Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva 14. juuni olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Mari Rebane. Täna meenutatakse Eestis 75 aasta tagust küüditamist. Ööl vastu neljateistkümnendat juunit viisid NSV Liidu võimud Siberisse üle 10000 inimese. President Toomas Hendrik Ilves toonitas oma kõnes massiküüditamise ohvritele, et praegu ei ole enam üksi ja võime kindlad olla, et ähvarduse korral tullakse Eestile appi. Tallinna Sadama asjus kokku kutsutud parlamendikomisjon soovitab määrata edaspidi riigifirmade nõukogudesse asjatundliku maid, inimesi ja seade juhatuse liikmete ametisolekule. Aja piirid. NATO kaitseministrid kinnitavad täna nelja rahvusvahelise pataljoni saatmise Balti riikidesse ja Poolasse. Eesti kaitseministri Hannes Hanso sõnul rääkida 800 kuni 1200 liitlasväelase saatmisest igasse nimetatud riiki. Eesti tuntuima Emortikku Juri Lotmani olulisemad artiklid kultuurivaldkonnast uustrükina koondatud kogumikku kultuurisemiootika, eelkõige humanitaaridele mõeldud teos tuleb kasuks kõigile analüütilise meele treenimisel. Aktsiaseltsi Eesti meedia ja Tartu Ülikooli läbi rääkimised kukkusid läbi, mis tähendab, et kolme poolt kuud enne korvpalli hooaja algust eesti meediast, ülikooli korvpalliklubi suurtoetajat ei saa USA diskvalifitseeris Venemaa tingimisi toimuvalt jalgpalli EM-ilt ja teatas, et kui staadionil peaks vaatajatega veel probleeme tekkima, saadetakse koondis koju. Ilm tuleb öösel kuiv, kohati võib udu olla. Õhutemperatuur on kuus kuni 12 kraadi. Homme hakkab alates pealelõunast Lõuna-Eestis vihma sadama, mis liigub kiiresti üle Eesti. Kohati on äikest, ka tuul tugevneb. Õhutemperatuur on homme päeval 17 kuni 23 kraadi. Täna on Eestis leinapäev. 75 aastat tagasi küüditasid nõukogude võimud Siberisse üle 10000 eestimaalase. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest. 1949. aasta märtsis viidi Eestist veel 20000 inimese. Kadrioru lossi aias toimus presidendi vastuvõtt massiküüditamise ohvritele. President Toomas Hendrik Ilves ütles oma kõnes, et totalitaarsed režiimid soosivad ülimat küünilisust. Üks uut korraga kaasa läinud kultuuritegelane proua Semper küsis juuniküüditamise järel naeratades Marie Underilt Vabaduse väljakul kus me võime teada, mis nad teinud on. Ehk siis milles küüditatud süüdi on ülim küünilisus, millele totalitaarsed režiimid alati loodavadki ja mida nad soosivad võimalikult paljusid kurjusega kaasa tõmmata ja kurjusega leppima panna ning seeläbi murda. Me täheldame, et seal pole eriti muutunud. 75 aastat hiljem üks reziim, mis asub siit ida ela poole. Eka ei tunnista, mida. Eelkäija nad ise kuulutanud Nõukogude Liit oma juriidiliseks eelkäijaks ikka ei tunnista, mida tehti või koguni õigustavad sõda. Aga täna, tänapäeval me ei ole enam lootusetu. Meil tullakse appi. Meil on täna siin NATO väed läpardatakse jälle, siis me võime kindlad olla, et meil on need, kes tulevad meile appi. Ja üsnagi tähtis tunne, ma usun meile kõigile et me ei ole üksi seekord. Ka riigikogu mälestas tänase istungi alguses juuniküüditamise ohvreid leinaseisakuga ja võttis vastu avalduse, milles märgitakse, et ka 75 aastat hiljem on meil kohustus meeles pidada seda kuupäeva ning vägivalla ohvriks langenute, traagilist saatust ja elamata