Te kuulete peresaadet, mina olen saatejuht Kertu Soans. Tänane peresaade on käesoleva aasta viimane. Järgmine saade on eetris juba uuel aastal ja täna räägimegi uuest ja uude minekust, uue märkamisest ja esilekutsumisest. Saate esimeses osas Me läheme Maarja Unduski ka kunstniku ja nelja lapse emaga. Räägime temaga sellest, mis juhtub perekonnas siis, kui sinna sünnib uus laps. Õnnepüüdja rubriigis on külas teemeister Vahur Kell ja temaga kõneleme vana uueks üleminekust terviklikkusest ja harmoonia vajadusest. Head kuulamist. Tere, Maarja, tere, Kertu, sinuga on laste perekonda tulekust hea rääkida, sest sul on neli last ja eriti huvitav on see, et kõige vanema ja kõige noorema lapse vahe on niivõrd suur et ilmselt, et sa oskad neid muutusi oma perekonnas iseenda siseilmas ja võib-olla ka siis seda, kuidas lastetulek on mõjunud nii nende isale kui ka eelnevatele lastele. Oskad seda kõike väga hästi praktilisest elust võetult selgitada? No kõigepealt ütle oma laste vanused ja siis hakkame siis häkkima esimesest uuest ja kuni viimase uueni välja. No ma olen teinud uhke arvutused, mul õnnestub olla 36 aastat alaealise lapse ema. Praeguse seisuga on siis vanem laps on 19 ja noorem on aasta kaks kuud. Ja siis seal vahel on veel 10 15. Ja sina oled ise praegu 44. 44 aastasel naisel neli last võib-olla ei olegi nii väga ebatavaline, 10 aasta peale üks laps umbes kui arvestada sinu, kuulan just just ebatavaline see, et, et sa selle praeguseks veel võib öelda viimase lapse võtsid ette küllaltki eakana ja siis, kui sul oli juba kolm last ees sirgumas, et ei olnud ka nagu põhjustada hakata katsetama, mida see laps üldse tähendab, et sul nagu lapse tähendus oli juba selge? Võib-olla natuke räägibki seda, et et miks sa ikkagi otsustasid ühe lapse veel muretseda, teised olid ju ka kõik väga hästi õnnestunud perekonnas. Võib-olla on tegemist teatud perekondliku eelsoodumusega kuna mu ema noorem poeg sündis, kui ta oli 42 saamas, nii et võib-olla kui kodunt on selline nagu kahtlev eelarvamus, siis ei võeta selliseid eksperimente, et aga noh, ilmselt see mõte on kogu aeg olnud mingis mõttes peas, et võiks ikka neli last olla, et kolm, miinimum neli, maksimum ütleme niiviisi. Siis võiks juba pigem küsida, miks nii kaua venitatud, teadagi kogu aeg on midagi tähtsamat teha, mingi töö asjad tulevad kogu aeg vahele ja ei ole tingimusi ja ei ole raha ja aga, ja see on selline lõputu asjade lõputu kulg, mis lihtsalt tuleb mingil hetkel sisse otsustavalt katkestada, sest et kunagi ei lähe need tingimused paremaks ja nii edasi. Lihtsalt ei olnud enam kuskile edasi lükata, et kui siis tuli asi ette võtta puutub just nendesse tingimustesse ja sisse. Ja ma mäletan siis kui sul veel ei olnudki neljandat last, aga kui laste saamise jutt natukene juba õhus hõljus ja mõnikord me seda ka heietasime omavahel, siis sa ütlesid just, et ju sa siis mõtlesid sisimas sellele, et sa ütlesid nii et noh, et kui jumal annab lapse, siis annab taga leivakoti, sest mulle see nii väga meeldis, sest et tõesti, kui mõelda nüüd jaa, kuule, Kaago lasevad pilgu üle oma tutvusringkonnas, siis ega siis ükski perekond nüüd lapse pärast ei ole vaeseks jäänud. Et seal on ikka mingite vaesumisena mingid teised põhjused, et laps ei olegi ikkagi see põhjus. Noh, see on selline rahvalik ütlus ei ole mitte minu mingi originaalne väljamõeldis, aga ilmselt seal oma iva on, kuigi minu puhul see õiguslik natuke irooniliselt, kui ma jäin ilma tallinlase viiest 1000-st kroonist, kuna ma jõudsin ennast enne Hiiumaale sisse kirjutada ja siis magasin veel vaha, mingisugused lapsetoetuse otsad, mis oleks juurde makstud ja siis see hakkas kõik hästi naljakas lõpuks mõjuma pidevalt just rahaliselt mööda mööda pükse sain pärast seda neljandat last. Aga noh, laps ise on juba omaette ikkagi noh, suurem väärtus kui mingisugune raha ja ikkagi saab ju hakkama lõppude lõpuks, milles nüüd asi? Omamoodi ta annabki jõudu juurde. See süsteem töötab kuidagi hoopis keerukamalt, kui võiks arvata. Nagu üks mu tuttav paljulapseline ema ütles, et kaks esimest last on investeering ja ülejäänud on dividendide. Noh, võib-olla ongi nii äriliselt väljendada. Kui nüüd hakata seda uue küsimuste