Tere taas rahvateenrite seltsi, on laupäev, seal on jõulukuu ja räägime täna. Paraku mitte just kõige meeldivama asjast, vaid streigist. Stuudios on Mayworman Postimees professor Rein Veidemann, Tartu ülikoolist ka Postimees ja Mart Ummelas siis raadio ja tehnikaülikooli poolt. Päike paistab, juhin tähele, esimest korda selle kuu jooksul. Nojah, loodame jaan veidi külmaks ka läinud, nii et äkki ikkagi valged jõuludel tulevad. Aga eelmine nädal oli streiginädal ja tõesti, Eestis toimus taasiseseisvumisaja esimene reaalne streik, senised on olnud hoiatusstreigid ja küllaltki ebamäärased ja ei ole olnud võimalik isegi kokku lugeda kui palju neid streikijaid on olnud, aga seekord oli streikijaid üle 20000 viimastel andmetel lisaks siis haridustöötajatele ja teistele TALO liikmetele, siis ka vedurijuhid ja bussijuhid ja ja teised solidaarsust üles näidanud inimesed. Kuidas teie nüüd hindate seda sündmust? Sellest on palju kirjutatud kui streigist, aga kuidas seda vaadata eesti ühiskondliku õhustiku taustal? Kui tähelepanu väärne, see sündmus on? Mai. Ma arvan, väga tähelepanu väärne mina tegelikult toetusstreiki juba siis, kui TALO sellest rääkima hakkasin, oli ka veendunud, et nüüd on aeg ka Eestis tervikuna sellised meetmed tarvitusele võtta, rääkida sellest, et meie justkui meile ei sobiks ja see oleks midagi paha, oli lihtsalt eks sellega ka natuke aidake muidugi sellele streigile kaasa, see näitab ikkagi praktiliselt seda, et noh, laua taga ei saa oma asju selgeks rääkida, mis on muidugi erakordselt kahetsusväärne, ausalt öeldes seepärast, et ma õpetajatest konkreetselt räägime, siis, siis ei oleks nad ju kindlasti streikinud, kui oleks näiteks seesama Res Publica oma oma eesmärgid ja oma ülesanded ja oma loosungid kõik ellu viidud tervikuna ka see hakati narrima tegelikult õpetajad ju sellega, et lubame topeltpalka lõpuks taandus kaheprotsendiliseks palgatõusuks, siis siis mida loodeti, mida siis arvati, et inimesed panevad suu kinni ja lähevad jälle Lointellointe oma töökohtadele ja ootavad järgmiste valimisteni. Tegelikult mul on väga hea meel, et silga aeti sirgeks mis on muidugi selgelt nähtav, et noh, kuskil keegi juba vist ütles ka seda, et see on ju seesama rahvas, kes 88 eks ole, oli loominguliste liitude pleenumil või vähemalt väga paljuski oli nende inimeste selja taga, kes loomingulistel loominguliste liitude pleenumil oli. Ma ei mõtle, ma mõtlen just seda intelligentsi tervikuna, see, see peaks natukene ikkagi panema ja isegi mitte natukene, vaid peaks palju panema mõtlema võimukandjad sellele, et et kes nende, ma ei tahaks öelda, vastas on, aga kes andis selle hoiatussignaali, see ei ole mingisugune Brucarite armee, mida arvatakse, et seda võib sellest mööda vaadata ja üle vaadata ja see ei oma nagu absoluutselt tähtsust. Need inimesed ju lihtsalt rokkareid visatakse ühiskonnas tervikuna välja. Aga see on ikkagi see, kelle peale ju kelle peale see vabariik tervikuna taastus. Minu arvamus ja see on hoiatus tervikuna. Tere hommikust, minu poolt. Minul on selle streigiga isiklik suhe ja selle tõttu mul on võib-olla natuke streikisid. Jah, jah, sest et minu põhitöökoht on Tartu Ülikoolis ja kuigi Tartu Ülikooli ametiühing Mis moodustavad 20 20 protsenti, ühendavad õpetajaskonnast või kõrgemast õpetajaskonnas Tartu Ülikoolis ja, ja, ja, ja nii-öelda assistent metoodikaid. Siiski tõmbusid sellest eemale, ma ühinesin solidaarsuskirjaga ja, ja ma tean, et minu kolleegid, paljud paljud kümneb professoride osa sel päeval toimunud loengutest pühendasid just nimelt Eesti ühiskonna probleemide käsitlemisele ja ja, ja, ja avasid nii-öelda dialoogi loengu tegelikult aine väliselt. Mul endal ei olnud sel päeval loengupäeva ja seetõttu ma seda ei, ei, ei saanud kasutada. Aga sellegipoolest solidaarne Ma olin solidaarne, andsin allkirja, ma olen isegi valmis oma tööpäevast loobuma selle nii-öelda rahalisest väärtusest. Aga nii et et, et jah, ka mina olen õpetaja ja ma usun, et see streik tõepoolest kujutas selle osa ühiskonnast nii-öelda selgroonäitamist või ütleme, teatud May, kuidas toibudes ärkamist, eks ole. Tundsid, et nad. Et, et et on kuskil piir, kus enam ei saa neid kõrvale jätta. Aga sa osutasid ühele õigele asjale, mis kui, kui nüüd tõepoolest üritame kõrgemale tõusta ja mina vabastan ennast sellest isiklikust suhtest selle streigiga, siis tegemist oli jõulisema siis osutusega sellega sellele, et sotsiaalne dialoog tuleb taastada ja just nimelt nagu sa viitasidki, et tegelikult siiamaani ei kujutanud üldse ette, arvatakse, et meie ühiskonda sügavad monoloogiline kõneleb kas valitsus või siis dialoogi peetakse, ütleme seal internetti mingissugustes nendes ja see on teatud mõttes nii-ütelda eetiline, suletud ringkond teatud keeles, aga nii tõesti avatud dialoog ühiskonnas, see on väga kaua aega puudunud ja minu meelest nüüd selles mõttes oli see streik ajalooline, mitte ainult ütleme, kui me nüüd hakkame rääkima ametiühingute seisukohalt ainult selle sellelt seisukohalt, et üks osa ametiühingutest näitas end jõuna vaid tõepoolest sellest seisukohast, et Eesti ühiskond ei saa enam edasi minna ilma avaliku intensiivse dialoogi, mis peab toimuma kõikidel tasanditel. Kuidas öelda, et ma olen täiesti nõus, et dialoogi, et vajab, peab, ma ei tea, hakkama toimuma, sest ta ei saa ka taastuda, sest teda pole ju õieti olnud. Jah, aga mulle tegelikult tundub, et ühiskond, vastupidi, ma ei ütle ühiskond, vaid võimukandjad liiguvad vastupidises suunas, sest ma sellel nädalal mõtlen kogu aeg seda meil, kuidas on käsitletud näiteks sedasama koalitsioonilepet, eks ole. Et see on minule jääb küll selline mulje, et see on peaaegu dokument, mis on pühaduse staatuses ja, ja mis on higi ja verega kinnitatud ja mida ei saa enne kolme ja poolt aastat muuta. Kuhu jääb siinse dialoogi moment, eks ole, et noh, tead, sellepärast ma ütlengi, et nüüd on hea näidata seda jõudu millegi vahepeal, muidu on kogu aeg selline tõepoolest tunnet, et valisite, leppisime kokku ja teate nüüd pidage lõuad, eks ole kuigi mulle tundub, et vähemalt pooltel ei ole sellest aru saadud külvelmites mitte põrmugi, sest ikka vehitakse sellesama koalitsioonileppega vastu rahva pead, eks ole, me oleme otsustanud. Ja see on nüüd selline. Näide no peaminister muidugi ei tulnud kohtuma