Vaikust kolleegid, me oleme juba eetris tere kõigile rahvateenrite kuulajatele. Me oleme täna siin vikerraadio suhteliselt valgustatud laua taga. Jälle kolmekesi, Margus Mets Pärnu Postimehes, Peeter Kaldre Eesti Televisioon ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe ikka veel Eesti Televisioon. Kõigepealt ma tahaksin õnne soovida mees sünnipäevalastele, täna on siis sünnipäev Katrin Saksa ja Urmas Sõõrumaa nimepäev Edgaril, nii et palju õnne. Kindlasti on täna veel palju paljudel inimestel sünnipäev, aga, aga need, need nimed on meie saatest ikka siit läbi käinud ja nad on nagu meie saate kaasautoreid, nii et veel kord, palju õnne väljas on ja väljas on polaarööd meenutavad mingisugune moodustis on sombune. Pluss kaheksa kraadi ja, ja ilmselt See globaalne kliimasoojenemine on siis lõpuks alanud, nii et lumest pole veel haisugi. Ja ka sellepärast minu märkus selle kohta, et, et meil siin vikerraadiolaudaga suhteliselt valgest, meil on lihtsalt head valgustid. Seda nimetatakse vist kaoseks siin Põhjamaades, kui, kui maa ja taeva vahel on selline pisikene pragu. Taevase maa on niivõrd üksteisele lähenenud, et inimesed seal vahelised sunnitud küürus. Kardama jah, ja taaskord on õigus Siim Kallasel, kes kunagi nimetas meie kliimat unikaalseks, nii et kuna kallas oli ka üks, üks võitjatest viimasel nädalal, siis siis temalegi palju õnne. No üks asi sai nüüd läbi, üks asi, mis kestis peaaegu kaks nädalat või natukene vähem, võib-olla poolteist nädalat, kümmekond päeva. Ja, ja mida ajakirjandus kenasti tituleeris valitsuskriisiks ma ei, ma ei tea, kas oli valitsuskriis või mis asi see, kuidas teie seda näete, poliitmillega meil tegu, poliitikud ise olid väga pahased. Kui ajakirjandus nimetas seda valitsuskriisiks, Nad püüdsid väita, et tegemist ei ole mitte valitsuskriisiga, vaid paremal juhul kriisiga valitsuses. Et valitsus nagu ei olnud ju lagunenud ja, ja nõnda edasi, aga no kui nagu võtta ikka põhimõttel, siis tegemist ikkagi oli valitsuskriisiga. Mina nimetaks seda kuidagi põnevamalt natuke, mida nimetatakse ta poliitiliseks häppeningi, eks see, see kuskil algas kuskil kulminatsioon, keegi võttis ennast alasti, tegi veidi veidraid tegusid, lõpuks läks asi normaalsuse piirides taga tagasi. Et ja publik oli. Ja publik oli suur, publik suutis seda, seda mängudest. Muidugi keegi ei võtnud väga tõsiselt, minu meelest ei ajakirjanikest ega ka inimestes seda kuidagi, et noh, midagi hullu listis juhtus suhteliselt rahulikult nauditi vaadata, mis seis on täna, mida Reiljan täna ütleb, kas parts juba valab pisaraid või, või ei, et minu meelest seda nauditi tõelist siukest mõnusat häppeningi kaamos ajal, et seda enam, et parts lausa sõitis kodust minema, tal nagu muidugi ei saanud jätta sõitmata sellega täitsa selge, sest, et pikka aega ette valmistatud kohtumisel Saksamaa liidukantsleri ja, ja Itaalia peaministriga, need on asjad, mida ära jätta ei saa, aga ta säilitas selles mõttes hea optimistliku tuju, et nii palju, kui mul Endal temaga oli kokkupuutumisi nädala jooksul, siis ta oli niisugune rõõmsameelne, nii et kuidagi jah, jättis tõesti, ma olen nagu Margus suga nõus, et seal oli nagu mingi häppeningi või performans või et ajakirjanikud muidugi said jälle tööd juurde. Meediamulli puhuti kõvasti, siin Jaak Allik ka mainis, et see on muutunud meediamulliks, temal olid nagu teised probleemid. Sest et liikest ta rämpsu ja, ja jubedaid ütlemisi, mis, mis ajakirjandusest läbi käis. Kõike seda seekord tootsid poliitikud ise, kusjuures just nimelt koalitsiooni kuuluvad poliitikud mis oli nagu, nagu eriti lõbus. Ma olin eile õhtul meie hea kolleegi sünnipäeval ja ja kui see sünnipäev nii-öelda välja kuulutati, siis öeldi, et peaks olema selle vinüülplaadid otse hulka. See tähendab seda, et inimesed unustavad kõik oma mured ära ja, ja tantsivad mingite vanade rütmide järgi ja nii edasi. Tegelikult kujunes asi nii, et me peaaegu terve Töövestlesime nendest samadest poliitilistest teemadest ja kui me täna enne saadet kokku sai, siis ka meie alustasime juba veerand tundi enne saadet tegelikult sisuliselt saatega peale, nii et et eks see on meie igapäevast elu mõjutanud siiski väga-väga-väga palju. Nonii, mis siis me sellest valitsuskriisist või häppeningi perfomance siis nüüd arvame, et et kas see, mis pärast ta nagu ellu kutsuti, kui me seda teame, miks ta päriselt ellu kutsuti. Ja see, mis välja tuli, kas sellel on ka mingisugust omavahelist seost või või ei ole seal üldse mitte midagi. No mina tooksin tegelikult kogu selle asja juures kuidagi kokku võtta ja tagasi vaadata välja ju kolm plokki, mida võib, mille üle võib arutella kas üksikult või, või siis kogu paketina. Üks punkt on see, et et rahvaliidu ultimaatum näitas taaskord seda, et Eestis lepped ei pea. Ehk siis koalitsioonileppe allkiri koalitsioonileppel ei tähenda midagi ja me oleme seda muidugi varem ka näinud, meenutame kasvõi kolmikliidu lagunemist ja Reformierakonna minekut Keskerakonna paati, kus oli ka allkirjad, olid koalitsioonileppele alla. Teine asi on see, et millel on ka tähelepanu juhitud, on see, et kui sealt midagi positiivset nüüd välja tuli, oli see, et et rahvaliidu jõuline käitumine viitas ikkagi nendele puudujääkidele, mis Eesti ühiskonnas on nendele tegema ta jätmistele ja nendele sotsiaalsetele probleemidele. Mida me tegelikult ju teadsime? Nii jah, aga keegi nagu valitsuse poole pealt või Toompealt nõlva pealt sealt tähelepanu nendele asjadele tõsiselt ei pööranud ja kolmas asi on see, mida võib lihtsa matemaatikaga kokku lüüa, on siis kompromissi hind puhtalt kroonides ja protsentides, kes võitis, kes kaotas. Nii et neid võib vaadata koos, aga igaühte või vaadata eraldi. Vaatame eraldi vaatame eraldi sellepärast et siis on võib-olla nagu jutt selgem, ultimaatum iga lause, mida rahvaliitlased ajakirjanduses nädala jooksul publitseerisid iga lause järele, ma paneksin veel ühe lause, see lause oleks üks ja see sama mis korduks siis iga punkti järel. Aga kust te kevadel olite, kui, kui Janno Reiljan sinna oma temale omases kas apises või ütleme, vähemalt hästi mahlases artiklis ütleb, et, et juhtis koalitsioonileppe kulu- ja tulupoole suurele lahknavusele algusest peale tähelepanu. Ma küsiksin akuste kevadel olite, miks te siis koalitsioonileppele alla kirjutasite? Ma arvan seda, et kui