laste peal lahti seletama, siis minul on kaks last, ma olen selles mõttes noh, niisugune alles investeerija rollis. Aga ikkagi ma väga hästi mäletan seda, kui nüüd esimene laps sündis, kuidas tegelikult ikkagi elu oli täiesti uus. No üks asi on see, et ta oli muidugi uus hingelises ja psühholoogilises mõttes, aga ta oli uus ka täiesti korralduselt tähendab elu lihtsalt niivõrd iseenesest muutus täiesti teiseks ja ei olnud üldse mingisugust mõtetki seal selle pärast nagu vaevelda muretseda või taga igatseda, eks ole aega enne, sest see on hoopis hoopis uus kvaliteet. No sina oled üldse omamoodi fenomen selles suhtes, et sa said ju oma esimese lapse juba küllaltki soliidses eas, mis oli 37 või et see olekski huvitav, et kas Nad on nagu mingid igatsust ei tundnud või salasid nagu hoopis mingis muus elurütmis minu meelest sina vist ei kuulnud nende asjade hulka, kes nagu kannatas sellele, et lapsi pole. Sa vist ei tundnud mingit kompleksi, et sul läks see kõik ilusti sujuvalt, et siis 30 seitsmeselt hakkasid nooreks emaks ja mõnes mõttes kõik oli nagu juba piisavalt elatud ja Tarvi hõõrutud, et seda küll jah. Ja ega mul jah, ei olnud mingisugust niisuguste lastetud olekute millestki mingist asjast põhjustatud, mida ma ise ei oleks saanud muuta, et see kuidagi niimoodi läks. Et huvitavate sujuvalt läks küll hästi, aga võib-olla just seetõttu, et ma juba nii eakas olin, mina hakkasingi seda elukorralduse muutus äkki, nojah, oskad seda ka teistmoodi ikkagi hinnata, kui sa oled vanem alati vist ükskõik, kas seal siis on varem lapsi või ei ole, aga kui sa vanemas eas saad lapse sisse, on sa tajud seda väärtust kuidagi teisiti, esiteks sa oled juba seda aja kulgu õppinud tajuma sa tead, kui ruttu seal kõik mööda läheb, sai nutta seda, et ma ei saa kuskile minna ja sest et see on lühi lühi oli aeg tegelikult suhteliselt, see, kus sa päris hõivatud oled. Maarjakui, sina esimese lapse said siis, sa olid? 25 täisealine siiski jah. Aga siis nüüd eks ole üle 40 no missugune see esimene uus ja, ja siis nüüd see neljas uus, et kui sa nüüd neid võrdled, et sinul on ka nüüd see viimane lapsike eaka emale, kas juba esimene uus oli ikkagi omamoodi üllatus selles suhtes, et see oli ka teine aeg, eks ole, et väga täpselt reglementeeritud see, kuidas oma lasteaiad hoidma ja kasvatama, et ta ei tohi teda öösel sööta ja nii edasi, nii et see kõik oli üsna raske siiski ja mäletan küll seda, kui sa olid justkui mingisuguses teises ilmas elasid kuskil toas sealpooluimasena, mis väljas toimus, see oli täiesti mägede taga, et omamoodi mingi sokk ikkagi selle esimese lapsega suurem mis võib-olla seda uut positiivses mõttes alguses varjutas, noh kuigi kõik oli väga tore ja nii edasi. Aga edaspidi seda rõõmu nagu rohkem Stahlist rahu rahulikku rõõmustamist nagu tunned asja juba neljanda puhul, mis sellest rääkida, see oli ikka noh, ikkagi üsna une tõenäoline, et see üldse naguniiviisi, et see laps sündis ja kõik selles suhtes jah, esimese lapse tulek, see esimene uus seal muidugi ka emad räägivad ja isad ka, et üldiselt see see hoidmine ja niisugune paanika selle, selle väikese inimese ümber on ikka päris äge. No meil oli ikka ka niimoodi, et me vaatasime, et igal juhul saaks iga õhtu vannitatud. No laps magas kella üheni poole kaheni, mõnikord oma õhtunud öösel, eks meie istusime voodi juures, nii kui ärkas vanni teise lapse puhul lihtsalt sees, see lihtsalt ei tuleks kõne allagi, et tegelikult me ju tegime oma elu raskeks, tegime oma väiksele väiksele külalisele oma lapsele ka igasuguseid trikke. Kusjuures praegu ütleme selline üldine suhtumine arstid ja äärmiselt normaalne. Aga kaheksakümnendatel sind lihtsalt oleti närvi tõsiselt, sellepärast et selline meditsiiniline suhtlemine oli juba umbes. Esiteks sa oled kõiges nagu kogu aeg natuke süüdi. Hoiak on umbes selline, et noh, niikuinii 100-le piisavalt hea ja korralik ema ja siis meditsiiniraamatus on pilt kõikidest tera ja muudest riistadest, millega see laps võib endale viga teha ja nii edasi, umbes selline hoiak ja. Õnneks mul on hästi mõistlik emoni, tema nagu sellist paanikat ei külvanud, tema nagu pigem rahustas. Aga jah, see üldine taust oli ikka raskem kui praegu. Praegu