Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja, seal on 11 ja kuus minutit ning rahvateenreid täna alustavad ning selle nädala sündmusi ja Eesti elu laiemalt vaagivad siis Urmet Kook, kes on viimaseid hävin Eesti viimaseid nädalaid Eesti Päevalehes. Jame Ainar Ruussaar BNS-ist ning Lauri Hussar vikerraadiost. Ei hakka siin pikka sissejuhatust tegema, sellel nädalal on siis hoo sisse saanud üks debatt mille toimuma toimumist ja, ja mille, mille algust lubas peaminister Andrus Ansip Eesti maakonnalehtede peatoimetajatele juba sinna kuu-poolteist tagasi ja, ja nüüd ongi siis see debatt päris jõudsalt oma õigustesse astunud. Tegu ei ole millegi muu kui Nord Streami gaasijuhtmega seotud debatiga, nimelt on siis lõpuks kerkinud üles küsimus ja väga konkreetne küsimus, millele tuleb ka üsna pea vastus leida. Nimelt kas lubada merepõhja uuringuid Eesti majandusvööndis ja see teema on läinud isegi nii teravaks, et on tekkinud ka vastuolu valitsuskoalitsiooni sees, nimelt siis Isamaa ja Res Publica Liit on selgelt selle vastu, leides, et lubades merepõhja uuringuid, tegelikult antakse roheline tee ka gaasitrassiehitusele ja samas ref, Reformierakond ja sotsiaaldemokraatlik erakond pigem toetavad siis merepõhjauuringute läbiviimist. Ometi, kuidas nüüd sellesse suhtuda, kas? Kas mis on käivitunud? On nüüd sellise kaaluga, et võiks ka sisuliselt lõhk jääda? Valitsuskoalitsiooni? Oi, seda ma küll ei usu, et lõhki läheks, et pigem siin erakonnad lähtuvad sellisest, oma oma valijanišist ja, ja on, on ütlemata selge, et Isamaa ja Res Publica liidu valija nišš on rohkem selline rahvuslikum, rohkem Venemaa vastane. Ja, ja noh eks igaüks püüab oma punktid ära võtta. Ma kohe seda mitte ei usu, et et see valitsusliidu lõhki. Aga et seda, seda ma küll ei usu, et et on ju tegelikult ka Isamaa ja Res Publica liidu sees inimesi, kes mitteametlikult ütlevad, et et Eesti Eestil olla, eks. Põhimõtteliselt kasulikum ikkagi aktiivselt siseses protsessis osaleda, ehk siis käia välja oma tingimused, millistel ollakse nõus. Et need uuringud võiks toimuda, aga mõistagi avalik retoorika räägib teistsugust keelt ja see on poliitiliselt mõistetav, aga ma kindlasti ei usu, et see see lõhkeajaks, aga, või sa ütlesid, et peaminister lubas debatti, et noh, loogiline, seda vett pidigi sündima, sest oktoobri alguseks peab ju eesti pool teatama, et kas, kas antakse see nõusolek või mitte, et noh, kaks nädalat on oktoobri alguseni aega ja, ja millal siis veel seda debatti pidada, kui vahetada. Aga peamine küsimus on ikkagi ju selles, et kas gaasijuhe kujutab endast julgeoleku riski või mitte, ainult see on üks küsimus, jah, aga, aga ma tahtsin. Veel korraks tagasi tulla selle, selle nii-öelda debatti sisulise poole juurde, et esiteks me saime sellel nädalal siiski teada, et Eestil on seadustest tulenevalt viis konkreetset põhjust keeldumiseks mida, mida me varem tegelikult ei teadnud ja varem tundus tõepoolest, et asi on taandunud puhtalt emotsiooni emotsioonidele. Noh, kuni selleni välja, et uus Molotov-Ribbentropi pakt Saksamaa, Venemaa mäletame, teame ja nii edasi, aga teine huvitav jazz On rõhutanud valitsuse kommunikatsioonibüroo, et sõbrad, uuringute tegemine ja uuringuteks loa andmine ei tähenda veel ehitusloa andmist, et silma nagu jahutakse maha, et kui uuringute luba on antud, siis ehitusloa vastu sõdimine on tunduvalt keerulisem. Aga sinu küsimus oli. Kas see kujutab siis enda julgeoleku riski ja siin on mitmed erakonna esimehed oma seisukoha väga selgelt väljaõpe on, meil on õnneks. Poliitikas üks üks väga hästi füüsikat tundev tegelane. Tuumafüüsik Savisaar, maalinud meile kohutava pildi sellest, mis juhtub siis, kui gaasitoru plahvatab. Ole julgeoleku riski, ma, ma siiski taandaksin nende riskide viimasesse otsa. Et ilmselt seda gaasijuhet ei võimalik niimoodi ehitada, et plahvatuse tõenäosus, mis pühiks Eestimaa pealt oleks, oleks kuigi suur, ma arvan, et see on olematu või, või, või mida ei ole olematut, aga see on minimaalne küllaga. Aga no on see nii-öelda selle gaasijuhte turvamise küsimus, teataval määral julgeoleku risk. Küll ma ma ka ei usu, et venelased panevad gaasitoru peale mingisugused andurid ja ja luuravad nüüd nüüd täie jõuga. Mida siin Eestis ikka nii väga luurata on, võib-olla peaks pigem erutama rootslasi. Aga just nimelt selle turvab tulemusi küsimus ehk kes hakkab seda toru vallale? Ja kuidas hakkab seda toru all, see on, on tegelikult üks üks julgeoleku riskide küsimusega. Pudru vundament tsemendi alla, aga kui sa minu käest küsinud, et kas see on julgeoleku risk, mitte, küsin, ma arvasin. Jah, kindlasti on ta julgeoleku risk kahtlemata, et vaata, on julgeoleku risk, niisiis kui ta tuleb Eesti majandusvööndisse gaasituru kui ka on julgeoleku risk, siis, kui ta tuleb paarkümmend, 30 kilomeetrit põhja poole, et sellest tegelikult ka palju ei, ei muutu, et no kujuta, tulebki keskkonnakatastroof või mingi asi juhtub selline, sellega. See, et toru oleks 30 kilomeetrit meist võib-olla põhja poole, see ei muuda meid palju turvalisemaks. Läänemeri on, on oma geograafiliselt olemuselt ju ju ju väga suletud meri ehk siis tegelikult selle Läänemere ükskõik millises sopis toimuv keskkonnakatastroof mõjutab kõiki Läänemere mereäärseid riike. Kui see toru jah, nagu sa ütleksid, läheks Eesti majandusvööndist kaugelt mööda, mis tegelikult geograafiliselt samuti ei ole võimalik Soome lahe väiksust arvestades siis keskkonnakatastroof mõjutaks meid igal juhul nüüd julgeoleku riskide juurde tagasi tulles. Sel toru valvamine ei mõjuta mitte ainult Eestit, Soomet, Rootsit, Poolat, see mõjutab ka neid riike, kus see toru läheb kaugelt mööda. Näiteks Leedut. On hakanud jõuliselt oma oma sõjaväge üles ehitama