Tere taas kena laupäeva hommikul jõulueelset aega veetma meie seltsis, stuudios on Heikki Talving, BNS-is. Tere. Tere. Tere. Ainar Ruussaar, Eesti televisioonist, lühendamata rahvusringhäälingust pere. Ja mina olen saatejuht Mart Ummelas siis. Sellest rahvusringhäälingu veel ühendamata, teisest poolest. Täna meil on kavas rääkida õige mitmest asjast, räägime valitsuse aastast riigikogu aastast, mõlemad lõpetasid sel nädalal oma selle aasta töö ja nüüd suikunud jõulurahusse. Räägime erakonnaseadusest. Räägime võib-olla ka mõningatest kultuuri pidurdavatest ja pidavatest teguritest, aga alustuseks ma lihtsalt tahtsin ühe väikese oma isikliku väga subjektiivse subjektiivse loo rääkida, mis võiks olla ka õpetlik nii mõnelegi teisele Eesti inimesele selle kohta, kuidas meid jälgitakse. Küsimus võiks tunduda skiso freenilisena, aga selgub, et kõik on seaduslik, täiesti seaduslik. Kas teie teate, kallid kuulajad, et igaüks võis teist, võib suvalisel hetkel oma naabri kohta uurida, nuhkida, kas ta on maksuvõlglane või ei ole? Mina seda ei teadnud, aga nüüd selgub, et seda võib teha iga inimene ja ilma igasuguse põhjenduseta. Lihtsalt avastasin, et minu kohta selline päring tehtud, on teinud keegi isik, kelle initsiaalid on M ja M. Ja see nimi tundus mulle kangesti tuttav. See oli ka ühe küllalt tuntud ajakirjaniku, nimivõtsin temaga ühendust ja küsisin siis, et miks sa küsid minu maksuvõlgade järele. Selle peale ajakirjanik teatas, et ei, tema ei ole kohe kindlasti minu maksuvõlgadest huvitunud, aga tema nime all olen samal otstarbel antud. Ja siis ma hakkasin nagu tasapisi uurima, millised on minu õigused. Selgus, et minu õigus on tõesti laada saadad sellise nimega isik on minu maksuvõlgasid uurinud saanud teada, et neid ei ole. Kuid seda, kes ta tegelikult on, mina enam teada ei saa. Nii et hea soovitus kõikidele Eesti inimestele täiesti seaduslikult. Võite uurida, jäädes anonüümseks oma naabrite maksuvõlgasid ja teha selle põhjal oma järeldused. Tegelikult on soovitus muidugi kõva. Maksan maksud ära maksta ja maksuvõlgu ei oleks, sest mul on, mul on mitmed tuttavad, kes näiteks unustanud parkimistrahvid õigeaegselt tasuda ja neid on oodanud. Näiteks autoga Lätti sõites piiril üllatus, et nad on pidanud Pärnusse tagasi sõitma, maksma oma tasuma parkimistrahvi, alles siis saavad nad Eesti Vabariigist välja või või õid. Teine juhus hiljuti, mis tuli ilmsiks, kui noor pere taotles laenu ja ei saanud laenu sellepärast et neil oli paarisaja kroonine mobiiltelefonivõlg mingisugusest ammusest ammusest ajast, et tasub. Makstud maksudest ma saan sellest arusaam sel puhul, kui on tegemist ametiasutusega ja kui on tegemist krediidiinfo andmebaasiga, praegusel juhul on tegemist eraisikuga kelle puhul minu jaoks jääb ainukene asi arusaamatuks, et kui ta tegi minu kohta päringu, kuidas ta teadis, et see mina olen Ja mida ta nende andmetega peale hakkab? Ta teadis, et see mina olen, sest samanimelisi võib ju olla Eestis teisigi, noh, võtame mõne tavalise nime, mõni Peeter Tamm või neid võib-olla Eestis sadu, kuidas ta just teab, et ta satub selle õige. Tamme peale nojah, tegelikult haakub see selle vaidlusega, mis on käinud juba jupp aega kui avalikult üldse erinevad registrid ja muud sellised. Ja kas andmekaitseseaduse järgi minul on õigus teada seda, kes minu kohta. Ja siin ma siin ma ei oska öelda, aga ma tahtsin oma mõtte lõpetada, sest mul on meeles need vaidlused ja üleskutsed, mis on siin aegade hämaruses, kes no mitte väga hämaruses vaid aegade jooksul olnud maksudeklaratsioonid peavad olema avalikud, igalühel peab olema õigus sinna sisse pääseda. On toodud eeskujuks rootsikus, niimoodi on, on toodud eeskujuks Soomet, kus iga inimene võib oma mobiilidelt küsida kellegi inimese telefoninumbrit. Sedasama Soome ajakirjanik, näiteks võib registrist välja tellida suvalisi inimesi, foto otsida oma lehte panna. Vaidlus ja tõsine tõsine vaidlus. Mõned nõuavad maksimaalselt avalikustamist, mõned mõned tahavad teatud piiranguid seada. Kokkuleppele jõutud veel ei ole, aga nagu. Vaata vaata, vaata Marta jäigi, et me ju teame riiki, kus väga hästi toimis nii-öelda äraspidine naabrivalve ehk siis, kui kõik nuhivad kõigi järgi, siis on kord absoluutselt maksta. No väga tore, aga muidu ma tahtsin öelda veel täienduseks, et maksukorralduse seaduse paragrahv 27 teise järgi asi puuduta ainult maksu põlgi võlgu vaid ka ülemakstud summas, nii et on võimalik ka kindlaks teha, kui on eriti jõukas naaber. Mul tuli meelde, et on olemas, on veel ka selline asi nagu paturegister punkti, kus võivad kõik niisama ringi ja Eiki jutu peale, mina olen ka alati pooldanud seda, et avalikkus oleks täielik, aga siis puudutakse avalikkus ka meie ühiskonna kõige rikkamaid inimesi, mitte ainult meiesuguseid, tavalisi palga saajaid, nagu kuulen, ma ei tea, näiteks Neivelti või kellegi oma, jätkab, küsinud. No ma ei tea, kui ma esitaksin küsimuse selle kohta, kas IRL-il või kellelgi teisel, kui ma teaksin tema isikukoodi, aga ma tahaksin teada, kust ma kõigepealt selle teadlase, Haanja ja kes selle on kõigepealt pilgutanud kellelegi ja kas maksuametiülesannete hulka kuulub ka suvalistel inimestel teiste isikukoode jagada, noh mina sellest nagu aru ei saa. Aga noh, jätame selle küsimuse sinnapaika. Tegelikult see mõte ühendada selle tänase teemaga tuli sellest samast arutelust. Aga nad saavad kasutada neid isikuandmebaase oma uute liikmete värbamiseks. Ja tegelikult saavad. Tegelikult saavad küll sellepärast, et selle vaidluse eesmärk erakonnaseaduses oli praeguse et erakonnast saaksid seda tasuta teha. See oli see vaidluse haiglasse moment, aga õigus neil sinna sisse pääseda on praegu nii kui ma ei eksi. Tõsi, tõsi, eelmiste valimiste ajal tekkisid probleemid, siin kasutasid. Ametnikud kasutasid oma õigust pääseda registritesse ligi valest teel. Linnaametnikud tellisid nimekirju, väitlesid, teevad mingisuguseid linna jaoks