Tere õhtust, täna kordame keskeprogrammi, Leida Sibulaga, Saadet juhib Marje Lenk. Kuidas keelati Leida Sibula? Tänan küsimast. Vaat selle peale ei saagi lühidalt vastata, rääkige pikalt pikalt, enne kui ma hakkaksin pikalt rääkima, siis ma tahaksin teid isiklikult tervitada. Saabuv saabunud täna vist saabuski täna, kummale päev? Tähendab, meil algas koera aasta ja ma soovin teile isiklikult väga edukat ja head koerast. Ma tänan, samad sõnad nagu öeldakse, edu töös ja õnne isiklikus elus. Ja samuti ma soovin meeldivat koera aastat kõikidele meie tänastele kuulajatele. Et oleks kõigil hea tervis, leib laual ja noortelt tööd. Kas teil koer on? Ei. Ja teate, mis, mul koera ei ole, vaat kui tore, et me hakkamegi elust rääkima. Ma väga armastan koeri, aga kasside vastumoon isegi nõrkus suurem, aga ma olen öelnud ikka, ma enne ei võtaks omale ei koeraga kassi, kuulun oma maja aed ümber ja minu koer on ka kaitstud aiaga ja tal on koht, kus ta sööb, joob ja on, aga mul ei ole oma maja, ma elan nõmmel küll väga ilusas kohas. Mind on jumal õnnistanud mõningate väga meeldivate asjadega eluteel ja minu elukoht on ka praegu väga meeldiv ja, ja meil on ainult neli peret majas, me saame hästi läbi ja oleme juba hulk aastat saanud 30 aastat hästi läbi saanud. Ühesõnaga väga tore, aga niimoodi loomi pidada, et, et ta korteris sulle haugub või, või teisi segab või viia lasteaeda välja. Et ühesõnaga ma mul oleks kahju, kui ma kaotaks, ma elaks seda väga raskelt üle, sellepärast kuidas te mööda treppe saite nüüd käia, kui teil jalad haiged olid? Ei, mul ei olnud, jalad haiged, olid mul oli üks selline ootamatu äike, külmetus nähtavasti, sest ja ootamatus, aga see ei, see ei olnud mingeid probleeme, lubasite arsti juurde minna, ei käinud, käisin, käisin, kõik sai ja selgus, et ei ole viga, kõik on juba kombes, korras nagu kuidas elu teid on õnnistanud, kas te olete terve olnud? Ja üldjoontes. Ja kui on tulnudki midagi ette, siis need on lahenenud. Meeldivama meeldivalt peab ütlema jah. Ja ma olen üldse sedasorti, kui võrrelda teiste inimestega. Näiteks ma tean toredaid inimesi, kes on niisugused, et kui natuke midagi on kohe arsti juures ja ta kohe võtab, ta teab, ise juba võtab, luhtusid mul on üks viga, mina ei lähe kohe arsti juurde. Mul annab süda tunda viimasel ajal, sest elu mul on niisugune viga. Ma hakkan kohe enda vigadest rääkima. Mul on niisugune viga, et ma võtan kõike väga hinge. Oma pere, mul on suur pere, pereprobleeme ja neid jätkub, on häid, on halbu, aga halvad, lähevad rohkem ja teravamalt läbi hinge. Siis on tuttavad sugulased. Kui on niisugune nädal, nagu mul oli. Jaanuaril jaanuaris oli nisukene nädal, ühe nädalaga oli kolm sünnipäeva ja kaks matust. Täna ma tulin teie juurde ja ebamul reede, ma tean, on jälle kedagi ära saata manalateele. Ja siis meie kallis väike Eesti vabariik. Meie probleemid, suured probleemid, ka need käivad mul läbi, kui ma vaatan televiisorist teatud saateid, kuulan raadiot lehti, aega on vähe, aga ikka lehti ka vaadanud ja need lähevad kõik läbi hinge, siis sinna juurde tuleb linna probleemid. Ma ei saa teile sellest kõigest praegu rääkida, praegu ma tulin raadiomajja. Ja see on pisiasi, eks ole. Jääst ja lumest ja liivast me ei või rääkida, sest sellest raadiost ilusti üks härra ütles, et, et vist müüsime liivaga välismaale ära, sest me räägid, on veebruar käes ja meie ei saa Tallinnas Tallinnas, rääkimata teistest linnadesse teedest me ei saa liiva maha igale poole. Mõni aasta tagasi miilitsaonu käis ringi ja tegi trahvi. Kellel oli tänav liivatamata, ma mäletan pääskülaajast, kus ta käis majast majja ja kellel oli, ma ei mäleta, kas ta sai viis rubla trahvi või 50 rubla. No võtke siis sai trahvi ja nüüd ei ole seda. Nüüd on kojamehed, saavad palka ja kõik, aga ta ei pea, kui ta tahab ja kui tal südamega seda riputab, liiva ei. Ja rahvas murrab konte. Doktor ütleb sind, keda ma nägin, ütleb, et jah üle päeva, kaks, kolm luumurdu palun. Ja see kõik maksab, haigusrahad maksavad ja vaata, kas see läheb minu hingest, kui te küsite, tervist, kas see läheb minust läbi, tähendab, miks, miks me teeme siis nii? Miks me raiskame raha niisugustele asjadele, haigusrahad, maksame välja kõik, aga liiv on, elame nõmmel liiva otsas. Liiva meerib Karja tänaval vanahärra, ma tulen mööda, viskab labidaga ära selle jääsulajää, niisuguse mõtlen delt haruldane meestelt number üks härrasmees, ta ütleb, mis nüüd, aga see on ju loomulik, et ma lükkan ära. Noh, jälle kõik, vot niisugused probleemid ja see kõik läheb läbi. Kast imearstidesse, usute. Ime, ma ise ei ole kasutanud, tema abi. Aga siiski ei vaata, jah, mul oli väga raske periood. Üldse jõulud ja vana aasta ümbrust millegipärast mina ei tea, ma endale püüan selgeks teha, see on omamoodi raske, oskan teistele paremini jagada just lohutust ja toetust ja räägin, tead sa, see ei ole kõige hullem, et vaata, kusagil on midagi palju raskemad on juba nii, kus enam midagi ei saa teha, aga praegu sinu juures saab seda parandada, oskan teistele rääkida, aga ma iseendaga ei tule, toime. Ei tule. Ja ma võtan väga hinge ja väga-väga valutan südant niisuguste asjade pärast mille peale teine ütleb, et aga miks ta on täiskasvanud inimene, küll ta ise teab. No vot, ja siis mul oli niisugune, tekkis nisuke periood, ma ei läinud ikka südamearsti juurtega mitte, mul oli südames ikka valud hommikul ja õhtul ja niimoodi. Ja siis minul oli väga hurmav viimane töökoht, ma lõpetasin seal oma karjääri, kuna see läheb likvideerimisele ja vaata just ennem seda. Teised teavad ka, et mul on just mured ja südamevalud ütlevad, aga miks sa ei lähe, meil on üleval olemas niisugune väga tore sensitiiv raviv raviv. Ja et teised on aastaid käinud, ta töötab aastaid meie majas, aga mina ei olnud kordagi läinud. Ja siis ma mõtlesin, et tõepoolest kui teised annavad head nõu ja ma läksin ja teate, ma käisin ainult viis korda ta juures ja tema võttis mul valud ära. Ma ei ole niisugune pimeusklik, et, et ma lähen, keegi vaatab otse, teeb mu ees korra nii ja ma ei, vaid see oli täitsa näha. Ta alustas sellega, ta oli 45 minutit, järgmine kord oli seal pool tundi ja ma märkasin viimane kodulent veerand tundi ja mul kadusid need valud ära. Aga nüüd on sellest muidugi mööda läinud juba mitu kuud ja praegu mul on natuke jälle. Noh, lõpuks ma eile läksin siis arsti juurde. Mul tuleb meelde, et te mängisite filmis keskea rõõmud ja seal oligi juhid, Nad sõitsid kõik selle imearsti juurde ja, ja vahepeal astusid teie juurest läbi. Kuidas te sinna filmi sattusid? Vaata, kas see oli täitsa kummaline midagi? Ma ise ei oskanud tol hetkel ma olin väga meeldivalt üllatatud, mulle helistas ma mõtlen täna, kes mulle helistas Tallinnfilmist, ma võin eksida ja andku mulle andeks, härra Vohu. Seal on veel minu, minu niimoodi ma tundsin teda ka varem. Tema helistas, aga tema oli nagu vahendajaks ja härra Valentin Kuik oli, et mulle niimoodi härra Valentin Kuik, kes oli selle stsenaariumi autor ja pidi ka lavastama alguses, et tema palub, et vot, kas teie saaksite tulla, et ühte niisugust tolli teha tähendab ühesõnaga Ülle Kaljuste ema rolli. Ma olin väga üllatunud, ma ütlesin, ma ei ole varem teinud eiei, vot niisugune soov täidetakse, tuleksid, et me teeme nagu tehakse proovifotot ja terve rida. Nojah, ja siis muidugi. Ma läksin ja tehti need seitse fotot ja ja, ja pärast seda kutsuti mind sinna ja härra, kuigi ma nägin esimest korda ei olnud tuttavad ka mitte muidu arvatakse ikka nii, et keegi kuskilt kuidagi teisiti nagu ei, ei ole mõeldav, et siin aja ei ja niimoodi siis ta ütles, jah, palun, et kas te olete