Ütle, mis sul on? Küsimus nagu võbelev raadiolaine. Sellele ei ole alati vastust. Ainult lugu. Hilisel õhtutunnil on oma novelliga stuudios Kalle Kurg. Telefon helises, aga kaks keha lebasid ööhämaruses nii tugevasti teineteise kaisus et käsi ei tahtnud ega tahtnud toru poole sirutada. Ja eks olnud ka mitte magamamineku aeg, vaid sügav. Helin ei jäänud järele ja mees porises kätt naise pealt tasakesi välja tirides. Üks helin mul helises rinna sees. Hallo. Tere hommikut. Või peaks head ööd ütlema? Vabandust, ma tõesti vabandan. Mõtlesin, küsin õige. Ega sa pahaks pane? Mina siin, slaidi aruna, lavellem siin, kuidas läheb Anavus? Seda tahtsidki küsida või? Mees vaatas kella. Kell null üks 37. Ma seda, et kas kell on tõesti juba nii palju? No on on, mis on, mis juhtus? Õigupoolest ei juhtunud midagi, veel mitte, nii. Ma võin ka ikka öelda, nagu peaks ilmtingimata midagi juhtuma, aga vaata ma ei saa magada. Mis sa oled siis nagu magamisterrorist või et ise emaga järgusid, teised ka magagu nii või? Mees ei öelnud seda sugugi ebasõbralikult, pigem kerge pilkega. Ei, ei ära seda küll arvata. Sa oled selline muhe mees, selline mõnus sell, et sellisele võib helistada ja. No ei saaga. Kuule, ega sa Viktoriast midagi ei tea? Lean küll, on sündinud, ära naljata, noh, ta pidi paarist kohast veel läbi sõitma tervitama, aga nüüd on kell juba nii palju. Mis ta jäi purju või? Ei, ei, ta ei joo üldse, ma lihtsalt mõtlesin. Sina oled selline lahke mees, augustiööd on imelikud. Ma ei tea, mis on, et viimasel ajal on mul selline tunne, et ma ei tea, mis on. No mina sinu naisest midagi ei tea, peale selle, et see on üks ütlematult tore Eesti kodanikest täidab oma valimiskohust, kui viitsib valima minna. Ja täidab Augama tööalaseid ülesandeid ning on üldse vahva naine ka. Kodus ja puhkehetkel ole nüüd rahul ja heida magama. Mees ütles seda rahulikult isegi lahkelt ja lohutavalt. Aga pani toru hüvasti jätmata ära. Naine ei liigutanud. Aga kui mees tuld ära ei kustutanud ja tuppa lipsanud ööliblika tema näo juurest eemale peletas, sirutas silmi lahti tegemata tema selja tagantkäe. Ja pani pimesi talle tubakakarbis sülle. Seda otsid või mees mühatas, aga võttis karbi vastu, ajas end püsti, et diivanilaualt piibu toppimiseks vajalikke riistu võtta. Ning joonud laua juures klaasi vett, istus voodile tagasi. Mulle meeldib piibutubakas lõhn. Aeglased pilved, ütles naine ikka silmi avamata. Ris veel, sa tead küll, see vene looduskirjanik on üksi jutt. Kuidas mees toob sügisel tuppa siili, paneb talle alla ajalehepaberit, nagu need oleksid puulehed. Ning tassi piimaga siil krabistab ja mees puhub talle pilvi ka, et oleks nagu päris. Mees sai piibu põlema ja puhus suitsu. Mis lambi valguses oli näha vihuna. Sina oled siis siil? Ainult ajalehepaber on all puudu, aga ammuid on päris. Sügise munka lähedal. Aris sügis. Naine sirutas mõlemad käed ringutamiseni välja ja laskis siis ilmile vajuda ning tahtis midagi öelda, kui telefon uuesti helises. Mina vabandan, vabandan, ma poleks pidanud helistama. Õigupoolest