vajalikku tööd, aga selgus, et tegid erakonnale valimiskampaaniaeelsed tööd. Noh, neid asju uuritakse. Praegu puhtinimlikult on tegelikult minu jaoks isiklikult eelkõige enne valimisi vastik see, kui mulle postitatakse personaalselt kõikvõimalikku rämpsu. Mina nimetan neid programme rämpsuks, sest ühiskonnas kaasamängiv inimesena ma üldiselt huvitun erakondade programmidest ja poliitikas nii ehk nii, aga aga enne eelmisi valimisi saatis ühe suure erakonna juht J B. Kaks korda personaalselt mulle saadetud südamliku kirja. See oli seal mitte ainult naljakas, et see oli ka vastutav, kes, mis, mis, miks peaks keegi mulle isiklikult südamlikke kirju saatma, kellega ma pole kunagi kirjavahetus. Pidanud saatko anonüümseid tänagi oli mul postkastis. Oh jumal, ma tahan leida lihtne ära visata, aga kui valtsi sinu sinu nimele. Tuleb ümbrik siis noh, igaks juhuks ikka nagu avatakse. Õnnitlen, et jõulud lähenevad. Lähenevate jõulude puhul võib poliitikaid bee tunnistada. Nojah, ei, ma ütlen, et aga samal ajal anonüümselt saate aju kui palju tahes, mõtlen hommikul leidsin ma väga meeldiva õnnes. Ühesõnaga, tegelikult on andmed kättesaadavad. Nii, tegelikult on kättesaadav ja on jah ja võimelisest. Võtame selle teema kokku umbes niimoodi, et tegelikult oleme me kõik nagu kalada. Vaariumis vaata vasakule, vaatad, paremat läbi paistab niikuinii naha alla kiibi panemine ei ole enam üldse. Probleem aga räägime siis edasi erakonnaseadusest ja me teame, et selle ümber on käinud ja kogu selle aasta suur. Kuidas nüüd öelda? Käteväänamine oleks natuke palju öeldud, aga diskussioon ja, ja kas selle hääletamise puhul suurel määral nagu jäid alles needsamad vastuolud et nagu väga üksmeelselt läbi ei läinud see erakonnaseaduse muutmine ja eelkõige miks ei ole mitte niivõrd see, et riik hakkab nüüd rahastama, erakondasid vaid see, et sellega nagu olemasolev erakondade süsteem nagu külmutatakse, see seda on eelkõige näiteks Mõõdukad Sellele ütles otseselt ma ei mäleta, kas oli Andro Sarkilust ühes teleintervjuus ütles, ütles niimoodi, et kui see seadus oleks kolm aastat tagasi vastu võetud, siis poleks Res Publica selles riigikogus ja ei oleks Juhan Parts peaminister sellepärast et. Sest et Res Publicat polnud tookord Riigikogus, järelikult ta poleks saanud riigieelarvest raha äriühingutest raha saada ei tohi. Nii et eks olemasoleva erakonnamaastiku kinnistamisele on see suunatud küll. Küsimus on ainult selles, kas see on hea või mitte. Sina siin sõltub juba igaühe arvamusest. Jänkid, jumal tänatud, on hakkama saanud kahe erakonnaga inglased, et kuskil juba 19. sajandi algusest liigidesse tooridest alates on ainult kaks partit asjalikult mänginud. Saksamaal kaks tükki, see on. No Eestis 48 ainult üks partei, Venemaa suur Venemaa suundub ka selle selle süsteemi poole, aga, aga Isamaaliit on? On saanud endale ühe lemmiksõna ja, ja Isamaaliidu tipp-poliitikud kasutavad viimasel ajal üha sagedamini väljendit hiiliv diktatuur. Diktatuur rääkides ükskõik millest ja seesama Herkel. Andres Herkel on, on uut erakonnaseadust kritiseerides öelnud ka niimoodi, et kaasaegne diktatuur ei tule mustasega pruunis vormis, vaid ta jõuab meieni televisiooni meelelahutuspopulismi kaudu, mis lollitab rahvast, kritiseerida siis sedasama erakondadega rahastamise mudeleid, praeguse olukorraga. Võtame siis jah, noh, katsun need sõnad ja teod kuidagimoodi lahku viia, sellepärast et kuigi Isamaaliit nimetab tikatuuriks ja kahe väikeparteid välja suretamiseks on ju isamaaliidus poliitikud, kes näiteks otsa on teinud ettepanekut Europarlamendi valimistel, Isamaaliit ja Res Publica võiksid juba koos minna, seda võib näha juba veerand sammuna liitumise teele. Parteikontorid igatahes luuakse üsna võimsalt, nendest kujunevad ikka omad firmad, siin ei võiks öelda jah, ja eriti ajakirjandus peaks olema neist väga huvitatud, sest sealt hakkab ju reklaamiraha tulema. Jah, sest et noh, kui, kui ühel erakonnal on niimoodi kindlalt kasutada 12 13 miljonit oli esialgu krooni siis, siis jah, see, see juba tähendab seda, et siin peab juba nagu tekkima mingi ärilise juhtimise mudel, ehk siis siin peavad tekkima juba selle raha kasutamise tugistruktuurid. Ehk siis erakondadel peavad tekkima väga tugevad finantsjuhid, raamatupidamise, et kogu selle raha korrastatud ja ja loomulikult kasvab erakonnasisene bürokraatia veelgi, sest et noh, Mart, me ju mõlemad teame, et maksumaksja rahaga niimoodi, et igas senti tuleb polsterdada 10 paberiga ehk siis arvatavasti hakkab sama asi toimima. Parteides nende kasvamalt läbipaistev, et ja, ja loomad ja peab teabenõudeid esitada. Audid. Tulid saaksid hakkama saada särge kontrollima aruanded, kui no ma loodan, et iga kodanik ikkagi saaks ka uurida natukene seda, kuidas tema raha kasutatakse meie kõigi hüvanguks läbi konkreetse partei, aga miks ma sellest ajakirjandusest rääkisin, kui me mõtleme näiteks eelkõige televisioonide peale? Ainar küll esindajate reklaamivaba televisiooni hetkel. No ma loodan, et see kestab ikka pikemat aega reklaami siis. Kuivõrd tähtsaks muutuvad nendesamade kommertstelevisioonide jaoks erakonnad rahastajate navi reklaami, telli nad parasjagu, kuidas kohe suhtumine nendesse selle tõttu muutub. Nii et me võime loota lisaks kunagistele Keskerakonna uudistele ikkagi ohtralt vastavaid tooteid või produ produktsioon. Aga aga otseloomulikult selles mõttes, et loomulikult kasumit taotlevad erateleeraraadiojaamad ja ka trükiajakirjandus. Enne valimisi muutub noh, selles mõttes mitte sõltuvaks või ikkagi otseselt rahast sõltuvaks. Varsti tuleb igasuguseid uudiseid sisu külge, aga reklaam mõjutab, olgu see poliitiline, mitte reklaamiraha mõjutab nii, ehk nii otseselt otseselt sisu erameedias ehk siis noh, siin ei ole nagu midagi vaielda, see ei ole teoorias ja see, see toimibki Mis ma tahtsin veel kohal, vahel korraks segada? Vabandan, muidugi. Ei maksa sellest tulevikus rääkida, vist 30 miljonit