ja tahab muuhulgas ka siis selle balti laevastiku tõsta uuele tasemele, Balti laevastik paikneb peamiselt Kaliningradi. Ja, ja see, kui, kui Kalinini Kaliningradi enklaavi tekivad uued raketikandjad, uued allveelaevad mõjutab eelkõige Leedut. Nii et seal, noh, tegelikult see mõjutab see toru või selle toru ümber toimuv mõjutab Ta ikkagi väga paljusid riike selles piirkonnas, aga ma esitan ikka endale aeg-ajalt küsimusi, kas tegelikult ka see toru tuleb? Et aeg-ajalt ma hakkan mõtlema, et toru ilmselt toru ei tulegi? Aga kui uskuda seda, mida ütles Soome peaminister sellel nädalal Saaremaal, siis hinnates on Soome seisukohti ja Soome positsiooni, siis Soomes ollakse Matti Vanhaneni sõnul valmis, et juhul kui gaasijuhe ei peaks saama ei peaks saama siis rajada Eesti majandusvööndisse. Nemad on valmis, et see tuleb Soome majandusvööndisse. Soomes ollakse palju vastuvõtlikumad selle gaasi gaasijuhtmetuleku küsimuses ja, ja tundub, et, et neil on ka mingisugune kokkulepe selles küsimuses olemas. Muideks, mis on lihtsalt siia juurde, et suhteliselt kriitilised ollakse selle gaasituru suhtes Saksamaal Saksa meedias päris mitmed ajalehed on kirjutanud sellest et see toru ehitus läheb mõttetult kalliks ja on väga küsitav, et kui palju sealt seda gaasi tegelikult nagu tulema. Et Venemaa gaasi varudki on praegu nagu üpriski nagu selgelt, nagu propagandistlikult võib-olla ülehinnatud väljakul. Aga ikkagi. Ainar, sa ütlesid, et, et meil ei ole võimalik keelduda gaasijuhtmest. Ma püüan, ma ütlesin, et meil on, me saime teada viis konkreetset põhjust, mille läbi viidates mis tulenevad seadusandlusest rahvusvahelises seaduses, millele viidates üldse. On alust keelduda? Ilusad on minu jaoks viis põhjust on minu jaoks väga konkreetselt, et ilmselt ilmselt võiksin leida nõksu ja nipiuuringute tegemisest keeldumiseks, aga aga ma ei kujuta ette, mis siis milliseid milliseid positiivseid väljundeid, nagu eesti sellest leiab või milliseid negatiivseid väljendeid Eesti sellest leiab, et see on tegelikult üks üks suur teema, et keelduda või mitte keelduda, et mis on selle keeldumise tulemus. Hästi räägime sellest, mis on keeldumise tulemus. Milliseid tagajärgi võib see endaga kaasa tuua, kui Eesti pannud ühelt poolt mereuuringute läbiviimise oma majandusvööndis teiselt poolt lõpuks ikkagi ütleb ei sellele gaasijuhtmele kuigi rööderi ja trummi poolt juhitud firma justkui tahaks selle siis läbi Eesti Eesti majandusvööndi. Mis siis nagu toimuma hakkab, seda, seda on juba väikene signaal olemas olnud, et Venemaa teatas ju nende välisminister siin mõned nädalat tagasi, et kuule, Lääne-Euroopa, kestasin pronkssõdur ja lihtsalt Eestit toetasitega. Nüüd te näete oma gaasitorust sedasama eestipärast silma. Et ilmselgelt toimub siis selline, et Venemaa püüab hakata siis Eestit ja, ja elanud vastandama ja et siis võib-olla mõnel teisel juhul see nii-öelda meie meile Laanestanud ühemõtteline toetus ei oleks nii lühematel. Ehk siis Venemaa püüab vastandada üht Euroopa liidule jõnky teistele Euroopa Liidu riikidele ja, ja see kahetasandiline Euroopa mõiste, mis, mis võib-olla tundub nagu totakas keeruline tegelikult ju on, on täiesti olemas on suured riigid ja suured huvid väikesed riigid oma suurte huvidega seal võib-olla ei paista niimoodi välja. Ilmselt see toimub ja Euroopa kõige kõigi aegade üks suurimaid korruptant vähemalt 21. sajandi kontekstis. Ekskantsler Schröder, noh, on ilmselt piisavalt jõuline persoon, kes, kes selle selle Venemaakaardi lauale käimisele kõvasti kaasa aitab helkida oma mälestusteraamatus. Kinnitab seda, et tal ei ole mingeid isiklikke huvisid gaasi gaasijuhtme rajamiseks. Ole ettevaatlik sõna korruptant kasutamisega, et Juhan Parts kasutas Saare maavanema kohta. Korruptant edasi andsid Euroopa suurima mõte, kui. Me loodame saksa saatkonna inimesed meid kuulanud. Ma loodan, et siis hagi potsatab vikerraadio Poskast. Ja seega siis ma saan aru, et te olete seisukohal, et Eestil on väga raske keelduda selle ei saa keelduda, saab alati juurdeehitamise lubamise, siis on selle hind. Ja kuivõrd põhjendatud keeldumine on, see on nagu küsimus, et ma, ma ei ole tegelikult väga kindel, et lihtsalt iga hinna eest keeldumine oleks oleks nüüd välispoliitiliselt ja ka sisepoliitiliselt piisavalt argumendi argumenteeritud põhjus. Ja teine ikkagi vaatame kaks sammu edasi, et kui me lubame teha uuringuid ja siis ei anna ehitusluba siis tuleb see madin ikka päris kõva. Ma, ma mai väljendasin oma huvi selle vastu, et luba tuleks anda, gaasijuhe tuleks ehitada, ma pigem pigem arutlen tõsiselt selle üle. Kas toru ehitamine on ka tegelikult plaanis või on see triki triki? Me oleme täna kuulnud siin hästi palju sõna, julgeoleku risk ja mõlemad julmad kui Ainar, te mõlemad ütlesite, et see gaasitoru on julgeoleku risk. Ja samas Soome peaminister Matti Vanhanen alles neli päeva tagasi ütles, et pole see mitte mingisugune julgeoleku risk, kõik riskid on maandatud. Kuidas nüüd hinnata täiesti kardinaalselt erinevat seisukohta siin ja sealpool lahte? Soomest tuleb erinevaid arvamusi, et kaitseminister hägenes arvab, et Venemaa või nagu ta ütles, kuidas tema kõnes oli, et Soome ees seisvatest julgeolek julgeoleku väljakutsetest on kolm peamist. Esiteks Venemaa, teiseks Venemaa, kolmandaks ka Venemaa. Nii see ongi, et kõik, mis on seotud rahvusvahelisel tasandil Venemaaga, on, toob endaga igal juhul kaasa julgeoleku risk. Seda enam, kui vaadata viimaste nädalate, et vene tipp-poliitikute retoorikat kaitsevõime suurendamises, tuumapotentsiaali taastamisest kõigi pommide isa, kõikide pommide isa isa loomisest rusikatega vehkimisest, täiesti ametlikul tasandil rahvusvahelist poliitikat. Venemaa ongi julgeoleku riski Soomele