Kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku kolmapäeva 15. juuni olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Üksikvanema elatisabi fondi loomine sai riigikogult heakskiidufond hakkab uuest aastast tagama üksinda last kasvatava vanema lapsele Igakuise elatisraha ning riik hakkab nõndanimetatud ronga vanematelt elatisvõlgu karmilt sisse nõudma. Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Tõnis Allik astus talle esitatu kahtlustuste tõttu ametist tagasi. Riigikogu fraktsioonid täna õhtul üksteise seisukohti võimaliku ühise presidendikandidaadi suhtes. Teater NO99 nõukogu erakorralisel koosolekul 10 parlamendiliikme avaldust seoses teatrijuhi Tiit Ojasoo ümber puhkenud vägivallaskandaaliga pärast põhjalikku arutelu otsustati jätkata koosolekud järgmisel nädalal. Venemaa välisministeerium kutsus välja Prantsusmaa suursaadiku Moskvas seoses Vene jalgpallifännide kinnipidamisega Prantsusmaal toimuval jalgpalli EM-finaalturniiril. Hiidlased loodavad, et esimesel oktoobril toimuv parvlaevaoperaatori vahetus möödub sujuvalt. Soomes Lahtis algas täna seitsme soome-ugri rahvaste maailmakongress soome-ugri rahvad kestliku arengu poole. Jalgpalli EM-il võitis B alagrupi kohtumisel Slovakkia Venemaad kaks. Üks. Ilm on öösel ja homme päeval vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma ja võib-olla paiguti ka äikest. Sooja on öösel 10 kuni 16, päeval 18 kuni 23 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Riigikogu võttis vastu perehüvitiste seaduse, mille üheks osaks on ka täiesti uue elatisabifondi skeem. Uku Toom. Seadus on mahukas, toonitas sotsiaalkomisjoni esimees, IRL-i liige Aivar Kokk. Täna lõpphääletusel mine, perehüvitise seadus on läbi aastate suurim perepoliitika muutus millega muudetakse õigusselguse huvides või tunnistatakse kehtetuks perehüvitiste seadusega 24 eriseadust. Vähendada dubleerimist ja ühtlustada erinevaid sotsiaalvaldkonnast tehtavad elektroonilised menetlused. Kuigi seadusega muutuvaid asju on palju, on enam tähelepanu pälvinud elatisfondi loomine ja elatisabi reguleerimine. Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof rõhutas Tuletan meelde, elatise nõue ei ole vanemate omavaheline asi, ütlevad rahvusvahelised konventsioonid. Elatise nõue on absoluutne, siin peab ka riik õla alla panema. Tulevast aastast hakkab riik maksma ühe vanemaga kasvavale lapsele avanssi 100 euro ulatuses kuus. Kui teine vanem hoidub oma kohustustest kõrvale, alustasime õigest otsast, sest mitmed elatisvõlgnike survestavad abinõud hakkasid kehtima juba varem. Lapsele makstud elatisabi nõuab riik sisse võlgnikult ja maailma praktika näitab, et riik on parem võlgade sissenõudja kui oravana rates keerleb üksikvanem. Opositsiooni esindajad tuletasid meelde, et nagu ikka enamiku nende parandusettepanekuid arvesse ei võetud. Keskerakondlane Dmitri Dmitrijev. Eelnõu lubab täna niimoodi saab ja sai euro juhatuses. Keskerakonna fraktsioon pakkus ema otsis abi suurust puudutava muudatusettepanekuga välja, et see summa oleks siiski 215 eurot ehk kevadisi miinimummäär. Paraku seda muudatust ei arvestatud, aga hoolimata sellest, et suurem osa meie muudatustest ikkagi läbi läinud toetab Keskerakonna fraktsioon antud eelnõu. Öeldud tehtud riigikogu toetas perehüvitiste