oli eelmiste riigikogu valimiste kampaania kulud teha, sellest suur osa läks ikka meediale. Muidugi peab, no nüüd läheb kaks korda rohkem, siis see Muidugi, see on muidugi see on muidugi tegelikult omamoodi sünge, kuidas me ikkagi kõikide valimiste eel ja nende järelmeedia kollektiivselt räägib, kasutades väljendeid, kui palju raha ära põletati. Näeme, et, et seda raha põletatakse tulevikus veelgi rohkem ära. No on on lubatud vastu võtta valimiskampaania kulude piiramist piirav seadus või vähemalt eelnõu kuskil järgmise aasta esimesel poolel välja töötada sest olin osa erakondi, kes tahtsid seda juba selles selles seaduses võtta, aga siis vastus oli niimoodi, selle jaoks tuleb nagu mingisugune teine eelnõu. No jääme seda ootama, aga tegelikult on ikka seadusse hiireauku jäetud eraisikute annetuste näol, nii et selles mõttes nüüd see läbipaistvus ikkagi väga suureks ja õhutada ei saa. Vot see, see panigi mind mõtlema, praeguses seaduses on ju piirangute ja kui palju tohib keegi tuua, eks, aga kui nüüd ma õigesti lugesin, siis selles muudetud seadus seda piirangut enam nagu ei ole. No vot see nõuab tõsist analüüsi, sest meie seadused kirjutatakse tavaliselt nii keerulisteks, et lihtne inimene neist enam aru ei selle. Noh, kõik oleme kuulnud neid lugusid, kui, kui linnaosa vanem noh, niimoodi toetab eraerakonda niimoodi, et. Enda palga ulatuses Kuubal. Ulatuses natukene rohkem või siis või siis Rohvri meelsed ohvrimeelsed ja, või siis üks parte, ühe partei liikmed toovad ühel päeval täpselt niimoodi maksnud maksimum lubatud 10000 krooni korra korraga seitsmel päeval järjest niimoodi, et no see on neid lugusid, me oleme kõik kuulnud hästi palju. Aga on see siis hea või halb, et järgmisele aastal jagavad neli parteid põhimõtteliselt omavahel ära 50 miljonit krooni. Eelarvelist raha, et rahaasjades peab alati olema mingisugune korrastatus, ehk selles mõttes. Kui see seadus korrastab rahaasju, siis siis oli tegemist, siis on siis tegemist väga hea. Aga mina mõtlen selle peale, kuna on raha etteantud, nagu me teame. Kui jääb raha aasta lõpus kulutamata, siis jagatakse see nii nagu need töötukindlustuskassas jõulupreemiat, eks välja. Kas parteid võivad hakata ka seda riigi raha jõulupreemiaks kasutama, mis te arvate? Noh ma arvan, et kui partei saab mingisuguse, jääb ülejäänud raha jääb üle, siis raha tuleb ära kasutada, eks see anna tagasi jälle jõulupidu teha. Siis ei tule võib-olla mitte erakonna jõulupidu, vaid tuleb erakonna ja piirkondlikud Rubio glamuursed ja, ja nii edasi, yli pead ja nii edasi, aga ma tahtsin Mina sain aru, ütlesite ühe lauset jagatakse nalja vahel minu mõte läks sealt selle peale ikkagi. Kas erakonnamaastik peab olema, kui kirju ta peab olema, kui palju parteisid meil peab olema? Ma lugesin eelmisel nädalal mingisugust ajalehest, üks terava meelega kriitik ütles umbes sellise lause et tema ei valinud koalitsioonileppe poolt. Et tema, tema, tema ei ole nõus sellega, et riiki juhitakse kolme nelja nädala jooksul valmis kirjutatud koalitsioonileppega, mis on valimiseelsetes programmidest erinevaks. Siit tekib küsimus, mida, mida vähem erakondi on valitsuses, seda selgimani on see, mida nad valimiste eel on lubanud ja see, mida nad tegelikult kliima hakkavad. Ja siis ma tahan jälle jõuda selle tagasi jänkide inglaste, prantslaste näittoni, kui on ainult kahe partei vahel valida, eks eestlastel on kindel programm, teistel on kindel programm, valijad valikuid ja Sapsel. Aga kui meil jätkuvalt kolme nelja parteiliselt koalitsioonid siis valimisteel antakse, lubadused ei olnud, mispärast kukku koalitsioonileppesse kirjutatud nimetatakse, et kompromiss on hädavajalik, millega ma olen täiesti nõus antud olukorras siis saame mitte selle, mille poolt valijad hääletanud, see on üks mõtlemise koht. Loomulikult on valiku tegemine lihtsam, kui valikuid on vähe, ehk siis toetades sinu väidet võib öelda, et et Eesti NSV-s oli toidupoodi minna tunduvalt lihtsam kui praegusest. Andres. Sa ütled, vaarikad olid väiksemad, allikad olid väiksemad ja ema ironiseerida absoluutselt, ma olen seda majandusega. Kus ei, küsimus on ka selles, kas kas põhimõtteliselt on, on õige see, et et me kaotame nagu, nagu väikeparteid või? Tabad ei kao. Me teame pärast kohalikke valimisi jah, on ka neil on ka neil võimalus, kuigi minul tekib kohe jälle niisugune kiuslik mõte, et äkki see tekitab niisukese uute pisiparteide regionaalparteide sünni, kes hakkavad sel kombel raha saama, neil ei olegi ja nagu eriti suureks kasvada nad saavad oma 1000 liiget täis ja. Ei oot, see minu meelest on seadusega järg on niimoodi, et selliseid regionaalseid parteisid ei ole võimalik. No ma pean kontrollima, aga mul on meelde jäänud. Ei, ma lihtsalt mõtlen, et eks, eks eesti inimene on ju leidlik, küllap ta leiab selle vahendiga. Kõige toredam muidugi on see laide, need sundparteistamise on karistatav. Mis te nüüd sellest ikkagi? Kuni esimese kohta Protsessini pärast esimest kohtuprotsessi ma ütleksin, et suurepärane seaduse kui ka, kui ikka mõistetakse süüdi mõni erakonda kuuluv ametnik selle eest, et ta on. Sundparteistada üritanud mõnda inimest ja ta läheb ka reaalselt selle eest vangi. See oleks see oleks küll meeldiv. Seda tahaksin minagi. George meeldib. Kaasatud aastast vist oli 2008, üheksa, millal need meie kohtunikud ja politseinikud ja kõik muud saavad hakata parteisse astuma, et kuidas me seda vahet hakkame siis tegema, kas nad sinna astusid vabatahtlikult või vabatahtlikult sunnib? Nii nagu vanasti Tallinnas on, eks tubli kooli direktor ratamann nüüd nime ütlemata vist. Ainult maksnud kopli ja kunstaks. Juba see on sama, mis isikukoodi välja. Ja kuulus jupp aega ühte erakonda, tegid tublisti tööd, võitlus oma kooli koolikoolile, raha saamise eest. Paraku see erakond oli opositsioonis Tallinnas. Nüüd ta jõudis võimul olevasse erakonda ja, ja vist nagu Tallinna järgmise aasta eelarves sellel koolile