Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku tänased olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toomtoetus sotsiaaldemokraatidele on langenud viimastel taastate madalaimale tasemele 10-le protsendile Isamaa ja Res Publica liitu toetab nüüd eelmise kuu nelja protsendi asemel seitse protsenti küsitluses osalenutest. Eestis visiidil viibiv Ukraina välisminister ütles, et sanktsioone Venemaa vastu ei saa tühistada enne, kui minski kokkulepped on täielikult ellu rakendatud. Prantsusmaalt kohvikupidajatele anti range soovitus mitte pidada omaettevõtete välialadel suuri jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ühisvaatamisi. Vabariigi valitsus otsustas Euroopa Liidu kõrghariduse toetuse meetmest astuda eraldada raha nii Eesti muusika- ja teatriakadeemia kui Eesti kunstiakadeemiale. Tallinna koolivõrgus tehakse muudatusi. Gustav Adolfi gümnaasium saab kalamajas uue algklasside hoone. Lasnamäele luuakse uus munitsipaal reaalgümnaasium, Tallinna Linnamäe Vene lütseum Marie Underi, Artur Hatsoni ning nende pereliikmete põrmud sängitati täna kodumaa mulda. Autoralli MM-sarja kuuendal etapil Sardiinia rallil sõitsid Ott Tänak ja Raigo Mölder testkatsel välja kolmanda ja ilm läheb pilvisemaks ja vihma võimalus suureneb öösel vaid maapinnal olla kuni kolm kraadi külma ja homme päeval on sooja 10 kuni 16 kraadi. Alustame siis sellest, et taas tuli järjekordne reiting Turu-uuringutel, seekord ja toetus sotsiaaldemokraatidele langes viimaste aastate madalaimale tasemele 10-le protsendile. Janek Salme jätkab. Aasta tagasi juunis läbi viidud uuringus olid sotsiaaldemokraadid 18 protsendise toetusega populaarsuselt teine partei, jäädes alla vaid keskerakonnale. Tänavu aprillis toetas sotsiaaldemokraatia 13 ja mais 12 protsenti vastanutest. Seegoli toetus ligilähedane Konservatiivse rahvaerakonna ja vabaerakonna näitaja teatele. Uue küsitluse andmetel on toetus sotsiaaldemokraatidele aga veelgi langenud ning on nüüd 10 protsenti. Aktuaalse kaamera toimetaja Tiina Jaakson küsis Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringujuhilt Juhan Kivirähkile, kas sotsiaaldemokraatide viimase aja vastandumine Ekrele on neile toonud mingitki edu? Kui protsenti vaadata, siis ei saa öelda, et on kasuks tulnud ja ega protsentide põhjal ei saa öelda ka seda, et sotsidele esimehe vahetus oleks kasuks tulnud. Nende reiting ei ole selles peast eriti paranenud, kui Jevgeni Ossinovski sotsiaaldemokraatlikku erakonda juhtima. Aga nüüd konkreetselt EKRE-le vastandumine, see on vast liiga nii-öelda värske sündmused see oluliselt suudaks mõjutada, võib-olla tõesti õnnestub sellega konsolideerida neid inimesi, kes on sellise suletuse ja ksenofoobia vastu aga see ilmselt võtab aega ja kindlasti neid inimesi kahjuks ei ole ühiskonnas praegu enamuses. Tervise- ja tööminister ning sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et võrreldes viimaste valimistega on kõik valitsuserakonnad toetust kaotanud ning sotsiaaldemokraadid neist kõige vähem. Tema sõnul on inimeste ootused valitsuse tõele suuremad kui see, mida valitsus on suutnud teha. Ebavõrdsuse kasv Eesti ühiskonnas on olnud liiga kiire ja see tähendab seda praktilises elus, et inimesed oma elatustaseme tõusu piisavalt kiiresti ja see tekitab kindlasti eeskätt siis valitsuserakondades laiemalt pettumust. Sotsiaaldemokraadid on viimastel seal nädalatel tulnud välja ainsa erakonna tugevat seisukohtadega Eesti põhiseaduslike väärtuste kaitseks astunud välja ksenofoobia naiste vähemuste alavääristamise vastu. Ja kindlasti on see noh, ütleme tugev seisukoht selles küsimuses, kus teised on püüdnud niimodi vaiksemalt laveerida esmapilgul või esimese hooga teatud osa meie toetajatest natukene ära