jäänud elu. Riigikogu esimees Eiki Nestor meenutas Vabaduse väljakul mälestustseremoonial peetud kõnes kuidas Stalin ja Hitler Euroopa omavahel ära jagasid ja selle käigus kolm balti riiki oma iseseisvuse kaotasid. Diktaatori võim rajame väga hirmul ja vaenlase kujul. Et oma võimu uutel aladel maksma panna, võttis Nõukogude Liidu rahvakomissaride nõukogul koos komparteiga vastu dokument. Allkiri on iseloomulik aga kajastub kahjuks ka tänases päevas ja kõlab nii. Sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmine Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast. Seejuures selle dokumendi vastuvõtjaid Moskvas olid veendunud, et Eestis on sotsiaalselt võõra elemendi suurus 11102 inimest. Neist pea 4000 alaealist üle 100 kolmeaastase väikelapse ega poodi haigeid vanureid. Kas saab olla midagi veel ebaõiglasemat kui süütute inimeste karistamine ja kas saab olla midagi veel hullemat kui kaitsetud laste vanurite vaenlaseks lugeda? Langetame teie pea, kallid kaasmaalased, jääme alati mäletama, alati mäletama. 1941. aastal hukkasid küünditasid Nõukogude võimud 646 Petseri kaitseliidu majja reservõppekogunemisele kutsutud eesti ohvitseri. Põlvamaal Värskas avati nende mälestuseks viie aasta eest mälestuskivi, kus sest saati on peetud ka mälestustseremooniat. Tänavu osales tseremoonial esmakordselt Eesti kaitsevägi, et avaldada austust vaba Eesti eest langenud ohvitseridele ning seeläbi kindlustada jätkusuutliku üldrahvaliku mälestamise kultuuri tervikuna jätkab teise jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero rebo. Mälu ja mäletamine on ka kaitseväe jaoks väga oluline ja meie jaoks on see oluline mäletada selle jaoks, et järgmine kord kui peaks vaja hakata vastu võtta nendest meestest õppus, et see ei oleks üllatus, et me usuks sinisilmsed ja et me ei tee, ei läheks sarnaselt. Ja vahetame teemat. Riigikogu uurimiskomisjon Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi asjus tutvustas täna oma lõpparuannet. Komisjon soovitab edaspidi määrata riigiettevõtete nõukogudesse inimesi, kellel on ka teadmised selle töö tegemiseks. Ülevaate teeb Kai Vare. Kõigi fraktsioonide esindajatest koosnev riigikogu erikomisjon tegi seitse kuud tööd peeti 26 istungit, töötati läbi sadade lehekülgede kaupa dokumenti ja kuulati ära enam kui 30 isiku seletused. Selle suure töö tulemusel jõuti järeldusele, et riigifirmade nõukogud on praegu liialt politiseeritud, millest on räägitud juba aastaid. Komisjoni esimees Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist. Kogum ehitamine ei ole toimunud selle järgi, et nõukogu liikmed võiksid olla parimad spetsialistid, vaid parteikontorite nii-öelda tagatubades partei need kohad ära. Sealt tulenevalt kadus ka ministritele igasugune võimalus nõukogu liikmeid, kes ei teeninud omanike huve, sealt välja vahetada. Keskerakondlane Jaanus Karilaid siiski leiab, et minister oleks pidanud jõulisemalt riigi huvide eest seisma. Kui minister on omaniku esindaja, siis ta ei pea olema niivõrd häbelik, et see vaatama seal oma kaustastest, see kuulub IRL-i, see muru sotsidesse riigi esindajad. Karilaid ütles, et poliitikud jätsid ohumärgid tähelepanuta ja see ei ole ainult kahe kolme erakonna probleem. Kui opositsioon ei ole tegelikult neid küsimusi varem