Härra Rudolf von kernet. Ma tunnistan, hammas ei hakka peale. 10 aastat on vahepeal mööda läinud ikka veel ei hakka peale. Hea küll, tuleb aeg. Aga enne tahate teie minu ju moraalselt surnuks hammustada. Kes see mees õieti on, kelle näo järgi teie oma eestlastele nende rahvusliku Kristuse olete maalinud? Lubage ma iseloomustanud teda teile. Võib-olla modelli isiklikud omadused paistavad küll ainult minusuguse kunstivõhiku meelest kujutatu suhtes tähtsad kuid ometi teatud juhtudel peavad nad seda olema vähemalt kunstniku aususe seisukohalt. Niisiis, seesinane teie Ilus Villem on kõigepealt eesti küla, tõusik paar, eks sellas. Muidugi pursib tema vajadust mööda saksa keelt ja muuseas mitte kõige Norrimalt. Aga ta ei püüa mängida sakslast isegi mitte inimeste ees, kes teda ei tunne. Sest see oleks liiga absurdne. Kuid oma lastele laseb tema hoolega saksa haridust anda. Sest ta loodab kindlasti, et neist sakslased saavad hinged, Nemad oma iso näo järgi maalitud Kristuse ette eesti kirikusse palvel ei tule. Mis neile ju ka teistel põhjustel raske oleks. Nõnda et teie rahvuslik Eesti Kristus on oma isiklikud püüdmist järgi kõigepealt viimast põlvkonda eestlane. Ja tõesti, mõisavalitseja lastele ei ole ju siinmail saksastumine sugugi võimatu vaid pigemini tavaline. Ah jaa, mida teie vististi veel ei tea, aga mis, kui fakt väga kõnekas on. Teie kristus on nüüd kolmat aastat štackelbergi valitseja? Ütelge, kuidas saab lihtne talumees meie maal mõisavalitsejaks. Pealegi selles samas mõisas, kus tema ise pärit on ja kus tema autoriteedi ta päritolu on kõigil külakoertel teada. Kusjuures tal muuseas pole ka mitte kui mingit põllumajandusliku ettevalmistust piale omaeneseadra taga korjatud kogemuse. Te tunnete härrak, üller meie olusid küllalt hästi, te teate, selleks on tarvis kahte eeldust. Esiteks, et tema mõisahärra oleks võrdlemisi vähenõudlik ja passiivne isand mida minu kallis naaber ju ka küllaldaselt on, nagu te oma silmaga olete võinud tähele panna. Teiseks on tarvis ja see on säärdusel korral peamine. Seesinane valitseja kandidaat, see oma mõisa talupoeg oleks oma isa, on ta ära veennud. Mina olin sinu oma, härra huvidele viimse Gröönitruu, nii truu nagu su taldadele su põrandal koera nahk. Härra Köhler, te teate juhise teisiti pole oma mõisa talupoeg kui valitseja kandidaat üle peavõistlusvõimeline kõigi nende endiste Venemaa mõisavalitsejate ja korras või kus põllud kursustele, binute pealegi pool või koguni päris sakslaste kõrval, kes endid meile igast küljest peale suruvad. Teiseks, nõnda siis on see teie eesti kristus, sohi pardoon, tema juhuslik modell oma saksa mõisahärrale otse jalgealuse, koera naha kombel truu. Aga tema kohta peab ütlema veel hoopis enam. Flegmaatiline Eduard von Stackelberg on ju, nagu te mäletate kõike muud kui kuri inimene. Tema Mimmi proua on oma talurahvaga isegi nõnda salliv, et tema kohta tema enesesaarel pidi räägitama. Taolivad sünnib poolist eestlane. Lähtru väärt jutt muidugi. Proua Mimmi on oma Eduardi kaugelt sugulane ja sündinud fon Stackelberg. Aga karakteerne on säherdune kumu, seda enam, eks ole. Samal ajal kui teie Kristuse kohta jutud liikvel on, need tema üle pea eestlane ei olevatki. Ühed räägivad austria madrusest, kes inimpõlv tagasi laevahukust Kassari sära olevat pääsenud. Teised püüavad teie Kristuse tegusid tema rootslastest pärinemisega oma rahva pealt teisale veeretada. Naeruväärt seegi, sest mis moel peaks vilgnemy Juhani või Jaani poeg, tamm, austerlane või rootslane olema? Aga tegude Varion saare kohal ja selle surve all võib rahvas absurdse Maidki asju välja mõtelda. Ma usun, et teie, härra professor, kuigi hingeteadus teie eriala ei ole. Ometigi teate, mis asi sadist on? Vaadake see teie rahvuslik kristus või Barton, tema juhuslikke modell on kõige