rahvaliit oleks esitanud need nõudmised kevadel siis nad ei oleks koalitsioonis tänase seisuga ja isegi seda, kui nad oleksid needsamad väited esitanud oma valimisees, mis näiteks seda, et inimestele kinnisvara kinnisvaramaks ja hoiust maks ja mis siin kõik veel välja välja välja tuli siis noh, need oleks, need olid niivõrd vaenulikud ja seda ametnikukeskset nõudmised, et ma kardan seda, et nad ei oleks üldse riigikogus sellise valimisplatvormiga. Ja mingil hetkel mulle tundus olid need nõudmised visatud välja nüüd just sellepärast, et saavutada järeleandmisi oma põhiseisukohtades. Ja oma põhiseisukohad on ju tegelikult said. No kas sa suudad seda nagu sõnades formuleerida, et mis see nende põhiseisukoht oli ja mida nad sisaldavad? Põhi põhieesmärk oli ikkagi see, et üksikisiku tulumaks 26-lt protsendilt allapoole 24-le ei läheks. Ja sel aastal järgmine aasta. Jah, aga kardan seda, et kuigi sisse on kirjutatud nii-öelda kompromiss võib hakata järgmisel aastal see tants uuesti peale, sest tuletagem meelde seda, et tegelikult ka isamaa, kes justkui maailmavaateliselt võiks olla reformi Res Publica kõige lähemal. Ka tema taotles tegelikult tulumaksu alandamise edasilükkamist ühe ühe aasta võrra, Isamaa loosung ja seda ka ei mängi ja ähvardab Res Publica ja kordaku. Ärme unusta seda, et riigieelarvet võetakse vastu aasta lõpus järgmiseks aastaks, et tegelikult seesama tants hakkab peale järgmisel aastal uuesti. Et ma ei tea, miks ei võiks rahvaliit järgmine aasta uuesti vaidlustada sedasama. Okei, leppisime kokku, aga need aeg on näidanud seda, et oli õige ikkagi see ligi miljard krooni teisiti ära jagada. Ja ma olen kindel, et seda tehaksegi. Kui ja kui oli õige jagada aastasse 2004 selliselt ümber siis 2005 on tegelikult ju täiesti mõistlik see uuesti niimoodi tee sellel nelja tunnisel läbirääkimiste maratonil üsna priske aeg pühendati just sellele, et nii-öelda reform ja Res Publica kindlustasid ennast tuleviku suhtes ja nüüd tahetakse see edasine maksukärbe viia nagu seaduslikule tasandile, et ei saaks seda enam niisama lihtsalt vaidlustada. Ma tahaks näha, see ei oleks lihtsalt mingisugune noh, koalitsioonilepe, mis, mis nüüd nagu selgus, ongi mingi tühipaljas dokument vaid vaid, et seal oleks nagu seaduse jõuga. Minu meelest ei saa siiski rahvaheidud mitte mingisugust sajaprotsendilist garantiid, sest kui nad jäävad eriarvamusele tekkimine, võimalus parlamendis blokeerida ükskõik milline seaduseelnõu vastuvõtmine. Kui nad jäävad eri erinevaid, see võib olla seotud pagan teab millega Euroopa Liidu looduskaitsega, mille, mille, millega iganes. Tegelikult on nemad paraku ka tugevad võtme võtmeisikud kõigil lähiaastatel. Mina näen siin natukene nüüd nagu teist külge ka või? Mulle tundub, et rahvaliidu sees jooksis läbi üks suur lõhe. Ja kokkuvõttes kompromissimeister Reiljan saavutas selle, mida ta pidigi saavutama, parteijuhina aga lõhe partei sisse jäi. Ma arvan, et mulje on jäänud niisugune mulje, et parteis teatud liikmed, kes on väga mõjukad, üritasid siiski seda koalitsiooni lõhki ajada, kuid kuid see nagu ei läinud neil kord lammutad Jaak Allikut näiteks. Ma arvan, et seal on Jaak Allik, võib seal olla üks ninamees, jah, kindlasti, aga, aga see suund, et, et reformiga mitte ühte paati enam istuda oli, oli ikkagi üsna tugev. Rahvaliit no ma arvan siiski, et see lõhe jooksis selle konflikti puhul läbi kõikide erakondade, ma olen täiesti kindel, et ka reformierakonnas, kes ja rooli kindlalt veendunud, et aitab aitab mängudest ja oleks aega. Rahvaliit. Nagu öeldakse, minema puksida Isamaaliit asemele võt. Ta täiesti nõus Ja Res Publicas täpselt samamoodi. Aga kui sa rääkisid sellest neljatunnisest kohtumisest, siis mul tuli järsku siin laua taga pähe selline kuidas öelda natukene kurvavõitu mõte, et kui need poliitikud, need, kes seal neli tundi koos istusid, see oli küllaltki kitsas ring, kui nad meie saadet kuulavad, peenikesed pihku itsitada. Et me räägime siin, et arutati, et kas tulumaksu alandada või mitte. Kahjuks Juhan Partsi kassi ei räägi, jah. Hoopis lihtsamatest asjadest hoopis banaalsemateste proosalisematest asjadest, ehk siis näiteks see, et kuidas jaotada maavanemate kohti, kes saab, kuidas ja kes määrata eurovolinikuks pappi juurde, nagu öeldakse, võis ka nii olla viljast. Kahjuks sul võib õigus olla, sest et me oleme Pärnumaal tähendab paari väga kummalist fakti. Nimelt see, et Pärnu maavanema Toomas Kivimäe ametiaeg saab viiendal põnni teksti detsembri alguses ümber kaua sellel ametikohal ja tema ümber täielik vaikus. Kui see tõesti niimoodi oleks, siis pekk käima praegu väga kõva diskussioon selle ümber, kes saab Pärnu maavanemaks ja Toomas Kivimägi läheb, et mul, mul on ka mingisugune kahtlus sellele, et kas tõesti see asi lahendatakse kuidagi teisiti, et võib-olla Tobaski imest saab veel mingil põhjusel maa väga pikkadeks aastateks? Ei loomulikult me ei tea kõike, mis seal räägiti, ainult et me saame oletada mõningate märkide põhjal, mida me nägime nagu vahetult pärast seda ja no näiteks Juhan Parts saabus ju ka meile aktuaalses kaameras intervjuud andma väga niisuguses ma ütleksin, mitte temale omaselt üle meelikus või pisut isegi Yoviaalses meeleolus Stahli tulnud meie kaitseväe juhataja admiral kõutsi viiekümnendat juubelit ja siinkohal palju õnne tagantjärele ka admiral Lile. Jaa hulgas ütles ta selles intervjuus ju, et suhteliselt palju kulutati aega. Inimestevahelise sellise keemia või sobivuse üle arutlemisele tähendab, et noh, mida iganes see võib tähendada, ma kujutan ette, et see tähendab siiski ikkagi kolme koalitsiooni juhtfiguuri niisugust nagu omavahelist kerget arveteklaarimist või kuidas iganes me seda nimetatakse, nii et Tallinna, vaata, kuidas ta ütles keemia, keemia, minu väljend ta rääkis loogilisest sobivusest või, või kuidagi niimoodi Et äkki oleks seal siis pidanud olema ka noh, ma tea Igor mangi juures või oleks aidanud? Kas see on tõesti õige, et ütleme niivõrd haritud inimesed nagu nad kõik kolmekesi on seal teatavasti rohkem poliitikud veel nelja tunnisel vestlusel, et igav oleks tõesti rääkida neli tundi sellest, kas sind ikka 20 20 kuued langetada 24-le või lükates aasta edasi sellest jutu jätkuks lihtsalt igav jõuaksid, täitsa selgelt räägiti millestki muust. Et tegelikult oli ajakirjanikel eelmine õhtu juba nii-öelda