on jah, pigem isegi oleme pisut liikumas teise äärmusesse, et kõik on ainult iseenda teha, seal muidugi parem, aga see on ka mõnikord natukene raske. Vot esimese lapsepõlvest mäletan veel seda, et kui ta sündis, siis ikka kujutad ette, et ma saan sellise keskmise täpselt raamatu järgi lapse suuruselt ja siis ja siis ma kuulsin seal sünnitustoas öeldi mingi laps kaalus 200 800 ja siis ma ütlesin põlglikult mõeldud väikese lapse selgitas. Siis oli see muidugi mina olnud. See oli huvitav, üks asi veel, et esimene laps on mõnes mõttes alati kõige erilisem. Võib-olla ta ongi mõnes mõttes võib-olla kõige andekam niiviisi sa tegeled temaga kõige rohkem ja siis ütleme, kui sul on siis ka teistsuguseid lapsi, siis sa muutud ise aina tolerantsemaks. Hakkad nagu aina rohkem mõistma teistsugusust et laste võimed on erinevad, oledki ja kõike iseloom ja et see sul on ühte ühesugune laps ei, tähendab midagi teiste kohta, teine võib-olla teistsugune, aga mitte halvem. Ma mõtlen ka, et mina olen hästi õnnelik, et mul on neist kaks last, sest et nüüd ma näen juba isegi selle kahe pealt, et nad on täiesti erinevad. Mis siis veel arvata ja maailma kõikidest lastest, eks ole, et ei ole üldse niimoodi, et mina üldse oskaksin kellelegi anda mingit täpset nõune nagu vahel, kas teised emad proovivad anda või tihtipeale ka need inimesed, kellel üldse pole lapsi olnudki, neil on väga täpne ettekujutus, kuidas kasvatamine käib. Ja jälle ütleme sellised varasemad teatmeteoseid seal on väga täpselt reglementeeritud, kui suur mingi laps, mida ta oskab. Et see on ikkagi väga suhteline. Et see kõik ei pruugi vastata ja ütleme, mingis asjas ta võib-olla täpne nagu raamatus, aga aga teine laps, kes ei ole täpne, võib olla tegelikult on mingis suhtes hoopis huvitavam või sügavam. Et neid asju ei saa niiviisi lahterdada olemust ja raamatut, vananevad ka. Seda ka jah, missuguseks, sinu perekonnaelu, niivõrd-kuivõrd sa nüüd seda oled nõus avama esimese lapse järel näiteks, kas siis oli kohe niimoodi täiesti teine või on olnud kogu aeg iga lapsega sujuvalt teisenenud? No loomulikult, esimese lapse puhul on need muutused ikkagi kõige suuremad, sellepärast et kõikide noh, siis on need küll vähe, aga perekonnaliikmete staatus äkki muutub, kõikidel tuleb äkki nimetajaid juurde, esiteks saadakse lapsevanemateks, saadakse lapseks. Aga, ja siis ütleme, kui sünnib uusi lapsi, siis tuleb, neid nimetasid pidevalt juurde, ütleme, tekivad seal mõistrikas õde või vend. Kas noorem õde või noorem vend, tekib, eks mõiste siis juurde, kas poeg või tütar ja ühesõnaga see hierarhia kogu aeg muutub ja tegelikult kõik muutub kogu aeg, struktuur pidevalt läheb teiseks ja see on kindlasti võib olla raske. See tuleb iga kord uuesti nagu sellega kohaneda ja ennast sinna sisse niiviisi harjutada uuesti. Ja, ja ega see muutumine ei teki ainult siis ei toimu ainult siis, kui sünnib juurde uusi, vaid ka laste kasvades ja kogu aeg kõik muutub, et vanused ja kõik pidevalt ja see on huvitav, et kui mu õde ükskord ütles, et ta kujutles, et kui perekonnas on lapsevanker umbes läbi aegade niiviisi lapsevankriga perekond. Aga noh, see on mingi aasta, ütleme kaks et see on niivõrd niivõrd muutuv asi kogu aeg. Jah. Ma olen lugenud ja eks ole ju tehtud statistikat ka selles küsimuses, et et üks noorte perekondade lahkumineku põhjuseid on vastu igasugust, niisugust, nagu teoreetilist ettekujutust on tegelikult lapse sünd, perekonda. Nojah, aga see ei ole kahjuks nii väga ebaloogiline, sest see on ikkagi üsna raske. Üsna raske asi, võib-olla, eriti kui vanemad ei ole psühholoogiliselt selleks valmis. Esiteks ikkagi mõjutab see väga omavahelisi suhteid, palju see, kuidas ja mis tasemel sa saad suhelda ja kogu aeg on seal keegi seal vahel ikkagi ja sa pead kogu aeg kellegi teisega arvestama ja siis võib selguda, et sa näiteks igavene egoist või on su kaaslane, seda tulevad ilmsiks mingid uued iseloomuomadused, mida sa ei ole iial osanud ette nähagi. Teiseks, sa ei tea iial, mis laps endast kujutab. See võib ju ka olla jubedam. Lõppude lõpuks. Et need on asjad, mida sa ei saa üldsegi nagu määrata, ise lihtsalt antakse sulle. Selles suhtes loomulikult, see on raske asi, sellest