hirmutanud, nii et eks me peame nüüd lähikuudel pingutama selle nimel, et selgitada, mis Eesti jaoks tegelikult kaalul on. See kõik oli nüüd sotsidest, aga erakondade populaar, haarsus edetabelit juhib jätkuvalt Keskerakond, nende toetus on kasvanud taas 28-le protsendile, järgneb Reformierakond 21 protsendiga, edasi EKRE 13 protsenti, vabaerakond 12 protsenti ja IRL on küll viimane, kuid nende toetus on tõusnud maikuu neljalt protsendilt juunis seitsmele protsendile. Eestis jätkab visiiti Ukraina välisminister Pavlo Klimkin. Täna hommikul vastas ta koos Eesti välisministri Marina Kaljurannaga ajakirjanike küsimustele ja Manuel värk käis ka kohal. Eesti ja Ukraina suhted on head, ütles Marina Kaljurand. Me oleme sõbrad ja partnerid ning saame asjadest ühtemoodi aru. Eesti välisminister rõhutas, et Eesti toetab jätkuvalt Ukraina reforme ja annab Ukrainale arenguabi. Ta lubas, et tõstatab järgmisel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel rannale lubatud viisavabaduse küsimuse, mille rakendamist mõned liikmesriigid on pidurdama hakanud. Minski kokkulepete täitmisega seoses tuli kõne alla ka asjaolu, et mõni Euroopa Liidu riik ei poolda sanktsioonide pikendamist Venemaa vastu. Marina Kaljurand selgitab. Täna ma arvan ma, et sanktsioonid pikendatakse kuni detsembrini, kas see toimub töögrupi tasemel, suursaadikute tasemel või võib toimuda ka poliitiline diskussioon, nõukogus? Ei oska ma täna täie kindlusega öelda, aga nii palju, kui ma tean teiste riikide seisukohti. Euroopa Liit on tänu ühte. Euroopa liit on korduvalt välja mõelnud, et sanktsioonide lõdvendamisest või sanktsioonide vähendamisest saab jutt olla ainult siis, kui Venemaa täidab minski kokkuleppeid. Ukrainal on Pavlo Klimkin sõnul sanktsioonide suhtes kristallselge seisukoht, sanktsioonid vahetatakse hea meelega minski kokkulepetega täieliku täitmise vastu välja. Haudu ja minski kokkulepete täielik täitmine tähendaks vene sõjaväelastega relvade täielikku väljaviimist Donbassist, et seal saaks korraldada kohalikud valimised. Klimkin peab venevastaste sanktsioonide tühistamist ohtlikuks ka teistele Euroopa riikidele, mitte üksnes Ukrainale. Donbassis kohalike valimiste korraldamine on ukrainlaste jaoks praegu üks kõige tundlikumad küsimusi. Need peaksid toimuma juuli lõpus. Traat, mida juhivad Putini pukki pandud inimesed pärast võltsitud valimisi. Donbassis ei elata normaalset elu, seal ei ole ei korda ega seadust, taristu on hävitatud, ei mingeid väljavaateid. Muidugi on Luganskis ja Donetskis inimesi, kes on vene propaganda mõju all, oli Klimkin sunnitud tunnistama. Meie ei saa seal oma seisukohti selgitada, sest Ukraina ajakirjandus on seal keelatud tulevaste valimiste seisundit. Vahest on see üks põhimõttelisemat küsimusi, aga sellest hoolimata tean, millest ma räägin, saab enamik inimesi aru, et nende tulevik on koos Ukrainaga, kinnitas Pavlo Klimkin. Nüüd välisuudised Kristi Sobak. Prantsusmaa kohvikupidajad said range soovituse mitte pidada omaettevõtete välialadel suuri jalgpalli Euroopa meistrivõistluste ühisvaatamisi. Hoiatus anti pärast viimaseid ilmaprognoose, mis lubavad sooja ilma sest meistrivõistluste turvameeskond ei suuda eraettevõtete välialadel toimuvaid üritusi valvata. Möödunud nädalal hoiatas USA valitsus Euroopat võimalike terrorirünnakute eest. Jalgpalli EM-i turvaumbes 90000 politseinikku, sõdurit ning erariietes agenti. Saksamaal on vihakuritegude arv kasvanud kahe aasta jooksul pea 90 protsenti ning ametivõimud ei ole suutnud rassistliku vägivalda peatada, teatas inimõigusorganisatsioon Amnesty inter Regional. Kui 2013. aastal registreeriti Saksamaal 693 vihakuritegu, siis 2015. aastal oli neid 1295. Rassistlike kuritegude sihtmärgiks on sageli