iseloomulikum sadist keda siinmail iiales on nähtud. Te nõuate tõendeid? Iga üks ja mitte ainult Stackelberg inimestest kinnitab teile seda küll, muidugi ainult siis, kui olete saavutanud nendega hästi usaldusliku kontakti. Sest selle kassi moodi Haralise saarerahval on võrdlemisi üldiselt üks suurejooneline omadus. Näete, saksa mõisnik möönab vabalt eesti talupoegade suurt omadust, kui midagi seesugust mõnes maa või saarenurgast risti olemas on. Ja siin ei saa seda salata. Nad mõistavad hoida oma asju eneste teada, nii head kui ka halba. Näiteks veel mõnikümmend aastat enne seda, kui teie meie juures Hiiumaal käisite vedasid nad oma lahtiste paatidega Rootsist konter Pandi soola. Iial ei leidnud piirivalve seda saarelt kätte. Kuigi kõigil karjapoistel teadoffijaid soolaaidaks, tarvitati surnuaia kabelit jääd. Kabel oli teinekord sülla kõrguselt soola täis. Ja sööda, mida nad arvavad oma saare häbi olevat, räägivad nad veel vähem välja. Nende Ilusa Villemi Kristuseks saamise kuratlik nali saab siin muidugi varsti teatavaks. Aga ma olen kindel, seda enam panevad nad TEMA häbi tegudest rääkimise asemel oma lõuad lukku. Nõnda et seda suurem on minu kohus teile sellest rääkida. Nagu ma juba kirjutasin, see siin on need ei eesti kristus ei ole nüüd kolmandat aastat enam Stackelberg kubjas, vaid tema valitseja aga ka omavalitsusi põlves ei pane tema praktiliselt silma pilguks kepi käest. Sest oma kalliste suguvendade lobimine pakub temale iseäralist lusti. Talumees, keda ta millegi ess lüüa tahab, tema eest jooksupistab. Aga ta ei ole ju praegu enam küllalt noor külapoisse taga ajama. Siis hüüab teie kristus pagejale hingeldades järel ei jää on netigi säisma põrguline. EDM aulataks sulle manetsi, rakad äranda, mo süda, ei Sammoid ora. Aga kui teie, härra professor, ikkagi arvate, et niisugused juhtumid ei tarvitse olla midagi muud kui isepärane, räme huumor mille poolest selle saare rahvas tõesti omamoodi kuulus on. Siis pakun ma teile mõned konkreetsused. Ma tean Stackelberg jänese käest, kui tema kubjas talli juures kellelegi nuhtlust kätte jagab kellelegi, kes teie Eesti Kristuse poolt selleks tallion saadetud siis ütleb ta soone kubjas pekstavale. Hea mees. Annan sulle paar sähmakat ära ja pärast seda äigan vastupink. Aga sina karju ühtesoodu nii valjusti, kui kõri võtad. Sest Kristus, pardon Villem kuulab valitsejamaja aknal ja kui sa küllalt ei karju, tuleb ta siia ja laseb sulle oma silma all veel paarkümmend ära vihtuda. Kas sellest piisab teile, härra professor? Kui mitte, olgu teil teada? Teie kristus peksis hiljaaegu ühte karjapoissi oma käega nõnda rängasti, et poiss läks peast segi ja on tänini son, kolmad või neljad kuud meelest vigane. Aga kui teie arvate, et seda ühe karjapoisiga ilma peksma oleks võinud juhtuda, siis kuulake, mis mu need minu inimesed, kes kassaris oma sugulaste juures viibisid seal hiljaaegu ise on näinud ja kuulnud. Mõne nädala eest hakkas ühel Kassari esikülamehel hobune tee peal lõhkuma ja ta ajas kolmeaastasele tüdrukuke selle peale. Ja see sündis teie Ilusa Villemi nähes. Laps sai hobusest tallata ja jäi verisest peast teele maha. Lõhkuja hobuse peremees rebis oma looma suure vaevaga tee kõrvale põllule ja hüüdis, tule jumal appi, mis nüüd juhtus ja jooksis vaatama, mis lapsega on. Teie kristus ruttas ka lapse juurde, seda küll. Ja jõudis koguni enne lõhkuja hobuse peremeest kohale. Aga tema ei tõstnud last kätele, tema ei puhunud talle elustavat tuult näkku. Tema ei ütelnud, laske lapsukesed minu juurde tulla. Kas mitte need sõnad ei pidanud ja üliväga korda läinud altaripildi epigraafiks olema? Ei vist küll mitte. Teie Ilus Villem tõukas last saapaninaga. Mulle kinnitati ei olevat küll nähtud, et ta teda oleks tallanud ja karjus tema peale mässina korrade Syriidik tee