oleksime pidanud tegema veel ühe klahvi ja katsuma magama minna. Sul võib õigus olla Mess ikka muretseda selle pärast, millest sa ei tea, mis on ironiseerid või? Me oleme igal iseseisvuspäeval nii kenasti koos istunud ja sa ei ole kunagi ironiseerinud. Ausalt või? Usun-usun, sa räägid alati nii, seepärast ma usun. Saad aru küll, et ma muretsen ainult nalja tema eas ikkagi. Naistel kullakene ei ole iga ega vanust muidu kui ainult riiklikes dokumentides ja tema elab üleni sinu kui ka minu. Usu mind. Mis sa tahad öelda, et tal on teine noorusvõiet? Ajab ringi? Ei taha midagi, ma ei taha ütelda, et tal on teine noorusega seda, et ta ringi ajab, tema lihtsalt. Ema lihtsalt on igavesti noor. Ta ajab teised inimesed, kes temast hoolivad, nii pingesse. Augusti õhtul oleks muud ka teha, kui üksinda tinutada. Võtad seda liiga südamesse, lõpuks on ta täiskasvanud inimene. See täiskasvanud inimene käitub nagu väike laps. Kas sa tead, mis ta mulle ükspäev välja lobises? Ootama, panen piibu põlema. Mees pani toru lauale, heitis tukkuvale naisele pilgu, panigi kustunud piibu uuesti põlema ja võttis toru. Noh, ma kuulan. Sa ütled alati, et sa kuulad, teised ütlevad halloween midagi, sina ikka kuulan. Ütlesid, ÕISis, Ameerika MSM meister Mait meissens, Speaking? Võib-olla küll väga, ma ei taha norida, Ma lihtsalt. Lihtsalt pole kuigi mõnus, niiviisi üksid tinutada. Sa teed sellest liiga suure numbri? Ei tee. Ükspäev ta ütles, et üks päev ta ütles, et tal on keegi. Jah. Kes siis, kust mina tean, ega ta seda ei ütle, ta võtab sult tangidega südamed paunast kinni, näpistab, pigistab, pitsitab ja ei, see on nii unistava näoga, et hulluks võib minna, oleksid seda nägu näinud, kui ta seda ütles, nagu mingi helk kolida näos või? Võib-olla tahan natuke armukadedaks teha, et sa oleksid kirgliku. Mina olengi kirglik, ma olen väga kirglik, ma olen isegi meile igasugu mänguasju ostnud ja kõiki, noh, igasuguseid, saad aru, ma ei taha öelda, mida mul on nõukogude ajast kompleks veel sees, parem on telefonis mitte öelda neid, sa tead küll, mida ma mõtlen, maasika lõhnaga ja. Olen talle ette mängida, aga tema hakkab siis naerma? No hea küll, olgu peale. Ma loen veel veidi ja siis õige magama, taansul tore tüdruk ja liiga hilja midagi muuta, tuleb sul välja kannatada, kuula, sõber. Ma olen kannatanud küll. Aga need tema jutud igavesest armastusest, teadmistamule nüüd ütles üks päev, et lähedal päris lähedal elavat mees, keda tema sain aru jah, unistused ja. Aga ta ei ole plika, milleks raisata oma elus sellise asja peale, kui võib elu lihtsalt nautida? Ta võiks juba kodusoojusest ka aru saada. Kuule nautleja, tead, mis sa võta veel üks Touja? Vaata midagi peale ka ja mine magama. Ma olin veidi liiga vintis ja ta vist arvas, et mulle ja meelde ütles, et on 40 aastat seda meest armastanud ja kuigi mees temast ei hooli, armastab ikkagi, ainult ei taha tast midagi teada. Saite midagi aru? Ei saanud. Ma ei saa naistest aru, seda ma tean, et neil on vahel küll me siis tuleb soojendada, mis sa Belkad või ei pilka. See