Merle Karusoo, kuidas te ise tunnete, mis rollist olite nende lastega? Kutsusid nad kutsusid mind Merleks ja kui me oleme juba lähemalt tuttavaks saanud, siis mõnikord mõnikord hoogu sattusid sisse, kutsusid kasvatajaks õpetajaks, siis parandasid ennast Merleks jälle. No Merle, ma olengi nende jaoks alles lõpus lõpus, nagu hakkasid nad küsima minu käest selliseid küsimusi, et kuule, kas sa oled lavastaja. Tere päevast, ütleb toimetaja maris Johannes. Tänane teatri magasin on pühendatud nähtusele, mis küll juuripidi teatris kinni, ent latvu pidi elus eneses. Sünnib laps, keda ei ole vanematele vaja. Kui leitakse sellele beebile. Kasupere on väga hästi. Kui koduks on lastekodu, tuleb ja saab sealgi suureks kasvada tänavalapse elu. See on juba tragöödia. Ja seda Eestis, kus päeva mureks on ema palgata sündimata, jäävad lapsed. Tänane stuudiokülaline on lavastaja Merle Karusoo kes koos Haiba, lastekodulaste ja humanitaarinstituudi teatriõppe üliõpilastega jutustab meile loo. Eestisse sündinud. Laval on kolm 12 kolmeteistkümneaastast tüdrukut ja kaks poissi üks neist päris tilluke. See väikemees on kui tulesäde. Nende lastekodu on Haibas. Nad on lastekodu lapsed ja tulevad lavale, et jutustada meile oma päritolust, esimestest mälupiltidest ja unistustest. Laval on ka üliõpilased, kes diskreetsel moel kuvad etendusse lapsi järele aidates, kui tekst meelde ei tule. Üliõpilased saavad etenduse alguses jutustada ka oma lapsepõlve mälestusi perestroika aastatest. See on aastatest, kui maa tuli täita lastega ja kui sündisid need Haiba lastekodu kasvandikud, kes täna laval. Sellist etendust nägin ma kaheksandal novembril Haiba rahvamajas. Selle töö aluseks on Merle karusoo juhitud projekt, kes ma olen? Kuidas kohanemisraskustega lapsi õpetada maailma asju tajuma ja aru saama neist kuidas neid integreerida ühiskonda, see on selle töö mõte. Meenub aastate tagune Merle karusoo lavastus soss ehk see aur shows kus Ida-Virumaa venekeelsed lapsed jutustasid eesti keeles oma päritolu lugusid. Mornim ja emotsionaalselt raskem osa sellest lavastusest oli tõsi küll, vangide perepärimusnäitlejate esituses. Kes ma olen seekord esitavad selle küsimuseni siis Haiba lastekodu lapsed, selgitab Merle Karusoo. See töömudel selle nimi on, kes ma olen. Ja tema eesmärk on see, et inimene teadvustaks kes ta selline on. Meie jaoks olemine ei tähenda mitte karjääri ega saavutusi, aga aukirju, mis, mis kuskil seina peal ripuvad, vaid seda, kust inimene pärit on, kuidas siia ilma tulnud ja mismoodi on ta sattunud, ütleme muulaste puhul siin sellele maale, kus ta praegu elab vangide puhul vangi või lastekodulaste puhul lastekodusse. Ja Ma olen veendunud, et see on nagu parim tee kohanemiseks ülejäänud ühiskonnaga, sellepärast et kui sa annad endale aru, kes sa ise oled, siis sa mõistad paremini seda, kes on teised inimesed sinu ümber. Aga kuidas töö kulgeb, kujutan ette, teie kogemuse pealt on juba nagu laagerdunud mingisugused sellised kindlad asjad, mida te teete. Et tavaliselt on, on olnud tegemist rühma tööga, ütleme nüüd väikeste muulaste puhul see rühmatöö ja töö seisneb selles, et õpitakse meeskonnatööd, on olemas terve rida selliseid mänge, mida nimetatakse ai Speaking mängudeks, et nad omavahel hakkaksid nagu suhtlema, vabamalt, et nad taluksid üksteise seltskonda, sest üksteisele võõraid inimesi loomulikult suhtlema panna ei olegi nii väga lihtne. Tavaliselt Me pigem teeskleme suhtlemist ja teine osa sellest on see, et nendega tehakse eraldi eluloointervjuud, kus uuritakse nende päritolu. Ja kuivõrd lapsed tavaliselt ei ole sellele veel mõtelnud, nendele andmed puuduvad, siis nad lähevad seda küsima oma vanematelt ja vanavanematelt ja tulevad siis vastustega tagasi. Mis omakorda ühendab nagu rohkem perekonda ka peresiseselt. Kui nüüd on lastekodu lapsed, siis, siis siin vist on olukord pisut teine. Jah, nendel ei ole kellelt küsida või? Või ei saa need, kellelt küsida, oleks küsimustest aru või ei taha küsimustele vastata. Ja selles töös ei ole kunagi sellist sundi, et kui keegi näiteks ei soovi kõneleda ükskõik mis teemal, siis, siis teda ei püüta veenda, et ta seda teeks. Sellepärast on on andmed lünklikud ja ei ole võimalik aru saada, kust see teekond algas, mis lõpuks lapselapsekodusse on toonud? Järgnevalt helipilt lavastusest Eestisse sündinud oma lugu jutustavad Haiba lastekodulapsed. Isast, ma ei jää midagi, ema ütles, et kooli anda inimene ei teadja midagi ei mäleta. Surnud ministriga üldse. Aga iga kord olen ma vat üks kord mõisa siia, siis hakkab mind otsima kiskuma üles, leiab ta mind enda juurde koju. Tooksin mu vanaisa oleks ikka veel elus. Siis elasin ikka veel vanaisa juures. Me tegime neid 10 kilomeetrises, matkasid iva, võrd. Seenel käisime hästi palju seeni, sõime marju, korjasime tagasi, on ma enam jalgsi minna, siis mõtlesin vanaisa mind kukile magamisega. Alati. Mul on isaga hästi imelik inimene, pidevalt