raha tuleb. Kas see on sundkatuse peale pannakse katust, aga, aga see on tegelikult ikkagi väga huvitav ja ma just vaatasin, oli see vist Urmas Reinsalu põhiseaduskomisjoni esimees, kes vastu rinda tagudes rääkis sellest, kuidas nüüd on asetatud, otsustab tõkke igasugusele sundparteistamisel ja ja siis vist keegi, ma ei mäleta, kes ka Res Publicast kordasid sellist Juhan Parts Res Publicas üles ei viitsi võimalik. Vaat kui keegi väga kangesti vastu rinda taob ja ütleb, et noh, meie oleme absoluutselt puhtad, ausalt ja õiglaselt, siis kohe tekib väike kahtlus. Toome siia juurde selle tantsumaavanemate ümber mis on kõige ehedam näide ühelt poolt soovist politiseerida see ametikoht sund parteistada maavanemate vanemad kui, kui persoonid noh, ja teistpidi, eks ole, meil on nüüd seadus, mis nagu keelab selle, et noh, vastuolusid on ju äärmiselt palju. Tegemist on tõeliselt kahepalgeliste Jaanustega, võiks öelda. See on see läheb samasse ooperisse. Et kus, nagu läheb piir selle soolise võrdõiguslikkuse Vahele, ja kas see puudutab ka transseksuaale jah? Niisugune mõte tähendab juurde. Kui maavanemad muutuvad ainult regionaalministri poolt määratavaks valitsuse poolt tegelikult regionaalministri kaudu määratavaks valitsuse käepikenduseks otse kohapeal niimoodi praegu on neil noh, mingisugused teatud teised funktsiooni siiski ka küljes siis on veel teatud määral kuidagimoodi läbi hästi suurte pingutuste, mõistetav, et nad peavad olema võimul oleva erakonna liikmed. Aga kui maavanemad peaksid olema maakonna esindajad, siis nende sundparteistamise oleks küll äärmiselt Ebaõige. No me teame, et siin isegi naabril Venemaal kuberner aveel valitakse aga siis seisab ees nagu määramine juba, et siis on nagu tsaar määr. Kus Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen on ju otse öelnud, et peaksid maavanemad naeratama ainult selleks ajaks, kui valitsuses võimul on, vahetuvad koos valitsusega ja nad on noh, sisuliselt siis koalitsiooni koalitsiooni poolt määratavad ja no muidugi koalitsioonid olen neid ennegi jaganud omavahel, aga noh, seda ei ole tehtud siis päris niimoodi. Te kujutage ette seda sundparteistamise keelustamist ja samas ka ja ka võimalust astuda parteisse, et kui me nüüd läheme aastaid ja aastaid edasi tulevikku, et siis kujutage ette, et näiteks sina, Eiki Talving, oled kuulnud erakonda yks ja ühtlustab parkimistrahvi ja kohtunik kuulub vastase erakonda ehk siis kahel mõlemalt poolt tekib teataval määral ühtepidi kiusatus x tekkida kiusatus arvata, et ükskõik milline see otsus saab olema ebaõiglane ja selle taga on poliitika. Ja teistpidi võib tekkida olukord, kus lahenduseni jõutagi, sellepärast et mõlemad pooled kramplikult kardavad seda poliitilist tausta või erakondliku tausta esile tuua. Püüavad olla kramplikult sõltumatud ja tänu sellele ei jõutagi lahenduseni jõutagi otsus. Mõlemad mõlemad teed on võimalik. Ei no seda näidata, seda näidata. Toodud korduv ja me teame, et õiguslik, kes vaidlustes on alati kaks poolt, need jao näiteks kaks või rohkem klassikaline juhtum on altkäemaksu või ma ei tea, nendest nimetatakse püstiseks, ma ei ole seda suutnud vahetuseni päris selgeks teha endale, aga nagu kaks poolt ja me teame, eks ju, et nagu andja on praegu võimalus öelda, et kui ta andis, siis tema nagu puhtaks seaduse ees. Et siis, kui keegi hakkab ütlema, et teda on sundparteistatud, kas temal on siis rohkem õigust kui sellel, kes peab tõestama? Ta ei ole sund parteistanud, et kuidas, kuidas selles vaidluses hakkab nüüd kumb pool valitakse? No vot see piir ongi hägune, et kuidas siis nagu, mis asi on sundparteist? Ja neid ei ole võimalik seadusega kunagi ette kirjutada konkreetseid olukordi ja sellepärast ongi õigussüsteemi vaidlusel põhineb. Jah, sellist olukorda ju ju ju ei teki kus noh, Keskerakonna värvides auto sõidab musta musta auto Keskerakonna rohelistes värvides, sõidab mööda Tallinna hämaraid tänavaid, võtab peale inimesi, autost sunnitakse kirjutama avalduse sellist. Vot see on sundparteistamise, aga sellist sellist sellist sundparteistamise ei teki. Aga kui inimesele lähenetakse viisakalt, öeldakse talle, et Taylor suured perspektiivi ja olete üldse tore inimene ja ja meil on pakkuda teile siin väga vastutusrikas koht, ainult et noh, saate isegi aru, mida see No mitte ainult koht, vaid vaid riigikogu liige, eks ole, kohtub inimesega, teeb talle esinduskuludest välja tiigerkrevette ja pardipraadi ja, ja muuhulgas tekib teatav märjukene erakonnast nagu tänutunne loomulikult kõht on täis ja head-paremat. Kuidas sa siis inimesele niimoodi noh vastavalt sellega, et, Puks hakkadki mõtlema, et noh, teatud ametikoht nagu ikkagi eeldab lojaalsust ühele või teisele erakonnale Sundeks ju see sõna nagu vale, siis on vale öelda, et see on vale jah, et nagu noh kuidas eesti keeles hea sõnumite sundimine, aga nagu teist meelitamine, aga noh, nagu palumine. Palun võtame selle. Kokku, et ühesõnaga oota, oota, ootaks tõesti pingsalt, millal see esimene protsess tuleb? Tahaks, tahaksin tõesti seda näha, aga ma kardan, mul vist ei õnnestu seda. Miks ma arvan, et, et me kõik võime selliseid pretsedente luua suhteliselt kunstlikul baasil, saades teada, et et üks teine olukord, mis on lahenenud meile mitte kõige soodsamas suunas vaadates kes on otsustajate ringis, kus ja kui seal on mõni mõni parteilane, siis võib ju igasuguseid olukordi konstrueerida ja neid vaidlustada, aga ma arvan, et, et selle seadusega läheb nii nagu ikka, et me siin paari aasta pärast enam ei räägi väga sellest, kuidas see seadus tegelikult Ütleme nii, et kui keegi astub vahetult enne valimisi erakonda, siis võib ju kohe tekkida kahtlus, et tal siin parteis Jah, aga samas ei ole erakonda astumiseks mitte midagi halba, see on iga inimeseloomuline valiga, aga. Kui ta on Jeemen olnud siiamaani näiteks silmapaistev artist, estraadiloom võib balletilaval ja nüüd siis otsustab enne valimisi astuda