samamoodi julgeoleku risk. Et ilmselt peaks oma peaminister veel kord vaatame tagasi nii Soome, Soome lähiajaloole, eelkõige siis. Aga mis puudutab seda sama küsimus, siis nädalal neljapäeval toimus Soome Parlamendis väga huvitav debatt just nimelt sellesama Jüri mehe lause üle ja toimus see siis selle sügise esimeses valitsuse infotunnis, kus siis väga teravalt. Ta hakkas endine välisminister Tuomioja ründama. Peaminister Vanhaneni, kes muuseas hakkas, hakkas ägenemisest kaitsma ja ütles ta siis veel äge mehe Washingtonis peetud kõne kohta. Kõne oli hea, välja arvatud see üks koht, mille sa siin Urmet siinkohal ette lugesid. Jah, seal kõne on, siis tänases Postimehes on ilusti ära tõlgitud on päris pikk ja ja tegelikult see Venemaa osa sellest on võib-olla üks, 15 kümnendik, ainult sest ta räägib siin paljust, paljust muust ja, ja suhteliselt mõistlikuga, aga kõigile juba teada juttu noh, Venemaa on Soomes ju juba ajalooliselt mõnes mõttes nagu hell teema, samasugune hell teema nagu NATO debati tõstatamine. Ja, ja, ja eks selles mõttes, et kui, kui keegi mingi piuksu teeb kuskilt, siis sisse saab ühiskonnas väga suurenenud ainult see, et et samas, noh ütleme liiatega ägemis ei öelnud midagi valesti. Loogiline, see ei tähenda, et Venemaa suurim julgeoleku risk, et Venemaal kuulutaks Soomele sõja, see tähendab mida iganes, see tähendab Venemaalt tulenevat võimaliku keskkonnakatastroofi noh mis, mis iganes, et põgenike, mis iganes, noh see on ju selge, et Venemaa on julgeoleku risk ja ja mõistagi, mida parempoolsemad erakonnad, seda ja seda selgemalt nad näevad seda julgeoleku riski, mida vasakpoolsemad erakonnad seda. Seda vähem nad tahavad seda näha, tahavad olgem ausad, Soomes on ikkagi selliseid erakondi, kellel, kellel kui prilliklaasid lähevad uduseks, kui keegi ütleb sõna Venemaa, et siis on täna nagu ei näe enam hästi ja ja ja noh, ka see on sisse kodeeritud, aga tegelikult see ma ennustan, et ka Soomes sele ühtepidi, nii nii selle toru kontekstis kui ka kui ka tegelikult nüüd Venemaa Venemaa viimase aja arengute kontekstis ilmselt julgeoleku teema jääb, jääb väga tugevasti üles, et soomlaseid pole see väga tugevalt üleval olnud viimastel aegadel. Ja oma ala ma julgen isegi ennustada seda, et võib-olla Soomes hakkab taas tekkima debatt NATOga liitumisele, mis, mis on, mis on, mis on täiesti. Ja, ja see on selles mõttes täiesti õigustatud, sest enne parlamendivalimisi jätsid nad selle debatti pidamata ja nüüd nad peavad selle lihtsalt tagantjärele. Aga mis on positiivne, on see, et Soome Koonderakond on püüdnud nüüd näidata, et välispoliitika on kogu riigi asi, see ei ole ainult ühe väikese tagatoa asi, nii nagu Soomes välispoliitikat on pikka aega pikka aega positsioneeritud ja sellepärast on seal väga positiivne pluss äge mees, tegelikult ta ei ole nii radikaalne, kui, kui sa Urmas nagu välja tõid, ta pigem ikkagi püüab nagu seda nii-öelda Venemaa suunal pehmendada oma oma arvamusavaldust, öeldes et Venemaaga suhtlemine on tegelikult väljakutse, et see ei ole nüüd ta ei nimeta seda julgeoleku riskiks, kuigi sealt võib seda välja lugeda. Ja, ja loomulikult, eks noh, Soomel on veel päris palju ja, ja mina ütleksin küll vähemalt selle teema kokkuvõtteks, et et see näitab, kuivõrd tundlikult Soomes jätkuvalt suhtutakse Venemaaga seonduvast, sest ka neil on tegelikult ju ajaloos lahti kirjutamata peatükke ja ja, ja minu jaoks on nagu siin positiivne see, et kui me ütleme, et Soome, Soome poliitika on selline ja selline ta peaks olema Eesti Eesti poliitikutele ja poliitikale eeskujuks, siis siis tegelikult sageli on see täpselt samasugune mäng käib seal üle lahe kui, kui ka siin, nii et tegu on ikkagi sellise noh ütleme sõna otseses mõttes poliitikaga. Parandan, et ma kindlasti ei pidanud väga meesi sõnavõtu radikaalseks, ma arvan, see oli täitsa mõistlik, mis tõid välja, et ja tõesti ütle julgeoleku risk vaid julgeolekuväljakutse. Aga ei ole veel lisaks veel, et, et kui me siin praegu arvab või arutama seda, et, et Eesti ettevõtted on sattunud seoses aprillisündmustega Venemaalt boikoti alle neid kõikvõimalikel moel, seal kiusatakse siis tegelikult Soome Soome ajakirjandus on kirjutanud palju sellest, et Soome ettevõtetega on sellised asjad juba toimunud juba mitu viimaselt. Et noh, tegelikult Venemaa on ka Soomet seal paha sõna nagu kottima, aga on seda teinud päris laial rindel juba mõnda aega. Ta ainult Soomet, mäletate intsidenti? Vene kalalaeval Norra vetes pärast, pärast mida Venemaal ametlikult keelata tee Norrast toodud lõhe müük, noh, rääkimata Moldova või Gruusia ettevõtete tegevus Venemaal, et et see on Venemaal üks üks poliitika instrument. Rääkimata siis sanktsioonidest. Poola suhtes jah, jah, absoluutselt, see on Venemaal laialt levinud levinud ametlik poliitika, mida kõik Venemaaga majanduslikult suhtlevad riigid peavad paratamatult arvestama. Vot see ongi üks julgeoleku väljakutsed. Ehkki mulle see sõna ei meeldi. Ja me jääme siinkohal huviga ootama siis debatti NATO laienemise üle Soomes. See võib tõotada tulla üsna põnev, ma arvan, et viie-kuue aasta pärast võivad soomlased väga tõsiselt seda seda küsimust kaaluma hakata. Mina olen huviga ootama ka üht või teist asja, et BNS-i konverentsile tulevad esinema näppel, kes peaks rääkima siis teemale uus ja vana Venemaa, et kes on ütleme, meie kultuuriruumis nagu teada ennekõike selle kulaagi raamatuga, aga kes on vaieldamatult Ameerikas ja, ja ütleme siis, ütleme Atlandi taga Põhja-Ameerikas laiemalt siis on ütleme, üks hinnatumaid Venemaa ekspert ja, ja, ja mida siis nagu Apple mahub nagu, nagu sel teemal räägib, et võib-olla see uus Venemaa, millest me räägime, on tegelikult see tegelik vene, see, see, milline on olnud