on su enda juttu. Nüüd on ta pähe võtnud, et teeb oma loomingulise õhtu. Mees pillas piibu diivanilauale. Oota. Ta tõmbas pihuga piibu tuhapiipu tagasi, no räägi. Kas see on siis rahu, mis rahuldustas sellest saab, ta on ju 100 aastane? Ei ole ju? No ei ole, saab 60, aga siiski. New Yorgis oli üks 100 ühene ka mu õhtu teinud Produeil. Naine voodis, tegi silmad lahti ja vaatas unise näoga mehe poole. Kus sa tead? Lehest lugesin. Kuule, ma võtan nuti ja tulen sinu juurde, räägime sellest, ta võib infarkti saada. Me peame midagi tegema, sellest ideest loobuks, võtame klaasikese, peame aru. Mees heitis pilgu voodi poole. Ei tea, pikk öö, pikk päev selja taga, ma olen natuke väsinud, ära tule, räägime homme, mõtlen hommikul. Mul süda nii valutab, et sa tead teda küll, ta laseb mööda tuttavaid ringi, pärast tellib takso ja kõik on korras, nagu alati. 40 aastat oled vastu pidanud ja nüüd närvitseda. Anu hulluks läinud. Mismoodi naan tassinud terve toa igasugu tantsuraamatuid täis, nagu sellest vähe oleks, et siin mitu korda nädalas tantsutunnid toimuvad. Selles stuudioga jändab naine voodis, sirutas käe ja mees ulatas talle jälle kustunud Piibu ning naine puhastas piibu laual olevate riistadega ära ning ulatas tühjalt piibu mehele tagasi. See on tal nagu haigus, kostis torust. Noh, tegin 40-ni täis, aga veel nüüd ükskord võis rahu ka, võiks olla. Nagu ta seda õhtut nii tahab teha. Siis võid kõige muu pärast küll rahul olla. Torus köiti, seda tema õhtut ei taha keegi. Näruses sigaretid, kuid oma balletiga hoogu läheb, siis on meil nagu Anderseni, mis ta oligi teha, sõdur ja printsess või vot see on siis pealkiri on teine. Küll mõni vaataja ikka tuleb. Ju tal on seda enda pärast vaja. Mees ütles seda veidi, ärritunud naine keeras selja ja pani pea padja peale. Olgu, aga kes kurat tema asjaarmastajate tehtud balletis siin kolkas vaatab? Vast mõni ikka tuleb. Aga ta võib tõesti nii Farty saada selle rabelemisega. Mees hoidis õlaga toru põse vastas, sellal kui ta ise piipu toppis ja nägi välja nagu viiulimängija. Kui ta pilgu voodi poole heitis. Naine ei liigutanud. Sa liialdad, ei liialda. Tema ei oska ju piiri pidada, kuid viimasel ajal kusagilt tuleb, siis on tal nii kuradi heatujuline. Ma ei tea, see on ebaloomulik. Aga kui me voodis oleme, kas sa ei hakka mulle annetama voodielu üksikasju jutustama? Kuidas ma seda sulle selgeks teeks? Ega meil seda voodielu enam, ühesõnaga ta ei saa hingata, seda üha sagedamini varenda käratses tüüta ei vaidle, aga niipea kui ma midagi ütlen, nii ta ei saa hingata. Tema eas on see vast loomulik kasu, teda siis vähem ärritada. No kui ma midagi ütlen, et nii ikka ei lähe, siis ära ütle. Ma tean sind küll, sa katsud igaühe eest kõik ära otsustada, ei katsu ratsut küll ma tunnen sind kooliajast peale, ei katsu katsuda küll. Ta kujutleb, et tal maailmatu äss, tea nüüd, eks ta ole ikka natuke tuntud inimene ka, nagu sa isegi medase loeb Šveitsis sihverplaat kell ise enam käia, ta teda, see kultuurimaja juhataja koht vist lihtsalt ei rahulda, kust kurat