joob siis, kui täis peab emaka kohe täis. Kui ma ei ootagi seal läbimelgolki lisa, pole ka kuigi kerge lapsepõlv olnud, ta lapsed elas lastekodus siis tervishoiukorral kolm-neli aastat vist ma ei mäleta ennem kui mina sündisin, siis on emme mulle rääkinud, isadetab Keilas kuskil jõude, heite pealmises peitub lamp, niukseid töid. Minu isa elab Harkus, ta mingi politsei. Ma ei tea, mis politsei. Tal on, naine ja lapsed. Kaks tüdrukut. Üks poiss, üks ei ole isa laps, naise laps, nõnda kodune. Keel on vene keel, eesti keelt oskavad natukene. Isa räägib mõlemat keelt. Isaga seal hästi läbi. Väga hästi. Isa, ema, surnud juba ammu. Mulle räägite temast. Mulle on ainult öeldud, et ta on surnud ja kõik tädi selle kohta räägi. Küsisin ta ütles, et tal on halb sellest rääkida. Isa, isa, surnud ka. Ma ei tea temast diama üldse midagi. Kui mina sündisin, läksid ema ja isa lahku mõlema poole kaadinaga ära, ta on ka 11 aastane. Me ei tea, kes väriseva saan, kus ta võiks olla ka praegu ei ole päris isa. Ema ütle välja, kes ja kus ta võiks olla. Emadja valetas mulle, ütles, et vanglas istunud ma ei oskavat. Väsia iga laevad Asmaksallida. Lapsed usaldavad Merlet, nad on laval väga avameelse olekuga. Karusoo omakorda jälgib umbusklikult ajakirjaniku ja ei luba tal lapsi intervjueerida. Pole muud võimalust, kui küsime Merle enda käest. Kui usaldav ja avameelne On üks lastekodulaps inimesega keda ta esimest korda näeb. Et kui oled ikka täiesti võõras inimene, et kuidas siis on. Nad kontakteerusid meelsasti ka need, kes hiljem selles rühmatöös ei osalenud, sellepärast et nad vajavad täiskasvanud inimesi kes tunneksid nende vastu. Sellega ei olnud mingisuguseid probleeme, probleeme oli rühmatööga sest nad ei usalda vastastikku 11. Selline on nende elukogemus. Ja sellepärast on ka selles projektis nii vähe kaasategijaid, kui on. Sest seda rühma kokku panna, kes oleks võimeline koos töötama alguses lihtsalt meeskonnatöösituatsioonis taluma 11, see oli raske. See võttis aega. Nüüd me oleme sellel teel küll mitu pikka sammu edasi jõudnud. Kui te alustasite, siis teil oli lapsi seal Haiba lastekodus teie grupis siis tunduvalt rohkem, saan ma aru, jah? Mul oli eesnimekiri 20-st lapsest, kelle kohta lastekodu arvas, et nemad võiksid selles töös kaasa teha. Ja ma alustasin seekord mitte rühmatööga nagu tavaliselt, kui on tegemist rühma tööga vaid eluloointervjuudest. Sellepärast et seda rühma ei olnud võimalik väljastpoolt kokku panna. Et me kutsume need 20 inimest kokku ja hakkame siis mängima. Siis ma tegin üksikud intervjuud ja ja küsisin igaühe käest eraldi, kellega ta on nõus koos proovima mängida. Ja siis ma tean, et esimene selline rühmatund oli meil ainult nelja inimesega sest rohkemaid ei rohkemaid, ei leidunud Nende jaoks, kellega nad oleksid nõus olnud koos proovima. Pärast oli neid inimesi juurde, aga see oli suvine aeg ja suvel lapsed käivad kas tööl. Või nad käivad kodudes või hooldeperedes. Kahte sellist päeva järjest ei olnud, kus oleks samad inimesed olnud tunnis, sellepärast oli seda suhtlemist vaja iga kord otsast peale reguleerida. No see oligi väga keeruline, mõnel tuli paluda lahkuda sellepärast et, et ta ei suutnud ennast kokku võtta. Ja mõned lahkusid ise sellepärast, et nad pelgasid seda esinemise fakti ennast, nad kartsid, et ei saa hakkama mõned nendest ilmaasjata. Aga selle töö puhul ei ole mõtet ka peale käia ega veenda lapsi selles, et võiks kaasa teha, et seal miskitmoodi kasulik. Et see peab olema ikka oma oma vaba valik. Ja, ja viimane poiss langes tööst välja kaks nädalat enne enne esitlust. Aga see poiss on jätkuvalt meiega. Ja suhted ülejäänutega, kes projektis ei osale, on ka endised. See mitteosalemine ei toonud kaasa tõrjumist ja ja ka nende puhul, keda ei saanud kaasata sellepärast, et nad ei oleks vastu pidanud. Sellele meeskonnatööle nende suhtes ka ei ole. Me oleme head tuttavad endiselt ülejäänutega. Te ütlesite, et töö temaga jätkub. Mida see teie enda jaoks tähendab, et, et see töö ei ole nagu lõppenud seal Haibas või kuidas? See tähendab seda, et me hakkame otsima võimalusi Haiba lastele seda projekti mängida koos tudengitega jätkuvalt. Ja alustame loodetavasti jaanuari lõpus, sest ma arvan, et on inimesi veel inimesi, kes tahaksid seda näha ühelt poolt ja teiselt poolt lastele oleks väga oluline, see avardab nende kogemuste, nende suhtlusringis ja tõstab nende eneseteadvust ja see on esimene asi, mida oleks tarvis tarvis nende laste puhul. Praegu te lahendasite selle olukorra väga delikaatselt. Haiba lapsed mängisid seal oma nii-öelda tuttavas kandis Haibas ja, ja kui oli teine etendus, siis oli see humanitaarinstituudi tudengite kanda. Kas niimoodi nagu põhimõtteliselt mõtletega jätkata, et lapsed peavad jääma sinna omasse keskkonda? Ei? Ma arvan, et ka lapsed peaksid tulema Tallinna mängima ja ja vajadusel ja võimalusel igale poole mujale ka. Üks osapool selles, kes