Jõulud on ukse ees pühad, mis on ühtviisi armsad nii usklikele, kujuskmatutele, noortele kui vanadele. Peab olema vanem kui 65, et veel mäletada ilusaid eestiaegseid jõule enne, kui uus võim nende asemele oma näärid kehtestas. Kodudes aga ometi jõule edasi pühitseti ja kirikuski käidi. Paljudes peredes pühitseti kurbi jõule, mõeldes Siberisse saadetud rindel viibivaile, haavatud või langenud omastele. Jõuludest pidid vaikima ka kirjanikud. Nii meenuvad üksnes kaunid jõulupildid Lutsu kevadest ja Tammsaare. Tõde ja õigus, mille jõulumeeleolu pisut küll tumestas Pearu vorstivargast koerad tümitada tamine. Minuvanuste jõulumälestused ulatuvad tagasi kahekümnendaisse aastasse vanematel kaugemale kuid püsivad sama erksaina. Enne 1980. aasta jõule sain Austraalias kirja omaaegselt populaarselt orkestrijuhilt Kurtz troobelilt. Mida vanemaks ma lähen, seda suurem laps, mina olen ja jõulud on mulle üks suur ning tähtis asi, kirjutas ta. Mäletan, kui meie sõber Paalsega väikesed poisid olime, käisime iga aasta jõululaupäeval peale lõunat linnas ringi, et vaadata, kas aknast paistab mõni sära puu. See läks meil ka täide, kui meie laia ja Suurtüki tänava nurgal oleva vana maja hoovi läksime kus üks muinasjutuline roosiaed ja kastania puud olid kõik paksu lumega kaetud ja akendest paistis üks ja teine särav kuusk. Juba sellepärast peaksin mina veel kord Tallinnas ära käima. See unistus jäi kurt strooberil täitumata, kuid jõule meenutas taga mulle saadetud mälestuste kassetil. Iga aasta detsembris esimesest nädalast peale oli saatekavas üks imelik jutt suust suhu, nüüd käib, jätke rüütnud, sest mulle nii näeb. Jõuluvana meile ongi kõik vastuvõtuks valmis? Jah, salviitolguubjas, sest jõuluvana ana viibib teel ja han varsti meie ees ja üks imelik jutt suust suhu nüüd käib. Jätke nüütnud Mulleni, näed jõuluva meile ongi. Kõigile jõulurõõmu ja südamerahu soovides panin mängima ansambli plärtas plaadi Fred kuutsi lauluga, mida meenutas äsja Kurts troobel. Sest tõesti, jõuluvana meile on teel. Ja Jewel. Kuupäev ja keelekool.