Mare ei seisnud esimest korda elu ja surmahaiguse ja hädaga nägu näo vastu. Varajasest noorusest alates oli ta neid näinud, tundnud ja neist õppinud üle saama. Vanast rahvatarkusest juba emapiimaga sisse imetud komme alati vaadata kätte sattunud mündil mitte ainult pealmist vaid ka teist poolt. See manitses õnnes hõiskamisega ettevaatlik olema. Õnnetuse puhul aga laskis küsida, kes teab, mis asjasse teinekord koguni hea võib olla. Mõlemad äsja peale langenud õnnetused tundusid Marele nii rasked et otseselt säärase küsimusega ennast lohutada, ei püüdnud aga mõlemast tahtist ometi üle saada ning küünte ja hammastega edasi enese ja nende eest seista, kes talle alles olid jäänud. Napoli Mare kirjaoskus ja enamasti seisis seal, kus pidi olema pikes lühikes samuti ka kõvad ja pehmed Veebee. Veedeegeegaa kippusid segi minema. Aga Mare teadis Nendest välistest puudustest hoolimata. Sander ta kirju ootas igas sadamalinnas, kuhu Heinaste meeste Doroteaga jõudis, teadis, et iga ta kirjulid, tükike kaugest kodust, mis Sandrile Sydneysse või Melbourne'i põnes Airesesse pessantafeesse lihtsas ümbrikus käte vahele jõudis teadis, et sander ta kirja mõttest aru sai. Nagu oleksid kõik tähed õiged ning kõik punktid ja komad oma parajal paigal. Kallis sander, mu kõige armsam siin maailmas on päris kahju. Ma sulle oma viimases kirjas midagi rõõmsamat ei kirjutanud ja kehvast sellesuvisest, põllusaagist ja muudest muredest kurtsin. Et nüüd hoopis suuremad mured meie peale on tulnud, siis tunnen ennast sinu ees süüdlasena, et tühisemate asjade pärast hädaldasin ja seda, mis rõõmu teeb, vähe kirja sisse panin. Aga nii palju on ju ka siin maailmas, mille üle inimene võib rõõmustada. Sest igal inimesel, kellel aga tervis käes, on juba suur varandus, mis rõõmu teeb. Aga inimene ei oska seda mitte alati näha. Ja alles teise õnnetus on see, mis nagu kae silmade eest ära viib ja paneb rõõmu tundma, et su oma laps sa ise ja su ema kõik täie tervise juures on jääd ühtegi suuremat ega isegi väiksemat haigust meid, sest ajast, kui sa kodunt minema sõitsid, piinanud, ei ole. Poisil sinu Edmundil väikesel ennikesel on juba kaheksa Dixi suus, neli üleval ja neli all. Mees muudkui juba istub oma jõuga kätkis ja nähes, et ma sulle kirjutan, nõuab ka paberit. Lapsed ikka juhtuvad vahel haiged olema, aga siiamaani on ennike täiesti terve olnud. Ja kas ei pea meie selle üle rõõmustama kui palju maailmas vigaseid ja haigeid lapsi meie oma on, aga terve. Ja see on suur õnn, mis Looja meile on lasknud osaks saada. Kas sinu ema, kuigi ta on ilmas palju vaeva näinud ja muret kannatanud on veel vanainimese kohta küllalt käbe ja terve? Kas pole seegi suur õnn? Kuidas suudaksin ma üksinda koha tööloomade lapsega toime tulla, kui ema mind kogu aja ei aitaks? Kui ema oleks voodis ja ma peaksin pealegi teda veel aitama nagu sulu? May oma ema, on ka sinu vend Peeter, olgugi ta seal kaugel külmas Siberis sunnitööl kirjutab, et ta on ikka tervise juures. Kui paljud on seal juba haigustesse ja hädadesse ära surnud. Aga tema on vastu pidanud ja peab veelgi vastu, sest esimesed aastad öeldakse vangis kõige raskemad olevat pärast pidada inimene juba rohkem ära harjuma. Ja olgugi Peetrile määratud pikk aeg, võib ta sealt veel õnnekombel elu ja tervisega välja