räägitakse vähe ilusam mõelda, et kõik on ainult tore, kui laps sünnib, aga võib-olla olekski hea, kui inimesed teaksid sellega arvestada? No eks ju, päris huvitav raamat minu meelest, mis on ilmunud, ma kahjuks ei mäleta autorit saksa keelest tõlgitud ja kõik kasutatud kirjandus ainsaks printsi roll seal nagu mehe seisukohast mehest kirjutatud, kus käsitletakse ka seda lapse sündi, perekonda niiviisi üpris realistlikult ja isegi miinusmärgiliselt mõneski mõttes omamoodi naisel väga värskendav lugeda, kuidas üks mees seda tegelikult näeb ja mida see kaasa toob. Sest mees on ju ikkagi olnud kõige tähtsam enne esimese lapse sündi kohe kindlasti. Loomulikult. Ja enda arust seda lõpuni. Ja see noor isa, vähe sellest, et tähelepanu enam ei ole, kõik temale suunatud või isegi peaaegu et üldse pole võib-olla alguses tähelepanu emale suunatud talle tulevad mingisugused lisatöödeks, kui ta vähegi on perekondlik inimene siis muidugi tõrjutakse taga mõneks ajaks välja abielu voodist, kas need just välja tõrjutakse? Ka sealne elu muutub. Nii et neid komistuskive on, on päris palju ja ma üldse ei arva, et see uue inimese lapsel tuleb, perekonda peaks olema raske ainult noortele peredele, ma usun, et ka niisugustesse, eakamatesse, perekondades või eakamas paaris võiks olla täitsa küsimus, sest säärane inimene ju välja arenenud rohkem. Ja võib-olla tuleb välja, et ta nii puine ja paindumatu või üks vanematest, sest loomulikult tähendab, et perekond on ikkagi noor perekond, üsna laps sünnib sõltumatu nüüd sõltumata vanemate vanusest, sest tõepoolest, noorest peast on hoopis lihtsam ennast kohandada teise inimesega ja mingi kolmanda inimesega ja mida edasi, seda keerukamaks läheb kindlasti, see on raskem veel, ma arvan küll, sünnib esimene laps siis tihtipeale on veel niimoodi ka, et kui juba sünnib teine sünnib see teine sünnib päris esimese järel, siis tulevad niisugused huvitavamad pikemad vahed nagu sinu näide, et et kui on juba kaks väikest last või äkki ühed olid isegi kaksikuid kokku on kolm. Ühel paaril on äkki näiteks kaks, kolm uut inimest perekonnas. Et see on tõesti Nende vaheliste suhete suurproovid. Kivi loeb väga palju, muidugi ka nüüd vanemate eelsoodumus. Kui see on ebameeldiv üllatus, ütleme loob siiski mingisuguse natuke raskema tausta. See võib olla ka, ma kujutan siiski ette, kui saadakse nüüd kõrges eas lapsevanemaks, et sisse siiski ei ole üldiselt ebameeldiv üllatus, et see on pigem ikkagi, kui väga noorelt saadakse, ütleme, ülikool heas või et siis on see ikkagi üllatuse suurem lootuste täitumine. Et see jälle selle lihtsustab, see nagu tasakaalustab seda, et sa oled nii hirmus välja kujunenud. Aga loomulikult, kui sul äkki on kolm väikest last? Mul ei ole olnud kunagi nüüd äkki niiviisi nii palju väikseid lapsi korraga. Et meie laste vanusevahed on suhteliselt suured, jõuad nagu vahepeal koguda. Et see on tegelikult see hirmus keeruline, see võtab ikka võhmale, täiesti. Isegi ma nüüd vaatan, kui tuleb külla mingi inimene, kellel on lapsed suured või kas sellest asjast eemal, siis ta vaatab ikka suurte silmadega, küsin, kuidas see kõik võimalik on. Selline vahetpidamatu elu käib seal ümber ja ühtegi vaba hetke, ühtegi sellist oma hetke ei anta. Maarjaga, sinu kolm esimest Lasna, nemad on praegu ikkagi juba küllaltki suured, kuigi kolmas veel mitte, nii et see tuli välja nüüd ka neljanda lapse lisandumisel, et kolmas osutus ikkagi päris väikseks selles mõttes, et tema ikkagi pesamuna. Ja nüüd kas oli ka mingeid niisugust armukadedust või sellist tunda? Oli oli küll, jah, mina kujutasin kaet, et ei mingit probleemi, et üheksa aastane et kohe orgaaniliselt saab vanemaks õeks ja kõik on suurepärane, aga tegelikult ta elas seda ka endale üllatuslikult ikka täiesti üle. See ei väljendunud mingisuguses otseses vaenulikkusega sellises üle eksalteeritud üle reageerimises, üle nullutamises ja muidugi eriti vastikult alude kohati. Jah, nii et see vist kipub olema tisse noorem laps, äkki jõnksaki muutub veel nooremaks pikemaks ajaks. Noh, mõnes mõttes jälle on ta siis selle viimasega võib-olla võrdsem kaaslasena et suuremat said pigem suuremaks, aga noorem, pigem väiksemaks ja aga ikkagi, need kolm esimeste