erakonda, siis tekib ju kahtluseta, tahab nagu lavalt lahkuda ja astuda riigikogusse, et tal on selleks mõju avaldatud, aga see ole sundparteistamisel? No see on nagu meelitav Farteistamine. Üsa segaseks jääb minule see asi, ma nagu hästi ei kujuta ette, see on umbes samasugune keel, nagu on prahi mahaviskamise keeld, mida, mis on igas linnas kindlasti kehtib, aga aga kui palju seda täidetakse, kui nüüd iseküsimus, kuidas seda kontrollida. Selleks peame meie olema kontrollitavuse küsimus ja nojah, aga eks meie siis noppima mõne eredama juhtumi välja, aga teised siis jätkavad, aga räägime nüüd sellest samast valitsusest selle esimesest aastast, mitte terviklikust aastast, aga aga sellisest noh, kolmveerand aastast ja nagu me võisime ajalehtedest lugeda, siis kõik on väga rahul. Tulemused on head. Midagi. Ja kõik, kes rahul on, on võimulolijad ise. Aga kas sotsioloogid kiidavad ja kes rahul ei ole, on siis opositsiooni jah, jah, jah. Positsioon on kõiges paas süüdi, kuigi ma ütleksin, et näete, ma siin tsiteerin ainult sepikut, et valitsuse suurim kordaminek on see, et koalitsioon on nii kauagi koos. Tähendab, suutis püsida suurim ebaõnnestumine, aga rahvaliidu Res Publica Reformierakonna valitsuses sünd ise nagu luik, haug ja vähk. Nojah, tegelikult ju pärast valimiste tulemuste teada saamist märtsikuus lõppeval aastal ennustas nii ajakirjandus kui ka mitmed opositsioonipoliitikud ju ennustasid tegelikult, et kolme erry valitsusele ei ole pikka pidu ja ise esinenud ja, ja siin laua taga on korduvalt räägitud sellest, et kas kukub see valitsus veel sellel aastal või venitab ta järgmise aastani välja. Selles mõttes peab sotsioloogidega. Ja politoloogide ka nõus olema, et tõepoolest viimasest võimu tulist tülist tuli tuli kolmikliit siiski üsna kiiresti välja. Ja kõik vähemalt ajakirjanduse poole pealt ju ootasid ikkagi suuremat seda või, või, või verisemad lahingud. Lahing oli, oli üsna lühike ja, ja, ja mitte väga ohvritel kaks nädalat, kaks nädalat ja räägiti kõnealusest 700-st miljonist kroonist, teades samal ajal, et neli miljardit jääb niikuinii riigi raha üle, sest on maksud laekunud paremini, kui, kui ennustada, oodati, aga aga selles mõttes see, see valitsuskriis näitas jah, et Res Publica ei olegi enam nii uustulnuk ja ja, ja, ja nii nii nooruke, nagu võib-olla mõned mõned teda siiamaani näha tahavad. Aga kas valitsuse püsimine tulenes teie meelest valitsuse tugevusest või opositsiooni nõrkusest? Ei olnud ju alternatiivi tegelikult sellele praegusele valitsusele ei tekkinudki mingit taolist reaalselt. Ka, ega praeguse valimistulemuse juures on üsna raske näha teistsugust alternatiivi, kuigi sosinaid ole ka selles suhtes et mõned mõnedes peas mõlguvad mõtted, et kui see kooselu nii hästi ei lähe enam, siis võiks ju tõesti midagi vahetama hakata, aga, aga noh, need on esialgu ajaliselt mõtete tasandil. Aga mis siis võib arvata järgmisest aastast, et kas Res Publica tugevneb veelgi, Reformierakond ja rahvaliit tunnevad ennast samamoodi enesekindlalt ja meil ongi valitsus, kes on stabiilne ja ja jätkab oma ideede elluviija. Hiljemalt aprilliks peaks selge olema, kui see eelarve koostamise põhimõtted nagu seid kokku läheb. 27. novembril kokkulepe ette näeb et tuleb seitse, kuus-seitse kuud enne eelarveaasta algust kokku leppida. Kui aprilliks nad suudavad kokku leppida, siis elab järgmise aasta üle küll. Väga palju minu meelest hakkab sõltuma tegelikust majanduskliimast ja sellest nii nagu sa Ainar vihjasid, et praegu on nagu raha jalaga segada, neli miljardit pannakse kusagile huugama. Tähendab, vabandust, reservi, mitte huugama, vastupidi, samaaegselt Euroopa Liidu suured rahad tulekul 5,8 miljardit, mis on juba kinnitatud, et tundub, et nagu jah, elu on niivõrd kena ja ilusat, et selle varjus ei saagi midagi toimuda. Aga see Res Publica laienemine on muidugi omaette huvitav nähtus, millel on ka viidanud sotsioloogid, et Juhan Parts on nagu väga selgelt noh, valitsusjuhina õppinud palju ja, ja niipalju, et selles ma ei kahtlegi, et Res Publica õpib midagi, see aja jooksul kõik õpivad, iseküsimus on, et pärast seda tugevnemist, kui palju sellest Res Publicast tegelikult järele jääb. Sest sealt ju kogu aeg nagu pudeneb ära mingil määral neid inimesi, kes on sinna koos valimistega tulnud ja tegelikult otsustab Res Publica tugevuse ja lõppkokkuvõttes äraostmatute seltskonna tugevus nii kaua, kuni nende omavahelisi reaalseid vastuolusid ei ole. Nii kaua ka Res Publica püsib, aga niipea kui lähed nende vahel millegi jagamiseks, vot siis ei ole ma enam nii veendunud. Aga tegelikult see on noh, see, et erakondadest nii-öelda pudeneb inimesi pärast valimisi ära, see on, see on nagu täiesti loomulik. Mida suurem erakond, seda seda Tallinna volikogus vist ei ole, peaaegu kedagi enam valitutest alles ja mu liialdama veidi seda rohkem. No Res Publica vist Tallinna volikogusse valitud need inimesed loobusid. Seda küll jah, aga, aga ma just selles mõttes olen ka mõtisklenud selle üle, millest teiegi rääkisid, et nad kõik tundub olevat hea, roosa, ilus ja ei ole ju alternatiivi ja no olgem ausad, väga suurel määral, ütleme praegusel juhul valitsuskriisiolukorras mõjutas seda tulemust see, et noh, Keskerakond oli ilma juhita ja selle tõttu ei olnud ka seda tava pärast vastu tegutsemist sealset kooli loota. Keskerakond ei ole kunagi juhita. Täna tänapäeval ei peakohalkohal olema, tänapäeval piisab mobiilist ja, ja pealegi oli, kui ta oli juhiga, siis see juht ei olnud huvitatud igal juhul praegu valitsusse minekust. See on täiesti selge, et see on, see on ja, ja nii, et, et noh, me ei oska seda otsustada, praegu, aga muidugi majanduskliima väga järsult muutub. Ma ei tea, maailmas võivad protsessid olla sellised, mida me ei oska ette aimata, täna siis muidugi need majandusotsused ja ütleme, selle tulumaksu vähendamise otsus ikkagi võib tulla uuesti kõne alla ja see on küllaltki selge