tõstatanud, alarmsüsteem ju kohati töötab, tuleb Kaitsepolitseist signaalide riigikontrollist signaaliks. Poliitiline ringkaitse on niivõrd tugevad erakondlikult kasulikud ettevõtted olnud, saad arvatavasti suure tõenäosusega on erakondi rahastatud, poliitikud on oma pead toimetanud. Kui osa komisjoni liikmetest rääkis paljusõnaliselt poliitilisest vastutusest, mis nagu nõukogusse ja ministritest ei puutukski siis komisjoni nõuniku, riigikontrolli tulemusauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo sõnum on selge. Korruptsioonijuhtumite eest riigi äriühingud peaks eelkõige vastutama nõukogu nõukogu esmane ülesanne on luua võimalikult ebasoodus keskkond korruptsiooni tekkimiseks. Tarmo Olgo avaldas lootust, et riigi äriühingute juhtimises algab nüüd uus ajastu. Et äriühingute valitsejad tõesti südamega, valitsevad äriühingud heaperemehelikult, et on paika pandud, millised on need riigi huvid seal ja äriühingute nõukogud on mehitatud selgelt ikkagi äriühingu vajadustest ja isikute kompetentsidest lähtuvalt. Riigikogu komisjon koostas ka ettepanekud riigikogule ja valitsusele Reformierakonna esindaja riigikogu komisjonis Valdo Randpere tõi välja veel ühe aspekti. Lähimate aastate jooksul loodetavasti me jõuame sinna tasemele, kes on meie naaberriigid siin põhjamaal, et ma olen ühes neist riikidest elan, ma tean, kuidas inimesed suhtuvad seal korruptsiooni. Sama suhtumine siia jõuab sisse, korruptsioonioht väheneb oluliselt. 10 parlamendiliiget nii koalitsiooni kui ka opositsioonierakondadest saatsid kultuuriminister Indrek Saarele ja teatri NO99 nõukogule avaliku kirja, kus leiab vaata, et vägivallakuriteo toime pannud teatrijuht Tiit Ojasoo tuleb ametist vabastada. Samuti on parlamendiliikmete sõnul kadunud usalduseta eeskujulikult. Laitmatult tegutseb teatri nõukogu, mille esimees on leidnud ja avalikult arvamust avaldanud, et juhtum ei ole teatrit tööga seotud ja seega ei kuulu nõukogu arutluse alla ning on pidanud õigeks teatrijuhi jätkamist. Teatri NO99 nõukogu koguneb erakorraliseks koosolekuks homme nüüd aga välisuudiste juurde ja Janek Salme teeb ülevaate. Pariisi eeslinnas ma näen villis esmaspäeval politseiniku ja tema elukaaslase surnuks pussitanud mehel oli ta, panime kiri tuntud isikutest politseinikest, räppar idast teatas Pariisi prokurör François omale. Kurjategija sai surma tulevahetuses politseiga. Prokuröri teatel oli kurjategija kolm nädalat tagasi vandunud truudust äärmusrühmituse ISIS. Ma lähen kinnitas. Seoses topeltmõrvaga on kinni peetud veel kolm isikut. Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve ütles, et Prantsusmaal püsib kõrge ohutase. Viimaste nädalate jõupingutuste tulemusel oleme kinni pidanud suure hulga isikuid, kes kujutavad ohtu Prantsusmaa elanike julgeolekule. Alates aasta algusest on kinni peetud üle 100 isiku ütlas kaasnev. Euroopa keskpank ja inglise pank teevad 24. juuni hommikul ühisavalduse finantsturgude toetuseks juhul, kui Suurbritannia otsustab Euroopa Liidust lahkuda. Seda kinnitasid uudisteagentuurile Reuters asjaga kursis olevad allikad. Üks kõrge keskpangaametnik ütles uudisteagentuurile, et avalduses lubatakse teha kõik võimalik selleks, et säilitada turul adekvaatne likviidsus. Euroopa keskpank lubab lahti hoida tehinguliinid