nõus ja jäigi ja ega me helistame teile meedia veel, millal me hakkame, me helistame teile ja vot teil tuleb laulda seal. No ja siis oli päris palju aega, ma ei mäleta mitu-mitu kuud aega ja siis helistas mulle jälle, ma võin eksida, siin on kaheksa aastat tagasi, mulle tundub, et härra Lembit Ulfsak helistas mulle siis me olime head vanad tuttavad. Ta on mulle alati väga väga meeldinud kui inimene ja kui, kui näitleja ja nii ja tema helistab, et vot nüüd on nii, et härra quick on haige, tema ise ei saa lavastada ja mina hakkan seda filmi tegema. Film tuleb ära teha. Ja siis tuli jutud, mida laulda ja ta ütleb, et niisugune populaarne laul, mis hästi on ikka meeldinud Eesti rahvale. Et vat näiteks, kas see, eks 100 aasta kestel kordub sama kevade või midagi niisugust ja ma ei tea, kuidas ma taipasin, hetkel mul tekkis tunne, sest ma olen kogenud seda oma eluaja jooksul. Et üksi on väga tore laulda, kui on vaja laule, laulavad inimesed ka üksi, aga ma olen märganud meie publiku peal mööda Eestimaad sõites esinedes, et toit on alati huvitavam. Ja, ja ma ütlesin, jaga kuulge, et kas ma pean üksi laulma täiesti? Ei, ma ütlesin, et kuna seda oleme kunagi Hilda koniga laulnud aga Hilda konile on nagu elus ja et aga mul on olemas üks kena kolleege Eesti raadio segakoorist, kus me koos laulsime, met Anton Me palun ja palun, ja vot nii oligi siis kokku lepitud ja mina jälle ootan ja ootan seda millal filmima ja ikka ei ole teada ja siis oli niisugune tore nali, et ma olin, helistati mulle ennem, aga mul oli õnne, ma sain Pärnu sanatooriumituusiku. Ja mul oli just raviaed ja vaata nüüd filmid tuleb sel ajal filmida, no siis oli väga tore, mõtlesin, tore, et ma siis sõidan Tallinna ja nii ma tulingi sealt siis ühel hommikul bussiga Tallinna jätsin natuke, ravib pooleli ja, ja nii oli kohe meil siis algas filmimine ja nime med Anton oli rõõmuga nõus ja nii me siis läksime reipalt sinna lillekülas ühes eramajas toimusid esimesed võtted ja sealsamas meil oli võimalus siis. Jaak Joala, ema, tema oli siis alguses pidi keegi teine, aga pärast oli siis tema, mõtlesin, väga tore tuttav daam omal ajal, kui ta pidas ju väga filharmoonia liinis neid kontsert, loenguid väga toredaid ja sisukaid ja tuttavat ja hästi, nii et väga tore ja temaga seal ja temaga ei olnud varem proovi teinud, ei midagi ja siis me laulsime üks kord läbi teist kord ka veel läbi, sest polnud ka mett Antoniga seda koos laulnud. No ja siis lõpuks öeldi täiesti, teeme linti ja tehti siis kaks kord linti. Jaa, jaa, kuulame läbi ja ma, no mina alati nii palju, ütleme enda töö suhtes, ma olen ikkagi nõudlik ja kriitiline ja ma ütlesin, et kuulge, et see ei ole hea, teeme veel. Ei, meile täiesti sobib see väga hea, just nii nagu on vajajad. Härra Tõnis Kõrvits oli seal juhuslikult, nii, läheb meist mööda ja mõtlesin, taevas hoidku, et mina küll ei ole rahul, et oleks pidanud ikka veel tegema ühe variandi. Mis nüüd proua leida, et see oli täpselt sama hea kui 30 aastat tagasivaate niimoodi ütles temaga veel ja niimoodi siis see variant jäigi, nii et nii vähe me tegime, nii ta läks ja nii ta oli. Kas te olete näitlejakarjäärist muidu unistanud ka vä? Mina olen Valgas sündinud, sellest Valga linnast ja Valga inimestest ja milline õhkkond ja kõik sellest ma võiksin vist tunni või kaks või päeva või kolm rääkida, see on võrratu. Ja mina kasvasin üles seal Valga linnas. Ja mina. Ma ei tea, kust mul see on, ma ei tea, mu suguvõsas oleks olnud näitlejaid. Minu isa oli küll muusikamees, nimelt tema, tema oli. Sattunud õnneks sõjaväes oli ta, ma ei tea, kui palju aastaid, aga Varssavis muusikakomandos ja tema oli niisuguste toredate võimetega, tema võis heliplaati kuulata ja panna noodid kirja, mis oli hämmastav. Ja siis ta Valgas dirigeeris tükk aega puhkpilliorkestrit. Hiljem tuli noor juht ja siis ta mängis kinos tummfilm olnud siis mind veel ei olnud, tähendab siis temal viiulit mänginud, seal jääb, mida keegi olija klaverit mänginud, nii et vot nii palju on nagu muusikast ja ja ema suguvõsa poolt oli ka jälle pean ütlema, et nad ei olnud mingisugust muusikast haridust saanud, aga mulle võrratud tädid ja onud, nii et mul üks onu, kes oli, ma võiksin temast jälle rääkida nii kaua, et meil saab saateaeg otsa. Tähendab, tema tegi suurepärast sepatööd, et ja, ja, ja ta oli mingisugune asja Messuresse selles elektroelektriaparaaditehases ja kõik, aga samas ta võttis, ta mängis klaverit, ta polnud iial õppinud, ta võttis, mängisid balalaika, üks tädi mängis balalaika ja üks onu, kes üheksateistaastasena kaotas oma parema käelaba, sest et ta ei talumees ja ta seda lõhkes, seda lõhkas kive. Aga see ei, ei tekkinud lahangut ja ta läks uuesti vaatama, mis seal on ja nagu ta puudutas, nii see oli ja ta kaotas küll ainult kaks sõrmega, tol ajal võeti parem käsi ära. See, mis temast sai, tema oli jälle haruldane mees, temast sai küla puusse Külasepp nadigi tervele külale või masinat, ta tegi kõik põllutööd vasaku käega siis kõik. Ja vaat mida tahangi öelda, mis ta salakütt irve liha oli meil vahest kitseliha. Vahest pühapäeval suvel, kui ma olin seal vanaisa talus ja vaata niisugune olis onu, siis tal oli, ta oli puusse Puusepp ja, ja, ja siis ta tegi kõik põllutööd, ta leidis kõik vahendid, ta tegi kõiksust küll hobusega, küll vikatiga niitis ja kõik. Ja jätta mängis kannelt. Nii et ta oli kõikumal kandle niimoodi seadnud, et parematele kõndiga ta vajutas teatud tuuride, vasaku käega mängis kõik meloodiad, nii et vot mul on pikk jutt, nüüd sellest, et see niisugune muusika tulemine minusse, et näitlejaid ei ole meil olnud, aga kui ma olin niisuguses jah, juba kooli eas, siis ma mõtlesin ikka mina tahan saada näitlejaks ja mida vanemaks ma sain ja siis ma mõtlesin nii, aga ma tahan ainult dramaatiliste osade peale. Ja kui ma olin siis oma koolid Valgas lõpetanud ja minu õde oli abiellunud just ühe toreda mehega, kes töötas Eesti Draamateatris, siis mina olin juba rääkinud, et mina tahan tulla teatrikooli ja ma tegin avaldusega ära. Aga minu mamma ütles niisiis ei saa, ei lähe, teatrikooliteatrid käisid ju ringreisidel ja nad käisid ka Valgas. Aga kuna mina minu isa töötas raudteevabrikus tegelikult siis oli nii, et olid tuttavad ju need tädid, kes seal jaamas nägid seda elu ja koristasid neid vaguneid, et olid teadlikud, no ja sealt tuli sisse ja mamma ütles ära. Ei sina püüne pääl ei lähe Valga keeles siis öeldi püüne lavakohv Ta püüne. Ja nii ma olin väga õnnetu, tookord jama saatis isegi avaldus oma õemehel, aga, aga kui ma maitset ei, sa ei lähe, siis ta ikkagi ei saanud seda avaldust siis ja teie olite sõnakuulelik ja ma olin sõnakuulelik jahvatavata oleks teistsugune olnud. Siis ma oleksin muidu sõitnud salaja Tallinna ja läinud ja, ja kummaline Ma ise mõtlen, miks ma tahtsin dramaatilist osa näitlejaks. Aga siia juurde ma võin ainult öelda, et ma olen oma mammale saanute ümber kaela kinni võtta ja kallistada ja musi anda. Sest et kui tema istus kontsertsaalis ja mina laulsin veel solistina üksinda ja hiljem ka Hilda koniga ja nii edasi, siis tema istus õnneliku näoga ja, ja seni Siimoline seni Simon õpilane, siis oli tema need õpilaste kontserdid kevadeti ja kui minu isa ja ema istusid seal saalis õnnelikuna ja, ja kui pärast, siis ta nägi, kuidas mul läks hästi ja lisapala oli ja lilli tood ja kõik nii. Ja siis ma ütlesin mammale, vaata nüüd sa ütlesid, et ma ei tohi püüne peale minna, sina ei taha, et ma lähen püüne pääl, aga näed nüüd ma olen ju püüne pääl ja sa oled nüüd õnnelik, sul silm märg ka veel sellest. Millal te Tallinnasse siis kolisite? See vaat see oli jälle kummaline