksarjas. Viimati mängiti 2009. aastal Eestis, kus Mart Poomi lahkumismatš lõppes null. Nulli viigiga. Portugal mängib täna täiskoosseisus ning ilmselt tuleb väljakule ka nende ründetäht Cristiano Ronaldo. Ilmselt alustab algkoosseisus ka Madridi Reali keskkaitsja Pepe. Eesti seevastu oma parimat koosseisu välja panna ei saa. Suure tõenäosusega teeb oma esimese mängu pärast operatsiooni Eesti koondise keskväljamootor Konstantin Vassiljev. Portugali Eesti mäng algab kell 21 45. Otseülekanne on eetris nii vikerraadios kui ETV teisel kanalil. Konstantin Vassiljev. Tänasest vastasest. Seepärast kohtlane väga tugeva vastasega ja sellel perioodil, kui nemad on hästi valmistatud, väga kõvasti veeritud ja oma publiku ees kindlasti tahavad väga palju näidata enne seda EM-i ja see on meie väga selline suur suur väljakutse et pooleteist tunni jooksul nende vastu hästi mängida. Eesti tennise esinumber Anett Kontaveit mängib praegu Nottinghami peetava WTA turniiri teises ringis endise maailma esireketi Caroline Wozniacki. Iga eestlane kaotas esimese seti taanlanna-le kuus-seitse kiire lõppmänguga viis-seitse. Teise seti suutis Kontaveit kuus. Kolm võita otsustav kolmas sett on praegu käimas. Maailma reitingus 97. kohal paiknev 20 aastane Kontaveit pole endast viis aastat vanema Wozniacki ka varem mänginud. Viis aastat tagasi maailma reitingus esikohalolnu Wozniacki on praegu 34.. Ameerika maailma jalgpalli suurturniiril Copa America pääses esimese koondisena veerandfinaali Kolumbia, kes alistas kaks. Üks Paraguay. Kolumbialane kahest mängust kogutud maksimaalsed kuus punkti. Turniiri võõrustaja USA teenis oma esimese võidu, kui neli, null oldi üle Costa rikast. Eesti sulgpallur Raul Must kaotas Austraalias toimunud kõrgema kategooria turniiril avaringis Hispaania esinumbrile Pablo Abjaanile 12 21 ja 17 21. Muss karjääri jooksul esmakordselt tänu heale reitingu kohale superseerias taseme turniiri alustada otse 30 kahekohalisest põhitabelist. Avaringis saadud kaotusega jäi mustvõistlusel jagama seitsmeteistkümnendat kohta. Aitäh kolleegidele sporditoimetusest selline oli kolmapäev, kaheksas juuni uudistetoimetuses ilusat õhtut ja kuulmiseni.