seadust üksmeelselt. See sai kõigi kohalolijate poolthääled ja neid poolthääli oli 90. Mida siis peab üksikvanem tegema, et hüvitist saada, uuris Karin Kivipõld. Perehüvitiste seaduse jõustumisel on üksinda last kasvatava vanemale võimalik riigilt hüvitist saada kuni 100 eurot kuus. Kõigepealt peab aga elatishüvitist sooviv vanem saama kohtust tõendi, et teine vanem ehk võlgnik lapse elatishüvitist maksnud ei ole. Menetlusprotsessist lähemalt räägib Viljandi kohtutäitur Janek pool. Kohtutäitur teavitab sotsiaalkindlustusametit, et vot see isik pidi saama elatist, aga ei saanud või siis sai, on ju noh, mis ulatuses ja siis selle teabe põhjal sotsiaalkindlustusamet automaatselt maksab välja puudujääva osa 100-st eurost sellele elatise saajale. Pärast menetlust nõuab kohtutäitur raha võlgnikult sisse. Sissetulekute varjamine on tihti väga tavaline. Miks aga vanem hoidub oma lapse eest hüvitise maksmisest, oma kogemust jagab kahe lapse üksikema Tartust. Ma olen käinud eestlikud läbi kohtuteed lastele elatist saada ja perioode olnud, kus võlasumma ulatub üle 4000 euro, mis on minu jaoks väga-väga suur raha, ta väitis, et on töötu, ela, ela sellel ajal Soomes, tal on uus pere ja lihtsalt osaliselt kius, siis tema arvab, et tema maksab mulle, mitte lastele. Riik peaks tegema võimalikult karme sanktsioone, et neid rahasti teiselt vanemalt kätte saada. See raha on ju laste jaoks mõeldud. Pereterapeut Küllike lillestiku sõnul jõuab iga paari kuu tagant teraapiasse vanemaid, kelle üheks mureks on lapse eest maksmata elatishüvitis. Peamine põhjendus, mida välja tuuakse, ei lähe ju kokku sellega, mida ma terapeudina näe. See, mis põhjenduseks tuuakse, on tihtipeale, et ei ole võimalusi, et partner kasutab seda enda huvides. Kui on jõutud triinivatesse pereelu arengufaasides siis ei ole selle kasvamisega enam toime tuldud ja selle tulemusena see valu on nii kõrge, ehk nende rahade ja kõige sellega võideldakse, teine vedas. Lillestiku sõnul võib elatisabi olla majanduslikult vajalik, kuid suhetele võib teha karuteene. See ju tegelikult ei lahenda seda olukorda, mida lapsed vajavad. Lapsed vajavad, et nende vahel ei oleks seda negatiivset energiat, millele lapsed on väga tundlikud. Põhja-Eesti regionaalhaigla nõukogu kohtus juhatuse esimehe Tõnis Allikuga, keda kahtlustatakse korruptsioonis. Allik teatas oma ametist lahkumisest, kinnitades, et nõukogu talle selleks survet ei avaldanud. Lähemalt räägib Kai Vare. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik teatas täna töötajatele, et lahkub haiglajuhi kohalt. Paljudel tulid seda kuuldes pisarad silma. Ligi 300 töötajat olid andnud allkirja Alliku toetuseks. Tõnis Allik pidas siiski õigemaks tagasi astuda, et vältida negatiivset kampaaniat haigla suhtes. Homsele seisukohal, et ma ei ole haigla uue kuidagi kahjustanud, majale seadusi rikkunud. Aga mõned asjad, mis on tehtud, eks ma täna teistmoodi ilmselt ma ei võtaks või kaaluks igasuguste võimalike kingituste vastuvõtmist. Kindlasti oleks tähelepanu rikum ka dokumentide vormistamisel, et sinna vigu sisse ei langeks. Ministri otsusega PERHi nõukogu esimeheks nimetatud Marika Priske ütles, et nõukogu kogunes täna selleks, et olukorrast ülevaade saada ja Tõnis Allik ära kuulata. Ühiselt leiti, et Alliku