minu elus on, ma võin üldse ütelda, et mul ei ole midagi nii et ma plaanin ja ma teen ja see läheb vaid, mul tuleb alati kõik halb ja kõik hea tuleb ootamatult. Mul ei ole ainult, et kõik oleks ainult hea, et mul on palju halba kandnud, aga ootamatud asjad ja, ja elupööre ise ka niisugune taga lihtne, tähendab, ma lõpetasin just, olin lõpetanud kevadel kooli ja nüüd ei tea, mis sügis edastel üldse mingisugust kavatsusi. Ja kuuendal juulil järsku tuleb telegramm, tähendab, minu õde elas Tallinnas ja tal oli väike tütar sündis ja ma teadsin, et ma sõidan suvel vaatama seda väikest toredat tüdrukut. Nii. Kuuendal juulil järsku tuleb mammale oli veel pesupäev, vot meie Valgas kutsusin mamma ja papa, ma räägin ikka mamma mõjutle, emal oli pesupäev, ma mäletan pesu kuivas õues veel vahvalt niimoodi. Ja järsku ta Telegram. Ootame sind Tallinna ja õemehe allkiri. Ja meie siis lööme käsi, kukut, taevasi ta midagi ootamatut, kas nad peavad kusagile sõitma, et ma pean siis tüdruku juures olev vaid midagi erilist on lahti ja teate, me oleme niivõrd toredate lihtsameelsed muidugi ka mõtled ka lihtsameelsus, pakkisime kohvrid ja kell neli läks rong Tallinna. Pakkisin kohvi, mõnigi pesuese sai pool niiskelt sinna kohvrisse pandud, ei olnud aega triikida, aga nüüd on mingi eriolukord, et on tarvis. Ja nii ma pakkisin kohvri ja ma sõitsin korraks Tallinna. Ja mis siis selgus sellel kallil õe, meil tol päeval sünnipäev. Ja eks nad siis seal teatris ka natukene, võib-olla niimoodi. Nagu meil kombeks on praegu tähtpäevi tähistada šampuse vokaaliga. Youna toitub, ma kujutan ette ja ta heas tujus ta saatis mulle terve telegrammi. Jah, ootame sind. No ja nii, ma olin Tallinnas ja muidugi siis ma olin nende juures ja naersime, naersime nii, see läks ja nii ma olin seal. Ja jäingi nagu sinna siis. Jäitegi jäingi Tallinna, oligi minu Valga elu ja aeg ja, ja kõik mida olin üldse mõelnudki, kõik läks teisiti. Ja olin Tallinnasse, siis hakkas see kummaline jälle elude peale. Ma ei mäleta enam täpselt, kas oli 39 kuskil? Jah, 39, see pidi olema 39, ma tulin Tallinna. Tähendab, 39., ma olin ikka tükk aega seal kodus on, ma ei oska täpselt kuud õela, kui üks kena daam, ta abikaasa oli kad teatris näitleja Harry Karro vist oli ei, kas ta Harri oli Karro, ta oli, aga mul ei tule praegu eesnimi meelde enam. Ja tema abikaasa oli minu Emil öelnud. Kuule, aga et sul niuke kena noor neiut, et aktsiaselts sky kasv. Vot sinna on vaja laboratooriumi riidetükikese osakonda laboratooriumi vaja värvisega, et kas tema ei tahaks tulla. Ja, ja nii ma läksin ja nii ma sattusin siis sinna tööle ja mis kõige lõbusam hiljem ma olen nüüd kuulnud. Vaat et seal on töötanud ka Olga lund seal Gilgases ja samuti Naatan põld. No nüüd on ta naan, põld kuulus tenor, lauljanot, Naan Põllu ka meil on veel nii elus ühist olnud väga huvitavat ja siis ma ei mäleta, kas viimane kord ütles mulle keegi, ma võin eksida praegu kas oli härra Valter Luts või et tema on ka Gilgasest töötanud, mõtlesin, et päevas on täitsa, et meid tuleb juba terve rida, et see oli kummaline, et vot Me käisime, Kilgas vab, ühtepidi on muidugi ma olin Kilgas juures siis kuni selle 40 40 41. aasta sündmusteni. Kas märtsipommitamine puudutas ka teid ja kõvasti elasite kesklinnas, siis ma elasin harjume, elasime Harju tänava elasite Harju tänaval ja praeguse Pegasuse kohviku vastas. Meie. Aga meie all teisel korrusel, see oli väga ilus majaaluse kursoli, mingi firma, ma ei mäleta enam, kas keemiline puhastus või midagi oli, midagi oli midagi võeti vastu millegiks või midagi, aga, ja elas rätsep katta ja need on meil kuulsat rätsepat olnud, mäletavad kõik seda nüüd, ütleme nii, vanema põlve inimesed. Ja, ja alati me olime nende peres olnud, olime sellega, te elasite seal siis oma abikaasa ja väikese pojaga juba, ma olin juba abielus ja mul oli väike poeg. Üle aasta ja ja mitte Lembit, ei, Leidki Heiki, vanem poeg ja vanem poeg ja, ja siis oli nii tol päeval, et väike poiss magas, ma jooksin, käisin, turg oli Estonia siin väljakul, Viru väljakul. No kuidas öelda Estonia filharmoonia selle nurga juures, kus praegu on park seal, tulge, ma jooksin oma, tõin ühed Urvad mingisuguse turvad ja panin need faasi ja mul oli väga ilus korter, kaks tuba oli, aga homses peale pidi kahes toas, tänav pole, laseks väga kena daam, ta pidi ära sõitma homme Saksamaale. Tal olid kõik asjad välja viidud, ainult magamisdiivan oli seitse kasti pakitud asju. Ja, ja, ja mina tulen siis koju, pane turvad vaasi. Ja vaatan, et kui ilus kodu mul on, vaat miks ma seda räägin, ma enam kunagi nüüd ei julge pärast seda mõelda, et mul on midagi hästi ja mul on ilus nüüd mul on tekkinud niisugune ettevaatlikkus või tookord ma mäletan, et mul oli väga ilus kodu, ma võin sa praegu öelda, sest et seda mul ei ole enam. Tähendab, mu mehe isa, tohter, elukutselt ja ta oli väga tore, väga tore mees. Ja temal olid siis väga tore niukene komplekt, pruun diivan ja tugitoolid ja must tammelaud ja, ja siis ja kirjutuslaud tema raama, tema raamatukogu raamatukapid kõik olid ja siis mikroskoobid ja mis tal seal kõik olid teises toas entsüklopeediat, mis olid Inglismaalt koos lauaga tulnud, Aid seal kohe akna all, mis mul oli vastu Niguliste kirikut. No vot ja ja me me ise ka olime juba muretsenud ikkagi omal magamistoamööbli ja samuti juba söögituppa nii-öelda söögilaua ja selle, et noh ja mina istun, siis panen turvad vaasi ja istun selle tugitooli selle käetoe peale, ise vaatan ja mõtlen see mul nii sisse salvestatud kohe see, et mõtlen, kui ilus kodu mul on, aga kuidas ma nüüd panen, kui homme see proua mannat ära sõidab, kuidas ma seal on üks päris suur tuba kolme aknaga Harju tänava poole, et kuidas ma nüüd seda panama panen Peisten klaverit nurka. Mehe vend mängis väga hästi klaverit üldse mees ka mängis ja niimoodi et, et ma panin klaverit, mõtlesin, kuidas asetada kõik ja niimoodi ja siis veel lõuna ja kütsin ahju ära, sest meil oli ahjuküte seal. Ja pool seitse järsku. Mürtsud ja ma ütlen, et oi jumal, tammitavat mees ütleb, et oh ei, et see on raadio vist, aga siis juba kohe mõni minut pärast seda aknad meil langesid sisse ja vot siis oli esimene kord, kus meie ühesõnaga. Tunnetasin saab, see ei olnud, mitte et me tuletised meie tuppa ja ma panin lapsed täiesti korralikult põhjalikult riidesse ja tekiga võtsin talle ümber ja aga iseendale vaatasin, mul oli niuke mingi musta-valgeruuduline puuvillakleit saatsin ei sellega ma ei lähe alla teiste juurde ja võtsin seljast, viskasin voodi peale, panin mingi villase kleidi, siis viskasin pilgu rahakoti peale, mis oli mul ühe riiuli peal seal. Mis ma sest võtan ja panin omale vana mantli selga suusamütsi, uued suusasaapad ja nii me tulime oma korterist välja. Ja tulime alla ja ka nemad olid kummaliselt seekord niimoodi, et kõik riidesse panemas ja lähme alla, lähme alla, tänan väga hull. Ja me läksime alla maja koridori. See oli üks sammukene raekoja poole Vana-Posti tänavapastast natukene, aga me olime, tab mitte Pegasuse vastas nii-öelda Pegasuse kohvik praegu seal ja, ja siis me läksime alla ja me seisime all ja siis oli kohutav, kuidas need pommid langesid. Üks hea omadus mul on ja see on tänaseni püsinud erakordselt raskes olukorras, mina jään rahulikuks. Ja ma imestan, ma seda noorelt ka oli. Ja siis, kui need pommid langesid, mul, millesse mõtted? Ah, jumal tänatud, see ei tulnud veel meile pihta, meil kõik kohe uksed käisid, tähendab, tungis maja, kõikuse kõik. Ja nii me seisime seal ka üks võõras mees oli ka meie koridoris seal. Algsel mõtet kindlasti minna ka ei, et keldris ei või minna, kuna