mina talle siin mingi esinduslikuma koha välja võtan? No kas ta siis nii labane on? Mina tunnen teda juba ka aastaid, minu meelest ta hääl torus lõikas teksti sisse, jänes jäi vait. Kogu see meie lugu on nii banaalne. Pealegi ta räägib kogu aeg, et meil on tehtud uurimus, kus pooled inimesed vastanud, et seksuaalne kõrvalehüpe ei ole mingi probleem ja c näitavad inimeste iseseisvuskujuta ette, kui nad kõrvale hüppavad ja selle siis andestavad või või kui neile andestatakse. Sa kujutad ette, ma võib-olla ma ütlen, need kuradi feministid mõjuvad ka nii hüpnootiliselt, kus need feministid äkki välja ilmusid, kes teda mujale meelitab kui mingi feminist või lesbi. Sa peaksid magama minema, Villem, oled minust väsinud, jah, mis väsinud. Aga eks magamamineku aeg ole ka. Ma peaksin ikka sinna tulema, misjaoks saaks inimese moodi rääkida. Küll me homme räägime, homme ja homme on homme, kus võib inimene teada, mis on amme. Ja toru pandi ära. Naine tõmbas end kerra, aga kui mees piibu ära pani ja voodisse tahtis minna, keeras naine selili ning vajutas puldi nuppu. Televiisor hakkas vaikselt häälitsema, aga naine õieti ei vaadanudki pilti. Mees tõmbas teki peale ning naine pani juukseid peaga näo pealt ära, visates põsed õla vastu. Ega tukkumisest enam midagi välja tule. Telefon tirises jälle mees kõhkles, aga võttis siis toru. Ole vait, Ma tahtsin öelda, et sa muretseks. Mees tõstis toru kõrva juurest veidi eemale sest räägiti erakordselt valjusti ja reipalt maal, eestlased ei pannud tähele. Vaata, meil on ju kahekorruseline korter ja ma ei pannud tähele tooli alla magama, keeranud külas tunud, väsinud, seal loomulik. Ahah. No siis on ju kõik hästi, elame edasi. Ma ei saa aru, kuidas sa alati nii muretu võid olla, mis muretsemine ikka aitab, soe on alati nagu linnuke oksal. Mis sul seal mängib? Televiisor, aja. Tavaliselt inimesed vaatavad televiisorit siis, kui nad end üksi tunnevad. Kas alati? Ma ei tea, mis inimestega lahti on kõik nagu segi läinud kes rahutu augus, mõju või? Üks päev lähen näitusele, mõtlen, et vaatan, mida uut tehakse. Seal istuv inimene puuris on endale sinna kodu ehitanud ja vahib, sina lähed sinna, tema vahib sind ja sina vahid teda ja ongi kunst. Jama muidugi. Kuigi pildid vahivad ju ka, noh, see on kannuk. Aga mul on praegu nii hea meel, mille üle hing läks nagu kergemaks, sa oled ikka Madendatud way. Ei ole. Oled üksi muidu vä? Eks sa küsi mulle toonist, kuidagi tundus pärast koitu stalloom kurb. Ah, ei ole ta midagi kole, ütle, kas, kas kiilakas mõjub tõesti naistele halvasti? Torust kostis katkendlikku naeru, aga jutu jätkav hääl oli natuke nagu miski mulle tuli pähe, mis ta ükspäev ütles, et pealagi on päevitunud. No ja siis, aga ma olen siis ju kiilakas. Ole terviseks. Mees naeris. Kuidas sinul on? Millega? Keelakaga Mul ei ole ju kiilakad, mul on nii lühikesed juuksed, et isegi kui oleks, ei saaks sellest keegi aru, allesime, nägime, sa peaksid ju teadma. Ano ja muidugi ma lasen endale ka lühikeseks ajada. Kuidas mu jalad on? Mees hakkas nüüd naerma