peal paterdad parras sulle. Ma loen seda neljandat korda. Ja iga kord olen ma võtnud seda isemoodi. Esimesel korral ehmatasin ma koguni ära, kui ma seda hommikul kirikust tulles lugesin. Ma olin varakult kell polnud veel sõitsegi kirikusse vaatama läinud. Kuidas minu Kristuse. Ma ei tea nüüd enam, kelle, aga siis varahommikul ei olnud mul veel kahtlust, et ma võisin ütelda minu Kristuse rüü kuivanud on. Sest selle sinihallikat Kohlu, mis tal üle parema käsivarre on heidetud, olime õhtul viimaseks valmis maalinud. Ma läksin üles tellingutele ja nuusutasin värske krohvi ja värvide lõhna. Ja libistasin näpuotstega ettevaatlikult üle maalitud Voll. Kuivamine oli parajasti aeglane olnud, sest ilm püsis mitmendat päeva pooliti vihmal, millest sobivamat ei võinud soovida. Ma püüdsin tellinguid seistes talle otsa vaadata. Aga sellest ei tulnud midagi välja. Sest isegi mitte tema kahearstina kõrgune nägu absiidi õõnsuses minu poole kergelt kummargil ei mahtunud ühe korraga mu vaatevälja ära. Madulin tellinguilt alla. Ma läksin mööda pea käiku kiriku keskel. Ma pöörasin ümber ja silmitsesid oma tööd. Ma ütlesin iseenesele, pole viga. Ma mõtlesin vist koguni, mees on õieti tubli tükk. Midagi sfäärdust ei ole all, fresko vist terves Vene impeeriumis olemas. Ma mõtlesin mööda minnes noh, sellest kenast kassarlikud sorrist ei ole siin mitte just väga palju sees sest ma tegin selle lõppude lõpuks nende sinaste hammustes kitsede järgi ja peamiselt üleüldise mulje järgi nagu see mu mälus püsinud. Aga ikkagi on see tolle kutsari nägu päevitanud sarnakas mehe nägu muidugi natukene kiriklikuks stiliseeritud joontega, natukene gene, idealiseeritud. Siin tunnistan ma seda isegi ja natukene idealiseeritud nagu Kristus, teistsugune ei saagi olla. Aga ikkagi küllalt matsinäoline. Et mulle mõnu teeb ette kujutada, kuidas kõigepealt kõik need Kaarli sakslastest, pastorid, Berged, viitsid, Jabrašed ja kes kõik veel tema ees põlvili maas saavad olema, pead tema poole kuklasse aetud, habemed püsti ja täkk katalaari serva alt paistmas, kannad laiali ja pöiad, viiksisti. Kohus. Kõndisin pikkamööda altari poole tagasi, käed selja peal ja isegi närvi või jooksus valumis viimasel ajal mu paremat reit kangeks kipub tegema. Täna hommikul õnneks üsna kerge valu kuulus sel silmapilgul kuidagi minu tervikliku enesetunde juurde ja oli mulle mõnus. Ma mõtlesin üle 10000 väärt on ajalehed minu Kristuse kohta kirjutanud. Liialdus kuigi mitte väga rumalasti suur, kui minu ettevalmistuste pikkust arvesse võtma. Ja seda, missuguse Voomagama nüüd kaks nädalat tööd teha, vehkisin hommiku kella seitsmest õhk Turemoroni välja ja mõnikord kirikutäie gaasitulede valgel poole ööni. Kui ma enne pidama ei saanud ja krohvi atele kandadele astusin, ruut taim rutem, rutem ja kümned korrad edasi-tagasi, ronisin tellingutelt alla põrandale laotatud, eskiisid juurde ja jälle tellingutele tagasi. Nõnda et ma alles siin kuldkotka hotellis hommikupoole ööd mahti sain oma reise valu tähele panna. Niisiis, professor Köleri rohkem kui 10000 rublane kingitus Eesti rahvale, nagu lehed on juba kirjutama rutanud. Nojah, võib-olla et peaaegu kui seda k rubladeks arvata, et ma veel mullu Kaarli kirik pärast Pariisis mööda kuulsamaid freskomaali olid ringi käisin ja uurisin, kuidas keegi oma asja teeb. Siifi soovituskirjadega sain ma kõik teada, mis tarvis. Temal, mehel on ju nii hästi Pariisi kui saksa Ministrite seas tuttavaid enam, kui küll. Lihtsalt niisugune loomus. Ja meil, aga lõppude lõpuks 20 aastane sõprusta olgugi et on aadlik, aga ometi mitte meie baltisaksa oma. Kuigi ta ütleb, Ma võivat ennast trööstida. Keskeltläbi olevat ka tema kallis ungari aadel hoopis Norrim kui tema ise. Muidugi, temal, Mihhail oli hõlpus Vene keisri selja taga, ta oli ju 48. mast saadik