inglise keskpangaga, eurode ja naelade vahetamiseks, pakkudes pankadele sisuliselt piiramatult rahastamisvõimalusi mõlemas valuutas. Euroopa keskpank ja Inglise pank keeldusid ametlikest kommentaaridest. Suurbritannias toimub 23. juunil rahvahääletus Euroopa Liidu jäämise küsimuses. Vene president Vladimir Putin arutab ülehomme toimuval kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga sanktsioonide teemat ning energeetikaküsimusi. Sellest rääkis täna ajakirjanikele Vene presidendi nõunik Juri Žukov, kus Sakkov teatas, et tõenäoliselt toimub aruteluga kavandatava gaasijuhtme nord Stream kaks teemal ning samuti arutatakse Venemaa ja Euroopa Liidu energiadialoogi uuendamise võimalusi. Putini Juncker kohtuvad ülehomme Peterburis rahvusvahelisel majandusfoorumil. Brüsselis on koos NATO riikide kaitseministrid, kes kinnitavad täna õhtul lisavägede saatmise bloki idatiivale NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul kaitseks Venemaa eest. Mall Mälberg sai Brüsselis telefonile Eesti kaitseministri Hannes Hanso. NATO kaitseministrid annavad täna liitlasvägede pataljonide paigutamisel Baltimaadesse ja Poolasse ametliku heakskiidu. Kui suurest väekontingendist me räägime, on nimetatud nelja tuhandet meest ja mis üksustega tegemist on? Mina kõigepealt tahaksin öelda seda, et liitlaste suurendatud kohalolek on ülimalt oluline sõnum nii sõjalises mõttes kui ka poliitilises. Me oleme aasta jagu aega rääkinud sellest, et liitlaste kohalolek Läks vähemalt võtma sellise pataljoni suuruse üksuse kujud, nii et me võime siin rääkida, ütleme 800-st kuni 1000 paarisajast võib-olla ka natuke rohkemas liitlasväelasest igas Balti riigis ja Poolas, mis tehnikaga nad kohale tulevad, mis varustusega, et, et see on veel kokkuleppimise faasis. Aga tõepoolest, täna me oleme valmis selle otsusega, mille nimel me oleme tõesti kurja vaeva näinud ja pingutanud, ametlikult välja ütlema. Eestis saadetavat pataljoni peaks juhtima Suurbritannia, ametlikku kinnitust selle kohta kuuldavasti enne Briti referendumit ei tule. Mis saab siis, kui britid otsustavad, et nad ei jää Euroopa Liitu, et referendum ei puuduta küll Suurbritannia osalemist NATO-s, aga siiski võib seal mingi mõju olla? No praegusel kellaajal ma võin välja öelda, et on kolm riiki, kes on välja öelnud, et nad selles liitlaste suurendatud kohaloleku protsessis meie regioonis osalevad, need on Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Ühendkuningriigid ja ma tõesti kuidagi ei näe, et Suurbritannia selline sisepoliitiline olukord peaks nende NATO otsustusprotsessi kuidagi muutma. NATO peasekretär Jens Stoltenberg on rõhutanud, et sõdureid paigutatakse Baltimaadesse ja Poolasse rotatsiooni põhimõttel, et mitte rikkuda kehtivaid lepinguid Venemaaga. Me oleme alati eelistanud alalisi baase. Meil on tähtis, et liitlaste kohalolek oleks püsiv ja nende lepete alusel, mida me tegemas oleme, nii täpselt ongi, et kohalolek on roteeruvalt baasil, ent püsiv ja meid ei antud olukorras täielikult rahuldada. Nato meetmed hõlmavad ka raskerelvastuse eelpositsioneerimisteed, eesliiniriikidesse saabuvad väed saaksid kriisi korral kohe tegevusse astuda. Kastes sellele annate ka täna oma kinnituse. Täna anname kinnitluse sellest, et raamriigi kontseptsioon