tulla sest vahel juhtub, et ka vangimajade uksed enne aega lahti lähevad. Kalu madan terved, lepi eiramaks ja peaks tuleval kevadel enne odrakülvi varsa tooma. Pugu tuleb märtsis lüpsma lammastega ega sea põrsaga pole ka mingit õnnetust olnud. Need neli õunapuud, mis ta mineval kevadel toheti istutasid on ka kõik kasvama läinud. Kui neile üksnes vesi edaspidi, kui nad juured sügavamale ajavad, liiga ei tee. Läheb ju soo sügiseste sadudega nii vett täis, et ta juba vägisi õue tikub. Nii et siiamaani on sinu kodakondsed kõik täie tervise juures olnud ja see on suur õnn, mida ma ei osanud tähele panna ega ka sulle kirjutada. Aga niidu sander? Kui katsumine on meie suguseltsi peale tulnud ja sinu ema venna Taavi naine Leena pidalitõbiseks tunnistati ja Vatku pidalitõbiste varjupaika saadeti olen ma mõistma hakanud, mis suur varandus on tervis, mis meie kätte on antud ja mille pärast me pole küllalt mõistud, rõõmsa tulla ega loojat tänada. Sellest saab juba nüüd kaks nädalat, kui sinu ema ventalisele ränga sõnumi meile tõi. Ema ei tahtnud sulle sellest varem kirjutada, enne kui aru käes, kuidas meie eneste tervist aga lugu on. Sest pulmaaegu jõime kõik ühest õllekapast ja sõime sellest samast klimbisupikausist, kuuleenagi oma koosta pistis. Sellepärast panin ühel hommikul leppu vankri ette ja sõitsime kõik kolmekesi ema, mina ja ennikene kaugetumale tohtri juurde, et lasta ennast läbi vaadata ja selgust saada. Tohtri arvates oli meie hirm liiga suur, sest Leena ei ole meile kellelegi otse veresugulane. Aga läbi vaatas tohter meid ometi ilma maksuta ja ütles, et meil ühtegi viga küljes ei ole. Mõned koolitatud härrad on, kust te vastu väga uhked, aga tohter alander rääkis nagu ikka inimene inimesega päris sinu järele ja saatis sulle terviseid. Sest ta on kuulnud täitsa kaugesõidupurjeka peal. Tüürimeheks oled. Ma rääkisin talle ka ühisuse poja asutamisest, mis inimeste seas on liikvele läinud. Ja ta lubas asjast osa võtta. Sest oh, sander, see elu siin kaugatumal on tõesti väga kitsas ja midagi peab tegema, et asja parandada. Mul on meil teine suur mure mida ma esiteks ei mõtelnud sulle kirjutada et sind mitte korraga liiga palju kurvastada. Aga ta tikub vägisi sule otsa ja ma pean selle nuttes paberile panema. Ära pahanda, mitte kallis mees, et nii palju silmavett siia kirja peale on kukkunud järjad laiali tassinud. Et sul on raske lugeda ka sander mitte üksi raske haigus. Et kas surm on minust lähedalt mööda käinud? Mu vend Jüri on uppunud. Mu süda on alles liiga valu täis, et seda sulle pikemalt kirjutada. Kuidas see kõik juhtus ja oli? Teda, võid sa lehe kirjatükist lugeda, mis ma välja lõikan ja kirja siis panen. Ka, kui need kaks õnnetust nii teineteise peale tulid, olin ma ühel tormisel ööl, kui peast segane. Mis on meie elu? Sina oled seal kaugel tuulte tõugata ja tormide peksta. Ei ole sul nädalaid ega, kuid kindlat maad jalge all ei ole sul värsket toitu, sööge õhtul kindlat Sengimis külje all ei kõiguks. Mis sa vaene, saad selle oma vaeva eest iga viimase kopika saadad siia minu kätte, et mina selle siis omakorda koha võla eest mõisa libardi prillide kätte viiksin. Mul on siin muidugi kergem. Mul on kindel maa jalge all, mul on värsket piima ja vahel juhtub, et saan töö eest ka värsket kala. Muna, säng, mis