nendega oli juba nagu ühel pool asi, et need niisugused olmepigistused olid juba läbi, teistel seal ühel pool on sellised murdeealistega pole seal midagi, ühel pool. Aga ma mõtlen, et võib-olla 24 tundi päevas ei ole vaja olla seotud. Seda loomulikult mingil ajal nad ei tahagi, et sa oled nendega seotud, aga aga et nüüd nendega poleks tegemist, see tegemine on teistsugune hoopis. Aga see tegemine võib olla abikaasade vahelisi suhteid niivõrd ei pinge seda, et, et siis kui on lapsed suuremad, siis on ehk rohkem aega ikkagi juba, eks ole? Ei maksa küll, jah, ta pingestub, võib-olla teises mõttes lihtsalt, et et siin võib tekkida erinevaid arusaamu ja äkki sul on seal veel, ütleme, kolmas. Neljas Ma ei tea, mitmes enam-vähem täiskasvanud inimene perekonnas kellega sa pead hoopis teistmoodi arvestama, et see on jälle midagi väga ootamatut. Tegelikult ta ei olegi nagu enam laps. Et kuidas siis temasse suhtuda või nii, et vot ongi, et päris noored inimesed kujutavad ette, kuidas need 40 siis on kõik paigas ja lihtsalt elad sellist vulisevad ühtlaste elu ja kõik on täpselt teada ja tegelikult ei ole see niiviisi tegelikult kogu aeg ikkagi kõik muutub ja sa avastad uusi asju iseennast ja kõik on uus tegelikult kogu aeg, et see on pidev üllatus, jah. Kõige väiksemast, sinu viimasest lapsest, sinu pojast rääkides. Et sa oled öelnud niimoodi, et need pojalistika vajavadki rohkem hellitusi kui tütred, sest tütardega sa ei olnud nii võrde vast füüsiliselt seotud, vähemalt sa ise oled seda meenutanud. No raske vahet teha, kes nüüd seda vahet oskab täpselt teha, ma ise olen ka selle üle mõelnud, et et tõepoolest, mul ei ole varem ükski laps niiviisi minu kaisus maganud täiesti endastmõistetavalt, et nad on kõik korralikult, tüdrukud tähendab kolme tüdrukut tulema, poeg maganud ikka oma voodis, õhtul paneb magama, hommikul tõuseb üles. Et sellist sellist tralli pole iial olnud, et kas siis nüüd tõesti ma ise olen kana emastunud või? Aga mulle siiski tundub, et ma ei saa ühe poja puhul nüüd üldistusi teha. Poisid, olge kuidagi pretensioonikamad. Tüdrukud on vähem vähenõudlikumad, leplikumad ilmselt mõnes mõttes ju naise elu on siiski perekonnasfääris, on, ta peab olema leplikum, vähenõudlikuma pole midagi teha. Et ilmselt see on kuidagi sünnipäraselt kaasa antud. Tüdrukud, jah, nad on mõistvad ka emade suhtes ilmselt teada, mis neil endid ees ootab. Aga see, et nüüd laps magab sinu kaisus juba ikkagi väga kaua juba üle aasta seal temaga võita, et selles küsimuses mõnikord õnnestub ka ta oma voodisse pista ja Maria, ma tean, sa oled mulle öelnud, et on ka juhuseid, kus sina oled tema voodis maganud selleks et välja igal õhtul võidelda ja paranda tema oma voodisse magama, ühtegi hommikut elementides selliselt. Et esiteks ta lihtsalt magab halvemini, ta tõuseb ikka mitu korda öö jooksul, ta teeb häält. Ja siis ta mahub ikkagi lõpuks minu juures, sest see on mulle enesele lihtsam. Ma ei tea, kaua see kestab. See on täiesti uus külge lapse ema maailmas sinu jaoks, nagu sa ütlesid, et enne ei olnud sellist aja, kusjuures ma üldse ei leia, õige oleks. Aga lihtsalt see niiviisi on. Ma kujutasin ette, et alguses natuke laps on väga väike ja et öösel imetatud ja korduvalt, et raamatu eriti seda ka niiviisi noh, turgutab takka, et see on kõik väga hea. Aga ma ei tea, kas see siis nüüd gümnaasiumini välja käib, see päris istuks jälle? Ütleme, ma arvan, et et või vähemalt kujutan ette, et see ikkagi varsti vabaned sellest lisakoor vastaga, mina võin öelda, et meie lasime kunagi oma koera voodisse. Koera puhul on küll nii, et kuisada kord laseb, siis see sinna ka jääb, nii et tema, tema kasvamine ei mõjuta seda voodist, lahkuks need lapse puhul, on ilmselt see ikka ja meil on üks raamat inglise džentelmen, hirmutatud inglise džentelmen, tema koer on üks peatükk, seal, räägitakse, kuidas siis abielupaar voodis niiviisi omavahelises aktiivses tegevuses ja sinna vahele hüüatuse stäkk maha pidevalt. Et see muidugi tuleb mõnikord meelde, aga no last, nagu sa ta ikka lükkad. Et mõnes mõttes veel keerulisem situatsioon, senine pidevalt muutuv perekondlik elu ja niisugused pidevad üllatused, uued nägemused, uued suhtumised, need jõue