ma olen projektis, on veel. Ja need on humanitaarinstituuti Tuudi teatri eriala üliõpilased, kes kevadel kooli lõpetavad. Theatrumis mängitud etendus oli ainult nende kanda. Meie jutt on salvestatud pärast seda esinemist. Mikrofoni. Ees on Anna Andrejev, Alice Kirsipuu, Kristi pumbo, Mai Rõngelep, Maria Madise ja Kaur Sinissaar. Maria on minu nimi, tekstid olid olemas enne, kui meie selle projektiga liitusime. Merle oli alustanud, et juba maikuus nende lastega tööd ja selleks hetkeks, kui meie sinna septembris jõudsime, olid tal intervjuud tehtud ja need tekstid paberi peale kirjutatud selle aja jooksul, mis meie nende lastega töötasime, muutus, nii palju. Tekstid läksid kõvasti lühemaks, üritasime välja noppida selle, mis on kõige olulisem sealt, aga nad ise nagu tahtsid rääkida või tuli neil nagu tangidega välja kiskuda. Teie ei olnud muidugi selle põhiintervjueerimise juures, aga pärast olite ju lastega ikkagi koos, mitte midagi ei, olen nyyd sunnitud rääkima, et vastupidi, tegelikult probleem oli täiesti vastupidine, et rääkida oli nii palju, nii palju, nii palju ja kuidas neid valida, sellest, sellest kõigest, mida taheti rääkida, välja see, mida peaks laval esitada. Et kohati lapsed ütlesid, mida nad võib-olla ei tahaks enam rääkida ka meie tekstide puhul oli kohati nii, et ma ei taha seda rääkida. Ja samas mõned tekstid tulid jälle tagasi ja nad niimoodi kogu aeg muutus kuni lõpuni välja. Me olime ju kogu aeg koos nädala sees, me oleme teinud siin teatramise vahel proove, siis nädalavahetused oleme olnud kaid pikad päevad vaibal ja siis vahepeal ka käisime igaüks oma lapse juures nii nädala sees nädala sees, et ei ununeks pika pausiga ära, mis ka nädalavahetuse jooksul on tehtud või teil on nagu oma laps ikka ka kahepeale oli üks laps, see sai kohe alguses paika pandud lihtsalt, et et kes kellega tegeleb, kui seisad silmitsi selle lapsega, keda sa mängid, et kuidas see töö on käinud. Kristi laste tundmaõppimine ei olnud teadlik, et nüüd vaadake, siin on lapsed ja hakake oma. Meie ülesanne oli aidata lastel välja tuua oma etendus, aidata õppida neil tekste. Et need oleksid esitatud selgelt arusaadavalt ja et nad suudaksid neid peast esitada. Ja siis lisaülesandena nagu lõpupoole pidime hakkama ka selle pilguga vaatama, et kuidas nad neid õpivad ja kuidas nad käituvad, kuidas nad istuvad ja ja niimoodi bingo on minu nimi. Ma mäletan, et ennem seda, kui me pidime minema üldse esimest korda sinna lastekodusse, Merle oli meile natukene rääkinud, mis olukord seal on ja millised need lapsed on. Ja siis ta rääkis just rohkem nendest negatiivsetest külgedest, nii et me olime nagu hästi ette valmistanud. Et kui ma sinna esimest korda läksin, siis vaatasin, et ei olegi midagi nagunii kirevate värvides edasi anud. Ma ütlesin, et tavalised lapsed aga loomulikult kõik need asjad hakkasid hiljem välja tulema, et esmapilgul sa ei, sa ei taipa, et millega päriselt tegu, kui avameelsed on lapsed olnud teiega. Kaur on minu nimi, ma arvan, et see erineb, et mõni mõni laps on rohkem, mõni vähem. Ma ei tea, ma ei oska seda hinnata, sest ma olen ise täisealisena, ma olen nii vähe lastega kokku puutunud, et ma ei, ma ei oska seda hinnata, sest seda ei saa teda võrrelda täiskasvanuga. Et ma arvan, et lastekodulasteaia nii-öelda kodus elavate laste vahel on see erinev, aga mulle tundub, et alguses nad olid üsna kinni ja see avanemine on võtnud aega ja, ja noh, eks ta on natuke toimunud. Nad väga ennast ei ava siiamaani. May, mina võtsin endale alguses sellise positsiooni, et või sellise seisukohalt ma olen ta sõber. Ja mingil hetkel kuidagi ma pidin ikkagi õpetajaks hakkama või ja algul oligi, et ma olen sõber, et ma võin kõigest rääkida ja niimoodi ja mis mina ise noorena tema vanuses olid need, mis ma tegin ja nii siis mingil hetkel öeldi, et nagu ei tohiks väga eeskuju anda sellist et peaks ikka iga kord ütlema, et ei, ei, ei, et nii ei tohi teha, nii ei ole ilus. No mina tegelesin Kadiga ja käisin tema juures iga nädal kosel harjutamas tekste. Laulsime, tantsisime ja rääkisime ilmast, elust, kõigest sõpradest, poistest millest iganes selles suhtes me oleme sõbrad. Anne. Eks alguses oli küll nii, et tundus, et neil on raske meid usaldada. Et kui meil tegime tutvumismängu, siis need, kes olid nagu baarid kõigile jagunud aps siis nad kiindusid kohe ühe külge ja need ei tahtnud nagu ei usaldanud, et kui pidi veel järgmisi paar moodustama, siis küsiti, et, et kas temaga ikka tore või, või niimoodi. Aga ma arvan, et on väga siirad. Alice, ma arvan, et enamus lapsi Nad tunnevad huvi selle inimese vastu, kes tuleb, selline käitumine sõltub, kas nad hakkavad teda usaldada või mitte, aga meiega oli küll niimoodi, et nad hakkasid, tundus, et nad hakkasid üsna kohe usaldama, nad vajavad inimesi, kellega suhelda. Sellepärast et neil lastekodus ei ole ju neid nii-öelda ema isasid, kellega rääkida oma lugusid ja nii