ei kõigu. Mul on ennikene, kes mulle nii sagedasti sinu tumedate silmadega juba vastu naeratab. Mul on meie kodu, mida ma valvama ja puhta hoidma pean. Mul on sinu ema, kes mulle abiks on ja mulle vahel õhtuti vanu lugusid räägib. Siiski oli ka minul need nende kahe õnnetuse ajal nii rasked, ma ühel õhtul tarvilised töö pidin kõrvale panema ja kambri minema. Et mitte ema ees valju häälega nutma hakata. Sest ühe kurvastust saab teise kurvastusest toitu ja ei ole hea teisele oma silmavett näidata. Sina Sander oled mitu aastat koolis käinud ja mitukümmend raamatut läbi lugenud, mõned hoopis võõrastes keeltes ja niisuguste numbritega, millest mina midagi aru ei saa. Mina olen vähe kooliharidust saanud ja vähe raamatuid lugenud. Aga nagu sa tead, on mul kodus riiulil kaks Juhan Liivi kirjutatud raamatut. Kirjatööde kogumisvend Julius ükskord ammu mulle veel mu tüdrukupõlves kinkis. Ja teine sinu kingitud laulude raamat. Kui ma nüüd ühe venna pärast tahastades toast kambri läksin sattus mulle nagu iseenesest teise venna kingitud raamat pihku ja mu silmad jooksid abi otsides üle ridade parajasti seal kohas, kus vaesest punasoo mari räägitakse. Tema on punasoo mari, mina küla summare. Nõnda lähevad meie nimed üsna kukkuja. Mitmes tükis paistavad ka meie elusaatused ühte minevat. Mariga jäi vaeseks lapseks, mina samuti. Hiljem tuli marile suurinda, sai heale mehele, mina samuti. Veel hiljem tulid marile õnnetused kaela ja ka mind küla suu. Maret pole õnnetused ära unustanud. Aga mari ei nutnud ega halisenud oma õnnetustes. Ning ka mina ei taha seda teha. Inimene on juba kord niisugune talle oma mure, siis palju kergem, tundub. Kui see juba kusagil n on välja öeldud või koguni kirja panna. Siis sirutab nagu keegi lähedane sulle käed vastu ja ütleb. Mure on suur. Aga ma mõistan sind, saan sinust aru. Juba, see on nagu tunne, et kuidas põrand jalgel uuesti püsima hakkab. Sai, oli üksi oma valuga, siin maailmas on neid, kellel on sinust veel palju rängem koorem kanda ja siiski peavad ära elama. Punasoo Marile ei jäänud kedagi, kuid temagi ei jooksnud oma hädakülasse nutma. Kuidas siis tohib küla soo mare haliseda, sest talle naeratab ennikene katkist vastu ja sina, mu armas sander, oled seal kusagil teisel pool maakera äärel oma laevatekil ja mõtled minu peale? Ei tohi mine avastada vaid pean rõõmus olema. Tühipaljas palvevenna kombel jumala poole halisemine ei ole midagi väärt. Sest nagu vanasõna ütles, et aitad iseennast, aitab, jumal ka. Ja nõnda olengi ma pärast neid kahte õnnetust palju mõelnud, kuidas ennast ja neid, kes mulle lähedased ise aidata. Kirjutasin kirja Vladivostoki Juliusele, kas ei saaks ta iga kuu mõnda rublad oma teenistusest kõrvale panna ja minu kätte saada. Et oma otti, kes nagu õnnekombel uppumissurmast pääses, katsuksin linna kooli panna ilma koolitamata inimese elu on raskem, kui ütleme sellelgi, kes vähemasti kuratskoi läbi on teinud. Kurat, skoist pääseb, kas kirjutajaks võimujale pisut kindlama palga ja puhtama töö peale. Kirjutaja võib kodus rahulikult oma perekonna juures olla ja ikka tuleb palk siis sinu teenistusest, armas Sander ei taha makk kopikatki oti peale raisata. Mis sa mu kätte saadad, viin mõisa, et koht ennem selgeks saaks. Aga ise olen õmblustööga, mis ma