põhjus, mis võib selle koalitsiooni veel. Lõhki ajama, see oli see sama. Paltsi kuulus kõne riigieelarve vastuvõtmise päeval ellik kolmapäeval, kus ta nagu võitles enam-vähem, et vähemalt tema kumites terve Res Publica saaks nagu eesmärgiks maksuvaba miinimumi tõstmisega mitte tulumaksuga määra vähendamise ja et, et see tekitas üsna palju kõneainet, siis tekkis kohe nagu küsimus sellest, et kas Res Publica kavatseks koalitsioonileppele koalitsioonileppesse seaduses sätestatust lagunema hakata. Noh, Siim Kallas selle peale muidugi teatas, tema ei usu, mitte sõnumite mahusub paberites on allkirjad all. Aga see on mingisugune mark on olemas, et, et Res Publicas võidakse hakata mõtlema ümber seda juba kokku lepitud maksumäära alandamist aastast 2005. Jah, aga muidugi kõiki kõikvõimalikke majanduslikke kollažite puhul või majanduslike tagasilöökide puhul. Puudutab see iga inimest ja, ja otse loomulikult, et on siis just nimelt võimulolijad ehk valitsus, see, mis peab tegema suhteliselt kiireid otsuseid noh, see on, see on raske aeg igal juhul sel juhul mitte ainult valitsusele, vaid ka vaid opositsioonile ja meile kõigile. Aga paraku seda tuleb arvestada ka ainult selle selle majanduslike tagasilöökide ootuses ju elada ei saa, sest et noh, ma olen, ma olen nõus nende inimestega, kes väidavad, et noh, me võime lõpmatult pumbata üle jäävat raha reservidesse, siis me võime teadlikult teha valesid prognoose, selleks, et pumbata raha reservidesse. Aga elada tahaks nagu ka 10 miljardit. Ka seesama Tõnis Palts öelnud, peaksime olema kuskil reservis. Mina ei saa ka sellest päris hästi aru, kui inimene elab vaeselt, siis ta tavaliselt ei säästa. Sellepärast et seda nimetatakse siis juba isin Nurluseks või see on mingi haiglaslik kompleks, kui inimene enam ei raatsi endale uusi riideid osta ja sööb kõige odavamat toitu, aga kusagil sukasääres või või? Ta päri sukasääres ja mitte päris tapeedi vahel, vaid, vaid raha on ikkagi noh suhteliselt ega suurt vahet küll. No ikka on ja, ja maaküsimus on seal raha hulgas, küsimus on raha, hulgus, sööt, reserv peab olema sellega, ma olen täiesti nõus, sellepärast kui ka majandus kokku kukub ja sotsiaalmaksu ei laeku, millest siis kas või pensioni maksta, see meil, millest sedasama haritlaste palka maksta. Kui tulumaksu ei laeku mingile seal peab olema. Aga jah, kui surevad, vot selles, see on siin, ma olen sinuga täiesti nõus, et selles on küsimus. Aga tahaksin veel küsida, et kes teie meelest nendest koalitsioonipartneritest on siis nagu kõige rohkem võitnud selle aastaga ja kes on kõige vähem võitnud sest kui nii võtta, siis Reformierakond on saanud peaaegu kõik, mis ta on, tahtmine ka ikka küll. Rahvaliit sai nüüd ka oma 700 miljonit, aga tegelikult Res Publica ei ole midagi muud saanud kui ainult kriitikat restaureerida. Ta saavutas selle, et suutis koalitsiooni koos hoida ja see on tegelikult tõestas oma küpsust. See on see maja, jätame need praegu kõrvale selle, kuidas meil see koalitsioon meeldib, see ei puutu praegu asjasse, eks meeldib meile kõigile. Mulle ta võib meeldida või mitte meeldida, aga see, ta sõitis koalitsiooni koos hoida, nagu sa isegi ennistasin viitasid, see näitab juba ka. See oli siis kõige suurem nende võit minu meelest Krees hoida. Ega kõik on võidume, kõige stabiilsemalt on edasi läinud minu meelest selles praeguses valitsusliidus reformi ajal. Rahvaliit, Rahvaliidul tekkis vahepeal mure, et, et ei paista nagu ei paista nagu välja ununeb, ära ununeb ära, aga noh, väikese valitsus tüliga paistsid jälle kõvasti välja, eelkõige siis Villu Reiljan. Ja Res Publica. Ostetud ja paljudes hämmingut tekitatud Res Publica on jah siiski nina vee peale vee peal hoidnud. Vaatamata kõigele, noh, me võime lõpmatuseni rääkida justiitsminister Ken-Marti Vaheri kiiruseületamiste eest või millest iganes, aga aga tõsiseid tagasilööke sellele erakonnale. Olgem siiski ausad, eks ajakirjandusala ka Res Publicat käsitlenud küllaltki pehmelt. Ei, ma asju ei ole uuritud lõpuni, jah, jah, aga, aga täpselt sama võib nii ühe kui teise ministri. Tegelik otsuseid eriti püütud analüüsida selliseid otsuseid, mis ei ole avalikesse laiemalt jõudnud, me kõik ju teame ajakirjanikena, millised jutud liiguvad kuluaarides ühe või teise ministri ja ministeeriumi kohta, aga kõik see ei jõua ajakirjandusse, seda võib tõlgendada nii, et ikkagi ajakirjandust nagu hoiaks seda valitsust. No seda võib küll öelda, et selle käsitluse järgi ajakirjandus on väga leebe Kõigi teiste erakondade suhtes samamoodi ehk siis. Sellist kampaaniat nagu oli omal ajal Mihkel Pärnoja vastu, kui ta oli ministri mister vot sellist kampaaniat või, või, või sellist üksmeelt ajakirjanduses praegu tõesti tõesti valitses, oli seal selles mõttes lähiaastate üks parimaid. Hea näide selle sunderakonnastumise vastupidise näite kohta, kui ta oli just antud haridus ja teadusministeeriumi ametnikuks, siis poole päevaga selgus, et ta sinna ikkagi ei sobi. Ajakirjanduslike allikate väitel tuli see otsus Stenbocki majas. Aga noh, see on nagu öeldakse, üks väikene piprad ära selles muidu nii magusast tordist. Aga kui rääkida nüüd sellest samast teemast, kuidas on ajakirjandus või avalikkus suhtunud erakondadesse, siis paistab, et et meil on nagu peksupoisiks saarlaste poolest Reformierakond mingil määral. Sellel nädalal ju nägime täiesti. Kuidas nüüd öelda, tõsist meelehärmi valmistavad sündmust, et teatud osa joobnud kultuuritegelasi niimoodi otsustas meie tubli Reformierakonna kuulutada kultuuripiduriks, kuidas teie, ausate Eesti vabariigi ajakirjanikena suhtute niisugusse, insti innovatsiooni, taandate solvata, ühtegi ühtegi kultuuritegelast? Pean ütlema, et noh, selliste selliste kulunud saabastega Saksa DV sõjaväe vormi kandvad pikajuukselised poolpurjus, skulptuuri tegelased võivad kuulutada piduriks ükskõik millised nähtused, persoonid partei või või, või inimese. Noh, ma ütlen ausalt, mind jätab