töötab, liitlased tulevad oma siis vähemalt pataljoni suuruste üksusega, mis on lahingvõimelised üksused, tulevad meie regiooni riikidesse, kaasa arvatud siis Eestisse kohale tehnilised detailid, et mille osas me veel töötame. Tähtis on see, et meie regiooni jaoks on nagu murrangulise tähtsusega otsused põhimõttelised otsused tehtud ja ausalt öelda, kui ma vaatan seda protsessi, mis toimub, siis mina ütleksin, et meie ja meie regioon saavad sellest kohtumisest siin praegu Brüsselis, Varssavis ilmselgelt kõige rohkem kasu. Aktsiaselts Eesti meedia, kellest pidi saama Tartu Ülikooli korvpalliklubi nimisponsor, katkestas täna läbirääkimised. Eesti meedia juhatuse esimees Sven Nuutmanni sõnul said lepingu sõlmimisele takistuseks loomingulised erimeelsused. Madis Hindre räägib lähemalt. Veel mõned kuud tagasi kinnitasin aktsiaselts Eesti meedia, kuid Tartu Ülikool, et suure tõenäosusega kannab ülikooli korvpallimeeskond alates tulevast hooajast nimed Tartu Ülikool Postimees, täna ligi kolm ja pool kuud enne uue korvpalli hooaja algust teatas aktsiaselts Eesti meedia, et taandame korvpalliklubi toetajate ringist. Tartu Ülikooli spordiklubi korvpallidivisjoni direktori Andres Ottender sõnul käisin veel läinud nädala lõpuni arutelud lepingu detailide üle ning sellest, et Eesti meedia läbirääkimised katkestab, sai klubi teada täna ajakirjanduse vahendusel. Sestap ei oska ta ka öelda, miks lepingust asja ei saanud. Lepingu läbirääkimiste lõpetamine Eesti meedia poolt tuli meie jaoks kui välk selgest taevast. Ühtegi suuremat erimeelsust nende lepingutingimuste osas ei olnud, et oli jäänud anda lihtsalt viimane lepingudetailidele ja plaan oli see jaanipäevaks allkirjastada. Samuti üllatust väljendanud Eesti meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann tõdeb, et lepingule sai takistuseks mitte raha, vaid nii-öelda loomingulised küsimused. Üsna ootamatult, aga meie jaoks oli, et me selle leppimine lõpuks ei jõudnud, sest et tõepoolest oli summalised perioodilised osad kokku lepitud, tänane nimisponsor. On väga võimsalt selle klubi taga olnud ja see on väga hästi visuaalides nähtaval olnud ja noh, selge on see, et uue nimisponsori soovisime keerata täiesti uue lehekülje ja selle uue peatüki alustamine sai kuidagi keerulisem. Lisaks nimisponsorile on Tartu Ülikooli korvpallimeeskonnal ka väiksemaid toetajaid, nii teatas näiteks tänane nimisponsor Saku Õlletehas mõned kuud tagasi, et ehkki nad oma senises rollist korvpalliklubi juures loobuvad, jätkavad nende endiselt sponsorina Eesti meedia seda varianti siiski kaalu. Andres Ottender tõdeb, et uue toetaja leidmisega klubilt kiire. Esmalt tuleb üles soojendada läbirääkimised nendega, kes olid potentsiaalsed NIMI sponsorid enne kui Eesti meedia veebruarikuus oma põhimõttelise jah-sõna ütles. Me oleme analoogse olukorras olnud, kus nimisponsor tõmbas nii-öelda tagasi ja tekkiski olukord, kus mängisime ühe aasta ilma nimisponsori ketta, et ma väga loodan, et eeloleval hooajal analoogset asja ei juhtu ja meil on veel piisavalt aega uute nimi sponsorite otsinguil ringi vaadata. Kui aga toetajaid leida ei õnnestu, jätab see klubi eelarvesse märkimisväärse augu. No eks tuleb meeskonna tegemistes arvestada väiksemate summadega ja kui põhiosa meeskonna hooaja