peegelduvad ja jätavad inimesesse ka igasuguseid jälgi, et kui sa nüüd maarjamõtled sellele, missugune sa olid paarkümmend aastat tagasi ja, ja milline sa oled praegu, siis kas sa suudad oma perekonna rolli oma muutumises nagu eraldi välja tuua? No üks asi, mis ei ole üldse, võib olla väga meeldiv, iseenesest on see, et ikkagi, kui sa paarkümmend aastat ei saa süstemaatiliselt süveneda mingisse oma asja, siis ilmselt lõpuks omad jäljed. Et inimesi on väga erinevaid, mulle tundub, et on neid, kes virtuaalselt võimelised ka ütleme mitut asja korraga tegema, ütleme et sul seal kogu aeg keegi kõrval on ja ta ikkagi süveneb niivõrd oma töösse ja teeb väga kvaliteetselt seda. Aga mina hästi, ma olen väga, ütleme perekonnaaldis ja olen alati leidnud, et peab olema palju lapsi ja kõik see nagu pole mulle keegi iial peale surunud. Tegelikult mulle tundub, et, et mina olen seda tüüpi, kes peab saama väga pikka aega täiesti üksinda süveneda, teha midagi kvaliteetset. Ja mõnikord ma hakkan mõtlema, kas me üldse enam ma olen selleks suuteline. Et, et kui ma lahkuma niiviisi tõesti pidevalt ning katkestatakse. Et jah, et niivõrd pillavalt palju aega nagu mina tahaksin, et lihtsalt mul ei ole reaalne eriti kui siis veel noh, et head ajendid leida selleks, et sa midagi suurt ja kvaliteetset ei tee, siis veel ühe laps selles vanuses et kõike seda tahtsin lükata paarkümmend aastat nagu seniilsus oli välja. Et see on küll üks probleem, mille üle ma olen mõtisklenud. Et isegi kui sa lähed kuskil omaette, Sult ikkagi tiksub see aeg kogu vahid närviliselt kella ja mõtled, et nii, nüüd mul on tõesti võib-olla neli tundi aega, aga aga seda aega peaks olema, ütleme, kaks nädalat. Ühesõnaga sa võid hakata tahtma midagi täiesti ebareaalsed mille taha saab igavesti pugeda, nüüd lõpuks ei teegi enam midagi sellist, millega sa ise tõeliselt nagu loominguliselt rahul oled. Kõlab väga süngelt, Sa oled ka väga, väga enesekriitiline, jõu, aga võib-olla midagi vähem sünget või siis midagi hoopis päikeselist, mis sinu iseloomus on olnud sellist mis on muutunud seoses lastega ja perekonnaeluga ja on teinud sinu elamise lihtsamaks. No tolerantsus loomulikult ikkagi teravad, vastikud kleepuvad ääred hõõrutakse ilusti maha. Noh, võib-olla teravad ääred on ka toredad, omamoodi ja sätendavad hästi, aga tegelikult tolerantsus on ikkagi, sallivus on ikkagi minu meelest nagu sellised väärtuslikud omadused, mis paratamatult nagu lihvitakse välja täiuslikult sinus Takad nagu paljusid asju mõistma, inimesi mõistma ka laiemalt. Kui sa mõistad, seal saad mingist lapsest aru oma mehest aru, siis hakkad ka laiemalt asjadest aru saama. Et see on kindlasti üks suur väärtus nagu perekonnast. Ilma perekonnata ongi raske niiviisi välja kujuneda. Jah, muidugi sa võiksid kujuneda mingis muus mõttes täiuslikult välja, ütleme vaimselt ütleme intellekti reaalselt, kui sa elad hoopis mingist sellisest intellektuaalsest keskkonnas, mida sa saad endale siis tõesti 100 protsenti võimaldada ja ma üldse ei taha öelda väiksem väärtus mida saavutab keegi teine, mida mina iial ei saavuta. Aga ütleme, teine võimalus on siis lihtsalt muutuda nii võimete kohaselt täiuslikuks ütleme sallivuse aspektist. Aitäh, Maria on raske, et olid nõus tulema rääkima oma perekonnast ja elust selle sees. Ja soovin sulle jätkuvalt palju ilusat uut. Aitäh sulle, samuti. Õnnepüüdja saates on täna külas jälle Vahur Kell teemeister teetseremooniate läbiviija ja Vahur kellaga on meil plaan rääkida täna uuest ja vanast, põhilised küll just sellest, mis millegi uueks teeb. Et millal saab üldse öelda sündmuse tunde. Nähtuse kohta, et see on uus Vahur, kelle teie tegelete teede valmistamisega ja tegelete ka inimeste abistamisega selles mõttes, et aitate neil leida endas terviklikkust. Mis siis võiks olla teie interkrüpteeringusse uus? Mingi jah, aitame tõesti nii, kuidas oskame ja meie puhul on see nüüd näeb välja selline, et me aitame inimestel rajal nii-öelda kõrvale astuda tulla korra, vaatama, tama iseennast, kes ma olen ja kasutades siis liitlasena teed tegelikult kasutada selleks igat taime, aga noh, teatud traditsiooni juures, mida meie siis on nii-öelda just kõige enam kasutame on siis