aasta 10. aastasadu ja et see vahepealne, see nii-öelda vana Venemaa Jeltsini aegne Venemaa lihtsalt niisugune väikene väikene selline vääratus seal sees, et noh, selles mõttes mina, mina ütleks väga huviga sellega, mis nägemusele topeltloomulikult ta nagu läheb nagu distantsilt ka ja. See võib olla erakordselt huvitav, kusjuures noh, ma olen veendunud, et Baum toob sisse nii nii gaasijuhtme või siis vähemalt Venemaa Euroopa Liidu suhted ja, ja kindlasti ka ka Vladimir Putini nii-öelda valitsemisaja, et selles mõttes see tähendab paun, nõustus BNSi seminaril esinema ja, ja see toob ilmselt ilmselt kaasa tõesti värskeid mõtteid. Hästi, aga räägime siis selle teema lahti nii Venemaa kui pooled Shudesse ehk imede võlud, see nädal tõi-Venemaale, uue peaministri ja sisuliselt oli mees metsas, kus ta metsas Putini vana ära ja kamraad, kes 1999. aastal Peterburi kubernerivalimistel ja need korraga peaminister ja selgub, et, et sellise toetusega parlamendis, millist toetust ei ole mitte kunagi varem mitte ükski Venemaa peaminister saanud, sa ütled, eks ole. Viktor Zubkov on mees metsast, aga Venemaa parlamendi 450-st saadikust hääletas Surkovi vastu ainult 47. Ilmselt konna praeguseks oma viga juba mõistnud. Kommunistide tegemist, tegemist on luua see, kas sa tahad öelda, et kommunism on viimane demokraatia kants Venemaal? Ei, ma tahtsin. See on väga selgelt, et ilmselt need 47 vastu hääletamiseks on praeguseks oma peast Üks on see, et mis nagu edasi juhtuma saab või ütleme noh, nagu see, et, et üks asi, mida analüütikud vea tegid, et analüütikud ju kõik Venemaa eksperdid rääkisid sellest, et noh, on igati loogiline, et uus peaminister kui vaatama, kuidas Putin omal ajal tuli 99 ausast mees metsast, kuigi noh, ta nagu tuntum oli ta ikkagi luure nagu FSB, nagu juht oli tol hetkel, et ta nagu kõige kõvem mees kui, kui Žukov praegu. Aga ikkagi mees metsast avalikkusele ikkagi suhteliselt tundmatu. Et 99 sai augustikuus vist kuu aega varem, kui, kui Žukov peaministriks Sama aasta viimasel päeval teatas Jeltsini tagasiastumiseks astumisest. Putin sai, jätkas nagu peaministrina presidendi ülesannetes ja siis aprillikuus märtsikuus märtsikuist valiti Putini juba presidendiks juba rahva poolt täiesti ametlikult. Et noh, erinatukene nagu tundub olevat sama ja sellepärast nagu analüütikud ootasidki, et et ju siis see, et, et kui käiakse välja nüüd see peaministri nimi on ja et, et siis on nagu teada, kes on see tegelik president ja arvati, et noh, et viimasel ajal on põhivõistlus käinud siin kauaaegse pea, fooride Medvedjevi ja, ja siis nüüdse uudse uudse uue favoriidi Putini parema käe Proovi vahel mõelnud asepeaministrid. Aga jaa, mõningates arvutustes veel mainiti ka Matvijenko ost räägiti, aga tema oli ikka pigem niisugune selline teisejärguline kandidaat, aga näed, oh seda üllatust tuli hoopiski Žukov, kes keegi. Ma arvan isegi Eestis mitte midagi kuulnud, et noh, minu arust see, et alandlikud püüdsid kõike hästi loogiliselt põhjendada, järeldada, ongi see, et, et Vene maaliloogika Tizzancis loogika ei toimunud. Kui ta ei jõudnud ka Kasele bütsansliku riigikorralduse tahke teistpidi analüüsida ja on on jõudnud väga selgele järeldusele, et supp, kohv, on tegelikult see mees, kes toob Putini 2012. aasta presidendivalimistel troonile ametlikud tagasi viidatud väga lihtsatele nüanssidele, et 2012. aastal ei saa Zubkov presidendiks kanditud leerida vanuse tõttu kuna tahan üle 70 aasta vana. Putin on praegu 54. Putin saab küll ja ja tundub lapsik, aga Petsansis ilmselt on selline asi täiesti normaalne, täiesti võimalik. Mina kaldun ka täpselt sama sugu asjade arengut arvama, et, et ma arvan, et Putin saab pärast presidendiametist taandumist mingi sellise, luuakse talle, noh siin on räägitud erinevate ametikohtadest, mis talle võidakse luua, kust ta saab samal ajal pannakse presidendiks ehk siis konstitutsiooniline kohta hellitatakse ka on see marionett või mitte, selle üle võib vaielda saab rahulikult ka, ka selle, ma arvan presidendi ajal suhteliselt hoida ohjes kogu riiki ja tulla tõesti siis 2012 päästeingel tagasi, et võib-olla vahepeal on juhtunud Venemaal ka mingid õnnetused või mis iganes, et ma arvan siin hästi ning täitsa vabalt minna. Ma tooksin prooviga seoses kas mitte just nii väga tähtsusetud fakti, nimelt äsja peaministriks saanu on üks Putini väheseid sõpru, kes aitas tal sünnipäeval tordiküünlaid puhuda. Märgid, ja valitsusjuht on ka ühtlasi teate, kelle jäi. Venemaa kaitseministri äi. Bütsants väga. Mul on tegelikult kahju Venemaa elanikest, sest Venemaa elanikud ei saa nüüd enam üldse aru, kuidas Venemaa riiki juhitakse. No kohe üldse mitte aru, aga tegelikult. Žukov. Aga võib-olla saavad nad väga hästi aru, sellepärast et see signaal meie, see signaal näitab, Putin jääb alles. Putin ei kao mitte kuhugi, Putin on väga lähedastes suhetes ja võib-olla Putin hakkab, hakkab istuma pärast Surkovi presidendiks valimist Kremlis näiteks kõrvalkabinetis või üldse ei kuligi oma kabinetist välja, lihtsalt Zubkov kolib mingisugusesse kõrval mingi kunagistesse Stalini magamistuppa. Huvitav oli jälgida tegelikult Surkovi esinemist parlamendis enne enne tema ametisse nimetamise hääletust. Žukov ütles ju ju kogu parlamendile ausalt silma vaadates, et et temal ülesanne on täita Putini antud korraldusi. Tema ülesanne on täita Putini korralduses Zubkov Venemaa parlamendis ja kui küsiti, millised need Putini antud korraldused on siis ta nimetas tõsta jalule Venemaa sõjatööstus kehtestada ent rohkem välisasjades ja vallandada ebapopulaarsed ministrid. Ehk siis kolm kolm ülesannet, millest kõige lihtsam on ilmselt täita täita punkti number kolm ja vallandada ebapopulaarsed ministrid. Tegelikult Sukovi