kelleron kinnise õuest alla minna ja et kui midagi juhtub, ei saa välja. Ja siis see mees tahtis kogu aeg ära minna, tema käis ukse pääl vaatamise lõpuks tuli ütles niimoodi, et teate, et, et terve võidu või vabadusväljaku poolne Harju tänav on üleni tekkides samuti Vana-Posti tänav, kui me nüüd välja ei lähe, siis meil enam ei ole varsti võimalik välja majast minna. Ja siis me läksime välja. Ja kui me läksime välja, siis Harju tänav oli klaasidega kaetud, nii et ma, mul oli uued saapad, need olid libedad kätma, panin ette vaatama ja siis me läksime sinna selle, kus praegu Kirjanike maja sissekäik, vot sinna saadik üks kohver oli kukkunud kellelegi niimoodi asjad kõik sees olla, avatult, seal keset tänavat ja kogu aeg pommid langesid. Ja siis me saime sinna. Ma võin eksida, seal oli minust sul Luther Mattiisen on, ei mäleta, oli seal mingi kohvik, vot selle NSA kohvikut saime siis ühte maja koridori nagu peituminest kohutavalt pommid langesid ja see oli lovski kõik seda ma ei suuda teile, mis, ma peaksin väga palju rääkima, see oli kohutav tunne, ma tagantjärgi mõtlen, aga, ja siis me saime sinna, öeldi, et saksa ohvitserid, et ema ja laps võivad alla minna, oleks alla 10 minuti pärast kutsuti üles ja siis oli ainuke võimalus minna varjendisse Niguliste kiriku vastu vastas olevasse maja, see maja on praegu ka veel alles. Ja seal läksime sinna varjendisse keldrisse, seal oli palju inimesi, mul seal tuttav ka Valgast oli üks ühe kooliõde oli seal ja ja siis me olime seal varjendis. Kuni lõppes esimene see laine, see oli vist pool üheksa või midagi, nii. Kui see lõppes, siis me tulime välja vaatama ja siis põles terve Harju tänav kuni Niguliste tänava nurgani. Ma imestan ja imetlen, et ma täiesti südamerahuga vaatasin, no et nüüd on siis teda kodu, mitte midagi enam ei ole olemas peale selle, mis on sul siin kaasas, jumala õnn, et me oleme elus ja terved ja siis me läksime Aziz. Niguliste kiriku torn põles juba, et peab minema, et see võib lõhkeda, kuna seal on Placido, saksa flakid nimetati neid mingisuguste väiksed, nii et noh, millega tulistati lennukeid, et seal laskemoona, et see võib plahvatada, et ühesõnaga siit me peame ära minema. Ja siis me läksime mööda ratast, tänavat ja balti jaama juurde Rannavärava mäe alla varjendisse. Ja vot siis ma olin, mul oli siiski mul on meeles see tunne, et et seal me siis lahvatasid, olid ehitatud sisse, ma mäletan just valgest toorest puust ja vot seal ma tundsin, teine laine ja siis ma tundsin nii, et mul on nüüd ükskõik, ma ei olnud enam, nii et ah et ei, et kui tuleb, tuleb noh, aga ei, meil oli õnne. Ja siis oli. Niisugune moment hommikul kuskil pool seitse või ma ei oska kellaaega öelda, aga mulle tundub, et midagi selle ringis oli kuskil. Kui need inimesed, kes seal lähedal olid, ära läinud sealt variandist ja tuli üks naine tagasi Pika tänava lõpustelt kusagilt ja ta tõi minu lapsele Väikse kausiga piima-makaronisuppi. Ja kui ta andis selle poisi kätte ja ta hakkas sööma teatavat, siis ma hakkasin nutma. Vaat see läks mulle hinge. Et niisugune üldse mul on see vigavad praegu. Seda minu sõbrad teavad, ma ei ole veel viha pärast nutnud, aga kui keegi ütleb mulle lahke sõna mõni müüjanna või trammikonduktor või jumal teab kes kusagil siis mu silmad lähevad märjaks ja vot see oli ainus kord, kus mina selle kohutava öö jooksul mul tuli vesi silma ja ma nutsin, kui see poiss sõi seda piima siis järsku tajud, et vaata, et sa oled nii, et sulle võõras inimene annab lapsele süüa. No ja siis me läksime sealt minu õe juurde, kes elas Pelgulinnas, õnneks oli terve kõik sealt me saime kelgu ja me läksime omale mehe isatallu. Me ei saa, oli niuke tore tohter, et tema hing oli väga niisugune. Tema armastas maatööd, nii et kui tema tuli keskhaiglas, siis tema ikka tegi seda edasi. Aga mis ma pean selle juut ütlema? See on üks, üks minu jälle eriomadus vate küsteni imearstidesse, kuidas ma suhtun? Ma usun horoskoope ka, muide ja seal omaette, aga ma tahan öelda, mul on üks eriline omadus veel. Mina näen unenägusid, mis lähevad täpselt täide või on täit teatava tähendusega, ma ei taha teie neile sellest pikalt rääkida, aga kõige kummalisem oli see, et üks poolteist kuud ennem seda Harju või mitte mitte, harjuvad öösel üheksanda märtsirünnakut. Ema oli külas ja mina ütlesin emale, teadku õudne, ma nägin täna sinust kohutav tund. Terve Harju tänav oli maha põlenud. Ja Niguliste kirik k, aga pühad pildid olid kukkunud meie maja varemetele. Siis pärast seda ma ütlesin teistele ka veel kõik otsis, ahmisid niimoodi õhku, et mõte, kui kummaline, et nisustundmegi, kui ma laulsin Eesti raadio segakooris, siis seal oli üks väga tore laulja tenor ja suurepärane viiulimeister. Villak härra Pillak ja, ja tema ütles nii toredasti kui ma mõnigi kord ma rääkisin jälle midagi, mis tähendas midagi, vana valge nõid. Nii, ja seda nimema kannan täitsa auga, nähtavasti ma sellest ei pääsegi, sest ma olen ka niisugused asjad ette näinud, mis täitsa Eno ehmatavad ära teisi inimesi kodus, ma toon ainult ühe näite veel kujule, nagu ta kohe, ma rohkem ei räägi, muidu neid on. Näiteks mul oli ühel pojal oli avarii ja tal oli tähendab jalaluumurd ja Sepa haiglas ja tal pandise Seppo aparaat ja kõik nii. Ja pidi esmaspäeval koju saama. Lembitu kaksikvend ja ühesõnaga paljude poegade kolm Seppida toomas on kaksikud ja, ja esmase pidi tema koju saama, kõik on korras, see niimoodi. Laupäeva öösel ma näen unes üks valge kitliga, härra võõras ütleb mulle nii, et Toomas ei saa koju. Tal tuleb veel üks operatsioon. Ja mina tulen püha pommi küljes, räägin oma perele, et mõte missugune Unina, mis see on. Ja esmaspäeval läksid isa ja Lembit läksid siis sinna sepa haiglasse loomast koju tuua ja tulevad kahekesi tagasi ja mis tuli välja esmaspäeva hommikul, olevat neid haiglakoridore poolitud, siis oli veel kombest poonida neid parkettpõrandaid ja, ja ta läks hommikupesuruumi pesta. Kargud olid, aga üks mees oli tal kaasas galatiiv nuh arsti poolt nagu öeldud, et kes seda nagu toeks, aga see, kes kuidagi rahulikult ja ta kark libises ja ta ei kukkunud maha, vaid õlaga, nagu, nagu mul meelde olnud õigesti jäänud, vastu seina, aga see sepaaparaat üks ots lõi selle Luubelt ära. Ja. Aga ma nägin, sellel laupäeval ütleb mulle see valge kitliga mees ära unes. Ma võiksin teile terve rida tuua, kuulge, te võite ju raha teenida. Vaata, ma ei ole selle peale tulnudki, täitsa õigus. Raha koha pealt vast tore. Kuna ma teid ikka natuke tunnen ka, et need on ikka väga sümpaatne, siis ma palun vabandust, et mina, avamen, olen raha koha pealt, ma pean ütlema teile veel nii, et ega mul rahaga kunagi õnne ei ole olnud. Mul on alati vähe olnud, ma olen pähe saanud, tähendab, ma ei võida iial. Ei võida, sest Lembitu kaksikvennal on vahest niuksed, õnne, loterii või millegiga. Minul ei ole. Aga ma olen oma väikse rahaga suurepäraselt välja tulnud, ma arvan jälle, et seal see valga veri, ma ikka panen seda Väikse Valgas üks sest et seal ta on. Mul on teisigi väga palju häid kooliõdesid ja tuttavaid ja sugulasi. Nii me oleme natuke teistmoodi kui teised mulle tuleb, kõik tuleb mul alati väga ootamatult. Niimoodi, ja niimoodi on esimese töökohaga ka, tähendab pärast märtsirünnakut me saime õnneks jälle vedas, saime pääskülla, elasime väga toredas kohas, mida mu pojad ütlevad, et kõige toredam eluaeg oli ikka seal, meil oli suvila tänava lõpus ja see ilus raba oli meil köögi akna all ja, ja kõik see puhas ilus. Kodus nisukene sügisel need kanarbikud, kollalillad, kanarbikud ja kollased puulehed ja ja no imepärane talvel lumetuisu diad, punane päike ja