lahkumine on kõige mõistlikum. See võimaldab ka Tõnisel keskenduda rohkem oma kaitsmisele, siis kriminaalsüüdistus on ikkagi väga-väga keeruline ja raske juhtum. Siin ei ole nõukogu mingi kohtumõistja ja samas eks ju, nõuab Vaidla juhtimist. Meditsiinis ei ole lihtsad ajad. Priske sõnul tulid Alliku suhtes esitatud kahtlustused nõukogu liikmetele üllatusena. Kõigi nõukogu liikmete jaoks oli kriminaalpolitsei üllatuseks, sest ma saan aru, et nõukogu esimees oli mingil hetkel sellest teadlikud. Nõukogu liikmed tundsid ennast tegelikult väga häirituna, et nad ei olnud varem asjaga kurssi viidud, et oleks saanud ka omalt poolt olukord arutada. Samas lisas uus nõukogu esimees Tõnis Alliku käe all oli PERH hästi juhitud. Ta on teinud viimase 13 aasta jooksul suurepäraseid tulemusi, üles on ehitatud kaasaegne maja ravikvaliteedi üle, saame uhked olla. PERHi nõukogu leppis kokku paari auditi tegemises, et asjad ka haigla enda jaoks selged oleksid, ütles Marika Priske. Andsime auditikomiteele palve, et ta auditeeris lähetuste korraldust põhja regionaalhaiglas ja auditeeriks siis ka kas seda nii-öelda õnnetu toitlustusfirmaga seotud lepingute sõlmimist, et et ma arvan, et siin oleks hästi mõistlik, et perfib läbi omapoolse analüüsi, see võib olla Tõnis Allikule. Peaks ju mitut oleks, sõltub asjaoludest, et igal juhul üritab siis haiglaga aru saada, et kas need otsused, mida tusmaniga tehti, olid majanduslikult põhjendatud ja kas kõiki neid riigihanke reegleid rakendati ja lisaks me palusime siis järgmine teisipäev on nõukogu korraline koosolek, et, et me saaksime ka ülevaate, et mis on siis persis ette võetud korruptsiooniriskide ennetamiseks. Järgmisel teisipäeval arutatakse ka uue haiglajuhi leidmist. Teater NO99 nõukogu kogunes aga kultuuriminister Indrek Saare palvel taas kord arutama teatrijuht Tiit Ojasoo saatust seoses tema ümber puhkenud vägivallaskandaaliga, kuid mingi otsuseni jõutud. Pärast tunde kestnud arutelu otsustati jätkata koosolekut järgmisena nädalal. Eile tegid 10 riigikogu saadikut ühisavalduse, milles leiti, et vägivalda kasutanud ojasoo peaks ameti kaotama. Riigikogu fraktsioonide esindajad kogunevad aga mõnekümne minuti pärast esimest korda arutama, kas oleks võimalik nimetada riigikogus presidendikandidaati, kes osutuks ka valituks ehk koguks 68 poolthäält. Uku toom jätkab sel teemal. Kokkusaamise initsiaatorid olid IRL-i ja Reformierakond, kusjuures stardiplatvormid on erinevad. Kõige soodsamalt alustab Keskerakond fraktsiooni juht Kadri Simson. Keskerakond on võrreldes teiste fraktsioonidega väga erinevas seisus, meil on olemas kandidaat, keda toetab ka piisav arv riigikogu liikmeid. Ehk et me saame kindlad olla, et augustis riigikogu voorus, Mailis Reps on ametlikult esindatud kandidaat. Ühelgi teisel fraktsioonil sellist kindlust ei ole. Tõsi, ta on IRL on esitanud Allar Jõksi sotsiaaldemokraadid Eiki Nestori, Ekre Mart Helme kandidatuuri kuid need on esialgu sõnad oma vastavalt 14 15 ja seitsme häälega nad kandidaati ametlikult üles seada ei suuda. Reformierakond kõhkleb kolme kandidaadi vahel, vabaerakond on üldse lubanud teha otsuse augustis. Mis muidugi olukorda kergemaks ei muuda. IRL-i fraktsiooni juht Priit Sibul. Enne seda, kui kõikidel on nagu konkreetne kandidaat ja selgus, et enne seda on nagu keeruline edasi minna. Aga noh, kuivõrd parlamendi istungiteperiood lõpeb ära, siis on nagu loogiline, et me korra ümber laua istume ja arutame, kuidas selle teemaga edasi minna, et 29. 