Nüüd liigume ka edasi hoopis sügavamate teemadeni, selleks on siis lapsed, lapsed ja imikud ja nende tajud ja nii edasi ja oleme helistanud selle küsimusega otse teadmiste lättesse, Tartu Ülikooli Psühholoogia professuuri ja meel on liinil professor Jüri Allik, tere hommikust. Tere hommikust. Nii helistas meile siis armi ja küsis niisuguse toreda toreda küsimused inimeste peas, mõtted valdavalt käivad ikkagi mööda sellist verbaalset sõnalist rada, mingeid termineid ja mõisteid mööda ja, aga samas ka imikud ilmselgelt mõtlevad, vaatavad sulle targa näoga otse ja nii edasi, aga nad ei valda ju seda tegelikult seda. Seda aparatuuri, neid sõnu, neid lauseid, et kuidas küll ja mismoodi yldse imikud mõtlevad? No imikud ei ole ainsad, kellel ei ole keelt. Loomad käituvad mõnikord väga arvukalt, lahendavad ülesandeid, mis eeldab seda, et nad on Piaas lahendanud ja lahendanud v kasutanud midagi sellist, mis välismaalt maailmas ei ole ja nad on selle oma manipulatsioonide teele ajus kuidagi kätte saanud. Nii et lisaks keelele, mõistetele, berbaalsetele, kategooriatele on ümbritsevast maailmast väga muid esindusi või kujutisi ajus nagu pildid võib-olla ka mingid skeemid, mingit muud mitteverbaalsed esindused, nendega manipuleerimine ongi mõtlemine ja täiesti selge, et imikut üsna varakult juba oskavad ümber käia manipuleerida nende nende piltide, kujutluste ja muude asjadega, isegi siis, kui nad veel ei räägi. Aga kas see peab paika, et täiskasvanud inimesed, kellel on see keeleaparatuur olemas, mõtlevad valdavalt keelelistest terminitest? See päris õige ei ole, väga-väga suur osa mõtlemisest toimub üldse mitte reaalselt ja sellistes abstraktsetes kujutlustes kellel rohkem piltides või ka isegi häälikulistes kujundites, nii et ühesõnaga mõtlemiseks tegelikult ei ole üldse keel, piir ei ole piirang. Loomulikult aitab kõvasti kaasa. Aga mõelda võib ükskõik milliseid materjali. Kas imiku mõtlemine võib niimoodi üldistatult öelda, on selline assotsiatsioonide põhinev mõtlemine, et ta nagu näeb midagi siis tal nagu seostub skaalal a'la hea-halb. Noh, see on, ütleme, väärtushinnangud, aga mõtlemine on ikkagi teatud ülesannete lahendamine ja seda on näidatud, et näiteks kahe kolme uus, et lapsed oskavad juba näiteks teatud mõttes elementaarset aritmeetika, et nad saavad aru. Nii oskavad nii-öelda arvutada ühe, kahe kolme arvu piires, näiteks nad on väga üllatunud sees. Kui te panete ekraani taha peidate kaks asja jagudes ekraani võtate ja üks on ainult alles siis lapsed väga imestavad selle üle, et kuhu üks on kadunud. Nii et nad oskavad teha niukseid väikseid loogilisi järeldusi. Ahah väga hea, väga hea, et väikesed väikesed mehed ja väikesed naised, väikesed loogilised järeldused sirge et ühesõnaga, vastus on kätte saadud. Suur tänu teile, professor Jüri Allik, Tartu ülikoolist. Head hommiku jätku just, ja ega see vastus ilmselt muidugi sellest võiks kirjutada mitte ühe raamatu, vaid umbes 10. Ma arvan nii, et selles mõttes vormi saab isegi aru, et see küsimus oli ikka väga igavikuline ja väga suur ja kes sinna imiku pähe ikkagi lõpuni näeb, kui Maran imik isegi ei näe siin nagu päris lõpuni sinna oma vähe. Aga jäävad vastus on selge, et nad ikkagi mõtlevad ja mõtlevad näiteks piltidega mõtlevad niimoodi, et oskavad arvutada isegi välja, ütlevad seostega ja nii edasi ja sama teeme tegelikult ka meie lisaks sellele, et me mõtleme niimoodi, tahaks rabarberit.