kõnes oli veel veel selliseid üllatuslikke momente, ma panin tähele, näiteks ta ütles, et ta kinnitas, et Venemaa ei ka tsenseerima Vene telekanaleid. Muide, tal on täiesti õigus tegelikult ka sellepärast, et neid juba tsenseeritakse ja täie hooga, et siin rohkem tsenseerida ei ole enam võimalik. Aga ei ole ka mõtet. Aga mind üllatas see, et miks ta seda teemat üldse puudutas. Miks ta puudutas tsenseerimine Terekonnadzenseerimise teemat, sest see noh või et ei, ei ole nagu üldse oluline kontekstis, kus tuleb taastada Venemaa sõjaline hiilgus ja ja välispoliitikas rohkem rusikaid ja hambaid näinud. Võib-olla selli läänele mingi sõnum, et ega Lääne-Su ju ei teata või ei saada aru, pidasime vene telekanalitest tulevat, et võib-olla mõnes mõttes see sõnum saata, et me oleme justkui nagu mängime demokraatiat edasi, aga. Ma saan teie jutust aru, et te olete üsna seda meelt, et et märtsis toimuvatel presidendivalimistel me näeme järgmise presidendina Viktor Zubkov. Suured võimalused. On teil selleks on need võimalused on, tal on tal olemas. Sellega tõmbame sellele Venemaa teemale joone alla ja tuleme siia kodusele Eestimaale tagasi ja räägime nüüd alkoholipiirangutest, mis sellel suvel on palju kirgi kütnud millega on kaasnenud paljud teravdatud arvamusavaldused ja sellel nädalal on hakatud rääkima siis kahest eelnõust riigikogu menetlusse antud Keskerakonna eelnõu, mis sätestaks alkoholimüügi piirangu õhtul kella kaheksast hommikul kella üheksani ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on saadetud kooskõlastusringile, siis teine eelnõu, mis näeks, et alkoholipiirang kehtiks üleriigiliselt kella 23-st, et hommikul kella üheksani. Mida nüüd siis sellest nii-öelda uuest sammust ma arvata, eriti veel selles valguses, et valitsusjuht Andrus Ansip olnud paar kuud tagasi telekaamerate ees valitsuse pressikonverentsil, et tema arvates kehtivad need piirangud niigi juba enamustes omavalitsustes ja mingeid täiendavaid riigipoolset täiendavat riigipoolset regulatsiooni siinkohal kehtestama ei peaks. Mina olen seda meelt, et tegelikult Eesti-suguses väikeses riigis võiks olla mingisugused üleriigilised normid küll, et, et noh, kas või noh, tegelikult on absurdne sedasama Maardu, Maardu ja Tallinna vaheline viinaralli, et kogu Eestis võiks kehtida üks kord, millele juhtis tähelepanu ka Keskerakonna juhatuse liige Peeter võsa. Jah, ja millele juhtis ka tähelepanu majandusminister Juhan Parts. Selles mõttes on võsapart sõrmele ja, ja mina olen nendega täpselt samamoodi on meil Ma ma ei, mul ei ole nagu raske midagi lisada, sest kaks kuud tagasi, kui ma siinsamas saates olime Lauri ja Peeter Kaldre ka, siis siis Laureli siis sama asja, et mis ma arvan, et mis võiks olla see mõistlik majandus- ja mõtlesin, et toona välja selle, et noh täpselt sõna-, mis ainergi praegult, et et noh, esimene peaks olema üks selge kord üleriigiliselt kehtima üks, seesama põhimõte, on see siis kas lubada või keelata, aga see, et, et meil käib siseturism, alkoholi siseturism, see nagu kõige nõmedam mõttetum, siis tulevad ka need purjus peaga sõita, see soosib ja mis iganes on ju Lätis muide, kehtib üleriigiline kord 10 kuni kaheksa. Selles mõttes on kahtlemata See plaan, mingi ühtne, selge süsteem, mis on väga õige. Aga siin tekib kohe küsimus, et millisest kellaajast siis lähtuda ja kas see kellaaega üldse oluline, kui kui ta ühtib kaupluse lahtioleku aegadega ja suuremates kettides päris mitmed kauplused on lahti kella kuni 23-ni siis kas võiks alkoholimüügi piirang hakata kehtima varem, kui kauplused suletakse, või nii, nagu soovib seda Keskerakond või tuleksin ikkagi lähtuda väga selgelt? Nii-öelda majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi põhjendused on minu meelest kauplemisele? Ta ütleb muidugi seda, et, et kui, kui suuremad kaupluste ketid tõepoolest on lahti kella 23-ni õhtul ja alustatud kella üheksast hommikul siis siis kauplemisel loogika järgi võiks see piirang tõepoolest kehtida nagu vastavalt siis välja kujunenud kaupluste lahtioleku aegadel. Ma ei usu, et need paar-kolm tundi oluliselt alkoholi tarbimist soodustaksid. Või või statistiliselt kuidagi näitaksid, et nüüd kaheksa ja kella 11 vahel õhtul ostetud alkohol tekitab suuremaid probleeme, kui alkohol Eestis juba üleüldse niikuinii tegid. Nüüd sa enam muidugi riski kohe rünnak karistust arestirünnakutega. Sind siia lisanud, ma tahtsin siia lisada seda. Aga teisest küljest, aga teisest küljest ei tunne ma ennast absoluutselt häirituna. Praegu Tallinnas kehtivast piirangust. Tõelist mitte. Ma ei ole kordagi tabanud ennast olukorrast, kus ma peaksin paaniliselt kella vaatama. Et kohe saab kaheksa paganat ma ei saa enam pudelit õlut või pudelit veini osta. Ma ütlesin, mina tunnen häirituna, ma võin kohe öelda nii, kui ma lähen tavaliselt õhtul kuskil kella seitsme ja kaheksa vahel lähen poodi süüa ostma ja siis tuleb poes pidevalt see kõlaritesse reklaam või teade, et alkohol ära. Vaat see mind häirib küll, et ega tegu noh, niimoodi, et sa köetakse üles. Mees osta nüüd ta kastiga kellele see mind häirib? Mind häirib just selle selle juures võib-olla võib-olla pigem seik, et paljud normaalsed inimesed pärast seda on rääkinud, et nad on hakanud rohkem jooma, sellepärast et nad ostavad igaks juhuks alkoholi kokku ja kui sa piisavalt kaua vaatad viinapudeliga Sa pead selle lahti ka ja, ja siis hakkavad jooma ja tegelikult korralikud inimesed, kes muidu võib-olla ei varukski endale nii palju alkoholi, aga sellest piirangust tingituna tunnevad ennast kuidagi ahistatuna ja kuhjaga endale koju alkoholi kokku siseneda hakkavad ja kodus rohkem jooma ja tegelikult see soodustab alkoholismi, aga, aga hoopis palju tõsisem probleem on siinkohal minu