varjupaigataotlejate vastuvõtukeskused. Briti parlament hääletas Euroopa Liidu liikmesuse referendumile registreerimise tähtaja pikendamise poolt tänase keskööni. Tähtaega pikendati sellepärast. Teisipäevaseid tähtaja eel tekkinud tehnilise rikke tõttu ei õnnestunud paljudel end kirja panna. Teisipäeval registreeris end 23. juuni referendumile pool miljonit inimest. Ungari valitsus otsustas, kuidas ta järgmise kahe aasta jooksul 40 protsendi võrra arstide ja apteekrite palka, et nende massiline riigist lahkumine peatada. Juba sel aastal hakkavad arstid ja apteekrid saama kuus 50000 kuni 107000 Forintit ehk 260 kuni 345 eurot rohkem kui seni ja sama palju tõuseb palka tuleval aastal. Politsei ja piirivalveametis tutvustati uut narkoanalüsaatorit lähemalt. Enitli saag. Seadmega saab tuvastada süljest seitsmeteistkümne aine tarvitamist. Testi tegemine võtab aega 10 kuni 12 minutit. Uut masinat saab siduda politsei infobaasiga ning ennemede kirjutame protokolle käsitsi. Järgnevat võrdleb uusi seadmeid kiir testidega. PPA juhtivkorrakaitseametnik Rihottena. See seade loeb siis juba selle tulemuse ja kuvab ekraanile hämaras, pimedas, politseinikule, eksimisvõimalust, kui ta loeb kiirdestilt neid tulemusteks ole ilmuvaid, triipe sinna siis eksimisvõimalus on oluliselt väiksem ja teine asi, et protokolli kohe selle, noh, ütleme siis kontrolli tulemuse kaera, nii et me saame selle juba paberi peal välja printida ja siis mõlemal osapoolel nii kontrolli all, kui kontrollitavam, jääb üle ainult see dokumente allkirjastada. Peakorraldajate hankest võttis osa neli firmat ning kaks neist vaidlustasid otsuse. Ühe firma puhul tehti järelhindamine, kuid hanke võitis self diagnost x hanget kommenteeribki hotena. Seadmed soetati siseministeeriumi, Euroopa sisejulgeolekufondi kaasrahastamise abil. Ma ütlen, et kõik seadmed, mis olid meile esitatud hankes, olid head seadmed. Selle ühe seadme eelis oli see, et tema vastas enim meie poolt siis hankes kirjeldatud vajadustele. Kaks Silvat esitas vaide, ühe firma vaideid ei rahuldatud, mitmes astmes teise firma vaie rahuldati, selle kohta me tegime uue hingamise. Ja tulemus on täna selline, nagu ta on sisuliselt meie esialgne otsus on jõus. Self diagnostik, see esindaja Harri Beckeri sõnul on Eesti politsei esimene Baltimaades, kes elektroonilist analüsaatorit kasutab. Beckeri sõnul müüakse seadet ka eraisikutele. Meie müüme neid seadmeid ka Lätis ja Leedus, nüüd konkreetselt seda narkoanalüsaatorid küll ükski eraisik endale koju ei ole ostnud ja mõned firmad on ostnud ühekordseid narkolist enda firmasse töötajate kontrollimiseks. Eestis see veel nii populaarne ei ole, aga mujal riikides on see üsna tavapärane teatud valdkondades, et ikkagi töötajaid pisteliselt kontrollitakse. Eesti politsei sellise pilootprojekti raames Lähme siis tutvustame ka Läti ja Leedu politseile sedasama võimalust. Politseiteemadel veel nii palju, et keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas tõdes viimast kahte aastat korruptsioonikuritegude uurimist kokkuvõttes, et pilt on kurb. Kohalikes omavalitsustes on märgata tendentsi korruptsioonikasvule. Aasa sõnul peitub peamine probleem riigi ja ettevõtete juhtide suhtumises korruptsiooni. Korruptsiooni ei ole Eestis otsustavalt hukka mõistetud. Korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler tõi välja, et kriminaalkorras karistatud liikmeid viisate organisatsioonides tabeli isegi välja. Vabariigi valitsus otsustas eraldada raha nii Eesti muusika- ja teatriakadeemia kui ka Eesti kunstiakadeemia hoonete ehitamiseks. Mari Rebane räägib lähemalt. Ülikoolide ja teadusasutuste arenguprogrammi Astra investeeringute kavast eraldati Eesti muusika ja teatriakadeemia neli miljonit eurot. Seda