imeilus. Ja ühesõnaga, ja siis järsku kohtasin siis juba Lembit ja Toomas olid mul olemas, pojad ka. Ja ma olin kodus nendega. Jah, nad olid vist juba niuksed, ma ei tea, mitme aastat ikka viiesed veniustima, aga ma tõin oma ema ja isaga oma juurde elama kohe palgemast valt Valga Valga linnas, nemad elasid ja tõin nad ära ja ema oli, mul ka kodus ei saa ja siis ma kohtasin väga tuttavat daami, kes laulis Eesti Raadio segakooris oli laulnud, aga siis ta enam ei laulud ja ta ütleb, kuuled, sa, mõtle, kas sa elad siin pääskülas, et tead, meil siis vaat see suur kuulus salvu nüüd, kes on üleval seal Lasnamäe veerul. Salvo osakond oli üks pääskülas, teadsin, et mina töötan seal nüüd ja teadmil tulevate oktoobripühade see pidu ja esinemine ja, ja, ja me tahame naisansamblit ja kuule, ole kena tulega laulma niimoodi räägib ja räägib ja nii südamlikult ja mina olen ikka niuke, kui keegi väga ilusti räägib, ma ei saa öelda. Nii ma läksingi, siis laulsin, laulsime ja väga tore, kõik jäid väga rahule. Ülemused ja alamused ja kõik niimoodi. Tore, tore. Ja siis öeldakse, aga kuule, kas sa ei taha tööle tulla siia natukene niimoodi, et siin võib ka tööd teha? Aga tookord see oli vahva, see oli invaliidide kell Salvo ja seal oli nööbi osakond. Nojah, ja siis oli nii, aga vaat et selleks oli vaja arstitõendit, siis tuli minna arsti juurde, mulle õpetati, et minna, vot selle, selle närviarstil on haige olema, et ma pidin olema natuke niimoodi, noh, jah, nõrk, õrn kuskil ja siis läksin arsti juurde ja muidugi siis, kui kästi käed ette panna ja hoida silmad kinni, siis ma tegin kätega natuke, nii et käed ei ole päris kohaga. Kenai arst andis mulle tõendi, et jah, et kergemad töötingimusi vajab nord, sai aru ilmselt, et vot sinna tööle nii, ja nii ma töötasin seal, aga siis see oli esimene, vot nii, ma sattusin sinna ja siis tuli seal kohe aasta sain tööd ja väga tore kollektiiv, tõesti, meil tehti vahva ansambel ja ja meil oli Helvi, Voore, Juhan juhendas seda ja ja ja ühesõnaga, naisansambel ja me saime kõik laureaaditiitleid jälle, kus me käisime laulmas niukene, rahvariided ja kõik, no väga-väga tore, aga juhtus nii, aasta pärast direktor haigestus, ta läks pikemaks ajaks ära. Pange asetäitja, see oli noor ja reibas mees ja temast ei tervet välja ja ta lõi meid kõiki minema. Nonii, ma tulin sealt ära. Aga juba oli kohe teada saanud sellest trükikoja kommunisti klubi juhataja ja, ja kaadriinspektor ja see helistas mulle, kuna tema on ka Valga tüdruk. Tema oli, helistas mulle teadet, et palun, et meil on kohe töökohta, tuleb tööle siia ja mõtlesin, kuidas ja tuli välja, et oli vaja plaaniosakonna juhataja asetäitjaks või no esimene abi rohkem ei teadnudki. Mõtlesin, see ei tule kõne alla, et ma olen õppinud küll ärikirjavahetust, aga ma ei ole õppinud mingit plaanimist, sina tuled toime ja tuled ja ma läksin sinna tööle. Ja kui tore kollektiiv, et mul on vedanud töö kollektiividega. Vaat ma ütlesin teile, et mul on vedanud niisused imeliste asjadega, mis minu meelest annavad rohkem kui raha. Jätkame keskeprogrammi lauljanna Leida Sibulaga. Mul on, aga ei ole ja 10 nutma poole olen kord selline taibukas piiga. Vabu elamu kallal kosmeetik, kuid ikka vaadata peegli. Kallal kosmeetik kuigi. Ja deta sead nõrguennade. Alune maadel puudiller rääkima koore ikak, opti, kaka täiteedile. Oh, mul on, aga mees praegu pole, kuid üksi. Kiikus nii, aga kodus toit, taevas, muss süda on hirmsasti palus ja vaeva, sest mõelge, ma valetan meeste peale. Ei ükski neist kosinud. Polemmindiaaneb mõelgem. Vanem mees tee Toompeale ei neid potiinud, vale mind eales. Tüüpvead narr. Te olete ükskord abielus olnud, jah, vaadake, see on ja ma selles mõttes ma lähen ajalukku nii mehe perekonnas kui minu perekonnas suguvõsas. Me pidasime kuldpulmad ära. Meil ei ole keegi pidanud neid. Nii et ma arvan, nii, et kui rääkida meestest ega meestega kunagi kerge ei ole. Aga nii palju ma olen siiski kogenud, et et. Lapsed peavad oma isaga koos elama. Isa neile väga oluline. Nii et teil on kriisi olnud ka, ikka on kriise elus kõike tulnud, et kuidas tema mehega tuttavaks saite. 1941. Ma ennem seda olin laulnud lühikest aega Gustav Ernesaksa naiskooris ja Gustav Ernesaks ütles tookord, teate, neiu Teil on väga ilus hääl, et palun õppige laulu, hakake laulu õppima, aga see jäi nii. Ja siis ma järsku ajalehest loen, et konservatooriumis on vastuvõtueksamit ja ma läksin vastuvõtu eksamitele. Ja pärast tuli välja, et meid oli 96 ja siis võeti meid neli vastu. Ja need neli olid siis number üks oli Eeva raud liblik, hiljem ta libliksopran. Ta oli kusagil Paidet, teine olin, vaatan, naan, põld, tenor, kolmas olin siis mina, leid, Anderson, hiljem sibul. Ja neljas oli üks bariton hein. Meid võeti ainult neli vastu, sügisel. Vaat niimoodi ja siis. Õpetajaks oli väga tore, mul Arno niitov suurepärane, aga siis jõulust jõulustist peale võeti juurde paar õppejõudu, seni Siimon tulime mäleta, kes veel, aga siis anti mind kui metsosopranit üleseni Simonile. Vaat niimoodi seal nagu eellugu ja siis. Ja vot oligi siis terve see aasta, me olime väga head sõbrad, Naatan põlluga. Mina Naatan põlde, siis oli ikka see Johannes lükki Tartu tenor ja Eeva raud. Me neljakesi väga tihti käisime, mul tuleb praegu Saksamaal, jah, Saksamaal ja, ja me oleme kohtunud temaga siin ja mul oli väga südamlikke, kui ta tuli esimest korda siia konservatooriumi külla ja tal oli, andis ta tegi mingisuguse mitte konverents, aga kuidas seda öeldakse, niukene nädalane mingi meistriklass ja mingi ja niimoodi ja siis ma sain teada, no siis ma võtsin ka ilusad kaunid põllulilled ja läksin teda sinna tervitama ja rõõm oli siis. Arne Mikk oli tore, ütles, et mis sa siis siin taga hakkad, andmatu kanna ikka saalis teiste juures, no ja siis oli niimoodi, et televisioon õhtul näitas ka siis kus üle hulga aja siis sai niimoodi kallist koolivenda südamlikult tervitada. No vot, ja siis see aasta on, meil oli väga tore aasta ja kõik see õppimine ja tore ja tuli siis. 41 jah, sügis, vot kuskil oli augusti lõpul, kui olid need, mil sõjalised sündmused siin igasugused selle Eestirannaga ja kõik, mis oli, siis mina läksin selle Eva raua juurde. Ta elas veel siin Lembitu tänaval, läksin sinna ja seal oli, tähendab tema mees ja tema mehe ülikoolikaaslane, siis oli minu abikaasa sealmetud, istusime, kui keegi ütleb, et temal on nii ideaalne mees ja nii ideaalsed lapsed, kõik on ideaalsed siis valed, ma kuulan, ma kuulen teiste käest, et see ei ole ju tõsi, see oli õige, et seal on ka probleeme, et igas peres, sest igal inimesel on oma iseloom ja iga iga iseloom on, on erinev, teisest, need ei ole nii, et võtad, panime õunad ritta kõik, kuna õunad või kõik on sibulad või ei ole iga igaüks on isiksus omamoodi igalühel. Ja, ja mina ütlen ikka ausalt, igalühel on häid omadusi, on ka halbu. Ja vot nende halbade ka tuleb siis natukene niimoodi jagada neid ja Lembitut, ma tunnen, aga tema kaksiknende ma ei tunne, on tõesti sarnased ka ei ole, ei ole, ei olegi jah, ei ole, nad on, nad on natuke, nad on iseloomult erinevad. Jaa. Ja mis muidugi oli, Lembit on niisugune nagu olnute vähemalt koolipõlves, tema oli niisugune aktiivsem ja niimoodi, et ikka kui nad esimesse klassi läksid, no nad olid kodus kogu aeg lasteaias ei käinud, aga esimese klassi läksid, siis oli ikka nii, et kui toomas panime, panite nööbi valesti või, või läks saapapaeltega või kingapaeltega kaua aega siis Lembitut, istu siia, Ahma seon sul kinni ja Lembit, panin need paelad kinni ja vaata, sul nööp nagu Tootsil pandud üks need kõrgemale ja niimoodi ja tema niimoodi, aga samas nad