arvates peidus peidus milleski muus, sest need, kes juba joovad, ega neid enam ei peata selles mõttes, et et, et ega selle piiranguga kedagi nagu kedagi joomisest kõrvale hoida ei saa, aga me ei ole kuulnud mitte ühtegi programmi selles suunas, et kuidas tegeleda nendega, kes ei ole veel viina sude viinapudelit suule asetanud. Kes, kes on noored inimesed, lapsed isegi, kuidas nendega tegeletakse. Ma ei ole kuulnud Tallinna linnalt mitte ühtegi väga selget sõnumit selle kohta, et me oleme eraldanud nüüd näiteks kas on alaealiste komisjonist, mis tegeleb, et me oleme eraldanud neile rohkem raha, et nad lastega rohkem tegeleksid. Täitsa pööratakse sellele probleemile oluliselt rohkem tähelepanu, et igasugusel alkoholi ennetamise, alkoholi, joomise ennetamise, alkoholismi ennetamisele suunatakse raha, mitte midagi sellist ei ole kuulnud, me kuuleme ainult mingisugust jama sellest piinast langust, eks ole, mis on juba inimesi lõpuni ära tüüdanud kus on, kus on kasvatus ja, ja just nende inimeste kasvatus, kes on nii-öelda tulevik, mina, mina ei ole seda aru saanud. See on igavikuline probleem, ehk siis ma arvan, et et lõpuni ei ole seda probleemi võimalik lahendada üheski riigis, aga kindlasti on ennetuste vajalik ja ilmselt saab seda ennetust teha ainult ikkagi läbi mingisuguste noori või lapsi. Noh, loodetavasti mitte laps, vaid noori vaimustavate tegevust. Ega siin muud retsepti ei olegi, aga, aga need need padujoodikud, kes alaealiste käest raha saades neile pudeli viina toovad, need olid nõukogude ajal, need on täna ja need on ka homme olemas. Noh, me loodame, et need, nende noorte arv, kes on valmis paali alusele raha andma, et nad pudeli viina ostaksid, neile nende noorte arv vähenenud. Aga tegelikult on siin siin on ikkagi väga palju teha omavalitsus ja, ja sa viitasid Tallinna linnale kõigile omavalitsustele tegelikult võimalus alkoholilubade andmise või mitteandmisega väga selgelt piirata just nimelt sedasama alkoholi müüki ja alkoholi kättesaadavust. Siin ei oma kellaaeg, minu meelest ta tähtsust võib vabalt müüa kella 23-ni õhtul ja alustada kella üheksast hommikul. Aga see koht, kus ma alkoholi saan, peab olema ilmselt turvaline, iga iga putka ei tohiks saada alkoholimüügiluba ja see on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja see on üks neid kohti, kus, kus on võimalik ka ka sedasama alkoholi kättesaadavus noortele piirata. Kujutage ette, kui kassasabas seisab, kahjuks on kassasabad Tallinnas vähemast tehtud, kaasa sabas seisab 30 inimest, siis ühel selgelt alaealisele on väga keeruline alkoholi osta, sest ilmselt juba need pilgud, mis teda kuklas saadavad, on piisavalt nagu ehmunud või karmid. Kusagil keldripoes, mis võib olla päris korralik, aga kus lihtsalt on vähe inimesi, on see on see kindlasti palju, palju lihtsam ja seal oma kohaliku omavalitsuse pädevuses. On teile siinkohal ikkagi ka üks küsimus, millest, mis sai ajendi ühest SL õhtulehe neljapäeva neljapäevasest juhtkirjast, milles siis leitakse, et alkoholipiirangutega tegelikult majandus- ja kommunikatsiooniministeerium astub ühte paati nii-öelda Keskerakonnaga, püüame ennast vastustada Reformierakonnale ja see tegelik eesmärk ei ole üleüldse mitte mingisuguste piirangute kehtestamine laiemas mõttes, vaid pigem ikkagi on eesmärk see, et vastustada siis Isamaa ja Res Publica liitu, Reformierakonda näidata seda, seda tüli suuremana ja võib-olla tulevikus siis juba mõelda siis koalitsioonitegemisele Keskerakonnaga, ehk siis oleks justkui soov tõrjuda praegu ülipopulaarne Andrus Ansip võimutüüri juurest eemale. Noh, vandenõuteooriaid on, palju on ja et neid vaati nagu, nagu publitseerida isegi Simson, kas sealt midagi tegelikult, aga mina arvan, et siin siin see küll pikapeale päris päris ajakirjanik on päris ikka liiga sinisilmselt kuulanud mõne poliitiku juttu, et mina julgen pigem teha siin ennustuse, et et ennekõike ajendatuna aprillisündmustest on Eestis. Ma pakun tekkimas esimest korda võimalus, et me saame valitsuseks, on kogu kogu valimistsükli ametis, et miks seal põhjuseks on, et noh, võib-olla meenutada varasemaid kordi, et siin on sääst, taktika alati olnud üks ja sama, et Reformierakond valimiste eel vastandame keskerakonnale, mängib ennast välja nagu peamise alternatiivina. Seetõttu ei ole neil võimalik kohe valimiste järel Keskerakonnaga koalitsiooni teha, tehakse tehakse siis nii-öelda kolmikliit, kas siis sotside, aga või eelmine kord siis Res Publica ja Rahvaliiduga tahate, on kaks parempoolsed ja üks vasakpoolne erakond, mis tagab siis selle, et see valitsusliit esimese aasta-kahega suudab Reformierakonna põhivalimislubadused ära täita. Ja siis hakatakse valimisteks valmistuma, koalitsioon läheb lõhki ja, ja Keskerakond on ootevalmis kohe ja ootab siis, et kui kandikul, et seda ettepanekut, et koalitsioon ja nii on olukord teine keskel olnd aprilli sinusse tõttu kaotas oma eestikeelsed valijad Keskerakond. Toetajaskond ei kaotanud kõiki, aga, aga see toetus on märgatavalt kahanenud alla 10 protsendi, eestlaste seas. Aga Keskerakonna toetus praegu püsib suuresti venekeelsetel valijatel ja kui Keskerakond teeks praegusel hetkel koalitsiooni Reformierakonna siis Keskerakond riskiks ikka väga-väga paljuga. Ja seetõttu ma arvan, et selles erakond ka Reformierakond ka ja ma seetõttu ma arvan, selles valimistsüklis see mitte viimased kaks või kolm korda töötanud skeem klassikaline skeem. Ei toimi. Ja, ja me ei näe selles valimisteks tsüklis keskija ja reformi liitma. Jah, või kui mingit liitu võib sündida, mille sündi on väga ebatõenäoline, millele Ekspressis umbes sarnast loogikat aluseks võttes. Täna ahtria Argo Ideon vist olid need, kes kirjutasid, on siis see, et, et see koalitsioon