jahti. Aga kui inimene nüüd tuleb rajalt maha ja vaatab iseennast, siis tihtipeale ongi ju see, mida ta näeb tema jaoks täiesti uus. Jah, täpselt nii ja ja see on väga tore, kui inimene suudab seda teha. Meie praktikas on tihti ka niimoodi, et tõepoolest muutusteks ei olda valmis, tähendab, see uus, mis paistab üleval pakku, on hirmutav. Ja oleks hea, kui inimene suudaks olla võimalikult valmis igasugusteks muutusteks sest ainult niimoodi on võimalik näha uut ja avastada uut enda ümber. Ja ka enese sees. Kas ei ole ka niimoodi, et tõesti see hirm ja ebakindlus kuuega kohtumisel on tingitud sellest, et vana on kodusem, vana on kindlam, kuigi pole üldse selge, kas see vana parem on, kui see uus, nii et isegi head uut võidakse karta. Ja täpselt nii nagu see on väga inimlik, väga inimlik con, püüelda stabiilsuse poole. Me kõik teeme seda ka mina olen iseeneses, tunnen, kuidas ma vahepeal kangesti tahaks olla. Hästi stabiilne, et kõik oleks nii et mul oleks turvaline. Ja kui me oleme kaldunud nüüd ühte äärmusesse siis võib tekkida selline situatsioon, et kõik uus, mis meile tundub, see tundub ohuna meie stabiilsusele ja me ei ole valmis, selleks tasuks tõepoolest seda piiri nihutada sinna keskpunkti poole, et me oleksime ühelt poolt stabiilsed ja samas ka avatud huviga vaadates, mida maailm meile pakub nii meis eneses, oma sisemaailm kui ka meist väljaspool siis ma usun, et neid küsimusi enam ei teki. Et miski uus on meie jaoks millegipärast hirmus kohutav. Ja tundub, et me peame ennast kaitsma. Aga Vahur kelgas, teie olete kogu aeg valmis millekski uueks. Kas teie sees on olemas niisugune vastuvõtja, olete te selle endasse kuidagi paigaldanud või on teil see alati olnud? Ma mäletan iseennast väga hästi, milline ma olin kolm aastat tagasi ja võin öelda, et praegu on see tasakaalupunkt seal tõesti keskel keskel ja ma olen valmis, ma olen täiesti valmis igasuguseks uueks. Ja samas ma hoian ka seda, mis aitab mul olla selline stabiilsuse pool on just selleks, et olla võimeline avastama seda uut. Nii et selle piiri peaks iga inimene iseendas ära tajuma tundma. Ja see on väga huvitav, väga huvitav on niimoodi olla inimestega suheldes ühelt poolt avatud, aga teiselt poolt, hoides oma piirist kinni, säilitades iseennast, seal hästi huvitav. Jah, sellepärast, et ega siis valmisolek uueks ei tähenda ju seda, et tuleb olla tuulelipp, et selles mõttes, et kõige uuega kiiresti kaasa minna. Aga mina olen märganud, et on meie hulgas selliseid inimesi, kellega kogu aeg midagi juhtub. Et neil on igal õhtul on neil jutustada oma päevast mingisugune tõesti huvitav lugu. Ma usun, et kuulajate hulgas on ka selliseid ja paljude kuulaja Te tuttavate hulgas on ilmselt selliseid. Aga kui tähele vajalikumalt kuulata nende inimeste lugusid, kellega alati ja igal pool midagi juhtub siis mis teie arvate minule? Vahel tundub, et nad lihtsalt hindavad seda oma elu nii põnevaks, et meie kõigiga juhtuvad need asjad, aga me lihtsalt. Jah, täpselt niimoodi, ühelt poolt on väga otstarbekas jälgida iseennast kõrvalt, kui me sedasi kirjeldame oma päeva tagantjärgi, kas me lihtsalt kirjeldame sündmusi nii, nagu nad olid või oskame ka teha kokkuvõtet, kokkuvõtet sellest päevast. Sest no inimesed, kes tegelevad iseendaga, võivad vaadelda ka iseenda ümber endeid ja märke. Kui me kuskile mingis suunas liigume, siis kas maailm toetab läbi märkide märksüsteemi meie tegevust või, või vastupidi, ütleb, et stopp, pea hoogu, kannata natukene või vastupidi, et tee on roheline kui võid edasi minna. Nii et seda tasub, tasub jälgida. Ja üks väga hea märkide andja on ju ka enda keha tegelikult teie olete Vahur Kell, tegelenud ka eneseregulatsiooniga, nagu seda praegu nimetatakse, niisugust enese Sissevaatamist, arendamist ja kasvatamist. Kas teie võite öelda, et teie kehas on olemas kõik need andurid ja märguandjad, mis siis kas hoiatavad või tiivustavad tunnetada oma keha selles mõttes hästi? Siin on kindlasti mul arengumaad, kindlasti on arengumaad, aga mul tuleb praegu üks näide minu enese elust, kus ma ühel lennuväljal liikudes nii-öelda lennuki peale vaadates täiesti kõrvale. Ühel hetkel mu keha lihtsalt jäi seisma. Ja siis, kui ma pea jälle otseks