on mõlemad nisukesed. Noh, kus Lembit selle naljasoone on saanud? Ma ei oska seda keelt või? Ma ei, ma ei oska öelda, näiteks Toomas kirjutab väga ilusti, Talon Tooma sõnul kirjutud omad mälestused, ma vahest ütlen ta mulle oma vihud lugeda ja ma olen ka tema noorepõlve kirju, näiteks et tema, mõtlesin, sa oleks, sa võiksid ju kirjutama hakata, aga ei ole hakanud. Tähendab, ma arvan, et need on niisugused. Kas see peabki olema, sina ei tea, eks, eks meie oma sugulased tuttavad teavad, vahest mõni ütleb küll, et kuule, sinult on, aga noh, eks isal, isal on ka, isalt on ka midagi ikkagi. Ja humoristina on Lembit läbi löönud ja see on tore, et niisugune naerutaja Eino mõis, teate vot selle naerutamise koha pealt on praegu on raskem aerutada. Tänapäevased probleemid ei aja enam nii väga kõlinal naerma, nagu, nagu ütlevad. Nüüd teevad tegijad ütlevad ka kuulajad, et nagu see meie praegune probleemiderohke elu naerda tahaks, niisugune väga kui minu, minu kõige suurem rõõm elus on, mul on väga saatus jaganud häid häid sõpru ja tuttavaid väga palju kohe. Ja teate, kui ma saan nädalas kasvõi korragi olla niisuguste inimestega paar tundi koos kus tõesti südamest saad naerda ja, ja rääkida kõigest muust. Siis pärast ma ütlen ikka, et vaat niisugune tunne nagu oleks hetkeks suured rasket kohvrit maha pannud. Nüüd võid veel edasi minna. Lembit hakkas nüüd siin üle tee Kungla restoranis tegema õhtuid, kas ta on teinud juba kutsunud esimene õhtu seal üksikutele mõel tuha üksikutele teile ei sobi sinna mitte ei, mitte sobimise. Kas ta ka ei, miks, ma lähen nagu rahvakontroll sinna? Aga näiteks ma olen käinud kõik kontserdid küll ükskõik kus ja mismoodi ja mina olen tõesti minul on ma seda leian, et mina olen selle koha peal nagu õiglane, mina ei ole, kes kiidab oma last ja leiab, et tema on väga ilus ja tore ja tark ükskõik milline minu kolmest või lasta. Mul on viis lapselast ka, vaid mina olen ikka, kui ma lähen ja vaatan ja kuulan, siis ma ütlen ka, mis oli hea ja mis ei ole hea, mida võib nii hoopis, vot see võib lühem olla ja vot see oli hea otseda teeb eel ja niimoodi kas seda tahaks või mitte, see on teine asi, aga no vähemalt ma niimodi suhtun sellesse. Nii et see ei ole kerge töö ja ja, ja siis vahest ükskõik, kes seda teeb ja mõnikord kuuled, et niisugune pikk-pikk lugu kuskil läheb ja ja mitte midagi õieti ei ole ja, ja 10000 asja on sees ka veel siis võtetelt. Ah nojah, aga siis ma saan veel aru, et igalühel on leiba ja soola ka vaja osta. Kuidas te siis idakuninga kokku saite, kuidas teil kõik algas, kuldne periood, jah, see oli see kuldsed kuuekümnendad ja on, on tore natuke nagu hakatakse. Nii televisioonis kui ka mõne Eesti raadiolaine peal neid andma, mis ma vahele julgen küll öelda. Mõni päev tipp kohutavalt nukraks. No ma ei oska öelda, kas see on siis 10-st seal 12-ni või kuskil vahepeal keeran kõik need seal on neli või viis Eesti Tallinna raadiojaamad läbi. Ja iga päält tuleb aint rokk. Esimeses programmis ei tule, jah, seal on rahulikum vaat-vaat, ma tahtsingi öelda seda. Ja, ja esimene raadio tõesti on, järsku kuuled kena rahulikku muusikat, mulle väga meeldib küüri, Roomere teeb, eks neid ühe ühe meie veel teisi teisi palju, ma jõua kõikidel lugeda tema mul nagu meelde jäänud, kus on niisugune tõesti, mida võib kuulata nii noor kui vana. Kuidas siis teie kuldsed kuue meie kuuekümned algas väga kummaliselt, vot seesama Salvo. Siis ma olin juba salvust ära, aga, aga ikkagi jah. Siis mainin ära juba. Aga ma laulsin ka rauda, vat raudami koori jälle mind kutsus eksrannikule Põlluaas ja ma olin seal hulk aastaid viis aastat ja, ja härra Karl läinud mind väga hoidis, kui ma võin öelda ja, ja ta kasutas mind nii palju solistina ja, ja ma tean, mul oli õnne ja edukaaned isegi Moskvas ma olen laulnud siis valitsus kontserdil, soolot ja Kiievisse, meil ei olnud veel televisiooni, kui seal laulsin siis ka solistina Kiievi televisiooni, meil tehti preemiareis, kuna me väga hästi Moskvas esinesime, saadeti Kiievisse ja niimoodi täpselt raudamiga sai nagu see ring ära tehtud, ka väga ilus ring ja sealt tuli lahkuda sellepärast et tuli mujale tööle minna ja ei saanud enam rauda, mis käia. No vot, ja siis oli niimoodi, et selle Salvo naisansambliga oli meil suur kontsert jälle niisugune nagu kuidas kevadine aruande või niisugune kontsert. Ja tookord meil oli haigestunud üks. Aldilaulja ja meie ansambli juht oli kutsunud Hilda Koni asendama, kuna nemad tundsid hästi ja ta teadis, Hildad, no vot. Ja siis oli niimoodi, et tegime ansambli proovi ära ja siis tegin mina oma oma soololaulud proovina ja. Ma ei mäleta, ma ei mäleta täna, mida ma laulsin, ma täna ei mäleta. Ja järsku ta hakkas teistelt kaasa laulma ja kõik teised kohutavalt ilus. Nii nad ütlesid. Ja siis ma siis ma mäletan, esimene jälle, mida ma laulsin, vot mida ma laulsin, kui ma astusin konservatooriumi, seal eksamitele läksin, mul ei olnud ühtegi nooti kaasas. Ja siis laulsin, ei saa mitte vaiki olla. Ja see sellega. Madden mul läks nii hästi, et ma sain kolmandana sisse ja nüüd oli jälle see ei saa mitte vaiki, oli, laulsime kahehäälsed ja see tuli eriti ilusti välja, nüüd juba pandi kohe niimoodi, et selles kontserdil, et me teeme kahekesi. Vaat nii, me sattusime Hildaga. Ja niimoodi me laulsime ja juba sügisel me saime väga. Ma ei tea, ma ei tea, kes juba kuskilt, aa nüüd mul tuleb meelde, sellel kontserdil. Ära Arder, Aleksander Arder, kuulus laulupedagoog, tema on üldse olnud nagu päike ka siis, kui ma olin seal konservatooriumi vastuvõtueksamitel ja kui hakati, proovime häält ja siis ma tean teatud koha peal, tema lasi niimoodi taha niimoodi ristseliti vastu tooli, seljatuge hakkas naerma, ajas käed laiali umbes pakkuma. Ja nüüd oli tema jälle seal, istus esimeses reas ja kuulas niimoodi pea viltu ja taga südamlik, nagu ta oli niuke emotsionaalse olemisega ja, ja temaga ja kõik jäid, oi kui tore, et nii ilusti veto ja vot ja sügisel ma mäletan juba nagu tol ajal oli kombeks, et oktoobripüha pidustused kontsertsaalis meid kutsuti sinna esimene kord. Nojah, ja see oli siis läks nii, et et järjest kutsuti järjest laulsime ja vahest oli isegi Niukest nalja, mul on meeles, et me olime nagu ikka, noh, Togodoniust toredat kontserdit, esimene pool olid seal, giid, kuusik Elsa Maasik. Jaa. Jaa. Veera neelusse niuksed, suured tähed, kõiga, teine pool oli, estraadi pole, aga ma mäletan, ükskord oli ka nii, et me läksime sinna, öeldi, et ei, et täna Nyirdvad, ma ei mäletaks Elsa Maasik-le, kes ei saa tulla, et te peate siis polstegemi õnneks mul olid paar nooti kaasas ja mul on meeles, üks oli leo Tautsi, miks külmu kallis, minuga ei laula ja see oli üks, ma ei mäleta, mis geide sai siis kuidagi, aga Gennadi Podolski saatis meid. Vot tema oli üks väga tore niisugune, kes väga hästi suhtus meie laulmisesse ja, ja, ja tema saatis meid ja me tegime siis juba filharmoonias päris palju. Ja siis tuli juba aeg see Eesti kunsti dekaad. Ja siis ma vaat mis oli, jälle. Oli, kus me Velyldagolingu koos laulsime, oli siis Eesti raadio naisansambel ja kummaline see, et mina olin ju seni siin mõni õpilane. Aga Linda Saul oli nii haruldane, päeval helistatakse mulle ja ta kutsub mind Eesti raadio naisansamblisse. Nii mõnigi väärutas peadistatud. Kummaline, kuidas ta võtab siis teise õpetaja õpilased, muidu on nagu igaks hoiab oma oma parteid või niimoodi ja tema kutsus mind sinna ja Heli Lääts tuli umbes samal ajal ka, ma ei mäleta enam, kas meil oli kuidagi paar päeva vahet või niimoodi ja, ja siis siis laulsin ma Eesti raadio naisansamblis, no ja seal jälle Linda andis mulle ka