edasi, kui siiamaani, kui me käime seal, siis paar last on sellised, kes ainult ripuvad kaelas. Meenutan Merle karusoole, tema esimest projekti, kus vene keelt kõnelevad lapsed Ida-Virumaalt pidid vastama. Küsimusele, kes ma olen, on selles integratsioonitöös ka mingeid olemuslikku vahet. Ühel juhul on partneriks kodune laps ja teisel puhul lastekodu kasvandik, et kummaga on kergem. Nende muulaste gruppidega ei alustanud tööd mina, vaid ülejäänud töörühm, Reet Filippov ja karinumbrid, kes on Viljandi kultuurikolledži lõpetanud huvijuhid ja kes on läbi viinud enamuse nendest projektidest. Vist ühel korral olen ma päris alguses osalenud. Aga selle meeskonna kokkusulatamine oli nende töö ja mina ühinesin nende projektidega siis, kui tekstimaterjal oli juba olemas. Ja siis, kui, kui oli vaja hakata looma seda esitluse mudelit, siis ma käisin siis ma käisin ka ka proovides, siis ma aitasin kaasaga kõnetehnika ja kõikide niisuguste asjade puhul niimoodi päris algusest ja päris üksi tegin, tegin ma seda tööd lastega esimest korda. Nüüd ma mõistan muidugi paremini, milliste raskustega minu abilised on kokku puutunud. Ma küsisin nende käest, ka, nad olid esimesel esitlusel. Ma saan aru, et meeskonna moodustamine lastest on ikka ühtviisi keeruline, sellepärast et me võtsime nad meelega erinevatest koolidest alati ükskõik, mis linnaga meil siis tegemist oli selle tulemusena, nii mõnigi inimene langeb välja sellest töörühmast kohe alguses. Sellepärast ongi me alati kutsume kokku 16 inimest, optimaalne oleks 12-ga töötada selle, kes ma olen projekti raamides. Aga ma kaldun arvama, et lastekodulaste puhul oli, see oli see veel keerulisem, sellepärast et kodus elavad lapsed saavad oma suhetest taanduda koju, kus nendel on kindlakskujunenud suhtlusring. Ja see teeb vist kergemaks suhtlemise töökeskkonnas. Aga lastekodu lastel selles mõttes ei ole kuskile taanduda, et kui nad lähevad oma kenasse majja Haibas siis on needsamad inimesed ümber. Kas te olete saanud tagasisidet ka näiteks sealt kasvatajat, õpetajatelt, kas need lapsed, kellega te olete tegelenud, kas nemad on kuidagi muutunud, kas nende maailmapilt on, on pisut nagu teistmoodi? Päriselt oskame me seda mõõta kindlasti aastaid hiljem, et kas see eluperiood on osutunud nende jaoks sündmuseks või mitte. Sest sündmust mõõdetakse ju selle järgi, kas ta muudab tegevuse käiku või mitte. Haiba töötajad ise on öelnud, et nad on muutunud. Mina olen seda märganud kuskil päris lõpus, nende suhtlemine on vabamaks läinud, nad ei ole enam nii kärsitud, kui ma pean suhtlema ühega neist. Nad saavad juba täiesti rahulikult ära oodata, kuni ma ühega lõpetan ja mu tähelepanu teisele pöördub. Alguses oli see täiesti võimatu. Ühe lapsega suheldes hakkasid ülejäänud tegema noh, selliste täiesti kirjeldamatult Dreanglit, ükskõik milles see väljendus, psühholoogiliselt arusaadav, see on tähelepanu võitmiseks jah. Aga nüüd on nad selles mõttes palju rahulikumad, palju täiskasvanulikumaks ja ka proovi kui niisugust kohe päris proovi on viimasel ajal juba võimalik nendega teha, see tähendab, nendele on võimalik rääkida täpselt nii, nagu nagu asjad on esitada täpselt samasuguseid palveid või ettekirjutusi. Ja nad täidavad neid täiesti rahulikult, ilma et oleks vaja midagi ekstra puust ette teha. See on ka see, mis, mis on toimunud nende aegade jooksul, sellepärast et alguses oli ainult repeteerimine selle kordamine, mis olemas on. Aga nüüd on nad altid igasugustele arengutele ka, niiet Ma loodan väga niisugust meeldivate uues kvaliteedis koostööd järgmise aasta alguses, kui me, kui me jätkame Kaks kuud Haiba lastekodus tudengitele tähendasse nii suhtlemist lastega kui lavastuse ettevalmistamist. Mida need noored hinged ise kogesid? Kaiaskooblow? Ma ei oska jah seda niimoodi öelda, et ma arvan, et meie saime kindlasti hästi palju sellest tööst ja kogemusest ja ja ma arvan, et lapsed ka ikka olid alguses mingid hirmud ja kartused, eks, et kuidas läheb ja lastekodu lapsed ja nii, aga ma nägin seda, et nad on tavalised lapsed, muidugi on mingid asjad, mis eristavad ja mida võib-olla alguses kohe ei näe. Aga tean ilma lastekodus käimata ütlema, kui ma ennem ei olnud käinud, et on olemas selliseid lapsed, kellel ei ole vanemaid või on, aga ei ole, kuus oma vanematega. Aga see, et sa reaalselt puutud kokku nende inimestega ja näed see nagu teeb sind kuidagi teadlikumaks või sa saad aru, mis, mis probleemid siin ühiskonnas on. Hästi, palju on meie teha siin inimeste, kellel on tegelikult kõik hästi, kas selle looga on nende laste eluga kuidagi muutunud või, või muutub kunagi tulevikus, et ma ei tea, see on erinevate laste puhul erinev, ma arvan, need on juba iseenesest tugevad, need saavad sellest jõudu juurde, aga kes võib-olla on sellised haavatavamad, nende puhul ikkagi ei tea? Ma arvan, et, et asi ei olegi niivõrd nendes lugudes, vaid just selles, et nad on saanud sellise kogemuse