kogu südamest ja tegi naise poole grimassi. Missijalad. Ega need üksnes kõverad ei paista. Ma käisin vannitoas vaatamas, aga sealt peeglist ei näe ja muid meil ei ole. Ega need ei paista kõverad. Mul ei ole kõverad jalad, aga pükstes võivad need kõverad paista. Kesis lühikestes pükstes. Praegu augustis, aga mis hiljem saab? Läheme kuhugi teatrisse ja mul on kõverad jalad. Mees naeris jälle. Oleksid sa varem sündinud, oleksid näinud, millised jalas Tšingis-khaani ratsu meestel olid. Mis sa tahad, arvukest võtad, sihukesed mõtted käivad. Ei taha, Ta on jah, ta mulle tekitanud sellise alaväärsus kompleksi, et taan ja aru saada, mis ma mehena väärt olen. Aga mine teise tuppa, proovi ära. Torust kostis hääli, mis kõnete meenutanud, naine tegi mehele õhku küsimärgiga, mees pööras ära. Kuule, võta rahulikult, see oli nali, noh kui ta hommikul üles ärkab, sa jõuad, vaata, minul on jalad karvased ja midagi ei ole. Eaga lähevad, kui vana sa oled? Mis sa kavatsed kohe kõik läbi võtta või? Mia nüüd ilusti magama, Sa oled võtnud ka ja niikaua on koos oldud ja nüüd passisin. Mis mõttes? Ta on sul kodus? Torus oli paus no homme-homse mõttes. Ahah. Tööd. Mees pani toru ära, naine naeratas laialt ja tõstis avatud käed tema poole. Aga mees istus veidi eemale voodi äärele. Ta ütles, et naine tuli koju. Naine vaatas talle nii üllatunult otsa, suu avali. Et naine tuli koju. Jah. Nad vaikisid. Siis hakkas naine tihkume, mees ajas end püsti ning hakkas riidesse panema. Kuhu sa lähed? Naine küsis seda peaaegu ehmunult koerale vaja süüa viia. On siin üks, no mitte minu koeraga siin vaja taga, peidab end üks käiv vahel siin magamas, aga üldiselt peidab end. Niipea, kui inimene tuleb, nik kaob nagu vaim. Võib-olla on talle liiga tehtud. Mees ladus plastikkarbi tähises sättis end minema. Võib-olla küll. Kui mees oli uksest väljunud, ajas naine end istuli. Telefon helises, aga naine ei võtnud, torumees, võttis jaki seljast. Oli jah nurga taga. Vaene, unustasin ähmiga ära. Naine naeris. Ma pean varsti minema hakkama. Aitäh, et sa olemas oled. Naine ütles seda tasa ja soojalt. Maa poole selles süüdi. Mees naeris sel ajal, kui naine end riidesse pani, tellis meestele taksonaine, oli juba lävel, kui mees ütles. Ma pean sulle midagi ütlema. Naine vaatas talle otsa ja tal oli jälle ehmunud ilme. Ta oli umbes 60 naine, igatahes ei paistnud ta varem välja. Ära ütle. Ta võttis nurgast kepi. Tead ta meenutas seda korda, kui te kohtasite. Naine küsis seda tasa, aga mehele alt üles otse silma vaadates. Ta ju tegelikult ei meenutanud seda, eks ta ju ei meenutanud seda. Sa mõtlesid selle välja. Ta ei räägi sellest iialgi, sest seal ei ole midagi rääkida. See oli nii labane. Naine sosistas selle sõna nii tasa, et meespeaaegu ei kuulnudki. Tead, ära tule alla. Seekord olla nii, ma sõidan natuke ringi, ma teen tihti nii igaks juhuks invaliidi takso, sellega saab hakkama. Ta ulatas põsed, mees seda suudleks. Kui telefon helises, avas mees vaevaga silmad. Kuule, ta tuli koju, nii et maga rahulikult. Sa juba ütlesid, ütlesin