koha töö kõrvalt olen mahti saanud teha pika korjanud, ja kui sa lubad, tahaksin ma sellest osa Oti kooli jaoks kõrvale panna. Poisil vaesel pole ju isa ega ema. Ja kui ma igal öösel une kõrvalt ühe tunni tema jaoks näpistan, ega see meid vaesemaks tee. Kuul võib aga poisi elu koguni teiseks muuta. Peale selle tegin ma sinu selja taga veel teisi asja ära mille kohta mina sinu otsust tahaksin teada saada. Panime sinu nime ka ühisuse poe asutajate hulka ja maksime sinu nimel Kaugatoma kooli õpetaja Jüri piigordi kätte, kes on uuepõhisuse kassapidaja 20 rubla raha sisse, mis Me emaga oleme suve jooksul või munade marjadest korjanud. Kaduma see raha miskil kombel ei lähe, sest ta viiakse nii kauaks rentisse hoiule, kui 200 inimese käest. Raha koos on 4000 rubla sest väiksema hulga inimestega ja väiksema rahaga ei maksa ühisese poodi tegema hakata. Mispeale tuluga oma kulud kaasa toob. Kuid midagi peab ära tegema, sest sinu isa, vend Tõnise, vana Veide, on ühte komploti löönud ja võtavad nüüd aga inimeste käest niisugust hinde, nagu ise heaks arvavad. Sest kolmas kaup Messakkeus pankrotti ega ka ühisusel, esiteks kerge ei ole jalgu alla saada sest laeva kontori poelia Veidel on oma vanad tuntud sisseostukohad, kus nad odavamini saavad. Peale selle võivad nad neid ostjaid, kes mitte tõsisest südamest ühisuse poe sisse ei usu teinekord mõne kingituse või movi kuuriga oma poole tagasi meelitada. Aga Muhus kaupleb ühisuse pood juba kolmandat aastat, inimestel on tast palju hõlpu olnud. Nõndasama usun ka mina kindlasti, et see 20 rubla ei ole mitte maha visata. Mitmed tublid mehed seisavad asjal nõu jõuga, selja tagasepa. Mees, koobati Rein on asja hing. Tema on juba mitu aastat oma kätetööga rikastenga isandat orjanud ja tahaks kõiges sepa pojaga ühisuse alla tulla. Ka laevameister vanaõue mihkel, kes oma abimeestega nüüd paate ja härrade lõbusõidu jahtisid, teeb haug sedasama mõtet. Ka tohter ja mitu koolmeistrit on uue poe asutajate hulgas. Sellepärast kallis sander, panin ma sinu nime samuti kirja. Sest ühte äärt pidi on juba tüürimees, ka rohkem koolitatud inimene ja teiste äärt pidi on mul niisugune tundmus, et inimesed kuigi sa hoopis kaugel ära oled. Siiski sinu poole vaatavad ja ütlevad, et kui küla soo sander on kirjas siis võivad nad samuti oma nimekirja panna ja 20 rubla ära maksta. Veel ühele teisele ühisusele on tohter hinge sisse ajanud. See ühisus on nende jaoks, kes liialt viina joovad, et nad mitte üks enestele ja oma perele kahju ei too vaid ka juba teisi inimesi oma jooma lõbu läbi hukka saadavad. Sest räägitakse, et oleks Sõrvest Hirsaja Jaak vähem viina mustanud. Oleks ta lastega õigel ajal tormi eest ära jõudnud. Oleks meie jüri mõne teise paadiga seal mihklipäeval üle sõitnud. Oleksite elusse jäänud. Aga et vana joodik ise otsa sai, siis ei võime tema üle mitte kohtumõistja tulla. Küll aga viina üle ja nende üle, kes viina müüvad ja rahva sekka laotavad. Minu isa istus selle eest, et ta Saksamaalt viina tõi, Pihkvas vangis, aga need, kes kroonu viina müüvad, ei saa selle eest ühtegi karistada just. Ehk küll. Kahju, et ühesugused on, kas inimene kroonu viina juues või salaviina juues raisku läheb või otsa saab? Kallis mees, nõndaviisi minu kiri sulle ülearu pikaks saanud. Aga kiri on ka