sust külmaks, tarbin tarbin mõõdukalt kultuuri ja ja võin olla seejuures nii pidur kui gaasipedaal, aga, aga mind jätab minu meelest poolpurjus pikka juusteliste arvamusest külmaks. Ahah sa nüüd mai kaitsnud Rein Lang, lase nüüd, esineb ma esimene ajakirjanik, on nüüd roll Johannese tegelik arvamus, sest et kui ma nüüd vaatame sedasama kultuuriveduri üleandmist, siis mina ei saanudki lõpuni aru, kas lugupeetud endine kolleeg Rein Lang mängis või esitas ta iseennast. Te räägite asjast, mille kohta ma pean vait olema, sest ma nägin seal tõesti ainult vaatuse lõpus, paari minutit ma. Aga see on nagu laiem, et aasta lõpus käidud tegelikult kampaania valitakse igaveseks. Kuidas neid pidureid ja gaasipedaale valitakse aasta aasta kinnisvara arendajaid, Vaitakse aasta aasta mehi, aasta naisi, valitakse aasta rohelisi aasta, punaseid valitakse preisi, sõpru ja vaenlasi. Igal aastal lakkamatult valitakse, keegi tõstetakse esile. Ühtepidi on see ju tore, aga teistpidi. Teistpidi ma üha rohkem mõtlen, et noh, see, see võtab nagu sihukeste totruste mõõtmeid või et mis me selle teadmisega peale hakkame, kui meil on, keegi on valitud, noh, ma ei tea. Aga sa arvad, et antud juhul kui, kui noh, me oleme siin nagu seadnud kahtluse alla, kui objektiivne hinnang oli, aga Ei, sa ei saagi, vaat sellises valdkonnas. Aga tähendab, kas sulle tundub, et kui näiteks nüüd Reformierakond on sellise sildi külge saanud, et ta siis nagu ei arvesta seda? No võtame siis nüüd teistpidi, et kas, kas Tallinnasse Vabaduse kella püstitanud Keskerakond võiks siis olla nagu tänu sellele uuele momendile võiks siis olla nagu kultuuri kaasEesti pealinnas? Et täiesti suva, arutlusel oli ka Keskerakond kandidaat. Püha müristus, mida siis on teinud nagu Isamaaliit eesti kultuuri, arendame asja, ütleme viimasel aastal olles opositsioonis. Kuigi ma selle saadet ei näinud, aga, aga eks valiku põhjus olla lihtne, mis erakonnast kui viimase kultuuriministrid mul loomulikult kultuuritegelastel ja ministril on kasvõi sellesama raha jagamise pärast või ükskõik, mille pärast on, on, on vaidluse ja loomulikult, kui kes kolm kultuuriministrite restoranis Reformierakonnast, eks, ja siis loomulikult langeb see, see löök sinnakanti, oleks oleks kultuur kolm kultuuriministrit, millest mõnest teisest erakonnast suur tõenäosus Kui me läheme selle teooria Praegu nüüd rääkida skulptuuri pidurdamisest, me läheme selle toore nii, et et Eestis oleks ikkagi kõige paremini, kui kui kultuuriministri portfell oleks sätestatud aastaks, sellel aastal eelarve aastal, on, on see sportlaste esindaja, teisele eelarve aastal teatrit esindaja, kolmandal eelarve aastal kunstiinimeste esindaja, siis võiks tulla kirjanduse peaminister ja kõik saaksid nagu teatud rütmilisuse oma raha ja ei oleks vaja seda pidurit nagu valida. Et kõik teavad, et ootame oma korra ära, siis tuleb meie meie valdkonna minister paraku toimida ei saa ja toimima ei hakkagi. Aga jah, see, et Reformierakond silma jäi jumala pärast objektiivselt tõepoolest sellepärast, et nad on olnud kultuuriministrid ja kultuurijuhtimise juures, aga, aga teistpidi, kui me nüüd võrdleme teiste erakondadega, et siis milline erakond on Eestis väga kultuuri arendanud viimasel ajal? Seda kindlasti ma veel kord veteran, kriminaalhaka kasin seda otsust üldse hindama, sest et mina ei ole ka selles hääletuses osalenud. Ma isegi ei teadnud, et see asi nüüd niimoodi toimub, aga aga noh, lihtsalt see saade, millest on juttu, et kuulajad saaksid aru, sorry, TV3 saade koosolek, kus siis oli seda vastu võtmas riigikogu liige Rein Lang, endine Tallinna aselinnapea ja seal tekkis niisugune konflikt tema ja ja annetajate vahel, kus ka härra lang tegi mõningaid kahetsusväärseid vigu, ma ei tea. Kui palju see tõele vastab, aga väidetavalt kuuluvat Reinule sõnad, et kui ma kuulen sõna kultuur, haarab mu käsi kellu järele. Nojah, aga tegelikult oli ta riietatud kõlbatka Mahnookskes, ütles natuke teisiti seoses skulptuuriga, aga see oleks ja olgu ka siinkohal see iroonia, millest ma alguses rääkisin, et kui üks ma ei teadnud, kui kaine kultuuritegelane seal sedasama kuulsa argentiina kirjaniku Horse Louis Orchese kohta ütles, et ta kirjutab Argentiina keeles, siis selle kahtlemata iroonia, sellepärast ta tegelikult kirjutab hispaania keeles. Aga see selleks kuna meil on veel natukene aega ja kuna me juba kultuurirajal oleme läinud, siis ei saaks ka siiski päriselt mööda minna rahvusringhäälingunädalal. Sellest, mis siis ikkagi rahvusringhäälinguga saama hakkab, kab ja meil oli väike lootus juba, et neljapäeval valitsuskabineti istungil meie tulevikku pikaks ajaks nagu ette määrab, aga see Aga meie, kes Mart, oleme rohkem või vähem asjast osa. Huvitatud osapooled, raadio, sina, mina, Eesti televisiooni esindaja, siis küsiks hoopis Heiki käest. Aga muide, ma tahtsin selle peale öelda, et Marju Lauristin Ja sellesama laua taga ütles, et kui meie tunneme piinlikkust, siis see on täielik vale piinlikust, sest meie just peaksime. Seal ei üldse mitte piinlikkust, aga selleks, et sinna jutuga edasi minna, küsikaadu. Era eraettevõtja, BNS nähtavasti kuulub ja Neeme kapitalile küsiks siis Soome kapitali nii-öelda käepikenduse ja siin laua taga, mida tema arvab, arvab rahvusringhäälingust ja selle ühendamisest sele. Kunagi aegade hämaruses oli mul au, õnn ja kuulsus töötada Eesti Tele-Raadiokomitees, siis ta oli üks teda peksti lahti, siis, siis vist jälle ühendati. Nii et kõik asjad on läbi proovitud. Sellelt poolt tõesti tõsiseid arvutused tegema, kui palju see võimalik on? Ennist ennist me siin enne saate algust natukene seda teemat rääkides siis Ainol vist nagu mingisuguseid numbreid juba mõtlesid, võitlesid välja, kui palju see asi maksma läheks, kuivõrd reaalne see on siis? Küsi, küsimus on selles, et võib, võib ju koos olla, võib ka lahus olla. Ain Saarna Eesti Raadio juht ütles. Ta ei eesti televisioonis esinedes näited, et