või vajus magama nagu kott. Siis tore, ärasid pahandad, ma helistasin vanale sõbrale, võib ikka vahele helistada, eks ju. Kui mures oled. Mõtle, kui midagi juhtub. Ja ta võib kokku vajuda. No hea küll, head ööd. Keegi oli ukse taga. Mees tõmbas teki ümber ja tegi ukse lahti. Ukse taga seisis vanas sassis juustega mees. Ma siiski tulin, ei anna rahu. Mis rahu ei anna. Hing, et käib. Kujuta nüüd mind, professor käib öiti hulkumas. Ma ei tea, mis mu õpilased ütleksid, kui nad mind sellisena näeksid. Sassis juustega mees istus luba küsimata tugitooli süles seljakott, millest vaatas välja puhas, ilmselt kasutamata kirvevars. Ma ei tea, kas keegi kujutleb täiskasvanud mees nii-öelda heas ülikonnas ja hea positsiooniga rändamas öiti mööda väikelinna ja linnast välja metsavahelisele teele kus on nii vaikne, et võis kuulda roomavates sitikate lendavate öiste tiivuliste häält. Või seismas tundide kaupa mere ääres, mitte midagi nähes ja kuuldes üksnes tuule ja lainete monotoonset koha. Sina teed nii või? Jah, vahel teen jah, kui süda enam rahu ei anna. Aga milleks, milleks ma küsin, raiskavad inimesed oma aega sihukeste asjade peale võiks parem tööd teha. No mis ta tegi, eks ta, eks unistaja oli, mõtles asju välja, kus need näha on, ei mina tea, polegi näha. Ja ongi kogu elukarp pandud, nagu see olekski selle elu, kellest nir räägitakse nagu see ei oleks lihtsalt üks väike vale mis muudab suure maailma tühiseks raamatupidaja likus arvepidamiseks. Aga teistpidi maas seisatan vahel metsas, mõtlen, milleks mets muhku kohiseb, rumalus, rumalus, rumalus, rumalus. Mis andmed seal meist. Aga mõne aja pärast oleme jälle seal. Ja nii see minu elus olnud palju kordi väga palju kordi võib-olla olema midagi otsinud mingit nägevus, ilutust, vahest häält. Aga mida? Aga naaber ei vastanud, vaid lõi ainult käega. Ta nägu oli küljelt langeval lambivalguse Skipras. Mida me siis õieti kuulame, mida me kuuleme? Väljaspoolseid hääli? Neid kuuleme päevalgi küll. Iseend üksinduses ja pimeduses tekib küsimusi, mida ehk muidu kunagi ei esitata. Meil on päeval nii palju teha, meil on kogu aeg tunne, et peab kuhugi tormama, et miski on jäänud tegemata. Aga kas pime rahul, kus ongi siis see, mis meile on määratud leida? Lõpuks me ei teagi enam, mida me otsime. Naabertõusis üles, jalg riivas koti ning kirvevars langes kolksuga vastu põrandat, aga ta ei pannud seda tähele, millele mõtleme üksik kõndides, milliseid küsimusi kerkib meie ette? See kõik on üks uid, Ta nine, enne kui tuleb augustitorm. Villem Villem. Villem. Miks sul see kaasas on? Mees sirutas käe, puudutas kirvevart. See naaber lõi pilgu maha. Mõtlesin, et sõidan maale, raiun puid, toon taksoga ära. Kamina all ei ole enam midagi. Mees vaatas teisele juhmi näoga otsa toot taksoga ära, puud, pagasnikus või. Ja mis selles siis nii imelikku on? Siis on tal hommikul hea tuld teha. Mis põleta toomikul kaminat võilillevahel, äkki ta tahab kamina ees vaibal püherdada? Äkki tahab püherdada, vabandasin, sõnu kordan, aga no ma ei oska midagi välja mõtelda. Naised