30. kokku tulla, kas oleks võimalik mingeid otsuseid teha? Ja Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus. Täna ei ole mingisugune otsuste langetamise kokkusaamine, et ikkagi kombatakse, kuulatakse maad, kuulatakse ära teiste seisukoht meie avaldada oma seisukohti, ka neid arusaamasid, et mida presidendikandidaatidelt ikkagi oodatakse, ikkagi ütleme niisugune töökohtumine, kus me püüame üksteise positsioonidest paremini aru saada. Ülesanne on kahtlemata keeruline, nendib sotsiaaldemokraat Sven Mikser. Võib üsna kindlalt öelda, et kuue erakonna vahel nüüd päris ühismeelt ühise kandidaadi osas ei teki ja, ja kui me vaatame seda üsna kõrget lävendit, mida riigikogus presidendi valimiseks on vaja ületada 68 poolthäält et siis ka see on kindlasti väga-väga suur väljakutse. Kaks olulist erinevust eelmise presidendi valimisega on on ühelt poolt see, et toona oli ametis olev ja tagasivalimist taotlev president. Täna on nii-öelda lahtine mänguväli ja teiseks oli toona ainult neli erakonda parlamendis, et kolme erakonna kokkuleppest juba piisas presidendi valimiseks vajaliku häälte arvu saavutamiseks. Niisiis, nagu öeldud, on ülesanne keeruline ja tegelikult usuvad selle saavutamisse vaid vähesed. Aga katse tehakse. Välisuudised võtab kokku Mari Rebane. Venemaa välisministeerium kutsus välja Prantsusmaa suursaadiku Moskvas seoses Vene jalgpallifännide kinnipidamisega Prantsusmaal toimuval jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril. Vene välisministeeriumi teatel teavitati prantsuse saadikut Vene kodanikke diskrimineerimisest ning hoiatati, et vene-vastaste meeleolude edasine õhutamine võib kahjustada Venemaa ja Prantsusmaa vahelisi suhteid. Prantsuse politsei pidas eile õhtul kinni 43 Vene jalgpalli fänni pärast seda, kui laupäeval puhkesid kokkupõrked vene ja inglise toetajate vahel. Venemaa Inglismaa jalgpallimatši ajal ja eeltegemist oli ettevaatusabinõuga edasiste kokkupõrgete vältimiseks. USA hakkab juhtima üht neljast liitlasvägede pataljonist, mille Nato saadab Poola ja Baltimaadesse, kinnitas kaitseminister Ashton Carter kvartali täpsustanud, millises riigis Ühendriigid pataljoni juhtima hakkavad. Saksamaa ja Suurbritannia on kinnitanud, et ka nemad hakkavad juhtima üht pataljoni. Seega hakkab NATO otsima neljandat raamriiki. NATO kaitseministrid kiitsid eile heaks Venemaa heidetamiseks nelja pataljoni saatmise Baltimaadesse ja Poola. NATO vägede suurendamine alliansi idatiival saab lõpliku heakskiidu juulis peetaval Varssavi tippkohtumisel. Euroopa Liit eraldab Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli tasuvusuuringuks ligi miljon eurot. Raha saab Finest Link. Projekt, mida veab uusima tasuvusuuring, peab välja selgitama, kas Soome ja Eesti vahele tasub mere alla tunnelit ehitada. Missugused on ehitamise tehnilised võimalused ja kuidas tunnel mõjutaks keskkonda vaetaksega turvaküsimusi ja hinnatakse selle kasumlikkust ning võrreldakse alternatiive, sealhulgas laevaühenduse arendamist. Finest Linki projekti Narva on 1,3 miljonit eurot, millest 75 protsenti