streikijat ega Toompeal. Ta oli vaja kiiresti Pariisi sõita, kuigi niisugustel puhkudel siis Maal demokraatia paradigmas, katkestavad peaministrid rekvisiidid. Kui vaadata suuri streike Prantsusmaal, siis Itaalias ka Soomes endas, kui need on, tähendab, kui tegemist, vaidlused lähevad streikide nimel ja tegemist on kõige klassikalisema töövaidluse jätkamisega siis streigi näol ja sel juhul seda olukorda peetakse väga tähtsaks nii-öelda just nimelt selle dialoogi seisukohalt, et loomulikult valitsejad siis ei lahku mitte kuhugi, vaid üritavad nii-öelda saada osapooled uuesti laua taha leppida kokku, et, et, et vältida eskaleerimine. See, see on ju küsimus selles, et nagu öeldakse, ega streik midagi lahenda. Vaata, sa ütlesid õieti, see ongi nüüd. See oli vist minu meelest üks peaministri viimaseid avaldusi enne lahkumist Pariisi. Jah, et jäneseid kübarast välja ei tõmba, noh tegelikult ma tahaksin natukene nagu maha võtta selles mõttes temperatuuri, et no olgem ausad, meie oleme May intensiivsed olge ahjaa, seda küll, aga ma tahtsin just selles mõttes, et olgem ausad, et see streikule küll mingi märk, aga, aga kui suur on tema reaalne mõju ja mida üldse tähendab streigib, et meie ühiskonnas see näitas ka streik, seda, et inimesed ei saa üldse veel aru, väga palju esitatakse pretensioone, eks ju, et mis nüüd saab lastega, kes lähevad kooli, eksju. Haridusministeerium teeb etteheide haridusministri hiljemgi ei tea, mida tähendab streik kui Töövõitluse vorm väga segases seisus olid paljude, ka nende asutust töötajad, kes ei ole võib-olla organiseerunud, kas nemad ka peavad streigil osalema või mitte või muutuvad nad streigimurdjat? Tartu Ülikooli, no näiteks Tartu Ülikool, no ma ütleksin ka tehnikaülikool, mina tegin agaralt tööd oma töökohal tehnikaülikoolis, sellel päeval samal ajal ma kuulan ajakirjanike liitu, kes toetas osalenud streigi. Et väga palju sellist segast ja, ja noh, konkreetse inimese jaoks noh, selliseid lahendusi, mille puhul. Ta võib olla hinges kaasas, aga, aga kas see nüüd annab tulemuste ma tahaks, et kase võitlus ja kogu see ametiühingu liikumine ka Eestis asetaks nagu normaalselt esse voolusängi desse normaalsed reeglid hakkaksid siin kehtima, siis võib loota ka tulemusi, et noh, esialgu ta on rohkem nagu niisugune nagu revolutsioon, irooniline, kui või kui praktiline sündmus Töövõitlusel peaksid olema ka oma raamid ja, ja siis annab ta tulemusi, kuigi samal ajal nagu täna Andrus Kivirähkiga tabavalt Eesti Päevalehes ju ironiseerida, eks ju, et miks te arvata, et streik peaks olema mõnus ühiskonna jaoks, et miks peaksid kõik olema rahul, et see ongi streik, selleks korraldatakse, et kedagi ärritada ja kedagi nagu öeldakse, endast välja viia. Aga, aga mingisugused raamid, mingisugused reeglid peaksid olema ja neid peaksid aktsepteerima mõlemad pooled. Vot siin on minu meelest kõige naljakam asi, et et antud juhul siis ütleme, võim või valitsus pool nagu võttis seda endiselt, kui kui ma ei tea, kas eesti keeles seda on, aga Soomes nimetatakse nihukeseks metsa streigiks või ebamillegaalseks streigiks. Mulle tundus, et ikkagi valitsus võttis seda suurel määral, kui midagi illegaalset. Aga aga see on ju vale ju, võttis isikliku solvanguna tegelikult täiesti normaalne ühiskondlike, aga. Aga toimingu, mina arvan seda. Kõike õpitakse ja see on praegu õppimise staadiumis, tegelikult siin tuleb mitu hirmu ületada. Kas Kreeka streigi selle praktilise streigi teostamise käigus, esiteks iseenda kui töö võtja hirm, sest me teame, oli ka kooli, kus ikkagi ju tööandja ütles, pane ikka piltlikult öeldes noa kõrile ja ütles, et sai streigi. Ma arvan, et vot see suhe kõigepealt peab tõepoolest kuidagi arenema ja peab mõistma ka töövõtja, et see on normaalne vorm. Ja teine asi muidugi paljude inimeste hirme kuidagi eriti noortel on teinekord Ma olen tajunud seda hirmu, see ametiühingud, et seal on mingisugune kosutav kohutav vasakpoolsus, eks ole, ja ja seal Inimene kaotab oma vaba ja vabanähte ja midagi proletaarlased. Ja pole, tarne on täielik, ma ei tea, millega võrdväärne, et, et me, me peame õppima seda praeguses ikkagi 21. sajandi ametiühingud kui sellist, noh tegema neid võitlusvorme kasutama. Ma julgen kasutada seda sõna võitlus ära, et me areneme ka selles osas normaalsed, ei ole ju arenenud. Just ma väga õige ja ma tahtsingi öelda, et me oleme siin, Meie siin kolmekesi laua taga, aga ma loodan, et inimesed, kes loevad lehti, jälgivad sündmusi Eestis, oleme tegelikult mõneski mõttes väga olulise muutused tunnistajaks nii-öelda mõtteviisi muutuse tunnistajaks. Tuletan meelde, missuguse olukorraga oli tegemist selle aasta algul, kui kui siis mitmed osapooled nendest oli mitukümmend osapoolt kirjutasid alla ühiskondliku leppe memorandumid, sealt hakkas asi liikuma ühiskondliku leppe suunas, siis siis kuidas rünnati seda ühiskondliku kui niisugust ühist on ta kui niisugust sotsiaalse lepete erinevate tasandite ärme siis lepingulist, kui üldse, kui niisugust tähendab ja, ja pidevalt. Aga, aga see protsess siiski liikus edasi ja kinnistas tõepoolest, ütleme mõtteviisi käigust ühe sõna hakkas teda rehabiliteerima, seda et on ühiskond on võimalik kokku leppida väga laial pinnal ja, ja, ja nii see arenes ja nüüd tuleme ametiühingute juurde täpselt samasugune protsessi. Tunnistame oleme nüüd, eks ole, et ametiühingud kujuta end, ei ole enam seda niisugust tõepoolest tuusikute jagamise ja, ja mingi partei tööriistana, vaid ta on tõepoolest siis üks kodaniku organiseerimise viisi, mis on iseloomulik kodanikuühiskonna, tähendab tegemist on ka ikkagi minu meelest ka olulise sammuga liikumisel kodanikuühiskonna poole, mis praegu noh, tõlgitakse ainult ütleme mingite seltsi liikumiste kolmanda sektorina, aga ametiühingud on siiamaani ikkagi olnud, nagu öeldakse perifeerias ja neil on vaadatud ka avalikus arvamuses, on vaadatud neile nagu mingisugusele nõukogudeaegsel jäänukile. Nii et selles mõttes on väga oluline pööre praegu toimumas ja tahtsin lisada veel maile veel seda, kui sa ütlesid, et et tõepoolest, et me peame õppima, et õpitakse ja me peame, tähendab nüüd. Aru saama, missuguste muutustega on tegemist, tuleb ka tõepoolest mõningatest väga olulistest ebamugavustest üle saada. Seda, et meie sinuga oleme töö, mitte töövõtjad, ütleme oma