soolot ja nii ma laulsin siis seal eesti kunsti dekaadil ka Moskvas. Enne sertifikaadi oli nii, et pidi laulma enda Laimre ja oligi Aimla Tartus pidi laulma bodylski lahkumislaulu ja ma ei tea midagi veel. Järsku Gennadi Podolski helistab mulle koju ja ütleb, teate leida, lugu on niisugune, et Aivar ei saa tulla. Ja Georg Otsale pakkusin Georg Otsale, tema ei laula, et seal on mingisugune kõrge kõrged kohad ka veel ja üldse jah, et ei, tema ei hakka laulma nii. Ja nüüd oled. Surma jumal, mina ehmatan ära muidugi, ja, ja ma ei olnud seal. Ja kell neli raadio mässame kokku üldse ütleme, Gennadi Podolski suhtus minusse väga kenasti, kuidagi. Tema ütles, et temale meeldib minu niukene, kuidas mina väljendan ennast ja esindan ja niimoodi tema oli minuga rahul. Ja siis oli niimoodi. Ma tulingi kell neli siia ja õppisime ära selle loo siis noh, ja siis estraadiorkestriga läksin tund või poolteist, ma ei mäleta, mis, ma ei mäletagi, peaaegu täpselt läksin ma juba Need Gulofiga proovile ja, aga siis oli niimoodi, et, et kuule ütleb, et aga kuidas siis üks laule teine ka peab olema, siis teiseks sai mul siis Gustav Ernesaksa lähed, tõstis purjed ülesse. Ja nii ma siis oligi teine päev saime orkestriga läbi teha ja oligi kontsertsaalis kontsert ja ma laulsin, et laulud ära. Muidugi, muidu see lahkumislaul ei ole kerge. Mulle ta meeldis, aga ta ei olnud kerge tõesti, tal oli madalalt ja oli kõrgelt ülevalt ja ega ma laulsin ära pärast orkestri ütles ka, et oleks nad, nad oli niimoodi pandud, et laev tõstis purjed oli ennem ja see lahkus pärast ja ja siis estraadiorkestri väga paljudes maa, et oleks olnud ümberpöördult, et laev tõstis purjed teise laulu ära, et siis oleks saateid lisapalaga. Aga see, see lahkumislaul nagu noh, oli, aga Gennadi oli huvitav selles mõttes, ta ütles, et mul ema kodus võttis aega, kui pikk koli aplaus selle laulu peale, et sa laulsid niivõrd hästi niimoodi, et tema jõe rahul ja tema, temal oli ema kodus nõmmel ja tema võttis siis sellega aega kohe. Vaata korra ma olin käinud ka siis ja tema ema nägin vot sedasama lauluga, teine päev ei saanud orkestri enne orkestri proovi raadiost teha, proovi vist ei olnud vaba kohta ja siis ma tulin tema juurde nõmmele ja siis tema ei usu, ma räägin ta emaga, tegime seal läbise laulu, vot niimoodi siis olin mina Bodelskiga pidin tema need asjad tegema, Novot, aga mis muidugi oli hea nali, arvati siis niimoodi, kuna mina laulsin ikka Podolski asju, vahest ka sind kontserdil niimoodi niimoodi. Ja siis oli üks tore, me olime Eesti raadio segakooriga Mahtrahast see aastapäev või mingi oli ja ma tulen niimoodi ja kui üks minu kolleeg, üks kena daam räägib oma tuttavatele just nii ja muidugi kindlasti on neil väga soojad suhted Gennadi Bodelskiga kindel, kuna siis on niimoodi juba jälle leida, laulab, näed, nüüd laulis seal juba nii ja mina ei näinud, et ma tulen ja mul oli nii lõbus, ma ütlesin. Tead, mu kallis, ma olen elavas järjekorras viimane. Et saada Gennadi Podolski sümpaatiaks Gennadi kohta, ma võin öelda. Tema näiteks oli erakordselt korraligita, absoluutselt mina ei ole veel näinud, et tema oleks mingist klaasi tõstnud, aga tal oli muidugi, tal oli romantiline hingelaad, ma ütleksin selle peale ja ma tean, kui ma laulsin ükskord, mis laul seal oli? Iga kurgu Mul Roosevad õigus, siis ma mäletan üks väga kaunis võõras daamistuste kõrvale ja tal oli neid oli elu, elu, jagab igalühel, nagu me enne rääkisime, igalühel oma saatus, siin on seal väga tore pilt. Ma vaatan, Georg Ots on siin pildi peal. Gurjev ja Tennosaar, Teie jah, kuni kust see võetud on, see on televisiooni stuudios tehtud, see oligi Gennadi Podolski autoriõhtu ja siis me laulsime seal, et noh, nii nagu on öeldud ja, ja oligi siis meie laulsime sildaga. On kallis, mulle kodupaik. Alguses kirjutas Gennadi selle meile ja, ja siin raadioski öeldi ikka, et noh, et see on ikka teie laul. Aga muidugi hiljem laulsid kesta Viktor Gurjev ja Georg Ots. Kahtlemata nemad hoit, suured isiksused ja nemad laulsid, aga, aga teate, mul ei tulnud isegi praegu meelde, et nad seda laulsid, aga tee laulan mu meelest. Jah. Ja vaadake, see on, ma olen täiesti erapooletu, aga ütlesid väga paljud ütleme, noh, kas muusikainimesed või üldse või tavaline inimene, ütles, et nad laulsid seda väga ilusti ja, aga väga niisuguse aristokraatide lähenemisega aga öeldi, et meie olevat. Meie olevat laulnud seda kuidagi niimoodi edusime kodusemalt soojemalt ja me laulsime nii nagu meie olime, noh, nemad laulsid niimoodi jah, niimoodi. Ja see oli tore sellel kenaadi Podolski sellel autori saata, et saade, mis oli televisioonis, seal laulsime meie siis kodupaika, aga sellega sai ka väike nali, oli, oli Moskvas. Seal siiski tuli, Viktor Gurjev ütles meile ära, et, et meie laulame siin seda. On kallis, mulle kodupaik on, ma ei tea, ma ei mäleta, mida meie seal Moskvas siis laulsime. No ja siis Moskvas muidugi sai natuke nalja ka, Gennadi Podolski ka, sellepärast et tema kohtus seal Montaaniga tema abikaasaga hotellis kuskil ja ta oli kirjutanud kohe neile laulu praegu me olime seal. Tšaikovski sellesse kontsertsaalis valmis, kõik, me olimegi niimodi, hiidlased, sorry ja, ja litrid ja, ja Veera Veenusel oli valge, imekaunis. Polangidega kleiti. Frakid ja kõik ja vaene väike kena armas Gennadi Podolski tuli sinna, tal oli seljas põõnaga see ruuduline pintsak, niimoodi kõik tema tulin aniis, riietus, mis tal oli, muidugi kõik ehmatasid ära siis, et issand jumal, taitjale hilines sinna kõvasti. Kontsert pildi peale hakkame juba ja kõik ta hilines ja siis. Ma ma võin eksida, ma ei mäleta, kellel, kellelt siis võeti frakk ja siis ta riietati ümber. Muidugi ta tuli rõõmsane reipana ja me olime kõik, seisame niimoodi raadio naisansambliga olime ennem kui meie vet tuli ja me seisime kõik niimoodi kenasti käed niimoodi ja, ja teame, et esimene laul on nüüd see ja see hakkas hoopis liidi Austria suusasõiduga peale. Ja siis ma pidin, võid kihla kiiresti seal paar takti ette ja pidime ümber orienteeruma ja niimoodi nõiad väga lõbus oli, väga tore ja niisugust noh, väga palju ja, ja ma mäletan, kui mul 50 aasta juubeli see oli lõpmata tore, kui kui mulle üllatused Gennadi Podolski tuli mind õnnitlema ja rõõmu, olen mina väga palju saanud headelt headelt, toredatel inimestel ja vot see on see, mis mind on edasi viinud ja aidanud elada kõigi nende raskustega Maiale murtud, sellest ei, selle üheksanda märtsi rünnakustega kaotustest pärast ma ütlesin ka, et mul oli fotodest kõige rohkem kahju, neid enam ei saa kooliastujaid ja tahab mind, see ei, ei kurvastani. Aga mind rõõmustab see, kui paljud toredaid häid inimesi Sealt kommunistist kutsuski mind siis Jüri variste segakoori pärast seda kunsti dekaad lihtsalt sinna võeti kaasa, niimoodi veel olime nagu väljaspool koosseisu pärast siis koori anti luba suurendasis, Ülivariste kutsus seal ma sain siis raadio segakooris laulda ligi 20 aastat aga siis oli Jüri variste juba pidanud lahkuma. Ja siis olid uued dirigendid ja siis tuli meil niisugune uus kord ka, et mitte enam ei olnud oluline see, kuidas sa laulad vaid number. Aga isegi mul vedas, paljud mina, mina sain nagu aasta kauem. Peeti mind seal ja, ja siis tuli lahkuda täitsa niimoodi. Noh, nagu korra järele, aga muidugi see oli väga, läksime, tore, minu tore kolleeg Ella Haug. Temaga korraga läksime meile kahekesi, nii et kahekesi on ikka nagu toekam, kui ma sealt lahkusin. Ja sügisel kohe helistati mulle ja kutsuti mind, oli üks niisukat väga hurmav firma. Tol korral ta oli sideministeeriumi kasutuskeskus ja mind kutsuti sinna tööle, sest üks minu kolleeg