lahendus ütleme, 98 protsendi ulatuses teada, sest et hommikustes lehtedes siis neljapäeva hommikustes lehtedes oli ju sisuliselt see skeem, milleni lõpuks nagu jõuti, see numbriline skeem oli ju tegelikult mustriga kirjas esilehekülgedel. Et sealt edasi nagu nagu väga palju muutusi ei olnud ja siis ta võib ju tegelikult jätkata, et kes siis nagu kestis, võitis, kui me räägime nüüd mitte poliitikute võitmisest? Noh, tänane ühes tänases lehes Rahvaliidu kuidas nimetatakse avalike suhete juht või teabejuht, infojuht ütleb edasi pärast kaklust rusikatega ütleb, et rahvaliit võitis ja edasi, kas seda nüüd vaja on, sa jäägu tema südametunnistusele. Siit tulebki välja see, et tegelikult Eesti olude jaoks saavutati minu meelest selle kokkuleppega ideaalne tulemus seda tõepoolest nimetada kompromissiks, kuid pärast võib igaüks ütelda, et tegelikult võitsin selle lahingumina. Ja võib teise kohta öelda, et tegelikult kaotas selle lahingu tema. Sest et see on jumala õige, oleneb kõik sellest, kas sa vaatad, kas klaas on pooltühi või on klaas pool täis. Nii et selles mõttes on kompromiss muidugi ideaalne. Kolmandat võimalust muidugi ei ole, aga kas klaas on pooltühi või pooltäis? Ja ma arvan, et sellel sellel kaklasele oligi nagu võitjad kaotajad siis kustpoolt vaadata. Minu arust Res Publica oli suhteliselt pealtvaataja rollis ehk siis peamini, kuna peaministriportfell on nende käes, siis, siis nad olid ka niukses nagu lepitaja rollis, aga vot sellega võitiski tema. Aga, aga kui me nüüd nagu neid numbreid vaatame, mis seal siis tuli, siis noh, ütleme inimeste jaoks oli ju tegemist kaotusega, sest et tulumaksu mitte alandamisest kaotasid kõik. Ja ka kui räägitakse, et õpetajad on nagu kõige suuremad võitjad küll oma 12 protsendise palgatõusuga, kuid selle 12 protsendi hulgas ärgem unustagem, on ka sotsmaks ja muud maksud ja õunad hakkavad saama rohkem palka, siis läheb rohkem tulumaksu. Kuna tulumaks ei alane, siis on ka nemad kaotajad. Tegelik rahakoti võit on suhteliselt. Õpetajatega on tegelikult täiesti omaette probleem, ma ei tea, kas me jõuame seda õpetajate probleeme siin saates üldse laata, aga, aga ma täna hommikul olen teinud väga mitmeid telefonikõnesid oma tuttavatele õpetajatele püüdnud konsulteerida, sest õpetajatel teatavasti tuleb ju ikkagi streik. Õpetajad on neljal maa sool, nii et ma usun, et me jõuame ja teeme seda kohe. Jah, selge, sisse juhatada. No räägi, mida, mida sa täna hommikul nagu teada? Ei, ma sain teada lihtsalt selle, et õpetajad teatavasti, kes hakkavad streikima neljandal detsembril, et kui tavaarusaam nagu või tavapublik võiks arvata, et mis nad enam ronivad sinna tänavatele, et nad said oma 12 protsenti haavad, õigemini, sest see on ju ainult lubadus praegu või siis tegelikult nad ei pruugi seda saada. Sellepärast et see 12 protsenti ei lähe mitte õpetaja taskusse, ehk siis mitte iga õpetaja palk ei tõuse 12 protsenti, vaid 12 protsenti antakse tõepoolest eelarvest antakse siis haridussfääri. Ja see antakse tegelikult kohalikele omavalitsustele, kes hakkavad seda jaotama, aga reegleid ei ole selles mõttes, et see 12 protsenti nüüd ütleme, kanditakse vat seal riigieelarvest omavalitsusse 12 protsenti siis lähebki õpetajate palgafondi niimoodi ka ei ole. Kui asutuse palgafond tõuseb, siis ei pea, ei pruugi tõusta. Näiteks võib otsustada selle raha eest võib näiteks koolimaja juurde viivat teed hoopis asfalteerida. Nii et see on nagu asja. Isegi nagu koalitsiooni kokkuleppe järgi, see peaks minema ikkagi palgatõusuks ja kui ühenda tõuseb, siis siis teisel ei pruugi tõusta, aga, aga vot teed ja valgustid nagu ei saa sellest. Siis parandada ja, ja seal on veel järgmine etapp, järgmine etapp on see, et selle raha jagamine usaldatakse kooli direktorile. Ta oleneb väga palju sellest, kes kooli direktoriga hästi läbi saada. Kui on õiglane kooli direktor, siis on kõik korras, jaotatakse palk öeldakse paremustabeli järgi, aga selles ei ole sugugi kindlust, sest see varasem süsteem, mis kehtis ja mida õpetajad oma streigiga tahavad, on see, et oleks kindel astmepalk tõstetaks astmepalka, et vot nooremõpetaja palk tõuseb nii palju, kui ta läheb järgmisele redelile vanemõpetajaks, siis tema palk suureneb, nii palju. Metoodika suureneb, nii palju seda süsteemi ei ole, nii et see on praegu täiesti öeldakse suva küsimus, seal nüansse veel. Tänane Postimees on teinud siin mingisugused arvutused, et kui palju siis ikkagi reaalselt õpetajate palk tõuseb ja ja see arvutus on piisavalt segane muidugi selleks, et võib välja lugeda mida, mida iganes. Aga üks on selge, et ühegi õpetaja palk ei tõuse üle 944 krooni. Ja siin öeldud, et siiski jah, et tegelik palgatõus võib-olla ainult 300 krooni õpetaja kohta. Vaata mina mõtlen seda, et ma arvan, et seal oluline mõte, et me vaidleme praegu pisikeste asjadel, vaidlen väga pisikeste summade üle. Et leiti kompromiss ja näiteks esimese lapsed pettus tõsteti nüüd 150-lt kroonilt 300-le. Okei, õpetajad saavad 300 kuni seal 900 krooni juurde, siis kõik on pisiasi, see on tühiasi. Ma ei usu, et õpetajad või lapsevanem sellest otsusest väga rõõmsaks muutuksid. Oodet oodatakse hoopis suuremaid tõuse, nii, õpetajate palk peaks tõusma tegelikult kaks korda. Siis oleks võib-olla lapsetoetus võiks tõusta tegelikult 10 korda, kui see oleks 3000 krooni, oleks see juba juba tuntav, tunta summa ja nii edasi. Ja minu meelest kogu see kompromiss, mis. Võimuliidus tehti see endaski ära, nii-öelda kaugemad perspektiivid ja minu maailmavaateline nägemus on väga kindel see, et seesama tulumaksu alandamine 26-lt 20-le see annab kaugemas perspektiivis seda, et meie palgad võiksid tõusta tõesti ühel hetkel kaks korda kolm korda ja nii edasi. Ausad arstid ei oota palgatõusu mitte 300 krooni 500 krooniga 1000 krooni ootavad palgatõusu viis või 10 korda sel nädalal ajalehtedes väga palju artikleid sellest, kui palju makstakse arstidel palka Soomes, Rootsis, kuhu praegu arstid Eestist pidevalt lahkuvad. Õpetajad lahkuksid ilmselt Eestist, kui oleks võimalik kuskil või emakeeles õpetada saada kõrgemat palka. Et see on see vahe, et kui me vaatame neid summasid, neid nii-öelda võite kuus ja 760 miljonit mis saavutati, siis tulumaksu alandamisest paigutati, kõik on tegelikult väga pisikesed summad. Mida, mida ütleb summa, et ETV ja Eesti Raadio spordisaadete