eelarvest läheb ikkagi mängijate ja treenerite töötasudeks ehk siis selle võrra saab vähem sellele valdkonnale kulutada. Kas Sven nuutmann tõdeb, et sponsorläbirääkimiste katkestamine kolm ja pool kuud enne uue korvpalli hooaja algust korvpallimeeskonna raskesse olukorda samas usuta klubile jääb veel piisavalt aega, et suurtoetaja otsimist jätkata? Antud juhul me loomulikult tunneme vastutust, et sellisesse punkti me jõudsime, aga, aga ma veel kord rõhutan, et läbirääkimiste poolel on kaks poolt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu. Kirjastuselt tänapäev uustrükina ilmunud kogumik kultuurisemiootika sisaldab Juri Lotmani olulisemaid artikleid kultuurisemiootika vallast. Kärt Kelder vestles kirjandusteadlase Rein Veidemanni ka Lotmani semiootika olulisusest. Kui palju mõtlevad inimesed, mida üks või teine asi tegelikult tähendab? Sümbolite nende mõistmisel on kirjandusteadlase Rein Veidemanni sõnul oluline koht meie kultuuriruumis. Esimest korda, kui mistahes inimene, kui ta näeb näiteks ühte kaske koduõues ja kaske metsas, siis ta saab kohe aru, et nendel on nendel taan radikaalne vahe või kask surnuaial ja siis ta hakkab mõtlema. Jumal hoidku ka nendel igapäevastel asjadel, mis meid ümbritsevad ka teistel inimestel, kellele Kasme kõneledes vaatame silma või ei vaata silma, et nendel on märgiline tähendus ja mitte ainult lihtsalt, vaid et nad moodustavad osa meie nii-öelda kultuurilises suhtlusest. See on ka üks põhjustest, miks kirjandusteadlane töötas 10 aastat eesti tuntuima semiootik Juri Lotmani kogumikku kultuurisemiootika kallal. Lotman kui Tartu-Moskva semiootika koolkonna rajaja pani nimelt aluse kultuuri teistmoodi lahti mõtestamisele. Kultuurisemiootika tõesti üks kesksemaid mõisteid on tekst ise erinevatest keeltest koosnev tähenduslik tervik ja nii edasi. Lotmani kogumik kultuurisemiootika on küll mõeldud eelkõige humanitaaridele, kuid samas tõdeb Veidemann, et tegelikult on semiootilise oskusi vaja maast madalast tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas kõigile. Liigume selles suunas, et iga kunstiteost, olgu see siis teatritekst, filmi tekst, mingi näitus kahetsusväärsel kombel seda on hakatud tõlgendama kui toodet. Me peame vabanema punktides produktsioonidest, vaid lähtuda tuleb sellest, et mis tähendus on sellel teosel sellele konkreetsele lugejale endale antud kogukonnale terve kultuurile tervikuna väikses teose nii-öelda tähenduslik lülitus, seal on just nimelt see semiootik, aga tähenduste väljaselgitamine, see eeldab just nende kasutuselevõttu ja siis, kui me räägime sellest ühest või teisest kunstiteosest sellisest keeles ehk siis metakeelest, mis on väga oluline jällegi semiootika puhul, kui me räägime sellest metakeelest, siis meil hakkab ka see teos nagu asetame selle teose teatud peeglisse või laseme selle teose läbi. Missuguse prisma, kus see teos ise avaneb või ta ei avane, siis ta jääb kõrvale, ehk siis me ei suuda enam vahet teha olulisel ja mitte olulisel, aga just selle vahetegemist aitabki semiootiline lähenemine. Ja lähiaja ilmast räägib Merike Merilain, tere õhtust. Tere õhtust. Täna kujunes Ukraina kohal äge tsüklon ja liigub edasi Läänemere suunas. Sooja frondi ümbruses on praegu tihedad vihmad ja äikesed Ukrainas ja Poola