tahavad randikat, küünlad ja kaminavaip ja. Ta on ju ikkagi endine baleriin. Ja aitab. Juuksed langesid silmile ja mees viskas peaga ning silus siis käega. Kuule savistical naerad mu üle, mis mul naerda tunned, kaasa? Kaasa ka ei tunne. Tuled kaasa ja itsitavad vaikselt, et näe, loll mees. Aga mina armastan, armastan. Miks ei saa? Armastava terviseks. Miks sa seda nii ütle, mis kurat, võisaseda Eeennelikult ütelda vaid sellise näoga. Televiisor ei mängi, sul? Ei mängi, mis ma tast öösel, aga enne ütlesid, et see on televiisor, mis mängib. Mängis, panin kinni. Kuule, kas sa magama ei tahaks minna, ajad ära ära ja ei aja minu pärast keera või sinna diivanile pikali, aga magama peaks ikka natuke ka. Ega eriti ilusa augustiöö unistamiseks loodud unistaga. Telefon helises. Ma ütlesin, et Ankolus Naaber hüüdis seda võidukalt. Ta rinnas kerkisid polksud kurat, marlik tants. Vaarus kätt suu ees, hoides vannitoa poole. Miks sinu naine peaks siia helistama? Aga naaber oli juba vannitoas ning pani vee voolama. Naise hääl torus oli pehme. Kuule teda ei ole. Ma vaatan praeguse aknaid. Ikka hea, et ma taksoga tulin, kui ta küsib siis on alati ütelda, tulin nagu kaugemalt. Vahel ma lasen taksol niisama ringi sõita mere äärde ja. Sina ju minuga sinna ei tule. No ma saan aru, ega ma ei nõuagi, ainult et kui sa tahaksid, siis. Ma tahtsin küsida teadmisema, mõtlesin. Miks kirikukellad ei löö? Ah? Miks kirikukellad viimasel ajal ei löö? Öösel ei, aga üldse. Ma olen tähele pannud, et kirikukellad ei löö juba kuu aega. Seal pidi silmi võtedist olema. Mis nad panid siis kiriku kinni või alles restaureeriti ja kohe kinni. Muidu see on ju nii vana kirik. Juuvistia. Võib-olla oleksime pidanud kohtuma 20 aastat tagasi. Ma olin siis nagu Monaco printsess. Võib-olla ütles meest osadelt, mis sellest ikka rääkida. Kas ma ei meeldi sulle enam? Vanasti sulle meeldis, kui ma Monaco printsessist rääkisin. Räägi. Oleksid võinud minuga abielluda, miks see minuga ei abiellu? Nagu see oleks nuusata? Nuusata ei ole, aga aga ma täidan ikka su piibu. Ütles naine koketselt kuidagi erilise rõhuga. Minu piip ja. Aga vaata, on üks selline asi. Mis asi, küsis naine ettevaatlikult. Ma elasin siis Tallinnas, oli noor. Seal olid majad, mitte niimoodi, nagu siin vastastikku võid nurgetsid kokku ehitatud. Mina elasin kaheksandal korrusel ja seitsmendal korrusel nurgedse elaseks tüdrukuna, neiu. Iga päev ma nägin, kuidas ta seal ennast venituse sirutas, oma Patškasid proovis ja balletikingi vahel masseeris oma jalgu. Kui vana sa siis olid? 17? Ta kõndis ka eriliselt kiiresti. Ja nagu lendas Tallinnas, kus tänaval sa seal elasid. Aga mees kas ei kuulnud või ei teinud kuulma. Sihva kolisin sealt ära, elasid Tartus ja mõtle kord Tallinnas käies nägin teda. Ma näen sind tihti aknal, seisad siin nagu tinasõdur. Vahi taga ei pane seda tähelegi, kes augustiöös sinu poole vaatab. Ja sa oled seda rääkinud, iga kord räägid ainult, sa ei mäleta enam, kas sa oled rääkinud või mitte, muudkui heietad seda lugu, sa käidud nagu vana mees, kes