sünnib hoopis siis kahe praeguse valitsuspartei ja Keskerakonna ehk siis Isamaa Sotsid ja Keskerakond põhjal. Aga ma arvan, see on ülimalt ebatõenäoline, et see võiks siin. See lihtsalt on isikutevahelised vastuolud nii suured, et seda ei saa sind. Jah, me peame kindlasti arvestama seda, Ma ei ole seetõttu Mingi mingi mind, viina, asja ja valitsusliidu lõhkenud, ma arvan, et Eesti poliitikud on piisavalt pragmaatikat, et mitte sellepärast nüüd küll koalitsiooni lõhki, aga jah, noh, samas, eks ole. Jänkud ilmselt meenutavad siin eelmisi valitsuskriise ja noh Eesti on ju tegelikult riik, kus merre sattunud kanister bensiini võib valitsuse kukutada, et aga, aga ma olen Urmetega 100 protsenti nõus, et see viinamüügi keeld või selle viinamüügikeelu arutelu tagant otsida. Erakordselt tõsiseid lõhesid praeguses mõrasid praeguses valitsusliidus on põhjendamatult, see ei vasta mingil moel tõele. Nii me jõudsime seisukohale, et piirang tuleks kehtestada ja üleriigiline ühtne piirang oleks kindlasti õigustatud sellega mõist muidu muidu tuleks. Et kui, kui see piirang kehtestada kaineriga 100 protsenti nõus, et lähtuda sellest et milline on see olemasolev nagu suurte kettide nagu Milmann siin kaitseks mingeid suuri ettevõtjaid, Raimond, et pigem nagu tarbija seisukohalt oleks see, et oleks need ajad seotud sellega, kui kaua suuremal kapsel lahti Nii nüüd tahaks rääkida romantikast. Ja põhjus on väga lihtne, nimelt sellel nädalal läbis riigi kogus esimese lugemise uus perekonnaseaduse eelnõu mille kohta mul on küll tunne, et selle eelnõu on kirjutanud poissmehed justiitsministeeriumist kellel on elus olnud võib-olla üks heal juhul kaks tüdrukut, praegu. Aga mitte midagi tõsisemat. Ja see perekonnaseadus on pälvinud juba ka väga tugevat kriitikat, mida mina olen küll. Kuulnud, et selle taga noored neiud justiitsministeeriumist, aga noh, võta see o. Seda seda karjäärihimulisi vange tundub selle eelnõu sisu, nimelt siis justiitsministeeriumis valminud eelnõuga ootame ära senise korra, mille järgi on abielu jooksul ostetud naise ja mehe ühine vara ja eelnõu jõustudes oleks peagi nii, et abikaasa on vaid nende asjade või kinnisvara omanik, mille ta on muretsenud isikliku raha eest ja kuidas üldse sellisel juhul sellises abielulises suhtes seda isiklikku vara hinnata. Ma tahan. Mind nagu kui ma, kui ma mõtlen selle abielu perekonnaseaduse eelnõu peale, siis, siis esimese hooga jätab täiesti külmaks sest et noh, ma ei kujuta ette, et kaks inimest, noort inimest või kes otsustavad abielluda ja selle ametlikult vormistada seadust loeks, miks nad luge mingit seadust See on minu jaoks täiesti arusaamatu ja teiseks, kui keegi nendest noortest abieludest loeb seadust ja hakkab esimesest hetkest korjama lauasahtlisse tšekke oma otsusega siis on tegemist tõelise seada, kellest tuleks kohe lahku minna. Absoluutselt päeva ajatus lahkub selles mõttes abiellu ja eks see seadus nagu, nagu puudutada ei tohiks, et keegi ei abiellu teise inimesega tugedes seadust. Ja ma oponeerin selgelt neile ajakirjanikele, kes väidavad, et uus perekonnaseadus suretab romantikat. Et seadus ei suretega ega puhu romantikat lõkkele. Küll aga on. Fakt see küll, aga see on üks parimaid pealkirju sellel nädala ajalehtedest. Kuni lang meid lahutav oli. Teine õeks. Parimaid parimaid parimaid pealkiri, küll aga on selge, et noh, abielulahutus on karm värk ja emotsionaalselt keeruline, valus kõigil. Ja, ja tegelikult kõige ideaalsem on siin ikkagi kahe inimese omavaheline kokkulepe ja me eeldame, et noh, inimesed on üksteise suhtes viisakad ja, ja, ja hoolivad ka pärast abielulahutust ja laste suhtes, aga me teame, et kõigi puhul see nii ei ole. Ja siin tõepoolest hakkab nüüd toimima seadus. Aga kuidas hinnata ikkagi seda, et kus võib nõrgema poole ehk naisterahva seada seada enamasti probleemi, et kui arvestada, et naine on võib-olla siis abielu jooksul lapsed sünnitanud, tal ei olegi võimalus olnud nii palju raha teenida kui, kui mehel ja, ja siis ja siis veel hakatakse lauset, mina ei ole seda seadmenti lugenud. Otsast lõpuni läbi, ma olen seletuskirja lugenud, seletuskirjas oli ka üks lause selle kohta, ega ta et umbes umbes niimoodi, et ega see olemasolev uus või uus kord ei muuda põhimõtteliselt suurt midagi. Et kujutad ette, et kui siiamaani on see, et et võtame nüüd märgi, aga kui mainiti check-check ei korda, mis siis saab, on ju korje korje, tähendab aga eeldan, et enamus, enamus inimesi korje check siis ära ütle, läheb siis ei ole millegagi tõendada seda kes, mida on. Et kas, kas, kas, kas see, tegelikult see seadus üldse mitte midagi reaalselt ka muudab? Ta muudab kindlasti seda, et abielu jooksul soetatud ei ole sellisel juhul enam ühine vara, mida siis, mis siis lahku lüüakse, vaid siis lüüakse väga selgelt nende sisendite järgi see asi lahti. Esimees on ostnud auto. Aga kust sa tead, et mees on ostnud näiteks mikseri, milleks tõend, et kui sul tšekki ei, tähendab tegelikult? Minu mina sain ka niimoodi aru, et tegelikult on ikkagi kui, kui, kui need inimesed, kes omavahel lahku minnes kokku leppida ei suuda ja neid paraku et inimesed on erineva lastetoaga inimesed on erineva ellusuhtumisega, lahkumineku põhjused võivad olla väga erinevad siis ikkagi ikkagi läheb asi kohtusse ja mina olen ikkagi aru saanud, et minister justiitsminister Hongkongi öelnud, et ega ka uue seaduse põhjal, kui ei suudeta kahvleid ja nuge ära jagada, siis kohus otsustab kolm kahvlit ja üks lusikas, kas mehele kolm kahvleid ja kaks lusikat naisele? Selles mõttes tõepoolest tõepoolest suurte muutub? Pigem on, pigem ma tuleksin tagasi, et ega, ega tegelikult sellist keerulist institutsiooni nagu abielu reguleerida seadusega ongi väga keeruline, sest abielu ei