idaosas ning Valgevenes. Öösel haarab sajualaga Leedu ja Läti ning jõuab homme lõuna paiku Lõuna-Eestisse. Õhtuks lõuna poolt saabuva tsükloni kese on Läti kohal ja sajuala on hõivanud terve Eesti. Öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm, kohati võib udu olla. Puhub ida- ja kagutuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuus kuni 12. Homme on ennelõunal vähese pilvisusega sajuta ilm, keskpäeval läheb pilvisemaks, jõuab peale lõunat jõuavad Lõuna-Eestisse vihmad, mis kiiresti põhja suunas liiguvad. Kohati on äikest. Puhub ida- ja kagutuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, pärastlõunal ida- ja kirdetuul rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 17 kuni 23 kraadi. Ja spordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Euroopa jalgpalliliit UEFA määras Venemaa jalgpallikoondisele nende fännide märatsemise eest Euroopa meistrivõistlustel tingimisi diskvalifitseerimise käimasoleval finaalturniirilt. Lisaks ei Venemaa alaliit 150000 euro suuruse rahatrahvi. Venemaa jalgpallihuligaanid korraldasid laupäevase Inglismaa Venemaa mängu vastasfännidega Marssey linnatänavatel suured löömingud. Osa fänne ründas pärast lõpuvilet inglasi ka staadionil sees. Konkreetne UEFA karistus reguleerib üksnes staadioni piirides toimuvat linnatänavatel. Juhtunuga tegelevad Prantsusmaa politseivõimud, kes on aktiivselt juba löömamehi jahtima asunud. Viimase atlas vähemalt poolsada venelast ka riigist välja. UEFA kommunikatsioonijuht Pedro pindu. Koobecation, kes stander pühendatud konverents diskvalifitseerimise on tingimisi ja kehtib kuni turniiri lõpuni. Venemaa koondis eemaldatakse turniirilt, kui nende kohtumiste ajal toimub staadionil veel sarnaseid massirahutusi. Otsust on võimalik edasi kaevata ja praegu me ootame, kas Venemaaga seda teeb. Täna on EMil kavas esimese alagrupivooru viimased kohtumised. F-grupis mängivad kell 19 algavas kohtumises Austria-Ungari ning päeva viimases kell 22 Portugal ja Island. Mõlemast mängust on otseülekanne kavas ka ETV esimesel kanalil. Eesti korvpallikoondise ääremängija Siim-Sander Vene ei pikendanud Kaunase Žalgirise ka lepingud ning lahkub Leedu meistermeeskonnast. 203 sentimeetri pikkune Vene liitus Kaunase tippklubi ka 10 aastat tagasi, kui oli 15 aastane. Žalgirisele tuli vene kolmekordseks Leedu meistriks. Korvpalliliigas NBA suutis kliiblankerreli res finaalseeriat pikendada, kui läinud ööl võideti seeria viiendas kohtumises Godlasteid Volrici 112 97 küljes juhib seeriat kolm. Kaks ning on endiselt teisest järjestikusest meistritiitlist ühe võidu kaugusel. Võitjate poolel kogusid LeBron Siinse ööbing võrdselt 41 punkti, siinse kirja veel ka koguni 16 lauapalli. Finaalseeria jätkub Cavaliersi koduväljakul reedel. Rahvusvaheline suusaliit avalikustas järgmise hooaja murdmaasuusatamise maailmakarikakalendri, kuhu kuulub aastase pausi järel Otepää etapp. Otepääl võisteldakse 18. veebruaril vabatehnikasprindis ning päev hiljem klassikadistantsidel, kus meestel on kavas 15, naistel 10 kilomeetrit. Otepää maailmakarika etapp on ühtlasi viimaseks jõuprooviks enne 21. märtsil Lahtis algavaid maailmameistrivõistluseid. Kuulsite Päevakaja number 20134. Mina olen toimetaja Mari Rebane ja soovin rahulikku teisipäevaõhtut.