ja nad on saanud teada midagi enda kohta rohkem ja noh, nagu ikka elus on, et ühest asjast tuleb teine Merle Karusoo on palunud Haiba lastel meenutada oma esimesi mälupilte. Anname neid pilte teile kuulata teatritudengite esituses. Poiss, kes jooksis kodust ära, tunnistab. See oli siis, kui ma õppisin käima kõndima, meil oli hästi nii-nii suur kast, kuhjaga mänguasju täis, ema kallas keset põrandat selle maha ja ütles, mine mängima. Mina olin voodi kõrval. Aga ära roomates mine, sest et põrand on must. Ja siis ma mõtlesin, kuidas, kuidas ma saaks mänguasjade juurde minna. Ja ema ütles niimoodi, et kui ta tuppa tuli, siis ma tõusin püsti, läksin mänguasjade juurde, hakkasin mängima. Hiljem õppisin käima pikemalt. Tüdruk, kes on väga palju pättust teinud, tunnistab ma tean, mul oli niisugune väike vatitekk, ma magasin sel ajal. See jäi mulle väikseks, siis ma viskasin selle prügikasti. Pärast sain ema käest tappa, et ma selle prügikasti viskasin. Siis a, ma mäletan, see tekkimis mul suur oli veitsa, selle ma lõikasin alt pooleks, mu varbad teki alt välja ulatuksid, et saada uut tekki. Siis ema ütles. Vaat nüüd magad selle tekiga. Tüdruk, kes oskab ennast juba kaitsta, ka tunnistab, ma olin väiksena hästi õudne. Nii kui ma nägin ühte auku, kas või pisikene pisikene oli, siis ma pistsin oma väikse näpu sinna auku ja tegin selle hästi suureks augu. Ma tegin taskurahad oma aruga, et ema andis taskuraha, lõikasin paberitükid pooleks, kirjutasin sinna peale 500, ikkagi päris väike olin. Ema läks tööle, jättis rõduukse lahti, meil oli hästi madal rõdu, hüppasin alla ja läksin oma aruga poodi kommi ostma. Võtsin mõmmi või jänku, mis asi see oli? Läksin leti äärde, viskasin need rahad laua peale, siis turvameest oli, võeti kinni, viidi taharuumi. Ma ei mäleta, mida nad rääkisid mulle siis pärast turvamees ütles. Ah, ma maksan ise ära. Tüdruk tore olema, tunnistab. Kui mul oli sünnipäev, palju külalisi, siis mu vanaema oli elus ja mingi vanaisa oli vist üks poiss ka, tuli külalised, nii palju tulid, nii hea oli. Nad kinkisid nii head lilled ja üks mingi keegi kinkis roosi mulle. Poiss, kellel oli ikka päris karm elu, tunnistab, ma ei mäleta. Tädi rääkis mulle küll sellest siis, kui mul ema ei vahetanud mähkmeid mingi nädal aega. Tädi kogu aeg pidi ise vahetama, ära pesema. Ta tuli ema juurde, et hoolitseb minu ja mu venna eest. Ise ma ei mäleta peaaegu mitte midagi. Me läksime emaga turule ja ma kaotasin ema ära, siis ma ajasin kogu aeg ema taga, lõpuks kaotasin ta nii ära, et mingi tädi viis mind koju. Mäletan, ma võtsin meelega purgi kaks purki, viskasin puruks kausi sisse ja panin vett ja astusin sinna peale, tegin meelega jalad katki, et kas ema hoolitseb jalgade eest, tahtsin teada. Tädi hoolitseb niikuinii, seda ma tean. Olimist kahene ema küll mind ei hooli, ta juba ütles, et paras sulle ise oled süüdi. Et olete te täna jõudnud suhelda ka, et kuidas, kuidas nüüd need jõmmikesteid vaatasid, kelle tekste te siin esitasite, et kuidas nemad suhtusid sellesse, kas nad midagi ütlesid ka teile juba ütlesid, et hästi palju said naerda. Kaurile ütles priid, et et mul hästi mängisid. Nii lahe oli, kogu aeg naeris, et järelikult midagi tunnistasime, küsisin, kas sa tundsid ära, et oled sina, ütled, ma ei tea, et. Ma ei oska seda ise niimoodi öelda, aga pidurali Jamingole ütles Reenik ka, et Heino päris niisugune ei ole, sa ikka tegid üle ikka päris nii ei ole tööprotsess tegelikult on olnud niimoodi, et kuna meil oli eelmine ristikas lastega, siis me oleme töötanud nagu selle esitluse nimel terve see aeg ja siis need viimased päevad põhimõtteliselt alles selle oma asja kuidagi kokku pannud. Et põhirõhk oli ikkagi selle laste esitlusel ja, ja see töö, mis ütleme, toimus seal Haibas oli nii, et me olime kogu aeg koos, et ei olnud sellist asja, et meie olime eraldi ja siis nemad istusid ja vaatasid, kuidas me teeme. Et me tegime ju ikkagi alguses kõik nii-öelda läbi mängude läbi mingite teksti, õppimiste, diktsiooni, harjutuste ja kõik see toimus koos kõik meie koos rütmiharjutused ja nii edasi, tegime selliseid nagu Merleni nimetab neid või on see rahvusvaheline termin ais projeging, mängud, kus juletakse suhelda teiste inimestega, nad on hästi sihukesed suht lapsikud mängud, me tegime kõik selle kaasa, et sellised lapsemängud, aga, aga lastel on hästi oluline, et kuna neid mänge mängivad, siis nad nagu saavad lähedasemaks üksteise vahel ja meiega ja nad julgevad ennast väljendada rohkem. Tegelikult üks asi sõnumis juveedee, oma mälupildid sellest aastast 1991 ja see oli niimoodi, et Merle üks kartuli meile tundi ja ütles, et nüüd ma panen siia oma diktofoni märksõna ütles perestroika, ütlesite märksõnaks siis igaks läks, kellel midagi meenus, läks sinna ja hakkas rääkima. Ja alguses see asi nagu ikka venib, venib, keegi ei tule, aga lõpuks oli juba niimoodi, et et kõigil hakkab nagu meenuma teise inimese