Peterburis õuemaalija austria asjadesse appine ja irooniline olla. Mulje oli tema maja igatahes armas ja kodune koht. Tema proua Anna on ju Rakvere tüdruk. Nii et kui ma sisse astusin, võeti mind selgelt tema keeliderredega vastu. Me käisime Michaliga otsemaid üle maailma väljanäitusele ära päev enne avamist. Tema pilti pandi seal parasjagu üles tema kurjuse triumfi. Ligi kolm sülda pikk ka ja üle kahe kõrge kolossaalne tükk säherduste efektidega nagu Mihhail üle Piaalati. Seekord kõik olla veel tihkemalt kuus. Hiilgav kompositsioon, suurepärane valgus ja vari. Tõtt-öelda minu jaoks küll natuke liiga temperamentne, aga läbi nii arusaadav asi. Ja igatahes kunst. Aga mina olen meie purlakkide meelest ju niisugune ajast-arust onkel nagu Mihhaili Pariisis nende barbi soonid õe kokkade meelest võimu on e-moemeeste meelest veel enam. Kuid skandaal tema kurjuse triumfi tuli hoopiski teisest küljest. Mis pärast tuleb see mulle kõik praegu meelde, nagu oleks minu Ilusa Villemi tähelennul tema kurjuse triumfi ka midagi ühist. Narrus skandaal igatahes ei tulnud sugugi mitte tema pildi vana Moilisusest vaid liiasdaktuaalsusest ja kurjuse deemon. Noortiivuline tõstetud kätega meest õnnistab äikese pilvedelt jubedad tapatalgud, mis maa peal käimas. Kellelegi lastakse püstolist rindu ja last on tagurpidi kukkumas, kellelegi lüüakse nuga kõhtu ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Stseeni keskel kumendab Delakraamariani moodi alasti naine kes kutsub meelt heitvat mees deemoni vastu üles. Aga stseeni paremas servas istub täissöönud näoga rooma paavst. Ja paemas seisab, tõsi küll, ristiga vehkides aga valge ohvitserimüts peas. Isakene Vene keiser. Ma ei tea muidugi, missugune mehhanismus ses asjas käima lükati. Aga avamise päeva hommikul võeti Mihhaili pilt politseiprefekti käsul näituselt maha. Nõnda Minami olid trööstida, püüdsin sellest klaperjahist jutustamisega, mis minu enese nõidusunest ärkamise peale balti ringkondades järgnenud oli. Aga Michael irvitas ja jäi siis tõsiseks ja küsis, kas mina ühte Ungari näitemängu pidin lugenud olema. Aga lõi enne käega, kui ma pead raputada jõudsingi? Muidugi mitte, sest seda pole ju veel ühtegi mujal arusaadavasse keelde ümber pandud. Sina, Johan, tead, mis see tähendab? Sest teie olete seal oma eesti keelega veel hullemini tummad kui meie olemegi. Ühesõnaga, tema olevat otsustanud seda näitemängu illustreerida, sest see olevat veel sügavam asi kui Göte Faust. Ja peategelaseks olevat seal Lutsifer ja Lutsiferi tarvis olevat tal nüüd kurjuse triumfi keskfiguuriga lahendus käes. Ja mina mõtlesin, sügavam kui Faust. Millal on ka meil midagi, mille kohta nõnda ütelda võib. Ja millal omandame meie julguse seda ütelda siis kui see meil on. Ja kui meil seda ehk ei olegi? Minu Kristuse läbi ei ole, seda meil veel mitte. Aga 10000 rubla on see ehk tõesti väärt see minu kingitus Eesti rahvale. Ja mis näoga oleksin mina nende käest raha võtma pidanud, kui nad oma palvega minu juurde tulid, aga neil pildi jaoks alla 1000 rubla kokku oli saadud. Ja kui Karell neile terve kogudusemaja oli keisri käest kingituseks välja kaubelnud. Ja kui mul sisemiselt ikka veel tarvis oli oma patu oma rahva vastu heaks teha, katsuda naeruväärt, aga seda sinast pat mille ma 10 aasta eest teinud olin. Seda, et mina ülepea olemas olin. Ja et süsteemi kaitsjad, kus aga vaja minu nimega kella lüüa, said. Jumaluke, mis võib ühe ja loota ja kultuurita rahva elu järjest halba rääkida kui tema poegadel niisugused karjäärid võimalikud on, nagu näituseks kasvõi professor Köleri oma. Ma pöörasin oma Kristusele selja ja kõndisin tellingulaudade värvinõude naelad kastide ja eskiisi rullide vahelt käärkambri ukse poole. Ma mõtlesin olgu-olgu. Aga enam kui 10000 võrra olen ma ikkagi oma vabaks saamisele ligemal.