tööjõumüüjad jah. Aga väikeses ühiskonnas nagu Eesti meie tutvusringkonnas võib-olla inimene, kes on meile töö, meie tööjõuostja ühel hetkel me ei saa temaga. Me olemegi, suhtleme temaga viisakalt, kas isegi kasvõi sõpradena ja, ja kas või isegi lähituttavatel. Aga mingil hetkel me istume laua taga hoopis teises rollis ja mina olen tõepoolest oma tööjõu müüa. Ja meile meie ostja on meile tuttav inimene ja ma pean teile ütlema seda, ma ei ole nende tingimustega nõus, kuigi ma tunnen sind hästi. Vaat see on see Eesti ühiskonna väiksus. Muide, seal on osutatud ka tähelepanu, miks on väga rasked niisugused noh, niisugused tööjõuvaidlus või töö ja vaidluste vastandumised, sellepärast et isegi noh, kasvõi siin need lepitajad, riiklikud lepitajad ja On tohutute niitidega seotud ju oma nii-öelda tutvusringkonda sõprusringkondadega ja vot seal need jagamised on väga rasked muidugi suhtes ühiskond pole üldse probleemi. Siin personaalsus on nii suur ja ja mul ei ole probleem. Nojah, kui tuletised Mine riiklik lepitaja Henn Pärn läks Publicasse ja praegune riiklik lepitaja Mõõdukate liige siis lähevad asjad eriti kurioosseks, aga mulle tundub, et siin on veel üks asi, et kui erakonnad tohutult mõtlevad sellele, kus need liidrid võtta, kustuta neid inimesi ja mille kaudu oma ideid ellu viia ja me teame, et see on terve, terve selline managemendi pool, kes sellega töötab, siis ametiühingud ei ole ju selle probleemiga veel tegelenud ja ma julgen küll öelda, et Eesti ametiühingutel puudub ju sellised karismaatilised juhid puuduvad sellised, kes suudaksid tõepoolest enda järel nurka viia neid inimesi ja selgitada neid ideid. Kas nad on siis olnud, ma mõtlen ametiühingute keskliidu, kas nad on olnud parteiliselt seotud, eks ole, või, või, või on nad siis liiga vanad ja kannavad mingisugusel määral paratamatult seda vana taaka, isegi kui nad on väga tublid inimesed, nagu ma mõtlen, TALO esimees aga ikkagi mingisugune taak on, et ka see uued juhid tegelikult, kes üldse teisiti vaatavad, sellele ametiühingu liikmed? No see on oluline minu arvates personaalne aspekt, ma ei tea, ei ole. See on kahtlemata ametiühingute keskliitude, me vaatame seda asja praegu keskliitude tasandil, meil on ametiühingu liikumine mingil määral nagu pea peale pööratud, sest meil ei ole olemas juba Eesti taasiseseisvumisel tegelikult kesk või keskliidu aga samal ajal need all või haruametiühingud olid ju tegelikult formeerumata või olid nad vanad ümber formeerumata alles tekkis, hakkas tekkima tasapisi uusi ametiühinguid ja tegelikult mida mina tahan öelda, et kui tänasel päeval ütleme, ametiühinguliikumine on jõudnud juba tuttava küpsuseni, siis kõige kummalisem on see, et tööandja poolelt ei ole jõutud samasuguse küpsuseni. Meil on ka olemas Tööandjate keskliit, aga katsuge leida tikutulega Tööandjate ühendusi, mis oleksid nõus hakkama läbirääkimisi pidama. Ma olen sunnitud rääkima ajakirjanike liidu nimel, kellel ei ole siiamaani ühtegi vastaspartnerit, keegi ei ole nõustunud, näiteks ajalehtede liit või Ringhäälingute liit ei ole nõustunud üldse mitte kohtumagi, rääkimata läbirääkimistest. Nad ei tunnista ennast Tööandjate poolt, ei olegi teist poolt ja mida siis teha sellisel juhul, kellega peaks läbi rääkima? Ainukene, kellega on seni ajakirjanike liit saanud läbi rääkida, on avalik-õigusliku ringhäälinguga, sest seal on olemas ringhäälingu nõukogu ja, ja nüüd on ka ringhäälingu nõukogul volitused läbirääkimisi pidada, aga nagu me näeme erapoolel seda ei ole tegelikult kriitiline, on ka see teine pool, Tööandjate keskliit on olemas, kolmik istub koos, kolmik istub koos, midagi otsustatakse, aga kas see jõuab ka alla harudesse konkreetse tööandjani, kellest siin Rein rääkis, kellest suur osa on ju väikeettevõtete juhid, kellel on võib-olla ainult alla 10 töötaja ja kes mõtlevad õudusega, et sinna tekiks mingi ametiühingurakuke. Nii et noh, selles mõttes see korrastumise protsess on ikkagi väga-väga suur. Nojah, see on seesama küsimus, et võistlevad ühelt poolt Tööandjate keskliidu esindaja ametiühing, ametiühingute keskliit ja valitsushinnad ei ole ka, nad ei saagi kõikide asjade üle otsustada, sellepärast et kõik ei kuulu nende pädevusse, ütleme tervikuna riik ei ole ju kõikides kõikidele ka tööandja talule ta suuremas osas oli, eks ole, sellele oli. Oli ka tööandja antud olemas, antud juhtumil. Tööandja olemas, aga on ju väga paljusid harusid, kus ajakirjanike liidul ei ole ju mõtet jumala pärast mitte riigiga läbi rääkida, sest riik ei ole tööandja, arvestades, et suurema osa väga palju ajakirjandusest on erakätes. Just nimelt, no vot, see on sulle. Või me peame arvestama muidugi ka meie ja väga paljude siis sedalaadi mõtlevate inimeste oponentidega, kes nagu meie siin laua taga oleme, oponendid ütlevad ühte. Et tähendab, nemad ütlevad üht, et Eesti vajagi seda tüüpi ametiühinguid nagu seda ütleme siin lähiümbruskonna riikides ma pean siis lääneriikides on või väljakujunenud traditsioonilised nende meelest tähendaks tagasi minemist 19. sajandi lõpus puu 20. sajandi algusesse ja et et Eesti fenomen seisneb selles, et me siirdume otse nii-öelda postmodernistlikus poliitikas, ühiskonda ja nii edasi ja toovad Suhteliselt arvestatava argumendi lauda ja see on see, et Eestis on väga palju inimesi, kes on iseenda tööandjad, mis nemad peavad tegema millal nemad, mis ametiühingu, nemad ja tööandjad ja on ka ühtlasi töövõtjad. Nii et teatud mõttes siin ütleme siis vaidlemis ruum on kahtlemata olemas, et küsimus selles, et kas Eestis kui ametiühingu liikumine kujuneb välja tõepoolest oma reljeesusega, nagu siin juttu oli üks haruametiühingud paljudes valdkondades pole üldse aru ametiühinguid olemaski ja, ja, ja samal ajal ka tööandjad siis nii-öelda lektistuvad haa, nii-öelda harude tasandil all subjektide tasemel. Et, et Eestis niisugust asja leitakse, et et see Nagu tagasiminek, jahvad oponendi oponeensule. Milline minule meeldiks ka muidugi ausalt öeldes. Et kindlasti streike ei oleks ja mulle ma ütleksin, peaksin normaalses, kui need asjad tõepoolest lahendatakse, kui nüüd seda tähendab postmodernistlik laua taga ja ja ikkagi noh, ütleme esindades tõepoolest seda osa täiesti, esindades mitel, lõigates isiklikku profiiti mingisugust, kui saadakse jumala pärast kokkulepped ja mõlemad pooled