on kahe miljoni võrra vähem, kui ülikool taotles. Kuid rektor Peep Lassmann usub, et kool saab sellega hakkama. Oli üks haridusministeeriumi ametnik, kes ütles, et küsisin arvestasidki viiega, aga saab veneli. Aga tegelikult arvestades pingelist olukorda ja kui ma pean ütlema, et olemegi sellegagi rahul, väga rahul nelja miljoniga. Aga õnneks tuli Kultuurkapital appi. Enne oli ju teada, et Kultuurkapital pidi andma on kuni neli miljonit aga see otsus muudeti ära ja nüüd me saame kuni viis miljonis. Arvestades seda, et ehitus langus, et ma arvan, et kui me kohe suudame ehitama hakata, siis on see täiesti piisav. Nii saab ligi 20 aastat kestnud saaga punkti ning võib loota, et Muusikaakadeemia tähistab Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva kahe aasta pärast juba uue saaliga. Ka Eesti kunstiakadeemiast sai täna šampanjaklaase põlistada, sest koolile eraldati 15 miljonit eurot ning lõpuks ometi saab ülikool ehitushankekorralduse lepingu allkirjastada ja sügisel oma Kotzebue tänaval asuvat endist sukavabriku hoonet ümber ehitada tema hakata. Kunstiakadeemia peahoone peaks valmis olema 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpus. Ühtekokku eraldati Astra investeeringute kavast 54,1 miljonit eurot ning 15-st taotlejast said raha seitse. Suurimad rahasaajad olid lisaks kunstiakadeemiale 15 miljoni euroga Tartu Ülikool IT-keskuse ehitamiseks ning 13 ja poole miljoni euroga sisekaitseakadeemia samuti uue peahoone rajamiseks. Haridusminister Jürgen Ligi nentis, et sisekaitseakadeemia on valitsuses oluline teema. Kellel on, kellel ei ole, minu ministeeriumile see ei ole, aga see on üks valitsuse varasem otsus sisekaitseakadeemia hooneid rahastada ka sellest meetmest ja tema projekti katvus sellest aastast oli suhteliselt kõrge, kõik ei saanud 80 viit protsenti. Et lisaks sisekaitseakadeemiale siiski ka Muusikaakadeemia lõpuks raha sai, oli tulise vaidluse tulemus Jürgen Ligi. Mõnigi minister vaidles eriarvamusele ka komisjoni ja haridus-teadusministri seisukoht jäi siiski peale. Tallinna koolivõrgus tehakse järgneva aasta jooksul mitmeid muudatusi, näiteks kesklinna piirkonda tekib täiendavalt 300 põhikooli kohta. Kõigest sellest, Janek Salme. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul liidetakse vana kalamaja täiskasvanute gümnaasium loodava Linnamäe Vene lütseumi ka, mis saab uue hoone. Vana kalamaja koolihoone renoveeritakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside hooneks. Pajula ütles, et kaalumisel oli ka eraldi kalamaja põhikooli loomine. Siiski leiti, et kõige mõistlikum ja ots targanud oleks ta ühendada Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumiga sest kooli direktor olemas, täiesti selge nägemus muutunud õpikäsitluses, täitsa selge nägemus sellest, kuidas seda kooli üles ehitada. Ja kui ka õpilaste arv läheb langusesse mingi viie aasta pärast, siis me ei pea muretsema sellepärast, et see kool jääb tühjaks vaid siia kooli on alati olnud õpilaste tung ja, ja sellepärast selline vangerdus leiame loomisele juurde kuskil üle 300. Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur mainis, et muudatused kujutavad kooli jaoks suurt proovikivi ja nõuavad tugevad koostajad. Tema sõnul pole tegu pelgalt õpikohtade juurde loomisega ning kavandada tuleb kaasaegset õpikeskkonda. Me läheme praeguse käsitluse järgi esimeste kuni kuuendate klasside, nüüd läheme siis vana kalamaja üheksa õppehoonesse, kindlasti tuleb hoone oluliselt ümber ehitada, et seal oleks avatud õpikeskkond, aatomeid, erinevad õpitasandid, on need väärtused, need kogemused, mis meil on, Need, see kompetents ja vaimsus, kindlasti saab olema see üks, nii et siin ei ole seda ohtu, et et kusagile me lükkame, need väiksed lapsed eemale. Oi ei, mitte. Lisaks seisavad ees muutused Lasnamäel. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles, et Lasnamäel asuvas merekalda koolis on praeguseks 300 õpilast ja see kool ei ole kestlik. 100 kooli liidame kuristiku gümnaasiumiga tekib veel üks praegugi suur tugev pool. Aga sa, kool saab endale juurde täiendavalt ka õpilase ja see vabaneb hoone. Seal tekib suur puhas gümnaasium, mis hakkab teenindama selle piirkonna põhikoole. Gustav Adolfi Gümnaasiumi uue algklasside maja ning linnamäe vene lütseumi hoone uuendamistööd lähevad kokku maksma umbes 10 miljonit eurot. Täna jõudsid kodumaa mulda Marie Underi, Artur Ratsoni säilmed. Mari Rebane käis tseremoonial. Jaani kirikus toimus täna hommikul mälestusteenistus, misjärel sängitati Marie Underi ja Artur Hatsoni ning Marie Underi noorema tütre, Heda hakkeri ja õe Berta Underi säilmed nende viimasesse puhkepaika Underite perekonna hauaplatsile Rahumäe kalmistul. Stockholmis asuvast Marie Underi ja Artur Hatsoni mälestusfondi esimehe Ivar paljaku sõnul läks tänasega täide luuletajate südamesoov. Marie Under õnne mitmes luuletuses nimetanud juba seda, et ta tahaks kohata lõpule kui ka oma kodumaale. Ja meil oli ekskursioon Stockholmis on ka inimesi, kes hea meelega külastavad Underi hauda, mis asub Stockholmis ennem. Ta on kolm kuni kuus aastat, on maetud Stockholmi metsakalmistule. Ja nüüd tuli see nii-öelda muuta kõik see olukord, eks ole, need meil oli diskussioon. Aga kõik said aru sellest, et kui Marie Under ise on avaldanud soovi, tahab Eestis olla, siis on korras. Marie Underi ja Artur Hatsoni luulega on mitu põlvkonda üles kasvanud ning vaevalt on Eestis inimest, kes kirjandustunnis poleks neist luuletajatest kuulnud, ütleb kultuuriminister Indrek Saar. See sümboolne akt, et kuigi läks 25 aastat aga et luuletajate soov saada maetud kodu mulda oma pere kõrvale on, on kindlasti üks inimlikult ilus mõte et seda viimast soovi austatakse sõltumata kõigist nendest praktilistest takistustest, mis alati selliste asjadega kaasnevad. Ja teiselt poolt kindlasti ka üks osa meie kultuuriloo ja laiema identiteedi ehitamisest. Need on need asjad, millega meie ennast seome, identifitseerime, mis on meie jaoks oluliseks. Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejevi sõnul on täna mälestuspäev, mis ei kanna kindlasti kurba sõnumit, sest tegu on kojujõudmisega. Underi teekond on olnud võimas, et ta on tõusnud kolm korda ja eriti see, mis toimus paguluses, on märkimisväärne. Ja see tähendus, mille ta omandas, see oli täiesti võrreldav rahvuslipuga. Võimas poetess. Viljandi pärimusmuusika aidas on algamas Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste ja vilistlaste moeetendus oma mood. Näha saab uusimaid suundumusi meie rikkalikust rahvarõivapärandist inspireeritud moeloomingus. Olev Kenk räägib sellest Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala lõpetava Tiina Laiva diplomitöö Ruhnu kasukas on valmistatud valge. Lambanahast on praktiline soe ja seda võib ka päriselt kanda. Tiina Laiva. Runo naiste kasuks on siis selle poolest eriline, et on lühike ja tal on toredad detailid, et selja taga on selline saba ja, ja need õla, need on ka sellised, noh mis on just Ruhnu kasukale iseloomulikud. Kui vabad oma loomingus olite või tegelikult on väga ranged piirid. Siis ma võtsin sealt üle kõik detailid, kuid kohandasin ära varruka lõike, et oleks mugav, on tänapäeval kanda. Mul oli õnneks kasutada päris päris hullu kasukas mis oli valmistatud enne neljakümnendat aastat Ruhnu saarel. Liina Laaneoja ja Annika Valma lõpetasid Viljandis rahvusliku tekstiili eriala 2014. aastal ja nüüd tegutsevad edukalt Tartus kaubamärgi etnowercal. Rahvuslikust käsitööst aines tammutavale moeetendusele tulid nad kollektsiooniga. Obinitsa. Liina Laaneoja. Meie kollektsioon on setoaineline. Kui Obinitsa oli soome-ugri kultuuripealinn ja see oli nii vinge ja nii inspireeri vasta, et me siis tegime ohtralt pidulikke rõivaid seto stiilis päeval siis kandmiseks mõeldud kõike seda, mida etnorõivaste moeetendusel näha saab, iseloomustab maitsekkus kvaliteetne käsitöö ja teadmine, kuidas ja mida meie rahvuslikust kultuuripärandist tänapäeva üle tuua. Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin. Rahvusliku tekstiili eriala loodi 22 aastat tagasi ja Ma arvan, et see mõju hakkab juba paistma välja küll ka üle Eesti enamus nendest inimestest, kelle kollektsioonid täna lavale tulevad, et nad on selle meie tekstiilipärandi ja rahvusliku kultuuripärandi väga sügavalt läbi tunnetanud. Et nad teevad teadlikke valikuid, mida, mil põhjusel ja miks need meie minevikust üle võtavad ja et nad on kui kultuurilises mõttes nagu sellised vastutustundlikud edasikandjad, et nad ei tee juhuslikke tõlkeid tänapäeva vaid oskavad rahulikult ja põhjendatult minevikku vaadata. Ja võtta sealt nagu vastutustundega asju tänapäeva kasutusse. Ning milliseks kujuneb ilm üle jõemaa? Karjala kohal tähenduva madalrõhkkonna edelaservas on saabuval ööl ilm Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega. Kohati võib sadada hoovihma. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa, põhjarannikul enne keskööd puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuuri miinimum on kolm kuni üheksa kraadi, kuid maapinnal võib langeda kohati miinus kolme kraadini. Homme päeval pilvisus tiheneb, mitmel pool sajab vihma ning sadu võib olla tugevam õhtupoolikul Edela-Eestis. Tuul pöördub läänekaarest järk-järgult itta ja kirdesse kolm kuni 10 meetrit sekundis. Õhtuks aga tugevneb Liivi lahel ja Saaremaal iiliti kuni 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur tõuseb 10 kuni 16 kraadini. Ja lõpetame saate spordiuudistega, Ragnar Kaasik. Autoralli maailmameistrivõistluste sarja kuuendal etapil Sardiinia rallil sõitsid Ott Tänak ja Raigo Mölder testikatsel välja kolmanda aja. Fordil sõitev Tänak sai parimal testikatsel kirja aja kaks 13,6. Parima aja kaks 12,9 sai kirja Sebastien Ogier Volkswagenil. Viiendal läbisõidul möödus Tänakust Mads Östberg Fordil, kes edestas Tänakut 0,6 sekundiga. WRC2 arvestuses võistlev Karl Kruuda läbis testikatse kahel korral ja sai parimal läbimisel kirja kaks, 22,6. Sardiinia ralli algab publikukatsega täna õhtul Eesti aja järgi kell 19. Kokku on nelja päeva jooksul kavas 19 kiiruskatset. USA-s peetavatel üliõpilaste kergejõustiku meistrivõistlustel on Karl Robert Saluri avapäeva järel 4216 punktiga neljas ja Maicel Uibo 4127 punktiga kuues. Saluri alustas võistlust 100 meetri jooksualavõiduga, püstitades uue isikliku rekordi 10 52. Uibo sai kirja seitsmeteistkümnenda aja. Kaugushüppes hüppas Saluri seitse. 40 ja Uibo seitse. 39. Kuulitõukes sai Saluri kirja 14 40 Uibo 14 36. Kõrgushüppes ületas Saluri üks, 86 ja Uibo kaks null seitse. Päeva viimasel alal ehk 400 meetri jooksus püstitas Saluri taas isikliku rekordi, joostes 48,12. Uibo jooksis ajaga 50,85. Viie alaga on Saluri kogunud 4216 punkti, edestades enda rekordigraafikut 54 punktiga. Uibo kogunud 4127 punkti ja jääb enda rekordigraafikule alla 82 punktiga. Avapäeva järel on liider sakesimek 4338 punktiga. Teine kümnevõistluse päev algab Eesti aja järgi täna õhtul kell pool üheksa. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel peetakse täna kaks mängu. Kell 18 alanud kohtumises võõrustab Rakvere tarvas Tartud Amekat. Kell 20 lähevad suvepealinnas vastamisi Pärnu linnameeskond ja Sillamäe Kalev. Ja see oli siis tänane neljapäevane Päevakaja kuulmiseni.