tuleb Kesk-Läänemere programmist. Ülejäänud 25 protsenti tuleb Soomest Eestist. Tasuvusuuring peab valmis olema 2018. aasta veebruaris. Lisaks eraldati toetust Helsingi Tallinna Finest Smart Mobility projektile. Projekt hõlmab Tallinna vanasadama ja Helsingi. Jätke Saari ühendust. Ja tagasi Eestisse Vjatšeslav Leedo-le kuuluv Väinamere Liinide edastas Euroopa komisjonile kaebuse seoses parvlaevahankega. Ettevõtte hinnangul võis selles eksisteerida lubamatu riigiabi andmine. Leedo ütles päeva eest, et neil võttis seitse kuud aega materjalide läbitöötamiseks ja tema hinnangul on 90 protsenti tõenäosust, et jämedalt on rikutud üldpõhimõtteid. Kahjutasu on Leedo sõnul umbes 97 kuni 98 miljonit eurot. Majandusminister Kristen Michal ütles täna, et üheski kohtuastmes riigikohtus, kuni välja ei ole Väinamereliine saatnud edu. Tema sõnul ei ole ka põhjust arvata kaebuses Euroopa komisjonile tuleks välja uusi argumente, mis seaks kahtluse alla juba jõustunud kohtuotsuste õiguspärasuse. TS Laevad uus piletimüügikeskkond avatakse kasutajatele broneeringuteks esimesel septembril ehk kuu aega enne seda, kui mandri ja suursaarte parvlaevaliinidel vahetub vedaja. Uus süsteem asendab näiteks senise saareelaniku sooduskaardi iidega mardi või auto numbripõhise tuvastusega. Juhan Hepner rääkis Hiiumaavanema Riho Rahuojaga. Kuuldes TS laevade poolt täna esitletud piletimüügisüsteemi, et kui optimistlik te olete, see vedajate vahetus sinna oktoobri alguses, sujuv saab olema. Mulle tundub, et TS laevad on selleks, et see sujuks, teinud päris palju tööd selliste väikeste viperuste ootamatust, sest me keegi kaitstud ei ole, kuid tänaselt esitluselt jäi mul meeldiv mulje sellest, et väga paljud meie ettepanekud on täna juba arvesse võetud, on püütud seda piletimüügi süsteemi teha hiidlaste jaoks mugavamaks ja ka natukene lihtsamaks. Kuna üks laevadest tuleb TS laevadel detsembrikuuks Saaremaa liinil on üks laev nii-öelda hiljem saabuv masinad otsivad sellele praegu asenduslaeva, et teie arvates, kui suur, ütleme hiidlastel see kartus on, et kaheks kuuks üks Hiiumaa laev viiakse virtsa ja Muhu vahele. No eks meil ole selle ees ikka päris suur hirm loomulikult ja võib, võib-olla pisut seda kardame, aga, aga ma arvan, et samas hiidlased elavad üle, kui ka meile leitakse näiteks normaalne lahendus ja me selle tõttu väga palju ei kannata, et siis me oleme nõus kindlasti oma naabersaart ka pisut abistama. Võrreldes praegusega, kui oluliselt need kaks uut laeva Hiiumaa ja mandri vahelist mere ühendust parandavad. Ma arvan, et nad parandavad kindlasti ja selle suurte laevade kõige suurem boonus on see, et nad võtavad rohkem just tippaegadel autosid peale. Muidugi me oleme nagu selles suhtes realistid, et see graafike ja ka sama tihedaks nagu väiksemate laevadega Kui riigikogu õiguskomisjonis valminud eelnõu seaduseks saab, võivad paljud endised kriminaalkurjategijad kandideerida riigiametitesse, kuhu neil täna kehtiva seaduse järgi veel asja pole. Madis Hindre lugu. Täna võib üsna mitmel pool kuulda hirmujutte manitsusi, mis ütlevad noortele, ära riku oma elu ära, kui sa kriminaalkaristuse on, paljud tögavad sulle eluks ajaks sule. See kehtib näiteks politseitöökohta, kui pole asja neil, keda on karistatud tahtliku kuriteo eest