saated said 10 miljonit mis on. Meil ei ütle mitte midagi, Aarne, eks ole? Et eile ütles, ei, tõesti mitte midagi, aga noh, me saame mõned spordisaated, mõned paremad otseülekandes suusaomadest suudad korraldada, sellega lihtsalt kaetakse, jah, suurte projektide, selliseid kulutusi, ETV-l endal jääb raha rohkem. Nojah, aga sellest ei jätku arhiivi päästmiseks näiteks, mis laguneb katastroofist. Täpselt, ja meil on vaja palju suuremaid summasid ja seal ma vaatan siit väga suur summat, teedeehitus ja kultuuriinvesteeringud kokku ligi 100 miljonit krooni. Kui me teame seda, kui palju tegelikult maksab ühe maantee jooksva kilomeetri renoveerimine, siis see on väga pisikene raha. Ja kõige taga ikkagi kummitab ju see, et tegu on nagu ühekordse hankega. Täpselt järgmine aasta on vaja uuesti sinna hange teha ja, ja sellega on nüüd pandud nagu mõnes mõttes kohustused peale, sest et mõned hea küll, teede ehituseks võid sa panna 100 miljonit või 10 miljonit. Miljardid vaja ETV-le võid anda 10 miljonit või, või üldse mitte ühtegi miljonit, aga, aga tõstetud lastetoetus peab jääma. Seda alandada enam ei saa. Tähendab, on pandud nagu mingisugune kohustus, aga samas koguses Oskar hakkab uuesti peale, sellepärast et kui nüüd seadustatakse see tulumaks tõesti väheneb, siis, siis siis peab uudne summa kuskilt leida. Tulumaksu vähendamise kohta on, on üks üks Lääne ajakiri ajaleht, ükskord päris päris head võrdlusandmed leidsid. Ma arvan, see on üks väga tõsine ajaleht, nimelt Saksa kvaliteetleht Frankfurter Allgemeine Zeitung. Ja kogu meie selles võimutüli juures ei ole tegelikult, analüüsib ajakirjandusse toonud välja eraldi fakti, et kogu aeg käsitletakse Eesti maksu alandamist kui midagi väga erilist, kui midagi vaadates, et kui midagi vastuvoolu ujumist ja nii edasi siis rangute laagemaine ütleb otse välja, et tegelikult kõik Euroopa liitu astuvad riigid alandavad hetkel maks, tahavad teha seda esimesest jaanuarist 2004. Ja näiteks Slovakkia on see, kes esimesest jaanuarist tahab alandada kõiki tulu isiku lisaväärtusmaks ehk 19 protsendini tšehhide maksukoormust vähendada 31 protsendi, 24-le ja Poola MP 27 seitsmeteistkümneni. Et tegelikult tegelikult selle maksu alandamise kõik teised riigid, mida meil on sellele vastu panna hetkel siis võib öelda seda Eesti alates jaanuarist 2004, maksja Wanda ja Poolas hakkavad olema madalamad maksud. Et see on see, mida ma julgen öelda, et härra Reiljan, kes võib-olla küll osav poliitik ja kõik, aga ta mingis mõttes valetad, valetad, tegelikult ka Jaak Allik, rästad, osad faktid välja käimata. Nad räägivad midagi sellest, et iga poliitik, kes eelarvest mingit raha või kuidas see kujundlik, et sõna oli, et vast midagi välja viib, peab uksest midagi jälle sisse tooma. Et ei räägita ikkagi lõpuni ausalt, millised tendentsid on Euroopas ja maailmas maksu alandamisega? Jah, Jaak Allik võttis siin ka õhtulehes kolmapäeval sõnaartikkel on majandus- ja sotsiaalteemaline, aga läbi kumab selgelt niisugune poliitiline eesmärk. Kus, kus allik ütleb, et rahvaliit nagu ka Keskerakond, Isamaaliit ja Mõõdukad seal see on minu jaoks nagu narr. Sinu sinu ees oleks lehe väljavõte majandusteadlase Janno Reiljan vist jah, ja tegemist majandusmehega. Ja see, mille üledasin tegelikult kirjutab, on poolik tõde, ehk võib öelda ka poolenisti vale. Võiksid tõesti olla teada need faktid, mis suunas tegelikult Euroopa tervikuna liigub, aga ei kasuta neid fakte. Ta valib välja lihtsalt endale endale soodsat Nobeli, et ütleme, kui me nüüd hakkame seda teemat nagu kokku tõmbama, et üks märk, mis sellest neljatunnisest maraton jutuajamisest siis nagu välja imbunud, siis. On teada, et peaminister Parts ja Reformierakonna juht Kallas olid sel õhtul äärmiselt lõbusas tujus ja läksid jalga keerutama diskosaali või siis ööklubisse ja olid oli palju tunnistajaid, kes ütlesid, nad nad väga rahul olla, tähendab mõlemat ei ole ju rumalad inimesed, tähendab nad ei, nad saavad aru, et kogu see jaskar hakkab otsast peale ja ja võib-olla võib-olla isegi neile see meeldib. Et varem või hiljem tõmmatakse rahvaliidu asemel, kes on sedamoodi siis nüüd käitunud koalitsiooni keegi, keegi uus liige ja, ja võib-olla see protsess on juba ettevalmistamisel. Jah, aga kes see uus liige võib-olla sellepärast, et siin kuskil selle võimu tuli, keskpaigas oli ju? Vaata et 90 protsendilise tõenäosusega juba räägiti sellest, et tõepoolest rahvaliit visatakse üle parda ja asemele võetakse Isamaaliit, võib-olla käis ka juba korterite jagamine, ma ei tea seda. Aga minu meelest on hea, et see nii ei läinud. Ja miks EAS on sellepärast, et siis oleks vahetult vahetud aastat enne siis meie jaoks väga otsustavaid sündmusi Euroopa Liitu ja NATOsse täisliikmeks saamisele tekkinud meil selline olukord, et meil oleks võimul olnud täiesti klassikaline parempoolne valitsus ja seal oleks esindamata olnud väga suur valijaskond ehk siis kõik need sotsiaalselt vähem kindlustatud inimesed. Ja ma arvan, et selline kooslus oleks varem või hiljem ma pigem arvan, et näiteks kuu või kahe pärast saanud väga suure ühiskondliku pahameeletorni sihtmärgiks, nii et selles mõttes on see, et rahvaliit jätkub, jätkab valitsuses, on nagu omamoodi selline rahustav ja tasakaal. Jah, me oleme, aga me oleme seni meie, see tähendab ajakirjandus nii palju, kui me siin nüüd lugenud ja kuulnud, oleme igal pooleta olemas vot mõtlema hakanud väga stereotüüpselt, et kui rahvaliit heidetakse korda, noh, mis on ju alati võimalik, sest et Rahvaliit süüdistab Reformierakonda oma mõneteistkümne kohaga, et, et see ülbitseb aga tegelikult või samal ajal rahvaliidu kohta siis miks nad üldse peaksid võtma sinna Isamaaliit mõõdukaid, keda nagu peetud traditsiooniliseks tulijat, eks, et küll nad ära räägitakse, nad võtavad, aga miks mitte näiteks Keskerakond? Erakond olukorras, kus ta on sisuliselt praegu peata või ütleme kelle, kelle pea tervis ei ole nii hea, et ta oleks suuteline tagasi tulema ja kindla käega oma erakonda juhtima. Kas te mäletate seda, et kui rahvaliit hakkas Riigikogus vastu punninud oma koalitsioonipartneritele, Siim Kallasele algus väga üllatunud, siiras ütles seda, et kuidas on asi võimalik, et üks partei tahab olla üheaegselt koalitsioonis ja üheaegselt opositsioon? Noh, viidates sellele, et rahvaliit peaks justkui oma partneritega