keerasin, siis ma nägin niimoodi viie sentimeetri kaugusel endast oma silmadest monitori. Seal oli ilus punane hoiatav märk ees, aga, aga ma oleksin ma pea tõesti lõhki löönud seal kõige otsesemas mõttes, kui mu keha ei oleks lihtsalt seisma jäänud. Kuigi silmad ei registreerinud seda Üldiselt minu jaoks täiesti hea näide, et aga seda on võimalik ainult siis kogeda, kui meie keha on lõdvestunud, ainult siis on see võimalik. Et me usaldame oma keha ja keha ju hoiab ennast, ta ei soovi, et meenast purustaksime, võid, teda purustaksime ja sellisel juhul keha annab märke, on vaja ainult olla tähelepanelik ja kuulatada neid ja lubada sündida sellele, mida siis keha tõesti meile räägib, läbi märkida. Praegu on detsembrikuu ja selle kuuga on alati niisugused erilised ootused inimestel need ootused justel kanduvad sinna uude aastasse ja ei ole ju paremad hetke oma elus muudatusi või viia kui just esimesel jaanuaril. Aga tavaliselt esimesel jaanuaril see ei õnnestu, sest siis juba kas siis magatakse pool päevast maha või vähemalt ollakse pisut uimane. Nii et siis võib-olla teisel jaanuaril, aga teine Saar ei ole jälle kunagi niivõrd atraktiivne kui esimene jaanuar, vähemalt mina olen seda tundnud, kõik need aastad, mis ma ennast mäletan, et kuidas ikkagi tahaks kohe esimesel jaanuaril ja ikkagi ei tule nii hästi välja. Nii et inimene vast võiks ka mõelda sellele, et kui ta soovib midagi uut. Et kui perfektne see uus peab olema või kui täiuslik, et millal oleks võimalik teda uueks ja võluvaks nimetada. Targad on öelnud kunagi, et ei ole midagi püsivamat siin ilmas kui muutused aga millest, millest tuleb jah, see, millal siis tõesti hinnata asja vanaks? Minu meelest on see väga suhteline, saan, seostub ka jälle sellega, et me püüame stabiilsuse poole ja ühel hetkel me ei ole suutelised enam kogema selles vanas Huut. Siit tekivad need rutiinid ja see mehhanism, mis hakkab meid kammitsema ühel hetkel tõesti seda kõike, mis on olnud juba pikalt, koguneb hästi palju. Ja siis on otstarbekas teha kokkuvõtteid, vaadata see vana üle. Ja sellel baasilt tihti me näeme uue idusid. See on nagu huumus, viljakas pind, kus hakkavad hoopis teised taimed kasvama. Vot huvi ja valmisolek tähele panna, need on ainult võimalused, meid idusid, seal märgata ja juba minna edasi nende idudega, omades selle vana baasil vundamenti. Ma ise olen olnud selles ajajärgus ja et on noh, meie vanemad tihti. Nemad on eriti sellest ajajärgust, kus oli vaja koguda, eks ole, sest iialgi ei tea, et millal jälle vaja võib minna. Ja siis kogunes neid asju nii palju ja kunagi läinud neid vaja. Et seda kokkuvõtmise hetke tuleks tõesti toda. Ja see aitab, meie elus on elus ja astroloogiliselt ja isiklikus elus on tõesti murrangulise perioode, mis on kokkuvõteteks nagu loodudki ja aastavahetus oma Ilus soodustab seda, terve ühiskond ju tegelikult kõik inimesed saadavad midagi ära ja võtavad uut vastu. Et see periood on tõepoolest ütleme nad seal häälestatud sellele, kui palju keegi seda teadlikult kasutada suudab. See on need igaühe enda oskuste taga kinni. Aga neid murrangulisi perioode mitmeid ka jaanipäev ja ütleme, ma pakuks siia selliseid maagilisi momente nagu jaanipäeval üle lõkke hüppamine, kus jäetakse vana selja taha ja mindaks teadlikult uude, teisel pool lõket, kus on täiesti uus. Üle tule minnes ja üle v minnes lihtsalt see halb jääb maha. Mulle millegipärast praegu torkab pähe just see paralleel, et meil on hästi huvitavalt välja kujunenud see, et jõulud on ju pereaeg ja pere on selline inimese sisemaailma väljendus. Perekond, kus me puhkame ja seal on võimalik vaadata paremini oma sisemisi tasakaale või tasakaalutust hinnata. Ja esimene jaanuar siis, kui uus aasta tuleb siis on nagu välismaailmaga kontakt ja siis me tõesti oleme sõpradega koos ja hoopis teistmoodi vahetame aastat. Aitäh Vahur kell ja soovime õnnepüüdja saate poolt kõigile kuulajatele ilusat sisemist, uut ja ilusat välimistunud. Ka on seega sööda. Siinus. Sääs. Te kuulsite käesoleva aasta viimast peresaadet. Saates esinesid Maarja Unduski ja Vahur Kell. Saatejuht oli Kerttu Soans. Helioperaator Anna-Maria Currel. Ilusat vana aasta vahetamist uue vastu ja kuulmiseni uuel aastal.