saavad aru, kus on ratsionaalne ratsionaalselt kokkulepped, millised on riigi ressurssid, jumal hoidku, aga miks siis ei tehtud seda, miks siis ei jõutud, mispärast see 20 tuleb pidi siiski välja tulema, järelikult see on objektiivselt, tekkis selline olukord ja mulle tundub, et süüdi ei ole mitte need inimesed ikkagi, kes välja tulid. Eks ole. Nii et ma, ma ei taha Kus ja, ja ma ikkagi tahaksin, tähendab selle streigi tähendust jälle tõsta nii-öelda astme võrra mitte selle tõttu rajada võib piirata üksnes tõesti ametiühingute ja üldse üksnes amet ja üksnes ametiühingutega tervikuna vaid ikkagi just nimelt asundusega sellele, et tegemist oli. Seesuguse manifest statsiooniga, mille kaudu anti kogu Eestile selge nii-öelda sisse sisesisemine, sõnum, et, et et on, on igal riigil ja, ja, ja, ja kooslusel mitte siin riigis on olemas väga selgelt ka esile toodav nii-öelda ühiskondlik aspekt ja inimlik aspekt, küsimus on ikkagi selles, kas riik inimese ja ühiskonna päralt või siis riik kujuneb välja ise juba teatud niisuguse noh, kokkuleppena nii inimestevahelises suhtlemise kui ka ühiskonna erinevate subjektide vahel. Minu meelest on sõnum selles selles suunas, sest seda on ju ignoreeritud, meil on ikkagi väga paradoksaalselt, meil on ikkagi ainult ütleme see esindusdemokraatia erakondade keskne, valitsuskeskne aga samal ajal ütleme, see teine pool on kuidagi kogu aeg niisugusena kas miinusmärgiga või ta on lihtsalt perifeerne. Selles oli minu meelest selle streigi sügavendusel Ma tahan öelda, et viimaste päevade ja selline kõige parem senine napp lause ja mis minu arvates väga hästi iseloomustab seda Eesti ühiskonda tuli muuseas sedasama esimesel märtsil, kes asub Soome Teaduste Akadeemia presidendiks. Raimo väiline, need, kes ütles oma lühikeses intervjuus, viitas ka Eestile mõningatele probleemidele ja ta ütles, et väga ilusti öeldud turumajandus ei tähenda turu ühiskonda ja vot see on Eesti, et Eestil on pandud sinna võrdusmärk. Vot see ongi meie sõdade lahendus. Väga hea, et sa selle näite tõid, sellepärast et kui ma mäletan, siis selle artikli juures oli ka üks graafik jah, SKP kasvukoht ja tegelikult kui me nüüd vaatame seda konkreetset streikija TALO kui organisatsiooni TALO tegelikult vaste, noh, Soomes on Agav akadeemiliste ehk siis harit haritlaskonna ametiliiduks nimetatakse seda tegelikult, kui me nüüd mõistetes olema täpselt ametiühingutega nimetatakse neid sinikraede ühendusi ja ameti liitudeks valgekraede. Tegelikult on ju küsimus TALO streigi puhul ka vaimse töö ja intellektuaalse omandi väärtustamises. See, mille eest on ja, ja eriti Põhjamaades võideldud, et ei saa nagu osta vaimset tööd alla tavamiinimumväärtuse. No Eestis ma tean, et näiteks on suutnud ennast selles mõttes väga selgelt deklareerida näitlejate liit kes on kõigile liikmetele nii-öelda kategooriliselt elanud, eks ju, alla, alla teatud taset esinemast, eks ju, ja kui noh, nad teevad seda, mis nad ähvardab sellega sealt väljakukkumine, eks ju, et me jõuaksime ka sellele tasemele, et vaimset tööd, kui seda aktsepteeritakse, seda ostetakse, et seda ei tohi müüa alla omahinna ja siis hakatakse ükskord ka seal ühiskonna kõrgemal tasemel. Aga need ettevõtjad, eks ju, kes ostavad seda vaimset omandit, hakkavad mõistma, et ei saa odavalt kokku osta. See on tähtis, on nagu tsunftimõtlemine, et sa oled, kui sa oled juba meister, eks ju, et sinu tööd ostetakse, siis sa ei saa enam müüa nii odavalt nagu sell. Ja vot selles suunas peaks ka nägu liikuma, sest minu meelest noh, õpetajad, aga seal oli ka teisi diaatorite töötajate, eksju, onu muuseumi raamatukogudes noh, meil näiteks tehnikaülikooli raamatukogu streikis, et ka nende inimestel on see vaimsel tööl, on mingi miinimumväärtus, me ei saa seda osta allapoole seda väärtust. Sellisel juhul tuleb ühiskonnal leppida lihtsalt sellega, et, et meil ei ole selliseid teenuseid. Valitsusjuht ütleb, eks ju, et umbes ütles jänest kübarast välja tõmmata, aga vabandage väga siis peab ühiskond kusagilt mujalt kokku hoida. Ei saa nii et näiteks kaitsejõududele antakse kogu aeg, eks nad nõuavad ikka veel juurde juurde juurde, eks oli väga palju selliseid saare, kus raha läheb, nii et tolmab. Minu arvates oli Reinule, ma tahan veel öelda, et minu arvates oli sellel streigil siiski veel üks aspekt, mida need Mart väga hästi välja tõi, tegelikult seesama, et me oleme suhteliselt liikunud vahepeal individualismi poole, no igaüks meie mentaliteeti ja kogu loosung on olnud ja ka suurem osa, et uppuja päästmine on uppuja enda asi ja võta ikka see ära võtavaid, võta õng, eks ole, ja kõik need asjad on olnud kaudselt sellele. Loodame seda individualismi edasipüüdlikkust minu arvates tegelikult see, mida sina ütlesid, näitab samuti seda, et paneme seljad kokku, siis saame paremini, eks ole. Et sõna kollektivism on ju meie jaoks issand, see on õudusunenägu, eks ole, ma ei tea, just kas utopistid meelde tulevad, aga no Lenin tuleb ja Marx tuleb täies oma ilus, eks ole. Et see kahektivism on ka kuidagi negatiivse tähega tähendusega olnud. Nii et, et see on ka, jah, Mart, minu arvates on seega Just ma olen täitsa tsunfti mõte, et siis ka inimesed tunnetavad, et nad aktsepteerivad oma selles ühenduse, selliseid inimesi, keda nad peavad endaga võrdväärseteks, eks ju, saad aru, see tõstab nagu selle kutsestandardit, ütleme kutsestandarditest Eestis ju ei taheta ka rääkida, eks ju. Noh, see sellest on seal nagu kuum kartul, mida on kogu aeg pööritatud. Et me ei räägi kutsestandarditest, aga see on ju ka see küsimus sellest samast asjast. Millisel tasemel seda asja antakse, kui praegu räägib, eksju tuleb, aimed räägivad, tuleb heale õpetajale anda küll, aga kes otsustavad selle, kes on hea õpetaja, tule jumal appi, selle saavad õpetajad ise ainult otsustada, mitte seda ei saa keegi väljastpoolt otsustada, seda ei saa otsustada lapsevanem ega ei saa lapsega ei saa kooli direktor ega haridusminister, seda saavad ainult õpetajad kollektiivselt oma tsunftis otsustada, kes on heade, kes seal halvad, ainult selline on reaalne, demokraat. See, see ei ole mitte nii, et me ostame õpetajatööd nagu turul kartuleid ma räägingi. See tähendab ru ühiskonda, mida me olemegi kogu aeg teinud ja selgeks, et kui raha ei ole, siis pange lõuad kinni ja kui järgmine aasta