mälu pildistele omal midagi. Ja siis oli juba selline tung sinna, kõik tahtsid ära rääkida, mis nad mäletasid tollest ajast, see läks päris elavalt. Meil mind üllatas see, et paljudel olid sarnased hirmud, ikka oli see hirm, et nüüd algab sõda, noh, hästi paljudel inimestel minul kaasa arvatud, oli see hirm. Kuidas siis nagu noh, ikkagi lapse peale ja seda vastu võttis ja mida ta mõtles, hakkas kohe mõtlema, mis plaan, kuhu ta läheb või kas ta põgeneb ära või kas ta läheb sinna auku või sinna kuskile tuuleveskisse peitu või noh, et see oli üllatav, et järelikult see oli, see oli mingi põhjus, et kõik nagu hakkasid midagi kartma, vähemalt laps hakkas kartma ja järelikult oli ka siis kodus mingisugune ärev meeleolu, et see kandus edasi. Kui vanad teie olite, siis 1991, Kaia, mina olin 12, ma ei saa öelda, et me niimoodi õega just kahekesi omavahel oleksime arutanud, aga kui me rääkisime oma vanaema-vanaisaga sellest kõigest ja siis me rääkisime omavahel ka ikka rääkisime küll jah. Aga muidugi teistmoodi või nüüd me saame nendest asjadest teistmoodi aru. Te olete mänginud kahte moodi, te olete mänginud nii, et te olete laval üksi isekeskis humanitaarinstituudi teatri eriala üliõpilased ja teinekord olete te koos Haiba lastekodulastega, kes on need oma lood teile rääkinud selleks näitemänguks, mis vahe on, kus on kergem, kus on raskem? Ja mis on erinevus Ningo väsiteks? Ma parandaksin veel seda, et siin ei ole mingil juhul tegemist näit Te mänguga. Et siin on inimeste elulood, mida nad on rääkinud Merlele, seal meie oleme need, kes toetavad lapsi. Aga kes võtavad kogu vastutuse tegelikult enda peale. Ja siin me üritame neid nagu mängida ja vastutame jälle enda eest siis. Ma ei, ma ei saa öelda, kumb on kergem, raskem igal juhul. Sa vastutad kõige eest. Väga Merleli klõps, ma olen trenni. Kas ei ole mingit vastutuse, ärad lükkamist kellelegi teisele? Merle karusoo kui nüüd teie kui õppejõu käest veel seda küsida, et, et milline ülesanne oli antud humanitaarinstituudi üliõpilastele selles töös? Esimene ja kõige raskem rahuldada, rahuldada laste vajadus tähelepanu järele siis teisena aidata, aidata neil õppida teksti, aidata korrata ülesandeid, mida nad laval petma peavad repeteerida. Sest igal lapsel ei ole ju ju nii lihtne hakata rääkima häälega, mis oleks suures saalis kuuldav. Üsna segaselt rääkisid ka mõned nendest lihtsalt ka elus, ilmselt ka koolis. See oli väga suur selline treening ja siis igal lapsel oli, oli nagu kaks sellist päris konkreetset hooldajad, keda me vahepeal vahetasime ja see ei olnud mitte nii lõpuni kinnistatud, sellepärast et proovi tegid ka teised inimesed nendega, aga, aga niimoodi oli võimalik tööd teha, et igaüks sai selle tähelepanu, mida ta vajas ja mina sain tegeleda grupi kui tõrvikuga. Ei olnud eesmärgiks omaette seatud seda, et tuleb teha lavastus, tuleb minna publiku. Et kõik need, kes ma olen, projektid on lõppenud esitlusega publiku ees, aga reegel on ühekordne esitlus. Kuigi me oleme püüdnud ka väikestele väikestele muulastele leida võimalusi veelkordseks esinemiseks, nii on nad siin Tallinnas mustamäel üles astunud selle festivali vägivallata noorus raames, mõnel korral erinevad grupid ja niimoodi Nad on üks kord külalistena esinenud kooliteatritele festivalil ja siis erinevatest truppidest pärit lapsi, kaasasime sinna Seiva shows projekti, kusjuures Neid oli kaks erinevat gruppi, kui me meid kutsuti hiljem, kui me enam Eestis ei mänginud, seda kutsuti Viini festivalile, siis me tegime uue nooremate laste trupi ka mitmest kohast Eestimaal võtsime nad kokku. Vot niimoodi me oleme püüdnud nagu seda töösuhet mitte liiga järsult lõpetada, et nendel nendel oleks võimalik meiega rohkem koos olla ja siis sedasama õpitut ka kasutada. Ja Viinis oli, see oli see muidugi see oli nendele väga kasulik, sellepärast et no nad pidid selle projekti jaoks mingil määral eesti keelt oskama, sest projekt on eesti keeles, meie aitasime järele häälduses ja nõnda edasi. Aga sellegipoolest kippusid nad alati tundides omavahel rääkima vene keeles ja seda ei õnnestunudki päriselt, et ära keelata, sellepärast et liiga karm ei saa nendega nendega olla, siis see koostöö lihtsalt lõpeb. Ja teades, et meiegi vene keelt oskame püüti ka meiega rääkida vene keeles ja siis kui Viinis oli ära olnud viimane etendus ja nad pidid järgmisel hommikul ära sõitma, me sõime seal torti all kohvikus koos näitetrupiga. Ja siis ma märkasin äkki, et nad hakkasid üksteise võidu rääkima eesti keeles just seal Viinis. Ja noh, ma loodan, et pärast seda on nagu nende jaoks lihtsam või, või loomulikum, suhelda ka eesti keeles, seda enam, et nad tõesti nad oskavad seda, aga siis kadus varjäär ära see mõtlemine selle üle, et oo, et ma ikka nii hästi ei oska ja nõnda nõnda edasi tegid seda kohe mõnuga, ükskõik kuidas need sõnad suust välja tulid ja vot see oli asi, mis tegi, tegi nagu tõeliselt head meelt. Aga mis