ainus, mille läbima tuhandete verstade taha sinuga võin kokku saada sulle oma muresid südamelt puistata. Kui mitu korda oleks kergem, kui sa siin samas minu kõrval istuksid ja väikese ennikis oma põlvedele saaksid võtta. Aga sellega ei taha ma mitte ütelda, et sa minu pärast paremini peaksid koju tulema, kui see õige aja leiad olevat. Sest mina ootan sind ikka ühtemoodi nii täna kui homme kaasta pärast. Sest sina, Sander oli esimene ja ainukene siin maailmas, kellele mu süda armastusest on tuksunud. Nii kaua sul edasi tuksub, kui mul hing sees on. Sest kuigi ma sulle seekord oma muredest kirjutasin, ei tähenda see mitte, et ma oma õnnest ei oska lugu pidada. Mis mulle sinu armastus annab. Sest mul on laps ja kudu ja peavari ja leib ja mees, kes küll on kaugel, kes unes mulle mõnikord on nii lähedal, et ma otsekui sinu ihuliikmeid, oh sander oma kõrval tunnen. Ärgates kuidagi ei suuda mõisted aseme kõrval tühi on nii et sa mitme mere taga oled. Ja siis tõusen ma üles, panen tule põlema ja lähen masina taha. Sest kui sina, armas sander, pead vahel tormiga ühtejärge ööd ja päevad väljas olema, kas ei või siis mina siin kindlal maal soojas toas istudes mõnda tundi oma uneajast. Sest ma tean, et ka iga vähene kopik, mis ma oma tööga sinu rubladele juurde teeninud on siiski enam kui mitte midagi. Ja aitab sind sealt kaugelt Kraasikegi rutem koju jõuda. Oma viimases kirjas sa küsisid, kas olen ma kõik selle raha, mis sa koju saatnud, kätte saanud, või on viimati muist posti peal või miski muul kombel kaduma läinud. Minu uskumist mööda olen kõik õieti kätte saanud. Sest kuni tänase päevani olen sellest ajast, kui aprilli, kus ära läksid posti pealt 131 rubla 50 kopikat ära toonud. 100 rubla, viisin mõisnikule 25 rubla ja 18 kopikat, läks kroonu ja vallamaksudeks. Järele jäi kuus rubla kopikatega millest kolm rubla olen ilma sinu käest luba küsimata ära raisanud, sest sel aastal oli lugu põld rukkial ja vili oli väga vilets. Nõnda et arvata üks Vakrukid meie talvisest leivast puudu jäi. Et nüüd sügisel vilja odavama arvasime olevat, ostsin ühe vaka laadalt juurde, mis kolm rubla kulu tegi. Nõnda on sinu teenitud raha veel minu käes kolm rubla kopikatega. Aga mul on ka mõned rublad oma teenitud raha järel. Häda pole midagi, sest näljas ega alasti poleme olnud. Ja ka Peeter on ikka oma pakid saanud, nõnda nagu Siberist teated tagasi tulevad. Sander. Kui mu käsi nõnda neid rublasid ja kopikaid paberile paneb, hüüab mu süda väga su järele ja küsib, et millal tuleb yks kõrtsitund, et ma sind jälle oma rinnale saaksin suruda. Sest selleaastased, võlad ja maksud on selged. Nõnda et sa küll korra kuju võiksid tulla. Aga tiik, kui sa ise paremaks pead ja näed sest ülearuseks koormaks ei taha oma oma armastusega sulle mitte olla ja kui kaua sa ära oled? Ootan ma sind ikka kannatlikult. Ema laseb sulle samuti palju 1000 terviseid saata. Et ennikene veel rääkida ei oska, siis ei tea ma just ka, mis tema isale laseb öelda. Aga midagi head peab see olema. Seda kinnitata nende kriipsudega, mis ta siia minu ridades ikka tõmbas. Need kriipsud on siis esimene kiri, mida su Edmund sulle saadab? Ta on nii väga sinu nägu. Et mul on kahju, et me mitte Sandrit temani miks ei pannud? Kirjuta ikka igast sadamast. Sinule surmani truu Mare.