raha tuleb, siis te saate ühe protsendi jagu tuleb rohkem, siis te saate kaks protsenti, see ühiskond ei liigu mitte normaalset teed pidi, ta vaatab seda kui tervikut ja mis ühiskonnas väärtustamis raha ei ole. Muide. See ongi ta, tahtsin öelda, tahtsin juttu, oli kollektivismist ja noh, täna me räägime sellest solidaarsust Sultsi sisesest, solidaarsusest, haritlaskonna enda solidaarsusest, mis nüüd leidis nii-öelda kinnitust ja julgustust tõepoolest, õpetajate streigi ja mitte ainult õpetajate kultuuritöötajate streigi näol ja mis nagu mai alguses juba ütles, et see viitab sellele, et et siiski loominguliste liitude pleenumi vaim ei ole kuhugi tuhastunud, vaid ta ikkagi miilab kusagi. Teatud sütena on olemas, aga et, et see selle, selle kõrval ma tahaksin veel ühte, et minu meelest osutati või, või see streik tõi esile ka selle, mis meil kõige rohkem on puudu jäänud ja millest ei ole aru saadud ja mis minu meelest on kõige suurem kaotus olnud ja millest kirjutas paar päeva tagasi pedagoogikateadlane Tiiu Kuurme meil samas Postimehes, mida ma lugesin, süda tilkus verd, kuidas sakslased kutsuvad Soomet, et Soome on haridusparadiis ja Soomes siiamaani, kelle soome keele vabariigi aastapäeva täna tähistame. Ma loodan, väga paljud eestlased, tehke seda. Õpetaja temasse suhtutakse kui tõepoolest mitmekülgselt haritud ja inimesse, kes on ühiskonna eetilisuse hoidja. Ma arvan, et ütleme, et selle kaudu tegelikult noh, sai aktsendiga just nimelt see asjaolu, et mitte ainult sotsiaalne dialoog mitte ainult tõepoolest intellektuaalse omandi väärtustamine, vaid ka see, et on olemas igas ühiskond teatud moraalset standardit, mida ei, ei lasta allavoolu selle lõputu individualismi, apologeetika või egoismi nii ulatuva vahu vahuga koos minna, vaid püütakse neid kaitsta, kas mitte sellele ka ei osutanud tähelepanu, see streik Jah, aga üks aspekt on muidugi siin veel sina eriti ka kes suhtled ja tead tehnikaülikoolis küsimus ei ole muidugi ainult Tehnikaülikoolis tegelikult kui me väärtusta nende inimeste tööd, eks ole, siis me kaotame pikemas perspektiivis nii kohutavalt palju, eks ole, see on seesama hariduse väärtustamine, siis ei ole meil õppejõude võita, kes omakorda annaksid suurepärast haridust, eks ole, meie noortele ja nii ta läheb ja läheb. Minnakse ära, me teame, kui palju eestlasi on väljaspool, eks ole, tervikuna tagasi osta neid ei saa, sest riik sellele kaasa ei aita ja me tegelikult mandume just selles artiklis, mida me kõige väärtuslikumaks peame enda haridussüsteemi ja, ja. Ka haritud pikk. Siis mina esitaksin küsimuse meil kogu aeg, räägitakse, et majandus, meil ei ole veel piisavalt arenenud, sellepärast me ei saa laiali jagada, aga tegelikult ju kala ja muna täheldab printsiibi järgi ikkagi haridus on enne ja siis tuleb majandus olla, et meil on enne õitsev majandus ja siis õitsev majandus tekitaks meile tohutult hea hariduse. Mis siis hakkab meile muudab meie tootmisemaid ja kõrgtootmiseks. Me peame kõigepealt investeerima sellesse heasse haridusse ja siis võib see tootmine tulla. Aga muidu ma tahtsin selle rahaga seoses küsida, et kas te olete vaadanud? Oled sa vaadanud rahandusministeeriumi riigikassa lehekülje peale, kui palju Eestil tegelikult raha on? No näiteks neljanda detsembri seisuga riigikassas viis ja pool miljardit stabilisatsioonireservist 4,4 miljardit. Tähendab, siin on juttu olnud väga palju sellest, et kas stabilisatsioonireservi võib kasutada või ei või kasutada. Võib arvata, et kuna sel aastal eelarve laekumine on kaks miljardit rohkem kui planeeritud, siis sealt läheb ka suur osa stabilisatsioonireservi. Räägitakse meeled stabilisatsioonireservkriiside likvideerimiseks. Eesti riigieelarve tulevaks aastaks on kuskil 45 miljonit miljardit miljardit 45 miljardit, kui sellest on juba kümnendik stabilisatsiooniservis, millistest katastroofidest juttu võiks olla, mille likvideerimiseks on vaja neli ja pool miljardit raha? Tähendab ma ikkagi veel kord, küsiksin hetkelt? Tavalise lihtsa inimesena ma ei saa tõesti sellest aru, miks on meil vaja hoida kusagil neli ja pool miljardit raha Lääne-Euroopas, mida kasutav Lääne-Euroopa pangad kasutavad oma edasilaenamisel, eks ju. Ja samal ajal meie ootame nüüd seda katastroofi, mis meile siia peaks tulema, mis võtab meilt kümnendiku riigieelarve suurusest rahast ära. Et ma lihtsalt nagu ei saa sellest mõtteviisist aru, et et noh, miks me investeerid täna, miks me investeeri täna inimesse, et see inimene võiks 10 või 20 aasta pärast toota senisest 10 korda rohkem ja seesama SKP sellise kasvu? See näitab seda, et 12 aastat ei ole suudetud inimesse investeerida, aga kuhu oli ülesteeritud, tornmaju kerkib küll. Ja tõesti, esitajatel on tööd ja, ja ehituseriala, muide on praegu kõige populaarsem teeviida mess, täna lõpeb Pirita näituste paviljonis ja meie boksis on olnud ehituseriala seni kõige rohkem küsitud eriala. Inimesed näevad, kus kohta praegu raha liigub. Nojah, aga teiselt poolt sul on täiesti õigus, sest mulle tundub ka, et majandus igat laadi ettevõtteid on lõputult hädas kvalifitseeritud tööjõuga, kui meie ikkagi ühe teguriga. Kõik käivad Tallinnas ehitama, selle asemele. Pida käivad ehitamas, kui öeldakse, meil on haritlaste üleproduktsioon, jah, tõepoolest on haritlaste üleproduktsioon. Aga missuguste haritlaste ja rääkisime selle hariduse kvaliteeti, eks miks meil samal ajal on näiteks väga vähe reaalaladele õppija, eks ju. Kutseharidus lonkab? Igav rakendusharidus eks ju. Nii kutse-rakenduskõrgharidus siiski tähendab, selles on ikkagi küsimus, et ei ei ole investeeritud inimesse, eks ju, ei ole investeeritud ka sellesse õpetajate, kes nüüd peab streikima, eks öeldakse, et jah, et õpetaja võib-olla ei vasta enam tänapäeva nõuetele, aga miks siis ei ole õpetajate koolitusse investeeritud, et meil oleksid head nüüdisaegsed õpetajad. Ja samas ma ütlen sulle selle kohta minu arust. Kõige objektiivse vastuse andis sealsamas TÖÖ foorumis kujund, mida ma juhatasin seda debatti Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kes ütles, et täpselt haridus ei saa areneda turumajanduse reeglite järgi, hariduses on vajadus riiklikku juhtimist ette näha, midagi ei ole teha inimesele, inimene inimesele peaks sundima valima teistsuguseid näiteid hariduse omandamiseks, mis riigile, kui