muidugi jutustab ka sellest, et Need projektid peaksid kuidagi kuidagimoodi alati alati korduma, et sellel oleks mingisugune jätked projektides osalenud. Lapsed võiksid ka oma vaheldunud tuttavaks saada, nüüd noh, selle seisva võsoolsi puhul nad said, sest olid erinevad grupid kokku pandud, muidu nad taganevad tagasi oma keele keelekeskkonda, see jääb ühekordseks küll julgustavaks kogemuseks, aga ikkagi ühekordseks. Meil oli kunagi see mõte. Me kandsime seda mitu aastat, et organiseerida suvel laager, kuhu, kuhu kutsuda kõik lapsed, kes on, kes ma olen projektides osalenud näidanud kui nüüd kaugelt üle 100 juba. Aga ei ole jah leidnud kedagi, kes oleks sellest huvitatud, nii et nüüd me oleme sellest sellest loobunud, ilmselt eelistatakse teisi laagreid, mida meil on ju ka keelekümbluslaagrid ja suviti taludes olemine ja nõnda edasi. Seda peetakse ilmselt otstarbekamaks, aga minu jaoks on kõige otstarbekam muidugi seesama, kes ma olen projekt, aga selge see, et ta on töömahukas, ta on kallis ja nõnda edasi ja nõnda edasi, nii et see lastekodu projekti jaoks. Me ootasime võimalusi ka ikka rohkem kui aasta. Mina olen küll alati arvanute taoliste tööde jaoks peaks olema püsiv riigipoolne finantseerimine, aga enamasti on nad kõik, kui kõik tehtud välja oma rahadega. Te olete teinud integratsiooniprojekte kogemus on juba kohutav, et, et kas sellel pinnal te olete juba nagu mingisugust oma metoodikat ka nagu valmis kirjutanud või, või see on nagu see teie enda omas nagu rahvalaul, eks ole, et niikaua kui laulan, kas keegi, järg, kas keegi järele laulma hakkab juba? Ja muidugi hakkab küll sellepärast, et see tundub, kui ta on valmis või mudelina ees, väga lihtne, ma olen püüdnud seda kirjeldada ja ja nüüd ma tegelen sellega kindlasti edasi selle aasta jooksul, sellepärast et mu põhitöö nüüd sellel aastal on dokumentaaltekstide trükiks ettevalmistamine, mis ühelt poolt on siis dokumentaalnäitemängud, mida ma olen kokku pannud ja lavastanud ja teiselt poolt just nimelt see, kes ma olen, projektid, mida on isegi suurem materjali papp ja sinna juurde käib muidugi ka meetodi kirjeldus, seda tänu siis nüüd selle Kultuurkapitali ela ja sära, stipendiumi, see on mu ülesanne ja see on äärmiselt meeldiv kohustus, pean ma ütlema, sest seesmine vajadus selle jaoks on minul küll äärmiselt ammu juba olemas olnud, aga mis puutub arengutesse, siis meil oli siin septembrikuus oli Roostal rahvusvaheline õpikoda seesama, kes ma olen õpikoda. Me kutsusime, kus see oli nende Euroopa noorteprogrammide raames me kutsusime kokku inimesed, kes tegelevad riskilastega ja nad olid küll igalt poolt. Ja siis me tegime seal seda, kes ma olen projekti ja ja selle eesmärgiga tegimegi, et nemad läheksid oma laste juurde tagasi ja püüaksid teha sedasama projekti, et kui kunagi õnnestub teha jätkuprojekt, et siis me peaksime saama kokku juba koos nende lastega, kes seda teevad ja leidma, mis on siis selles projektides ühist erinevatel maadel ja püüda kokku panna selline ühine esinemiskava, millega võiks natukene nagu ringi liikuda ja sest me arvame, et, et seal põhjas on väga palju sarnaseid probleeme, et rääkida, siis rääkida siis mitmehäälselt nendest nendest probleemidest. Aga üks Ungari tütarlaps, kellega me kohtusime ka ka Münsterist saime tabaks, kus oli selline seminar raamides, FIEd niucation, mis on igal pool Euroopas nagu väga levinud, millel on oma nagu haridussüsteem kohe selle jaoks olemas, mis meil toimib näiteks kooliteatrid täna, aga õppesüsteemina meil seda veel olemas ei ole. Seal me saime temaga tuttavaks, ta tuli siia projekti ka ja kohe, kui ta sõitis Eestist ära, tegi ta seda oma lastega. Ta ei läinud kuud aegagi mööda, kui ta saatis juba vaimustatud meili, et et see tuli tohutult hästi välja, see lastele tohutult. Meeldis seda on küll tore kuulda. Poiss, kellel oli ikka päris karm elu, tunnistab ma tahaks, et mul oleks korralik elu, et ma oleks. Ma ise olen nagu, ma ei tea, kes ma tahaksin käituda korralikult. Kuldkalake peaks lihtsalt võluma, nii et ta saaks koju ja nagu poleks midagi olnudki, et ta lastekodus on. Kas aegsime mõnda peresele minna päriseks sinna elama jääda, et mu ema-isa olemas mõnda perest elama jääda? Tallaar ühtivanevad olemas veengu enda ristivanemaid, et nemad võtaksid teda endale. Ei taha soomis koos käia. Ma tahan endale hobust saada. Siis ma tahan endale koera. Ma tahan endal kalasid saada akvaariumi. Mitte midagi ta ei too, ei tee, ei taha, ma tahan seda saali endale seda saat või tähendada ennast. Ma soovin endale kools viitasite, näljasid ja soovin endale häid sõpru. Ma soovin endale kasupere. Ma tahan endale muusikakeskus. Mitte midagi ta ei täida. Ma tahan endale oma tuppa diskosaali. Ma tahan endale oma tuppa basseini. Midagi ta ei täida kalakese keskelt pooleks lõigata. Merle karusoo ei armasta meid hellitada muinasjuttudega kuldkalakesest. Ehk nüüd paari sõnaga ka sellest, mis