raadiokoorist oli ennem lahkunud ta hääle, tal oli häälega mingeid probleemid ja ta pidi jätma, laulmised läks varem ära, aga tema töötas seal ja tema kuidagi seal oli vaja mingit inimest ja tema oli minu vead kõik üles lugenud seal ja selle peale kutsuti mind sinna tööle öelnud oma lastele ja lastelastele. Elus ära hakka ühtegi tööd tegemist, sulle ei meeldi ainult niisugust töökohta pead võtma, mis sulle meeldib. Tead, kuidas sa tunned rõõmu, kui sul läheb hästi midagi? Tõesti, ma mäletan siin raadiomajas, kui lindistasime Aarne Oidi kaitstud, kellele sõidulaul oli? Ta tuli pärast sümfooniaorkestrit liidaks, aeg on, lähme teeme ära ja me tulime siia raadiomajja lõpetasime kuskil pool üks läheb ja mulle omale meeldib see seenel sõiduda laul ja nii tore jah, sõi orav oli minu tütar ja me sõitsime siis rongiga ja kõik Elmi uke laulis ja nii tore, nii tore ja lähed öösel pool üks kojukest pääski terve kilomeetrijaamast minna. Sa ei tunne ka seda. Kuulge, ma vaatan, siin on kohe lausa teie skulptuur või? Kes selle tegi, ah see on, vaata Valga juurde, jõuan tagasi. See on meie, meie kuulus vanameister Juhan Raudsep ja temaga tutvumine oli niukene. Kummaline, et mina olen ka kunsti austaja olnud ja ma olen ikka käinud kunsti näiteks kunstinäitusel, mina vaatan ja tema ja räägime ja niimoodi tutvusime. Ja siis siis ikka jälle kohtusime jälle, sattusime kokku ja leiutasime seni, kuni ta ütles, kas ma olen nõus tulema talle modelliks. Aga see oli mulle suur au ja ehmatuse üllatus ja, ja ta tegi siis ja, ja see oli, see oli enne tema. Ma mõtlen, et kas see oli tema 80-ni? See oli selles mõttes võrratu, et et tema seda tahtis teha ja, ja ta tegi ja mulle ütles hiljem Erika hagi. Skulptor Erika hagi ütles mulle, et tead, et see on sinule õnneks, et ta tegi sind valgesse marmorisse. Mina seda ei teadnud, aga see pidi mõjutama teatud määral minu elurada. Kui kujur teeb valgesse, mandab iga materjal, millesse tehakse, pidin, mõjutab, nii on mul tollest ajast meelde jäänud ja siis oli tore, siis olin ma seal näitusel väljas. Edgar, veel preemia kuulus arhitekt ja siis kirjanik Friedebert Tuglas ja mina olin seal siis nende nende kahe ava vahel seal näitusel väljas, kui tema juubelinäitus toimub ja kus see kunstiteos on, nüüd tähendab selle nii-öelda mustandi olid, jättis tema, minul oli öelnud oma tütrele, et selle annad proua Leida-le ja see on mul kodus, originaal on selle tütre hoole all. Kuulge, kas see jutt vastab tõele, ma olen kuulnud, et kui Ameerikas käisite, siis teid rööviti ja ma olin, kuidas ma ütlen, et ma olin niisugune optimist? Ma mõtlesin, ah, tühja ka. Mis nüüd on minuga juht ja, ja selles, et mulle räägiti juba nii nagu meie tänavapildi praegu on, nii, oli seal seal siis, et öeldi, et vot meil on päevaaeg kohe, tema võib väikse lapsega minna ja vastast naabri naabri majast oligi ja tulid kolm neegrit vastu ja lõid selle ema maha ja võtsid ta koti ja läksid, vot nii lihtsalt. Ja ma vaatasin seal minu, minu minu sugulane tihti kandis oma raha. Ühesõnaga, kas kleidi taskus või kusagil nii, aga mitte mitte niimoodi Riddick ülist, nagu meie kanname. Nojaa, aga mina olin, mina hakkasin siis kontserdile minema, mul oli üks väga tore härra seal härra Vahter ja tema viis mind mingi väga huvitavale kontserdile sümfooniakontsert, kus on siis väga head solistid ja kõik nii, ja nii. Ja mina, minusugune ütlesin, et ma viin sind autoga kuni selle hämara raudteejaamani, ma pidin sellega sõitma siis New Yorgi südamesse, määrasin Fassingusse niuke äärelinna moodi rohkem. Ja, ja tema siis ma viin sind, mõtlesin, ah, mine nüüd, hakkad seda viimase, nii lühike maa nagu meie Moskva kohviku juures Palazzy juurde, mis ma lähen selle jala, kui mõni tuleb, ma ütlen. Noh, lapsesuu jah, I love you ja kõik on korras. Ja ma kordasin seda paar korda ja nii ma läksin, aga ma olin riides, mitte nii nagu seal võib olla Trošovitav õhtul mine, pime oli pool seitse, aga see ei ole hilja. Aga pime oli muidugi ma olin riides niimoodi mul jahikena mantel ja suur hall naaritsakrae ja must, ilus veluur, kübaria. Ja siis ma ikka naeran niimoodi kommunari saapad ja Soome kindlalt ja muidugi ilus lakk, rahakott kaenla all. Vaat niimoodi kõps kõps. Järsku märkasin, üle tänava tuleb neegripoiss. Ma mõtlesin, et ta jookseb kuskile ja mina olin, aga kui juba üleval, peatänava ääres ei ole pikk maa, aga ei, ta keeras põiki ja tuli minu suunasse sõlmu, selge pilt ja ma vist õiskasinisega kedagi ei ole ja keegi ei tulekski. Ja seal oli üks eramaja seal kohal, ma mõtlesin, aga Eigmas ukse taha lähen helistama, hakkab, mind sisse ei lasta ja tema teeb, mis tema tahab. Ja niimoodi ma seal seisin siis ainult ma keerasin talle nagu õla vastu ja ta tuligi seda vastu õlga ja ma kukkusin põlvili ja rahakott oli mul sinikani. Hoidsin oma südame kohal, aga siis ta vaatas, et ta nagu ei saanud kätte ja ta võttis noa. Aga ta oli väga kena, ma võin nüüd öelda, Ta ei löönud nuga, vaid ta lõikas ilusti ülapalu. Lõikas ja ma tundsin, et ta lõikas ja siis ma viskasin selle oma selle uhke, see oli mulle kingitud seal üks kena daam kinkis Mustla koti, viskasin keset sõiduteed. Et endast teda ta läkski, võttis koti ja läks, ja mina siis kübareisina maha, sest momendil ma olin ikka nii segaduses. Ma pidin ta võtmes, Ma mõtlesin. Ei, ma ei võta seda, et see on tema oma, mul tekkis momendil vot mingi niisugune hetk siiski, aga ma läksin siis rahulikult tagasi ja. Nojah, mis sellest pikalt rääkida, aga igatahes ta võis, ma kartsin, et küll oli hea, et ma tutvusin varjule, et ta oleks tulnud mu maha tapnud, sest et ta ei saanud sealt rohkem kui kolm dollarit. Vot ma olen neitsi, täht, tähtkuju all sündinud. Nendel on erilised omadused ja üks oli minul see kate, ma ei kandnud kunagi niimoodi raha, kui ma lähen, ma ei vaja raha, ma ei lähe sisseoste tegema midagi ja mul oli ainult kolm dollarit seal natukene peenemat raha ja ja ainult kahju oli märkmik muidugi kõigi aadresside telefonidega ja ja siis minu ühe partneri Helm niuke kingitud oli veel hõbepood puudritoos ka seal just noh, muud midagi ei olnud. Kõige rohkem kalendermärkmik. Saite õppetund, aga õppetund ja ma olen, sellepärast ma olen ikka öelnud ikka, ma olen öelnud ikka. Kuula, kui hea inimene nõu annab, seda ma kordan oma lastele ka. Kuule, teise nõuanne ära ja kui seal hea saad, oskad pärast kuidas seda kasutada, rajat mõttesse, aga mitte kunagi nii, ainult mina tahan nii, mina otsustan nii ja mina, teeni sambale. Praegu igav ei ole ja mul on toredaid sõpru, ma olen nüüd ka. Saab aasta täis, varsti on üks niisugune võrratu uus selts, meil loodud teatrisõprade selts ja selle Valter Luts nagu pani käima ja ütles mulle, tule sina pead ka tulema, sest me oleme omal ajal temaga seal trükikojas, kommunist, me tegime isegi ooperist katkendeid ja me tulime suurteks laureaatideks võitjateks. Tegime Estonias neid ja kõik ahmis õhku, issand jumal. Ja nüüd on seal niuke, meil on väga tore seltskond seal koos, kes käivad 40 või 60, kuidas juhtub palju olnud aasta otsa me oleme käinud kaks kord kuus ja teate, kui ma seal esmaspäeviti jälle saab seal paar tundi olla ja sa saad toredate inimestega koos naerda südamest, hakat nädalat teisiti peale jälle, muidugi, ja kui sul on kohti ja on inimesi ja mul on häid sõpru väga palju, vaat mida, millega jumal on mind väga õnnistanud palju häid sõpru igal pool Eestimaal, Saksamaal, Ameerikas, ma soovin ka kõikidele kuulajatele veel korde, kõikidele headele sõpradele ja sugulastele head tervist, kui on hea tervis. Tänase keskeprogrammi külaline oli lauljanna Leida Sibul. Saadet juhtis Marje Lenk.