sellisele on vaja. Ja, ja ma olen ka temaga 100 protsenti ühte meelt, et 48 ikkagi kõrgkooli toodavad, eks ole, nagu ma ise olen kirjutanud, 65 protsenti ühest aastakäigust omab kõrgharidust, eks ole, väga palju omandatakse neid ju ikkagi väga küsitavates kõrgkoolides, mida ei ole vaja, millega me näitame küll tohutu kõrget haridustaset, aga mida riigile nagu sa ütlesid? Vaja, see on paljuski formaalne, veerumaalne devalveerunud, devalveerida saab kätte ja see maksab kätte ja täna on tähelepanu väärne see ja Mati Heidmetsalt Tallinna Pedagoogikaülikooli rektoril kus ta räägib, et Eesti ainus võimalik tulevik saab olla teadmistepõhine või teadmusühiskond ja majandus. Ja samal ajal tähendab see õpetajate tasa, kus kõik hakkab pihta tegelikult ja mitte ainult õpetajad veel eelkooliealist õpetad, seal toimub õpetamine eeskuju alusel, see tähendab, et õpetajal endal peavad olema ka elukestva õppimise järgus teadmised õpetajate koolitus, kooliealiste koolide õpetajatele, koolitus siis meie mõistes, ütleme siis kõrgkoolide õpetajad, ülikoolide õppejõududel peab olema piisavalt võimalusi enese harimiseks, kogu aeg Staseerimiseks täiendamiseks, enesetäiendamiseks, mis kõik nõuab ressursse, mida, mida, mis tõepoolest on, saab olla ainult tähendab riigi üldise nii-öelda teadus ja hariduspoliitika kaudu reguleerida üritab riigi üldise vot just nimelt seda, mida kohe otsitakse nagu tikutulega taga, kõik räägivad, veeretavad seda nagu kuuma kartulit ja noh, nüüd lõpuks sai see nüüd ühiskondlikule pessegi sisse panna kõik teavad, et see on prioriteetne, aga see nõuab tohutult palju ressursse. Ja just nimelt see nõuab ümberjagamist. Mina ütlen kohe välja, nõuab väga tõsist ümberjagamist ja mul on üks hea sõber üsna mürgiselt kommenteeris seda viit miljardit, mis istub seal lääne pankades, mida pööritatakse toodabee Kureksa Rein ei tea, et see on ju mõeldud selleks, et ühel hetkel vallutatakse meid ära jälle. Riik kaob ja tekib eksiilvalitsus ja nendel tekib võimalus seda viit miljardit selle alusel üles. Järgmiseks järjepidevuse riiklik. Järjepidevuse hoidmiseks. Kohutavalt mürgine. Vandenõuteooriat ei näe mulle, ma vahepeal mõtlesin nalja, milleks seda raha võiks kasutada, noh vaata, juhtub Soome lahel, naftaõnnetus Me peame Soomele kinni maksma naftakahjud, need võivad küll ulatuda miljarditesse selle asemel, et hankida endale nüüdisaegset päästetehnikat, hoiame rahasid. Aga see viis miljardit. Ma tahan, et seda investeeritakse infrastruktuuri. Üks kord korralik raudtee tehtaks Tallinna ja Tartu vahele. Kui ma kaks korda nädalas Tartusse sõidan, seal üks metsikumaid teid on Tartu maanteed. Ma tahaksin tunni ajaga jõuda oma ülikooli oma üliõpilaste juurde. Miks ei võiks seda viit miljardit, kas pool sellest kasutada? Teise paralleele siin, kuidas on, are tulime ka, tulin kaubamaja poolt või sealt vana Eesti Energia poolt tulen siia kaubamaja poole. Inimesed, kes vaatavad linnaplaneerijad vaata. Mitte otseselt. Paljud targad inimesed vaatavad ju Tallinna linna ka, mis enam juba ammu ei allu mingisuguse üldisele arhitektuuriplaanile, vaid mida ju kujundavad kinnisvaraärimehed, eks ole, ja ja siia tekib sinna kib ja majad on sarnased ja ma mõtlen õudusega, et kas meil ongi midagi parandada, ütleme milline näeb Tallinn välja 50 aasta pärast, eks ole, kas tal ongi midagi eripära, vaid kõik on ühte ajastusse langenud. Mulle tundub, et täpselt samamoodi toimib kogu ühiskonna areng, eks ole. Ava ehitab seda ühiskond. Kuidas elud ära või see Viru väljak on muutunud tumma hambakseks, ta tõesti muutub tummahambast antud ruum ja, ja ma loen pidevalt lehest, kuna ma elan siinsamas Maakri kvartalis ja stsenar käid seal tööl, eks ju. Lehes jälle kirjutatakse, et sinna veel mingile lapile tahetakse veel üks torn püsti panna, siis ma mõtlen, et kui palju neid torne nii kitsal alal üldse ära mahub? Ühiskonda ei ehitame samamoodi ma tahaksin sümbolistlikult igaveses esitab Akkermanni oma lapikese tulla. Taas siiski keskse teema juurde misele läks käima just nimelt sellest talu korraldatud streigist. Et minu meelest disti probleem ja häda on olnud selles, et üks võimalik ideoloogiatest, nõndanimetatud neoliberalism või libertalistlik ideoloogia ja et seda on, sellest on kujundatud nagu mingisugune püha NLKP stiilis mentaliteet vaimne tasand, mis, mida ei tohi puudutada ja mis, mis oleks nagu Eestile ainuvõimalik lahendus tema arengutes ja mina leian, et TALO streik ja see, et see viib siiski lähiajal ka selles mõttes Eesti poliitiline Su paradigmaatilised muutusele saadakse aru, et peavad olema konkureerivat ideed ühiskonnas pead, on konkureerivad ideed peavad välja olema selgelt arendatud nende konkureerivate ideoloogiate võimalus neil nii-öelda ennast avaldada, et ja võistelda loomulikus olukorras. Ja siin ma tahan juhtida tähelepanu viimases Ekspressis siis Toomas Hendrik Ilvese Mõõdukate ühe liidrite liidri artiklile, mis näitab ära, et ametiühingu streik ja ametiühingud kujutavad endast tüüpilist osa kapitalistlikus ühiskonnas, töövaidluse osa, aga selle kõrval siiski tervikuna ma usun, et Eesti poliitiline maastik hakkab selginema üsna lähimas tulevikus. Noh, on kuulda seda, et, et siin talve lõpu poole veebruaris-märtsis Mõõdukad siiski noh, nii-öelda selgitavad oma subjektsus ja selles mõttes, et nad Otsivad võimalust identifitseerida selgemat sotsiaaldemokraatliku ideoloogia, aga mis on siiski Euroopa liidus üks võimsamaid ja mõju mõjuvõimsamaid. Ma sinuga muse nii kaua aega võtab. Mihkel Mutt viitab ka sellele, et ja miks see kõik on võtnud nii kaua aega. Härra nüüd suuri etteheiteid oma lapsukesel. Kuulge, aga muide, ma tahtsin öelda selle Reinu jutu peale. Tõepoolest vaata, sa ütlesid väga õige mõte seoses Reformierakonnaga. Siim Kallase viimased esinemised on olnud dogmaatilised, sead, kärud, dogmaatilised ta vanast algsest reformismist ei ole ju midagi järelejäänute. Nüüd ta ju räägib, et ei, ei, ei, ei sammugi vasakule, ei mingit võrdsustamist, eks ju. Samal ajal kui, kui ta peaks mõistma niisuguse klassikalise parempoolsena, et vastupidi normaalses ühiskonnas peavad olema alternatiivid ja nende konkurentsist ka ühiskondliku mõttealal peab olema. Sest kui me räägime tööstuses, peab olema konkurents või kaubanduse, samamoodi peab olema ühiskondliku