maailmas on, sest plaanis on ühtemoodi Prantsusmaal teistmoodi soomuskolmandat moodi. Variante on mitmesuguseid. Küsimus on selles, et kas seda Eestis teha saab sel lihtsal põhjusel, kas selleks raha. Kõik taandubki tegelikult raha peale, sellepärast et noh, kui see idee tekkis ja keerles praeguses valitsusliidu seda ja siis edasi praeguses parlamendis, siis algselt oli see idee justkui selline, et et toimub mehhaaniline ühendamine, ehk siis ühendatakse nii-öelda kaks garaaži garaaži pole rahvusringhäälingule enam ammu pühendatakse. Ahvid ühendatakse nagu tugistruktuurid. Ja raamatupidaja Darja laudadega Kõik nagu toimib, toimib sel viisil, noh õnneks saadi aru, et see ei ole nagu mingi ühendumine või et seal nagu mingit mingit kasu või tulu asi peab olema. Hoopis suurem on valminud ka üks väga huvitav uuring mis tegelikult näitab, et ühendamine ei too lühiajaliselt majanduslikku kasu, vaid pigem toob riigile juurde rahalist koormust. Soomes on tõepoolest ühendatud rahvusringhääling toimiv. Toimib veel kord, tuletame meelde litsentsi või loamaksul ja see on selline maksmis iga aasta kasvanud. Aga mina näen ühendamisel. Ühenemise või ühendamise peamise tulemusena siiski lisaks efektiivsusele ka ka seda, et riik otsustab investeerida selle rahvusringhäälingu kaasajastamiseks, ehk siis et rahvusringhääling läheb kaasa tehnoloogilise arenguga, mille hüppe on, on uskumatult kiire ja, ja millega me nii raadios kui televisioonis peame kaasa minema, sest et vähemasti televisioonis on juba praegu olukord, kus kus meie väga häid filme, kontserte või saateid on, on raske Euroopas näidata, sellepärast et nad ei vasta elemente arstidele, kvaliteedistandarditele, digitaalsetele, standarditele. Et olen ise kokku puutunud olukorraga, kus inimesed ütlevad, et kusagilt sealt arenenud maadest ütlevad, et võrratu kontsert, mille te olete lintidel, aga jumala pärast, ei, ma ei taha näha beeta-kassettide, meie, meie aparaadid ei võta vastu seda heli ja seda pilti. Kuulge, olgem ausad, tegelikult ju valitsus andis ja nüüd ka sel aastal veel täiendavalt raharinghäälingule muide ühe põhjusena seesama TALO streik. Ainult et nüüd ongi küsimus selles, et see oli sihtotstarbeline ja seal ette nähtud Ateena üle kanneteks ja palkade tõeseks siis ongi nüüd meil siin majas ka tekkinud rakene ootused, et kas sealt ikka midagi palkade tõusuks ka kukub. Aga paistab, et mitte, sest siin on vahepeal veel ringhäälingu nõukogu seda raha jagamas. Aga ma tahaksin Eikile öelda vastuseks, et sina küll ei peaks BNS-i sõõmu tundma selle üle, kui neid ühendatakse, sest üks tellija kaob ära. Ja sellega kindlasti ka tulud mõnevõrra vähenenud, aga võib-olla essis, mis sellelt ühelt suurelt tellijalt hakkame rohkem võtma vahelt väikeselt. Noh, see on ainult teie lootus, illusioon, aga tõepoolest, kui me räägime rahast Näiteks järgmise aasta eelarves on rahvusringhäälingule ette nähtud mäletatavasti 288 miljonit ja kui siin väidetakse, et maja ehitatakse 400 miljoniga, siis küll tekib veidikene küsimus, et, et kui nii vähese rahaga peab terve aasta toime tulema kogu rahvusringhäälingus, siis võetakse see täiendav tellis, aga meil oli KMG hinnangu mis kultuurikomisjonis viimati kinnitati, emissarid. Heade valitsusele edasi kõige oli uue maja nagu kõige spekulatiivse Kida nendest rahadest, mis on siin ajakirjanduses läbi käinud, et on see maksumus 400 miljonit või mitte, siis, siis see on tegelikult väga-väga hägune. Me ei tea, kui me räägime rahast, millest me tegelikult räägime. Kas me räägime maja karbist, mis ei saa olla tavaline korterelamu Tallinna kesklinnas, sest rahvusringhäälingumaja eeldab hoopis teistsugust projekti, hoopis teistsugust ehitust, see eeldab helikindlaid, stuudioid, seelda. Tulekindlaid kaabli šahtes eeldab mida iganes. Ehk siis me ei saa rääkida tavalisest majast, kui me räägime majast. Millegipärast räägitakse majast, mis ei ole hoopiski väga tähtis selle ühendamisprotsessi juures praegu ja igaüks mõtleb korterelamut. Igaüks mõtleb kübrakist korterelamu peale. Et millest me siis räägime ja maja sees peab olema tehnika ja nii edasi ja nii edasi, et jumal praegu rääkida on tegelikult natuke eksitav, sest keegi ei tea päris täpselt, millest ta räägib, kui ta räägib 400-st miljonist. Me teame näiteks seda jah, et meist sugugi mitte palju suuremas riigis Taanis mõne aasta eest samasugune ehitis maksis ligikaudu kaks miljardit krooni meie rahas, ehk siis viis korda rohkem ja ma ei kujuta ette, et hinnad oleksid odavamaks läinud vahepeal või et oleks võimalik rahvusringhäälingut teha nii põlve otsas ja nii väikese perspektiivitundega, et et selle rahaga toime tulnud nõus tööjõukulu ole meil muidugi väiksem kui Taanis, aga ja me võime palgata lõpuks tööjõu kusagilt mujalt ja nii nagu iirlased praegu teevad ja Eesti bussijuht ära meelitanud ja, ja huvitav, kas jõulukalkunid on juba Iirimaal kitkutud, mis siis saab nende tublide eestlastega, kas nad tulevad siia tagasi või otsivad seal mingit muud tööd. Aga need on juba teised jutud, sellepärast et aasta lõpp läheneb järgmisesse majja. Rahvateenrite saates on Aarne Rannamäe juhtimisel ilmselt üheks käsitlusaineks aasta kokkuvõtet Meie aasta tagasi tehtud ennustuse põhjal. Ja siis uue aasta alguses üritame jälle uue ennustuse kohta. Seas traditsiooni koha, kas Eesti ühiskonnas maad võtnud traditsiooni kohaselt valitakse järgmisel pühapäeval ka aasta rahvalt? Peener. Vaat seda me vist ei vali. Me oleme aga rahvateenrite abi kasutanud siin nagu aasta poliitiku väljaselgitamisele, peab ütlema, et juba täna, kuigi me selle välja kuulutama alles 29. detsembril, et sellel kohal on vähemalt kaks kandidaati. Aga kes nad on, seda me praegu igal juhul aitäh hävingule BNS-ist ja Andrus Saarele Eesti televisioonist tulemast siia jõulueelsel alal korteri koristamise vahepeal meiega vestlema. Mina olen siis saatejuht Mart Ummelas ja soovime siis kõikidele kuulajatele.