vastuta seaduse seaduse mõistes või seadust lugedes. Ja noh, ma loodan, et suurem hulk inimesi ikkagi suudavad ka viisakalt lahku minna ja ja, ja viisakalt edasi elada, aga pärast lahkuminekut ilma et nad peaksid seaduse poolt abi otsima. No siinkohal võiks selle teema lugeda, lugeda lõppenuks, ootame huviga asja arutelu, selle aset leiab. Mul on hästi kiiresti ühe lause, selle seaduse nii põgusalt kui ma nagu nägin, selle seas on üks väga kuldne lause. Et kõik kuulajad vist mõelda, et kui kui, kui palju läks aega sellise lause väljamõtlemise aega läks lapse isa on mees. Sihuke lausena. Muuseas, maailmas võib-olla on see vajalik likvideerida. On suutnud defineerida mõiste lapse isa. Seaduse mõistes on lapse isa uue seaduse mõistes lapse isamees. Muidugi praegu kehtivas seaduses seda definitsiooni ei olnud. Sel juhul on ju keeruline, aga, aga siin kindlasti sekkub võrdaja soolise võrdsusega õiguslikkuse volinik. Väikeselt. Meie saade hakkab vaikselt läbi saama ja enne kui me päris ära lõpetama, tahaks ma õiendada ära ühe väikese küsimuse, mis on siis seoses eelmise saatega tekkinud, kus ma väitsin, et et ristiusk oli Eesti aladel juba enne ristisõdasid ja selle peale haaras sule tänulik raadiokuulaja või tähelepanelik raadiokuulaja Heimar Lenk ja kirjutas siis viienda septembri kesknädalas. Kuidas ta kuulis minevikku moondajaid oma kõrvaga ja põhjendab ta siis minupoolset minevikumoondust sellega, et ta oli tõenäoliselt siis enes järgi vaadanud, kuidas Eestimaa risti unustamine tegelikult käis. Kuid ma tahaksin siinkohal siis tähelepanelikult raadiokuulajale Heimarile tuua. Omapoolsed selgitused ja põhjus on väga lihtne. Tõenäoliselt ma olen teoloogiat õppinud sama kaua kui tema partei ajalugu või isegi pisut rohkem ja sellepärast ma tooksin siinkohal võib olla küsimuse, mille võiks ülesse visata ja mille üle võiks kirikuloolased ajaloolased võib-olla edaspidi natukene mõtteid mõlgutada, nimelt siis andmeid ja ja, ja fakte selle kohta, et ristiusk võis eesti aladel olla enne ristisõdasid, on on näiteks olemas arheoloogilises materjalis näiteks Tallinna lähedal saha kabel ning ka Tartu Jaani kirikus leitud väikese puukabeli jäänud Sa oled, mis on dateeritud aega enne ristisõda. Lisaks loovad kristlikud matused, laibamatus mitte põletamine surnunäoga itta, vähemalt 12. sajandil, samuti siis enne ristisõdasid. Samuti on loogiline oletada, et kui Eesti naabruses asuvatele kevadel Venemaal ning Skandinaavias oli kristlus juba kanda kinnitanud ning nende aladega tihedalt suheldi, siis pidi sealt tulema mõjutusi ja tõenäoliselt kujunes siis välja alguses mingi selline sünkratistlik vaheusund, mis sisaldab elemente mõlemast, nii vanast kui uuest ja ja seda võib samuti just Skandinaavia eeskujul oletada. Nüüd siis sellest, et kogu kontseptsioon Eesti Vägivaldsest ristiusus stamisest, mis aluseks eesti rahvusideoloogiale on loodud 19. sajandil peamiselt Jakobsoni poolt alates tema isamaa kõnedest. Siinkohal tuleks siis märkida, et rahvaluules ehk siis rahva ajaloolises mälus ei ole midagi, sellest ei ole sellest mingeid jälgi, küll aga on märke katoliku ajast. Ja. Ma tahaks siinkohal tõsta õhku küsimuse, et, et miks me võtame seda nii-öelda Eestimaa risti usustamise küsimust nii valulikult. Kuidas teile tundub, head kolleegid. No mina esitaksin selle küsimuse, mida esitas mulle ülikoolis üks minu õppejõude. Kas Kalevipoeg oli eeposes Kalevipoeg peategelane või kõrval, tegeleb? Kalevipoegade kõrval tegeleb peategelane oli eesti rahvas. Aga mul oleks üks ettepanek, et võib-olla siin ainer sakslus nagu aidata kaasa, et, et noh et praegult käid seal sinu ja Heimar lengi vaheline debatt niimoodi, et Heimar kirjutab kesknädalas jaa. Ja sina siin vikerraadio otse-eetris niimodi vastad talle, et võib-olla ainer Ellon kutsuks järgmisesse revidentide saatesse nii Heimari kui ka sinu Lauri. Mina tahaksin, mina tahaks selle selle teema jätta siiski ajaloolastele ja kirikuloolastele ja see debatt võiks nina vaataks hea meelega. Aga minu arvates võiks toimuda Tartus kooli usuteaduskonna kiriku kolu õppetooli ja Tartu Ülikooli ajaloolaste vahel ja räägiks siis ikkagi selgeks, kuidas need, kuidas need asjad täpsemalt on, sellepärast et ta on täiesti selge ka see, et ega ristisõdadest meil ei ole väga palju informatsiooni. Meil on olemas Läti Henriku kroonika, millele tugineb siis laiemalt see ajalookäsitlus ja, ja see on siis üks selline dokument, millest lähtutakse. Mitte midagi muud ei ole, aga see on ju täiesti ühekülgne dokument, sellepärast et eestlaste mälestustest ei ole keegi midagi kirja pannud ja sellest ei ole ka midagi säilinud. Mina ka ei, ei julgeks vastandada Lauri Hussari ja ema Clancy. Ja, ja seda peamiselt sel põhjusel, et te olete erakordselt erineva minevikuga inimesed. Heimar Lenk on intervjueerinud Elton John. Seal ei ole seda. Aga ma olen intervjueerinud, fil koolitasid. Nali naljaks, aga ma loodan, et et ajaloolased kirikuloolased selle teemaga tegelevad ja las nad siis tegelevad jõudmetensiooni või ristiusu mõlema mõlema teemal ja milline Elton Johni roll siis kristlik kui maailmapildi viljelemisel või, või edastamisel on tal ka selliseid laule, mille, mille sisust võib teatavaid usuelemente välja lugeda. Kell on saanud aga 11 ja 56 minutit ning rahvateenrite saade tõmbab tänaseks otsad kokku. Järgmisel laupäeval on saatejuht Aarne Rannamäe ja siis juba järgmise nädala teemadest lähemalt, mis meid järgmisel nädalal ees ootab. On teil mingisugune kujutlus selle kohta juba olemas? Palju huvitavaid uudiseid? Viimane täispikk töönädal Päevalehest. Selleks olla palju jõudurmad ja tänased rahva teenrid olid Urmet Kook, Ainar Ruussaar ja Lauri Hussar ja soovime teile siis ilusa laupäeva jätku.