jäägitult nõus olevat siis see meeletu kompromiss, mis praegu Toompeal tehti, tähendabki tegelikult seda, et on koalitsioon, opositsioon, nii koalitsioon kui opositsioon omakorda lõhki. Nii et me võime tõesti öelda, et meil on kummaline asi, et koalitsioonis on olemas nii opositsioon kui ja ma tulen tagasi oma oma imeliku idee juurde. Et mis seda, mis seda sammu peaks nagu takistama, kas Edgar Savisaare persoon? Kui, kui Res Publica nagu nagu senised sellised käitumismudelid peavad, siis, siis tõepoolest Edgar Savisaare persoon on ilmselt kõige suurem doktor, miks Res Publica ei hakka Keskerakonnaga tegema koostööd kui seda faktorit ei ole? Kui kui Savisaart taandub, nagu siin on räägitud auesimeheks või võtab hoopis kursi presidendiametile siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks, miks Res Publica ei peaks Keskerakonnaga koos teatega maailmavaateliselt neil väga raske vastu seista keskerakonnale? Vaata, kui me võime öelda, et Rahvaliit ja Keskerakond on teatud maailmavaateliselt sarnaselt parteid siis hetkel on Partsid palju lihtsam koos Siim Kallasega väga kogenud poliitiku ja ka reformiparteiga vastu seista teistsugusele maailmavaatele ja kes on öelnud, et, et Reformierakond peaks üle parda heidetud reformil ja keskel sobis koostööjõu suurepäraselt, see oli ju suured, aga me teame, kuidas lõppes nagu lõppes tänu sellele, et valimised Nad olid vahepeal ja valimistulemused olid sellised, nagu nad olid. Aga kas te panite tähele, et väga huvitavat käiku, mis minu meelest tehti Keskerakonna poolt teadlikult see oli see ajakirjandusse lekitatud konkreetselt vist kaheksa Eesti Päevaleht on teade, mis kõlas nagu faktimoodi juba. Et Edgar Savisaar tõepoolest taandub parteijuhi kohalt, kuna tervis ei võimalda. Läheb auesimeheks, viidati ka sellele, et noh, juhtub, võib juhtuda nii, nagu oleks saanud rüütliga, kes läks ju ka partei esimehe kohalt auesimeheks ja pärast sai sai presidendiks. Ma millegipärast arvan, et see oli selline katse just kombata seda võimalikku, uut liitu uuenenud või siis õigemini siis Edgar Savisaarest vabanenud Keskerakonnaga sellel uudisel lasti püsida, kui ma ei eksi vist siis enam-vähem üks päev. Ja siis kui Evelyn Sepp sellele siis tuli, jah, Evelin Sepp ja lükkas selle teate ümber, aga signaal oli antud. Kombits oli välja pandud ja, ja ja oodati, kuidas, kuidas teised reageerivad. Just sealt, ma pean tunnistama, minu idee tekkiski, et, et miks ei, miks ei või mõne aja pärast tekkida uus kombinatsioon. David kombinatsioone võib tõesti olla, ma püüdsin seletada seda opositsiooni ja koalitsiooni vahekord, meil ei ole tegu tegelikult tüüpiliste, võib-olla see jutt läks natuke liiga liiga keeruliseks jaoks, aga mõtlen seda, et testib sellist parempoolset ja vasakpoolset vastandumist koalitsioonis opositsioonis tegelikult Eestis ei ole. Ja vaatame eelmist koalitsiooni, kus olid koos reform ja keskka täiesti erinevate seisukohtadega ei maailmavaatelised parteid siis võib-olla Eesti arengu jaoks ei oleks tõesti see hea, kui opositsioon oleks parempoolne ja koalitsioon siis vasakpoolne jälle jälle teistpidi, et sellist väga selgelt vastandumist on küll inimesi, kes ütlevad, et põlga lihtne oleks see, kui Eestis oleks kaks kaheparteisüsteem, üks partei selgelt vasakpoolne, teine on selgelt parempoolne. Tegime seda. Aga siis ongi niimoodi, nagu näiteks käivad kordamööda nagu kellapendel jah, täpselt, ja see ei oleks Eesti arengu jaoks iseenesest hea. Nojaa, aga nad käivad nagunii nagu kellapendel aasta korraga ja pole ükski koalitsioon. Või siis meie oludes ongi, et, et maailmavaatel nagu suuremat tähtsust ei ole, et nad kõiguvad, kõik, on, on mingisugune hulk kombinatsioone, mis, mis tegelikult kõik on kuue parlamendierakonna puhul võimalikud ja kõik võivad teha koostööd kõigiga, nii et selles ei ole, nagu küsimus on selles, et ajalugu on tõestanud, et saab küll teha mingis mõttes sellist tugevus. Ja kindlasti mõnes mõttes on see tugevus, aga mis huvitav ka ilma valitsuskriisid. Ta pakkus möödunud nädalal meile selliseid üllatavaid arenguid, et kui me nüüd selle jutuga oleme, siis nagu ühele poole saanud siis minu jaoks Isamaaliidu käitumine. Kes on pakkunud supersportlasele Erki noolele kohta europarlamendis niimoodi võib öelda, sest on selge, et ühe koha Isamaaliit, Europarlamendi valimistel igal juhul saab, kui mitte kaks. Ja võib-olla tänu noolele kaks siis. Vot see oluline märkus tänu noolele Aga ilmselt sellest, kas kas minnakse nii-öelda kinnistame lahtiste nimekirjadega, kas, kas valija hääletab parteid või konkreetset persooni, see on veel nagu ebaselge. Aga nii või teisiti, et isamaaliidul on Isamaaliit, on, on alati olnud väga-väga tugev välissuhtleja erakonda. Nii, Kelam, nii Laar ja seal on veel, ma võin nimetada mitu mitu nime, noh, näiteks kas või Mart nutt ja veel teised, kes on Euroopas tuntud poliitikut, keda hinnatakse, kelle, kelle tööd austatakse ja nüüd antakse nii-öelda tegelikult sisuliselt ilma mingisuguse sisemise konkurentsite võitluseta antakse, antakse ärakoht. See et Erki Nool teeb selliseid juurde, tuleb spordist poliitikasse noh, seal ei ole nagu midagi mu meelest arutada, seda on ikka tehtud ja, ja maailmas on väga levinud see tippsportlased, aeg-ajalt keeravad nina nii-öelda poliitika tuule poole ja ja, ja nad on ka suhteliselt edukad olnud, kaasa arvatud Europarlamendi Poliitikas. Noh, võtame siitsamast, põhjanaabritelt on ju mitu tuntud üli ülituntud maailmakuulsusega sportlast tegelikult europarlamendis istumas. Väike erinevus on vaatajan Erki loodega kaks näidet, Ari Vatanen ja Marie madikaline Marian Vatikani nimi ei ütle või paljudel enam mitte midagi, aga tegu oli Soome tippsuusataja, kes minu mälu järgi pani ühel tippvõistlusel kaela neli kulda ja ühe hõbeda. Aga ta oli sel ajal üliõpilane. Ta õppis mälu järgi oligi vist politoloogiat, midagi sellist äärmiselt geniaalse naisterahvaga. Maailmas on väga palju näiteid sellest, kuidas tippsportlased, kes on tegelenud ainult spordiga lähevad poliitikasse, tegelikult kõrbevad seal ette, seda ei saa võtta kui sellist edukuse mudelit. No vot selle peale võin ma nüüd mürki võtta, et kui Erki Nool tuleks Eesti poliitikasse, siis tema šansid kõrbeda oleks üüratult suuremad kui, kui minnes otse europarlamenti nii-öelda Euroopa. Nüüd aga teatas oma intervjuus, vist