teeb, kes ma olen, projekti eriliseks, on siin midagi sootuks teist voodi kui karusoo elulooteater näitlejatega, kasvõi kui mõtleme omaaegsele kultuslavastusele. Me oleme 13 aastased või täna vanalinnastuudio laval mängitavale loole, millel peal kiri HIV. HIV ei ole integratsiooniprojekt, see ei ole, kes ma olen, projekt, see on sõna otseses mõttes. Kuidas ma ütlen, natukene, on ta muinasjutt, aga aga ta on selline selline lavastus, selline materjal, mis, mis aitaks nagu kinnistada teadmisi selle viiruse kohta ja teatud käitumismudeleid näiteks ette näidata. Kui see valmis sai, siis oli inimesi, kes ütlesid mulle, et nad eeldasid, et see tuleb karmim. Noh, selles mõttes, et et see tuleb mingite sotsiaalsete paisete opereerimine. Aga see ei olnud küll eesmärgiks, eesmärgiks oli teadvustada seda probleemi ja äratada huvi selle vastu, et noored ise otsiksid informatsiooniallikaid, ütleme kasvõi näiteks internetist, kus see materjal kõik olemas on. Sellepärast et seksuaalharidus on endistviisi väga nõrkadel jalgadel mitte sellepärast, et seda ei tehta vaid selle pärast. Esiteks, et võib-olla ei olegi õige, et seda teevad õpetajad, selle üle on ka arutletud, kes koolis koolis nendega iga päev töötavad ka teiste ainet ja ka vaid, et seda peaksid tegema psühholoogide arstid väljastpoolt ja selliseid gruppe, kes seda teevad, on ja nad tegid meiega koostööd ka need olid meie suured abi abimehed ja õigupoolest ka selle HIV selle töö tellijat, nemad ütlesid, et seda on vaja, et nemad ei jõua käia niimoodi ühe paariga juba koolides ja nad pigem peavad õpetama õpetajaid ja nõnda edasi, nõnda edasi. Ja teiseks on ta nõrkadel jalgadel sellepärast et kui ühes eas Ps läbib selle mingisuguse õpetuse siis ta vajab seda ikkagi aasta pärast uuesti, sellepärast et koos vanusega muutub natuke arusaamine ja isegi sama jutt või sama andmebaas hakkab hakkab temast töötama teistmoodi. Aga HIV on loodud näitlejatega, on loodud improvisatsioonidel, see on midagi muud, seal ei ole kellelegi enda konkreetset elulugu. Meil oli küll palju dokumentaalmaterjali abiks, aga ikkagi ainult selleks, et, et näitlejatel oleks teadmiste baasi, mille najal improviseerida ja olid visandatud ka nende tegelaste võimalikud elulood. Ta on tehtud nii, nagu on tehtud kolmeteistaastased. Põhimõtteliselt, aga need integratsiooniprojektid on tehtud nii, nagu on tehtud kunagi 10. lennu diplomilavastus, et kui ruumid on täis ja, ja laste elulood, et üks ei välista teist, aga nad on erinevad tööd, kui mul on selline eesmärk, nagu see HIV lavastus praegu oli, siis mul sinna küll ei ole tarvis narkomaane juurde või viirusekandjaid, aga loomulikult on tööde järjekorras see, et tahaks teha sedasama, kes ma olen projekti Niinarkomaanidega. No pigem peaks küll ütlema endiste narkomaanide kasest, narkomaan vast ei ole võimeline seda tegema, aga samamoodi ka viirusekandjatega, sellepärast et, et need on vaja ka integreerida ühiskonda, et meil on liiga palju selliseid inimgruppe, kes tunnevad ennast tõrjutuna, ilma et nad võib-olla tegelikult tõrjutud oleks ja elavad umbes nagu nurga taga varjavad selliseid asju, kõik need inimgrupid vajavad ju kampaania on halb sõna. Aga Mul ei ole praegu muud ka käepärast sellist kampaaniat, nagu on olnud füüsiliste puudega inimeste puhul, kus hakatakse nõudma, et bussidel oleksid sellised astmed, et oleks võimalik ratastooliga sisse sõita ja meil on teedele ju ilmunud need kald osad, kust ratastooliga üles sõita. Ega ratastooli inimesed selle pärast väga palju rohkem ei ole tulnud. Tänavale ütleme niimoodi, aga see teadvustamine ise on oluline, kõik need asjad võtavad väga palju aega ja minu arvates on see peaks ka olema nii väga-väga suur saladus, need inimesed käivad ju koos ise omavahel ja neil järelikult on, millest rääkida ja ja seda on vaja võib-olla, mitte niivõrd nende endi pärast, kui sellepärast, et inimesed nende ümber ei oska käituda, haigete inimestega ei osata käituda üldse mitte sellepärast et noh, jah, kardetakse, aga hirm on ületatav, kui kui seda mõistusega võtta ja kui ennast natukene harjutada seal nagu kõrgusegi hirmuga. Paar päeva jalad värisevad, aga lõpuks püsid ikkagi kindlalt. Aga see on see, et tervete ja haigete vahel on selline olukord tavaliselt, et terved, ei tea, kas haiged tahavad, et nendega tegeldakse. Ja sellepärast ei julge ennast nii-ütelda peale suruda. Ja haiged ei taha tervetele öelda, et nendega tegeldaks, sest nemad ei taha ka ennast peale suruda. See on nagu mingis mõttes ka eestlasele iseloomulik see, et eestlane ei lähe teise juurde ega ütle, et palun aita mind, kusjuures võib ju 90-l protsendil juhtudel arvata, et aidata. Selle lootusega täna lõpetame, stuudios oli lavastaja Merle Karusoo. Saate ajendiks aga Haiba lastekodus tehtud lavastus sündinud Eestisse, kus lastekodulastega koos on laval humanitaarinstituudi tudengid. Aitäh kuulamast, ütleb toimetaja maris Johannes.