midagi ei mäleta. Ma olen mõelnud, mis sa sellest heietad. Aga võib-olla sa oled selle välja mõelnud, kuidas sa teda nägid ja kuidas ta õppis uuesti käima ja kuidas ta ikka meenutab mind ja üks ja sama jutt. Me oleme siin kõik allakäinud siin kolkas, mis nagu vaikelu. Mis kunagi oli unistused, püüdlemise tunglemised, aeg ise elas meie sees, mäletad. Aga nüüd on üks mingi kultuurimaja juhataja või juhuslik tunniandja teine mingi kirjasaatja. Võib-olla, et just see tundub kellelegi kole, aga mitte see pole kole-kole, on see meie iseendast teesklemine nagu kõik peakski olema, nii nagu kõik olekski õige nagu me seda oleksimegi tahtnud, seda pisikest äraolemist. Aga ei tule ühtki tuult, mis selle jubeda argipäevasele rahutu rahulolu ja leppimise meie seest ära pühib. Kes helistas, kes helistab küüdistub parasud naaber ja tahtis haarata toru. Aga maha pandud kott kirvega jäi ette ning toru langes enne hargile, kui ta selle kätte sai? Ah, helistavad ikka, mõned mees oli ükskõik, see häälega. Kes, kes, kas sa tõesti tahad teada, tahad või? Mehe hääl oli pahane, no mis ma ikka tahad, või? Mees oli ilmselgelt pahane. Taad, ega ma kade ei ole, ma võin ütelda ka, ei taha. Naabri vastus tuli kiiresti ja vaikselt. Sassis peaga mees istus jälle tugitooli. Aga mitte Lõsakkele nagu enne, vaid äärele jalad koos ega võtnud koti enam sülle. Ikka tunned end üksi? Ma oleks siiski pidanud notti kaasa võtma, Sult tuju parandama. Ma näen sind tihti aknal, seisan nagu tinasõdur ahid. Mis sa vahid? Mees kohmetus veidi taevast ja taevast vaikse merd, aga need ehitasid majad vette. Mees sirutas end voodis välja ja ringutas, kui väljas hakkas miski kiiksama. Ta ajas end voodist üles ja läks paljajalu akna juurde. All hoovis ukerdas suur hallikaspruun kajakapoeg. Kusagil kiilus veel teine. Ülal, see oli vist katusel. Tegi emakajakas tasakesi ototot. Ja isa kajakas kriiskas hoiatavalt ja noomivalt data tattattattattat, tattattattattat tattattattattat, võta oma 15 korda järjest. Et teil ka kunagi und ei ole. Öösel võiks ikka magada, korstnaid enam ei köeta, siin-seal leidnud endale pesakoha porises mees läks külmkapi juurde, võttis sealt toidukarbi ning puistas krõbuskid aknast alla. No mis on kajakatel linnast teha, olgu see suur või väike, merele nad enam ei lähe, ei ole enam merelinnud. Aga maalinud ka ei ole. Ning märganud, et omaette valjusti räägib, jäi vait ja viskas veel krõbuskid. Siis läks kööki ning istus sealse akna alla, võttis laualt kajaka sule ja silmitses seda. Sule ots oli katki, nagu oleks keegi selle ära murdnud. Selliste sulgedega ei saanud lennata. Ta ajas end rahutult jälle üles, pantsis veidi väsinud sammul ikka veel paljajalu tuppa. Võttis laualt piibu kraami ja istus jälle laua taha, et piibust tuhk välja tõmmata. Kui kuulis krabistamist ukse taga. Ta ajas end püsti, piip kukkus põrandale ja tuhkvalgus laiali ning tasus kükakil seda kokku kraapima. Kohe-kohe ta tõesti juba tuppa või ega sa muidu ei tule, ainult tormiga. Oli veel vaikne, väga vaikne. Ilus augusti hommik enne tormi.