mõtteala, ainult terve konkurents annab parima tulemuse. Aga Siim Kallas on muutunatogmaatikuks ja mina küll näiteks praegusel juhul ei näe, et Euroopa liidus leiduks seda poliitilist jõudu, kes toetaks tema asumist Komisjoni liikmeks. Olen vestelnud siin mõningate Eesti poliitikutega, kes tulevikukonvendi is ja praegu siis põhiseadusliku lepinguga tegelenud, nemad ei näe praegu seal sellist seltskonda, kes, kes toetaks nii äärmuslikku majanduspoliitikat. Ma tahan ühte asja. Sinu küsimuse ei, aga ma just sellepärast. Et ühte asja, kui me vaatame natuke sõrmamat ühte asja on ju tegelikult reformierakonnal, mina hindan seda suureks plussiks on kogu aeg suhteliselt on no ütleme peaaegu. Ma julgen öelda, rääkinud ühte ja sedasama, sedasama sinu nüüd tulemegi sellesama asja juurde. Res Publicat, mina ei saanud aru, mis ta alguses oli, nüüd ma ei saa tast arvu üldse, mis ta on kujunenud, eks ole. Tervikuna. Kui näiteks Ergma saab aru, kus erakonnast, aga siin on, vähemalt ma tunnistan seda jätta, mis on Reformierakonna siiski tugevus, on see, et tal on suhteliselt kindel valijaskond, enam-vähem selline protsent, seda toetabki, aga mõõdukatest ei saa ka mina juba ammu aru, sa ütled nüüd nad veebruari lõpus määratlevad ehk ennast ja nii edasi. Anna andeks. No vaata, Mõõdukate viga on ju selles, et me teame ju nende ajalugu ja nad on lipp lipi peal, lapp lapi peal kokku lapitud, eks ju, et ikkagi seda künnist ületada, et vot see on olnud see nende kõige suurem probleem, et nad on kogu aeg selle valimiskünnise peal balansseerida, sellepärast endasse integreerida. Järgnevalt kogu aeg selliseid gruppe, kelle, kelle maailmavaade on ikkagi üsna erinev nende nende sellest algsest tuumikus. Tuleme siinjuures kärgitas karu. Tulumaksu alandamine ja teiselt poolt nüüd välja ka see, tähendab see on lõputu, andke andeks, lõputa, justkui enesemüümine. Vaata ka rahvaliidul on täpselt seesama probleem ka ajalooliselt, kui vaadata ühest küljest küllaltki noh, ütleme suur maaomanike või nii nagu punaparun näiteks nimetati maalidu ideoloogia ja teiselt poolt Perede ja Pensionäride Erakond, eks ju, mis on ka kokku ühendatud küllaltki kunstlikult nende puhul enam ei ole seda künnise probleemi see, kui nad ühinesid rahvaliiduks, oli ka küsimus künnise ületamisest. Nüüd oleks neil aeg ka endal selg sirgeks ajada, bioloogiliselt ennast määratleda. Et siin ongi mata May, ma vastan sellele küsimusele, miks see nii palju käe ära haigus miks ta isegi nii palju aega võtnud. See niisugune enesemääratlus on just kõikide erakondade poliitiliste jõudude sisemine heterogeensest. Nende nende tekkimise ajal olid nad väga heterogeensed, nii-öelda. Ma tuletan veel päritoluga. Kuule, kuule, kuule, Reformierakond on selles mõttes hullud kõige õnnelikumas olukorras, tema rajas reformi andnud rajati Eesti liberaaldemokraatlikule erakonnale liberaalne ideoloogia ja sealt hakati seda ideoloogiat. Laagi probleemi rahastamisega ärge unustage seda, aga olles ka mingil etapil erakondlikust tegevuses olnud, siis ma ju tean, kui vanad erakonnad tahtsid uute tekkimist välistada, kehtestati 1000 liikme künnis, siis kehtestati järgmised nõuded. Nüüd kogu aeg, need olemasolevad kehtestavad uutele peale tulijatele piiravaid tingimusi. Tähendab kogu aeg on võitluski ainult tegelikult selle võimu pärast, mitte sellepärast, et erakonnad toimiksid ühiskonnas normaalselt, nelja oleks huvi, maailmavaadet. Et need oleks maailmavaade, et nad väljendasid tõepoolest teatud huvide nii-öelda skaalat Nii läks ka Res Publicaga, kuigi ootused olid minu meelest teisesuunalised ja Ja kui nüüd ikkagi võetakse vastu see nii-öelda riigieelarve finantseerimise meetod, siis noh, see ainult süvendab seda olukorda, eks ju, et me tegeleme, erakond muutub ikkagi nagu äriettevõtteks, aga mitte maailmavaatelist või, või noh, nii-öelda põhimõtete esindajaks, eks siis ta jääb ikka sama segaseks, nagu ta on siiamaani olnud ja, ja Res Publica tüüpiline näide sellest, eks ju, kust sa võid leida kõikvõimalikke maailmavaadetega inimesi? Seal seal ei ole nagu mingit sellist selget joont ja kui siin kirjutatakse, et väga paljud inimesed kevadel just valisid, sellepärast et nad lootsid said olla ainult jällegi need inimesed, kes üldse ei tunne Eesti poliitikat, ei tea, eks ju, mis seal on seni toimunud, ainult nendele võib sellist kaupa müüa. Need on need nii-öelda uued turule tulijad ehk uued valijad, kes nüüd lootsid sel kombel, et nende huve hakatakse seal esindama, aga nad ei saanud tegelikult aru, et valides maailmavaatelised ebamäärase seltskonna, nad saavad ka ebamääraseid tulemusi. See maailmavaateline ebamäärasus omakorda võimaldab niisuguse fenomeni esiletulekut nagu see, et Eesti erakonnad on nende liidrite nägu, see tähendab ikkagi väga paljus määravad Nende liidrite karismaatilisus. 100 protsenti sellepärast Keskerakond kogub hetkel, siis ei olegi ju liidrite, eks? Austusväärne lugupeetud Edgar Savisaare tervis on tõesti kehv, eks ju. Aga on välja kujundatud 15 aastaga selline struktuur, kus lihtsalt ei ole otsustamisõigust teistele jagada. Tähendaks, seesama valitsuskriis, mis toimus ka, et kui palju näitlejaid seal oli, need olid ka ühe käe sõrmedel üles lugeda, kes, eks ole, kes arutlesid, ülejäänute laagas keelati rääkida, kes erutate andi ühele inimesele õigus seda tegelikult väljendada, noh ütleme rahvaliit, seal rikkus seda, et seal oli rohkem neid ütlejaid. Aga kui nii kõrvalt vaadates ja, ja vesteldes ka nende inimestega, kes tegelikult erakonda kuulusid, Nelta ei saanud üldse mitte midagi aru, eks ole, või p olid eriarvamusel paljud just ja. See oligi väheste näitlejatega ilus lavastus aga samal ajal. Siis peab ütlema, et, et et tähendab Reformierakonna käitumisest selles valitsuskriisis ma sain aru siiski, et reformierakonnas on ka kui nii tohib öelda, väga tugev, mõistlik, niisugune väga pragmaatiline liin esindatud ja tõenäoliselt Siim Kallasele lihtsalt anti märku, et et nüüd tuleb see järeleandmine teha, vastasel juhul nad mängivad ennast ise isolatsiooni, taotleda on palju, taotleda on väga palju, nii et nüüd see paindlikkust rõhutav tiib reformierakonnas. Kuigi ma ei näinud sealt näitleja, kes siis oleks sõna võtnud, noh ma mõtlen, et äkki võib-olla, et Andrus Ansip või, või keegi Reformierakonna teistestki. Ma ise