oli seal aktuaalses kaameras kavatsegi Eesti poliitikasse minna. Ja, ja selles mõttes täiesti õige samm, et tema poolt vähemalt Erki Nool on olnud väga hea tippsportlane, Eestile tõesti au ja kuulsust toonud, aga üks väike nüanss, mis selles intervjuus oli see, et ta näitas, kui rasked on olnud tema suhted kergejõustikuliiduga ja me teame Erki Noolt äärmiselt jäärapäist inimest, kes kogu aeg on spordiametnikega opositsioon ronis ja jännanud läbi oma kogu sportlasekarjääri, tahad öelda, et ta ei ole nagu oma poliitikutalendiga isegi kergejõustikuliidus suutnud midagi ära teha siis ma, mul, mul on selline väike ohu tulekene nagu on, et kui sa ei ole suutelised kergejõustikuliidus midagi korda saatma, Ta alati eitanud seda, siis see näitab seda, et poliitikud peab olema natukene diplomaadioskust, Erkil seda kindlasti mitte ei ole ta pigem kompromissitu võitleja nii-öelda oma arusaamade ja, ja selle selle eest, aga ma kardan seda, et tänapäeva poliitikas ka Euroopa Liidu tasandil, et sellest üksi väheks. No ilmselt on siin ikkagi kuusele, Erki Noole kandideerimise taga kumab läbi selline kummaline asi, et nagu sarnaselt Isamaaliit tõepoolest on Kuubal väga hea välissuhtleja või õigemini, see on tema trump olnud. Selle peale on kogu aeg rõhunud ja see, et valitakse ikkagi esinumbriks, tahetakse valida esinumbriks poliitikas ikka täiesti kogenematu inimene näitab seda, et oluliseks peetakse ikkagi eelkõige seda pildile saamist ehk siis saada oma esindaja, olgu ta ükskõik kes Europarlament, see pea olema parim käsi, see ei pea olema Tunne Kelam, kes on teatavasti ju väga head tööd teinud, Euroopa liit on selleks, et saada, siis see on asja ainukene, nagu tõukav jõud. Siis me võime fantaseerida siit edasi, et kes meie, see kuus saadikut seal on, et siis võib-olla nordi iidol Jaagup Kreem või kes iganes natuke sportlasi, natuke näitlejaid võib-olla üks poliitika sekka ja meeskonnale sinna saadamegi. Ennem saadet seal Margus küsida, et kui me nimetaksime hoobilt nagu inimesi, kes võiksid. Sinna sobiks meie arvates võiks olla. Ja siis me hakkame siin mõtlema, et noh, et see on hea suhtleja, see on palju, eks ole, seadustega kursis Euroopa Liidu asjades me võime täiesti puusse panna, sellepärast et need inimesed, keda meie siin loogilise mõistuse järgi headeks peame, ei pruugi üldse olla need esinumbrid, kes sinna saavad, sellepärast et lisaks Erki noolele meil veel tippsportlasi erakondi on ka veel. Europarlamendi valimised on veel kuu kuu aja pärast, kuue kuu pärast. Aastakümneid tegelikult Europarlament oli niisugune lõbus jututuba, kus nagu midagi otsustatud, nüüd seoses siis Maastrichti lepinguga ja uuenenud Euroopaga, tegelikult on Europarlamendi roll kõvasti tõusnud. Vanasti ju Europarlament oligi niisugune roheliste radikaalide ja siis algajate noorpoliitikute ohtlike taimelava, kus, kus tohutu suur saal, noh, tollal üle üle 600 liikme, nüüd uute liikmete vastuvõtmisega üle 800 liikme, kus sõnaõigus ühel väikesel, ütleme ka eesti saadikul olgu tema nimi mis tahes tohutu suures fraktsioonis. Ant Erki noole puhul siis konservatiivide fraktsioonist, kus on, kus on ikka mitusada liiget noh, olid kõva teivashüppe või kümnevõistleja või, ja lähete Strasbourgi või Brüsselisse mitte mitte keegi siin tegelikult ei kuula, sind teatakse, aga sind võetakse täpselt nii vastu, otsustajad on ikkagi nii-öelda suurte riikide tegelased, sakslased, prantslased, inglased, et noh, kui suur üldse on nagu see sõnaõigus. Teine asi, me võime siin nimetada mis tahes nimesid, Carmen kass, Anu Saagim, Erki Nool ja, aga, aga ma mõtlen nagu tõsisema poole pealt kogenud poliitikud, keda, keda Euroopa tunneb just nimelt poliitikataevast, mitte mitte spordi- või muusika või meelelahutustaevast. Konkreetselt nimeta terve ja siin ebakonkreetseks, pakuks mõned nimed välja, kes meie arvates võiks. No siin mõned nimed on juba läbi kõlanud, näiteks minu meelest Tunne Kelam sobiks väga hästi. Kes on juba teatanud, et ta ei ole huvitatud sellest? No küsiti minu käest ja pakun välja, eks ole, siin on kõige olulisem on sidemed. Kui sa räägid, et tõesti, et meil on seal niivõrd vähe kohti otsustavad kõik teised, siis jah, otsustavad küll siis kui läheb hääletamiseks. Aga põhiline töö tuleb teha ju, kuluaarides tuleb teha komisjonides, lanssidel, õhtusöökidel, mida iganes. Ja kui sa tuttavaid ei ole siis läheb see väga raskeks, sellepärast sa pead alustama nullist, aga lähtume lihtsalt pragmaatilist, kellel on sidemed, on Tunne Kelam-il, on Martin paaril, kahtlemata on Toomas Hendrik Ilvesel. Ma ei tea, kas Mart Nuti on ilmselt on, ta on päris päris tihedalt olnud ja peale selle on ta väga hea seadusetundja. Noh, neli nime näiteks võiks kindlalt olla. Kujutan ette, et näiteks väga head tööd teeks ka Sven Mikser kellel on küll natuke teise laadilised sidemed, aga no eks praegune välisminister ja praegune välisminister, miks mitte? Peeter Kreitzberg. Nimesid on. Et need meie arusaama ikkagi see, et sinna peaks nii-öelda kuue hulka satub näiteks neli poliitikut ja ükskaks vajadus inimest, kes on reaalselt kursis küla sidemed, nagu sa ütlesid, mitte ei oleks see nii-öelda Eesti top kuus tuntuse põhimõtted, mis oht on tegelikult väga suur olemas. Mul tuli siinkohal meelde, kuidas Eestisse välisministriks kiirkorras kutsutud Toomas Hendrik Ilves on omal ajal sina, Peeter tuletasid seda meelde. Eestisse tulles oli siis Vaba Euroopa eesti toimetuse juht Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juht Münchenis ja ütles ta siis, et et ta kaotas üheksandast 90 protsenti 95 protsenti oma palgast, tähendab, et üks aasta vabas Euroopas andis sama palju palka kui, kui nüüd kogu iseseisvusajal Eestis töötatud aastate palk kokku siit tuli, mul oli hoopis teine mõte, kui jääb kehtima see vana seadus ja Euroopa Parlamendi saadikud hakkavad saama samasugust palka nagu nende kolleegid rahvusriikides ehk siis Strasbourgis istudes Eestist pärit, mis te, missis või mister x saab sama palju palka kui Eesti Parlamendi saadik, ehk siis 24000 miinus maksud, siis ta jääb nälga, siis ta jääb nälga sõna otseses mõttes, sellepärast et Brüssel ja Strasbourg on, on hoopis teistsugust linnalt kui Tallinn. Pealegi need inimesed peavad loobuma oma peresidemetest. Nende perekonnaliikmed ju tööd ei saa, lastel tuleb üle elada mingisuguseid kataclism koolihariduse saamisel. Ja ausalt öeldes võib paljude puhul olla tõsine takistus, kes 20 neljatuhandese palgaga ütleme siis 18000 Eesti krooni kätte Strasbourg'is ei, Brüsselis. Ma kujutan ette, et nii mõnelegi sealse suure küsimärgi, kas, kas üldse nagu seda teed ette võtta? Jah, kui sa oled Itaalia saadik, kes on 120000, siis on nagu teine, siis saab ikka perekonna kaasa võtta. Aga, aga antud juhul mitte. Sel nädalal jooksis ka väga palju, et ega eestist ei oodata või mitte ainult nii-öelda kuut saadikut Brüsselisse, vaid on ka väga palju ametikohti kuhu on vaja inimesi. Minu meelest kõige kujukam näide oli see, et on vaja saata üks kohtunik. Naiste. Ja reaalses prantsuse, prantsuse, prantsuse keeles ja võrdväärselt kõigi teiste riikide kohtunikega ja sellega ei ole häda mitte mitte ainuüksi Eesti, vaid samamoodi ka Soome ja Rootsi, kes ei suuda, Nemad ei suuda leida ideaalse prantsuse keelt tundvad isegi teinud juba mingisuguseid ettepanekuid, aga Inglise keeles on selle kohtunikul oli lubatud minu teada kaasa võtta ka vist autojuht ja sekretäri ja veel hulk, aga on veel hulk ametikohti, kuhu inimesed võiksid ka pürgida, ma ei tea, kas võib-olla Erki Nool ka, et äkki hakkab seal olema mingisugune spordispordiliit, spordiga tegelev Eesti spordivolinik Eesti spordi juures väga ilus ametikoht ja täiesti täiesti kohane, et jätaks selle poliitika ja majanduse ikkagi nii-öelda professionaalide jaoks. Jah, noh, kas see nüüd soovitasime kunagisi, soovitasime Siiri Sisaski mitte minna, see on meie soovitust kuulda. Arvamus, ma ütleks. Nojah, ei no nüüd ma saan aru, miks valdav enamus siin rohelise laua taga käiata ei ole poliitikas, sellepärast et siin rohelise laua taga esitatakse veeriseid, arukaid, ratsionaalseid mõtteid. Vaata me ei pea mõtlema sellele, et aga kohapeal lause Et poliitikud peavad Bartlitamata selles hääli saada, seda valimistel. No on selge, et minu, minu nagu arusaam asjast on ikkagi niisugune, et ka see praegune tüli valitsuskoalitsioonis jäeti nii-öelda ooterežiimile puhtalt sellepärast ja üks või teine ei aja selga sirgu, ei tõusnud sealt sealsest ümmarguse laua tagant püsti ja ei kõndinud lihtsalt minema, vaid sellepärast, et et Eesti, Eesti välispoliitikas on Eesti, mis nüüd oli, kunagi oli välispoliitika, tegelikult on sisepoliitika on ees ootamas. Tead, et meil seisab tõesti ees ühinemine ühe teise organisatsiooniga ja ja mis kõige tähtsam, ma arvan, et päris kindlasti mõjutab, on see, et Europarlamendi valimistel ees ja ja omad saadikud tuleb sinna saata. Ei ole siis nende jaoks oluline, kas see on nagu professionaal või mitte, aga on vaja saata. Omad lojaalsed inimesed sinna europarlamenti? Jah, peaasi, et kui ja see oli see põhjus. Ja peaasi on ka see, et poliitikud nüüd ei, ei õpiks sellest valitsuskriisi kogemusest seda et kui nagu asi läheb igavaks ja kui rahvas hakkab poliitikuid ära unustama, et siis on kindel viis uuesti pildile saada, korralda üks väikene kriis. Sest ei olnud ju ajakirjanduses meil samamoodi aktuaalses kaameras vist päevagi, kui kutsutud stuudiosse jälle ühte osapoolt selles kriisis, kes sai eetriaja, sai oma seisukohti seletada ja mitte ainult meie televisioonis, vaid ka ju teistest televisioonidest pluss lehed, pluss raadio. Nii et Pablistiti mõttes oli see poliitikutele jälle niukene tulu periood täiesti. Täielik rahvaliit on suutnud keskerakonnale või selle täielikult auti mängida, et Savisaare nimi ei hakka, kui inimestel meelest ära minema. Ja Mõõdukad samamoodi olid ju täiesti öeldakse aia taga selle kriisi ajal nüüd ajakirjanduses. Jah, seda võib võrrelda nagu väikese vahe spurdina. Umbes samasugusega, nagu tegi Ameerika Ühendriikide president, kes ootamatult Sis Bagdadi lennuväljal maandus ja. See võrdlus on muuseas päris päris päris tabav. Ja kuigi temal on ka natukene veel aega valimisteni ja, aga ta saab alati näidata neid kaadreid, kuidas ta tänupühakalkunit sööb Ameerika sõduritega aasta hiljem, kui valimisteks läheb. Ma ei tea, kas te nägite Urmas Oti saadet, kus ta intervjueeris Reiljani pärast seda, kui nad olid kompromissi kahjuks mina nägin ja Reinelist tõeliselt õnnelik inimene ja ott pakkus talle väga ohtralt ja mitu korda seal peaministri. Kas teil juba ei pakutud ja kas see tuleb järgmine aasta ja nii edasi. Aga võib-olla on hoopis kavalam nüanss, mõtleme järgmistele presidendivalimistele. Ja võib täitsa julgelt minu meelest spekuleerida, et see oli Reiljanit väga edukas presidendi eelvalimisvoor. Ja annaks, annaks jumal, et oleks Kadriorus vähemalt võimu järjepidevus. Annaks jumal, et ka Eestis hakatakse tegema nii-öelda pika vinnaga otsuseid ja tegutsetakse pika vinnaga, et tõesti mõelda ainult selle peale, et kuidas ma praegu väljana, aga see ongi väga pika vinnaga ja see ongi väga hea ja jumal tänatud, et selliseid selliseid mängu Ja siis unustatakse ära kõik need asjad, millest me siin täna rääkisime, et noh, tegelikult kui arvutame, et siis nagu keegi eriti ei võida võib-olla aasta pärast või kahe pärast mäletatakse ainult seda, kuidas Villu Reiljan, Rahvaliit tõusis üles õnnetute kaitsele ja kui hästi ta esines Ja vot kui ma võtan ka Reiljan seisukohalt, siis ega see peaministri tool tal ei oleks see väga ihaldusväärne. Peaministrid võivad vahetuda vahetada ka mõne kuu tagant. President on midagi hoopis püsivamat, hoopis kaunimat. Seda vaieldamatult ja hallid kardinalid ego. Niikuinii mitte kusagil ja selle jutu taustal on, tahaksin ma tõsta käed taeva poole ja hüüatada. Tule taevas appi. Ära Lennart Meri, kuidas te ometi võisite teha niisuguse ettepaneku, et teie parlamendi koosseisu peaks vähendama sellepärast et nad ei tee seda mitte kunagi? See on niisugune õhku heidetud tuvi, kellel tegelikult on raudkett jala küljes ja keda saab alati tõmmata tagasi maa peale. Sellepärast et elu sees ei loobunud inimesed ja soodustustest. Kui krooni näed laita, siis tule ja aita ja toppida oma taskusse täpselt samuti. Rääkinud seletad, millest sa räägid. Ma, ma arvan, et meie kuulajad on seda sedavõrd harjunud, et nad teavad, et siis meie kodanik, Eesti vabariigi esikodanik ekspresident Lennart Meri tegi ettepaneku, et et Eesti peaks nagu rohkem säästma kokku hoidma oma ametnike armee ja seadusandjate poole pealt ja, ja tee riigikogu liikmete arvu peaks tegelikult kahandama tema nägemisest siis 