sa oled siin vallas, on eitanud, et neil oleks olnud ka sisemisi, kõige väiksemaid lahkhelisid. No aga, tulles nüüd ikkagi lõpuks tagasi selle valitsuse olukorra juurde, mille monoliitsed nüüd vaevalt sõit kuidagi kaasa aitas, et nüüd on uus kriis puhkemas seoses haldusreformiga. Jaan õunapuu on ju öelnud, et ta astub tagasi riigikogu suunas õige pea, kui partnerid ei, ei nõustu ettepanekutega, et kui kaua siis ikkagi selline valitsus saab kesta. Jaak Allik ennustas, et kevadeni. Mida teie arvate, kas, kas, kas ta saab kauem kesta ja kas on otstarbekas ta kauem? Ma arvan, et erakorralisi valimisi ei ole vaja, seda ma ütlen küll vähemalt praegusel momendil ei ole rahvaküpsuse aste mitte suurem, kui ta oli möödunud kevadel ja ja noh, poliitika ei ole ka lõputu vahetus, nii et ma arvan, et erakorralisi valimisi küll, seda enam, et kogu spekter on parlamendis esitatud niikuinii ja keegi ei oska praegu öelda, kas seal toimub niisuguseid muudatusi, et need noh, nii paigast lähevad ära. Europarlamendi valimistega oleks ju hea ühitada ka erakorralisi valimisi. No vot seda ma ei toetaks, ausalt öeldes ja ma ei usu, et ühiskond ja, ja midagi sellest ka tervikuna tervikuna võidab. No mulle tundub, et kõik ei õppinud seda või ei, õpitud sellest kriisist, sellepärast et see haldusreformi asi ja õunapuu väljaütlemised puhkesid ju nii kiiresti pärast seda teravalt, nagu me teame, Atoneni peaaegu noh, nähvam vastuseks. Kommentaarid, et, et mind natukene ehmatab, ehmatab see asi, et noh, kas siis tõepoolest kosk paljude muude asjadega ja nendega, mis rahvaliit esitas, ei räägitud läbi ka teisi asju, see oleks enese puhastamiseks olnud oluline. See mind tervikuna ehmatab muidugi teine asi, mis on ikkagi see šanss oli ju teha teistsugune valitsus ise küsimus, et ma arvan, et need neli tükki teiselt poolt ei oleks ka mitte suutnud seda koos püsida, sest seal on eriarvamused mitte väiksemat laadi, ütleme niimoodi tervikuna. Nii et et ta on. Ma usun, et, et lähitulevikus meil on võimalus näha siiski, et et selles samas olemasolevas praeguses koalitsioonivalitsuses arengud võivad minna selles suunas, et koalitsioonilepe tehakse ringi kui surve nüüd ütleme, üldine surve just nimelt seal sotsiaalse dimensiooni ja, ja, ja nende uute poliitiliste enesemääratlemise suunas jätkub. Ootused selles tähendab eelarvepoliitikas ei, maksupoliitikas jätkuvad. Et tekib olukord, et ka järgmisel aastal ei saa siiski seda tulumaksumäära võtta eelarve koostamisel kevadel, see viib uute pingeteni, et olemasoleva koalitsiooni sees tegelikult tekivad väga suured pinged selles mõttes, kes partneritest jätkab. Keegi peab ju aru saama, et kas nad teevad koalitsioonileppe ringi ja ütlevad selgelt, et rahvaliit esitab väga selget sotsiaalset dimensiooni, mida Jaak Allik on kogu aeg rõhutanud, et rahvaliidul on see šanss olemas ja, ja temale tiivale tuleb kõrvale tulevad mõõdukad. Ja, ja, ja Reformierakond peab tagasi minema klassikalise liberalismi suunas ehk siis tsentri suunas rohkem esindama seda ja, ja Res Publica peabki ennast määratlema, millele Taagepera kogu aeg neid juhib, niiet peaminister Juhan Parts peab nüüd tõepoolest hakkama olema nii nagu see jalgrattur ühe nööril, kes, kes püüab tasakaalu säilitada. Kuidas sellega hakkama saan, optimist või pigem selline kujundit kiik nagu laste ühes otsas reform teistes rahvaliit keskel, siis parts kahe jalaga. Neil tasakaal seisab. Vaat seda teha saabastelt vastalu puhkesid liiga kiiresti, aga, aga mina arvan küll, et sa mõistan väga hästi, kui üks erakond On valimistele tulnud ja ehitanud oma ideoloogia paljuski üles selle väljapaistva ideoloogia paarile olulisele teesile, nagu Reformierakond on seda teinud, siis ma ei usu, et ta saab nendest ka loobuda. Ei partei eksistents ega tema oma valijaskonna pärast, see ei ole niisama. Saage aru, seal on taga veel väga palju. Eks ole maiaga, siis võiks olla ka niisugune vana rahvaliidu sellisele pääsemisele Meetaliteedile laename raha teiste uute põlvkondade arvelt, saad sa aru, seal on jälle miljoneid. Kompromissid, mis kuigi rahvaliit viitab ka sellele suurele meeletu reservidega, see on siiski võimalus, mitte ainult laenamine, teine võimalus on sealt võtta, aga mai siis me võime olla ka tunnistaks selles, et Reformierakond selles sama Parlamendi raames on opositsiooni ära ja tuleb teine. Kuulge jah, aga muidu ei ole välistatud laenamine ei tule enam kõne alla kahjuks sellepärast et eesti rahvas on ju ennast juba lõhki laenanud ja tegelikult on ju asi on selles, et riigi laenuvõime ju kahaneb kogu aeg, mida rohkem inimesed madala intressiga laenusid võtta? Ma tahan, et selles mõttes on ühiskond läinud ka reaalselt individualist Simunas sotsiaalseteks eesmärkideks enam laenu võtta ju ei saagi, tahame prognoosida. Olivia tõenäoliselt erakorralisi valimisi ei tule, kuid käia jätkub normaalne paradigma, mis eesti parvega varasematele riigikogud on olnud. Et riigikogu enda poliitiliste jõudude sees võib toimuda ümberpaiknemine ja valitsuskoalitsioon võib lihtsalt teistsugune välja. Just nimelt see ei ole, et tegelikult on see üsna normaalne lahenduskäik või arengukäik, kui see ka nii tuleb. Jah, sellepärast, et erakorralist, aga võib ka mitte midagi muutuda ja tõenäoliselt ei loomulikult, ega seni ei ole meil olnud, erakorralisi kogemust ei ole, ei oska midagi selle kohta öelda, kuid võin arvata, et erakorraliste valimisaktiivsus võib jääda väga madalas. Selles mõttes, kui neid üldse korraldada, siis need peaks tõesti millegi muuga koos korraldama, kas põhiseaduse hääletuse või et sellel asjal tekiks mõtet. Ega midagi. Oleme tänased jutud ära rääkinud. Venemaal on valimised ja kindlasti nädala pärast on tulemused selged ja meie järgmine koosseis Aarne Rannamäe juhtimisel. Loodetavasti võtab ka Venemaa valimistulemused ja nende mõju Eesti tulevikule ette. Me teame, kui jõuliselt on viimasel ajal mõned Vene poliitikud esinenud nii NSV Liidu taastamise kui Eesti ja Läti süüdistamisel vähemuste õiguste rikkumisel, nii et ka ida poolt on oodata uusi tuule puhanguid ja pilvi. Aga mõtlesin, et lavakujundus aga sellest siis juba nädala pärast Soovime kõigile homseks ilusat. Nüüd siis juba teist adventi ja tänan Maywermanni ja Rein Veidemanni saatejuht Mart Ummelas ja me kuuleme taas kahe nädala pärast.