101-lt liikmelt 81 liikmeni. Muide, ka praeguse võimupartei Res Publica valimisplatvormis oli ju analoogne ettepaneku, ma ei eksi sees. Millest valimiste järel ei ole kuulda olnud mitte poolt sõnagi, numbrid on numbrit, kuskil avaldati seal väidetav tendents hoopis pigem vastupidi. Valimiskulud kasvavad järgmisel. Ei, ma saadikud arvu, saadiku arvu vähenemine lipsas läbi igatahes. Kas valimissaada? Oli oli, oli, oli Res Publica oli ka selles mõttes uus poliitika, ta ainsana tõi selle selle välja. Jah. Aga minu meelest on see mõistlik ettepanek, aga noh, ma pean kordama ennast juba, ma ei tea, teist korda siin saates, et mõistlik ettepanek võib-olla ei sobi poliitikasse, tuleb teha kompromisse, tuleb teha kompromisspanek täpselt niimoodi. Ja mind hämmastas väga kas, kas see oli Jüri Adamsi kommentaarides televisioonis, kus ta lausa no sõna otseses mõttes võttis sapiselt ette selle selle ettepaneku, mida Lennart Meri tegi, rääkisid, no miks siis nüüd, see tähendab põhiseaduse kallale minekut ja no mida iganes kogu riigi aluste ümberpööramist, minu meelest on tegemist väga lihtsa tehte. Põhiseadusega küll midagi tegemist ei ole. Terve mõistuse seisukohalt ma mõtlen, eks siin peab olema see, see peamine mõõdupuu, ilmselt on ikkagi see, et kui suur on rahvaarv nii vastavalt ka proportsionaalselt, peaks olema nagu seadusandjate arv. See vist on nagu see peamine kriteerium, sest midagi muud ma küll ei suuda nagu välja mõelda. Ja. No aga iga riigi puhul on see ju erinev, seal ei ole mingisugust ülemaailmse standard ei ole euroliidu normatiivi. Ei ole, aga on olemas ju välja arvutada keskmine näiteks ja ma usun, et neist vanemad riigid, me oleme ka väga vana riik, aga meil oli väikene paus seal vahel on nagu välja suutnud mõelda sellise optimaalsem lahendus ja kindlasti kui, kui meie niimoodi jäigalt kunagist nagu mudelit üle võttes. Kuigi viiekümneaastane periood oli vahel Noh, ja teisest küljest võib-olla väga pika perspektiiviga vaadates võib-olla ei ole mõtet tõmmelda, sellepärast et võib ju juhtuda niimoodi näiteks, et Euroopa Liidu uus põhiseadus, mida siin praegu hõõrutakse kujuneb tulevikuks selliseks, et friikidele näiteks pole üldse mingisugust parlamenti vaja. Polegi õigusi, kuigi saate alguses siis mikrofoni kinni oli, siis me rääkisime sellest, et seesama maksuküsimus on jäetud tegelikult lahtiseks Euroopa Liidu tasandil väga üllatuslikult Euroopa Liit, aga maksud täiesti erinevad läbi ja see teema praegu samal ajame natuke ilkusime selle üle, et Kragmenteeritakse ka kindlaid asju, nimelt väidetavalt alates esimesest maikuust ei tohi meie oma taluvõid enam võiks nimetada vaid see uus termin oli rasvavõie ja kahe ja poole protsendine piim ei ole ka enam mitte piim, vaid tan, piimajook ja piim on ainult kolme ja pooleprotsendine ja suure vastutuleku korras, siis Brüsseli poole pealt võime oma räime endiselt räimeks nimetada, aga selleks on ka vist üleminekuperiood. Ma arvan, et tegelikult me nüüd nimetada võime neid endiselt nii, nagu me oleme harjunud nimetama. Aga lihtsalt pakkide peale pakenditest me loeme, loeme midagi muud ja kõigega harjub ära. Kas te kujutasite vene ajal ette, et me paneme leiva peale margariini, mida me tegelikult praegu paneme? Ja nüüd me oleme selle ära harjunud ja, ja ma usun, et tulevikus mina vööri joome, piimajooki piima asemel nimetavad nad seda tahavad? Ei, aga kõigega harjub. Nii. Meie raadio jätkab veel. Kuigi head kolleegid raadiole, Vaba Euroopast, sinu kunagisest tööandjast, Peetria. Nad ei ole kunagi minu tööandjad, on, ma olen sinna kaastööd teinud. No nii või teisiti, neid pannakse nüüd kinni. Mida oligi oodata, millest on iseenesest ühest küljest kahju, sellepärast et minu meelest Vaba Euroopa tegi üsnagi tänuväärset tööd olukorras, kus rahvusringhääling, ehk siis raadio sedasama raadio, kus me praegu oleme, on ikka suhteliselt kehvas majandusseisus, ei saa endale lubada ülemajanduselt korrespondentide võrku, nii et selles mõttes oli hea ta taimele need uudised kodus kätte. Teisest küljest võib see olla argument selleks, et kui Vaba-Euroopa nüüd oma tegevuse lõpetab, et siis saab ka näiteks Eesti Raadio tulla välja täiesti legitiimse ja legaalse põhjendusega, miks on vaja suurendada tunduvalt oma kas siis väliskorrespondentide võrku või siis rahasummasid välismaalt programmidega sisseostmiseks või tõlkimisest mida iganes. Jah, Ameerika seadusandjad, kes sellise otsuse tegime, võime ju tema motiividest aru saada, sellepärast et aktiivse propaganda tegemise aeg nendes riikides kuidas siis raadio, Vaba Euroopa töötas, on läbi ja tõenäoliselt kõige lähemas tulevikus ootab sama saatus ka teist propagandamasinate Ameerika häält. Aga tuleb tõde tunnistada, et et raadio Vaba Euroopa saated erinesid oluliselt nendest saadetest, mida tehakse siin meil kohapeal ja selles mõttes on äärmiselt kahju tõesti. Et ei saa enam kuulata nii-öelda teistsugust informatsiooni või teistsugust teemade käsitlust. Minul on vähem kuulanud Vaba Euroopat rohkem Ameerika häält juba tõesti, ma ei kujutaks ette, ta mõjub kuidagi mitte Ameerika Ühendriikide propagandamasinana vaid on justkui tõesti meie raadioajakirjanikke esindus Ameerika Ühendriikides ja maailma nägemine informatsiooni esitamise viis ja arutlusviis seal tõesti teine ja minu meelest on seda väga-väga kosutav aeg-ajalt kuulata need Ameerika häälest tõeliselt kahju. Ja loodame, et ka siis kohalik ringhääling läheb tõesti sellest paremaks, kuigi otsene eeskuju eetris, mida me võiksime aeg-ajalt sõna otseses mõttes matkida või vähemalt püüda samal samal heal tasemel teha kaob nii et. Ühest küljest kahju, aga samas ka lootused on, on, meil ei ole üheski raadios tegelikult uudist saadet, mida viivad eetrisse kolm ajakirjanikku üheaegselt, kus toimub kahe kiriku vaheline väike diskussioon lubatavuse piirides. Puhul meeldis mulle kõige rohkem söönud saate lõpuni nädal aega meeldis see, et seal oli kindlal kellaajal päris korralik ülevaade maailma tähtsamatest ajalehtedest, mida eesti keeles tutvustati Eesti inimestele. Nii kolleegid, aitäh siin saates osalemast Margus Mets, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe järgne kord, rahva teenrid taas laupäeval, kui uudised pärast kella üht-teist on kuulatud, pataljonid uuesti eetris ja tänaseks lõpetame aitäh kuulamast ja head tumedat ööd.