ega ka neil, kes on näiteks tahtmatu tapmise eest vangi mõistetud ja seda isegi siis, kui karistus on aegunud, ehk inimese andmed karistusregistris kustutatud. Riigikogu õiguskomisjonis on aga valminud seaduseelnõu, millega soovitakse kehtivat korda muuta. Nii võiksid politsei mundrit kanda ka need, keda on varem tahtliku kuriteo eest karistatud kuid mil moel hoida avalikesse ametitesse saamast neikel karistus küll kantud, kuid kurjad mõtted endiselt peas. Õiguskomisjoni liikme, sotsiaaldemokraat Mark Soosaare sõnul aitab siin taustakontroll Nendesse ametitesse, enne kui inimene tööle võetakse, käitub väga paljudest filtritest sõeladest läbi. Aga juhul, kui me ei anna inimesele võimalust nendest läbi käia juba eelnevalt ette ja ei anna talle üldse võimalus elus muutuda, siis me muudame selle karistuse, mille ta kunagi on ära kandnud eluaegseks. Ka vabaerakondlasest kriminoloogi Jürisaare sõnul seab tänane regulatsioon endistele seaduserikkujatele lisakaristuse, mida väljaspool karistusseadustikus tegelikult olla ei tohiks. Riigi karistusvõim peab olema väga täpselt fikseeritud, mille eest, kui palju mingid halduskorras määratud asjad, mis võivad väliselt väga süütud olla, võivad olla tohutult karistusliku tegeli. Lähiminevikust võib tuua näite, kus tänane välisministeeriumi ametnik Margus Kolga soovis kandideerida oma endisele ametikohale kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerina et Kolga oli 2003. aastal süüdi mõistetud ametiseisundi kuritarvitamises. Riigisaladuse avalikustamises ja dokumendi võltsimises ta asekantsleri ametikohta ei saanud. Seadusemuudatuse jõustumise korral oleks Kolgale tee kaitseministeeriumisse vaba. Õiguskomisjoni liige Raivo aeg tõdeb, et Margus Kolga juhtum oli tõesti üks stiimuleid, mis eelnõu viinud arutelu käivitas. Samas toob ta esile, et seadusemuudatuse vajalikkust rõhutas tänavu aprillis ka õiguskantsler. Soomes Lahtis algas seitsme soome-ugri rahvaste maailmakongress, kohapeal on meie Lõuna-Eesti korrespondent Mirjam Nutov. Iga nelja aasta tagant toimuva kongressi eel tuli ka sedapuhku tõdeda Venemaa aina suuremat sekkumist, mis sedapuhku väljendub eriti jõuliselt kongressile saadetud vähendatud delegatsioonides. 288 delegaadi asemel on neil lahtis kohal 174. Venemaa ise põhjendab seda rahapuuduse ja neile kehtestatud sanktsioonidega. Kuni reedeni kestva kongressi avasid Soome, Ungari ja Eesti presidendid ühes Venemaa asekultuuriministriga. Ungari presidendid keskendusid oma kõnedes pehmematele teemadele, siis president Ilves rõhutas oma kõnes suurt vajadust kaitsta Venemaal elavaid soome-ugri rahvaid, jätkab president Ilves. Oleme harjunud. Kandma punastesse raamatutesse. Põhise majanduse arendamine ning konflikt väga väikeste ja unikaalsete rahvastikule ja suurtootjate vahel. Esimese sajandi normaalsus, millega vaikides ükskõikselt leppida kellegi majanduslik kasu Venemaa asekultuuriminister Aleksandr suravski sekundeeris sellele omapoolse kriitikaga nii Euroopa kui Eesti suunal, öeldes, et me pole senini toime tulnud migratsiooniprobleemiga. Samuti viitas ta väidetavale setode halvale seisukorrale Eestis ning eestlaste demograafilistel probleemidele, kiites samas pikalt Vene Föderatsiooni rahvuspoliitikat. Soome-ugri maailmakongress saab täishoo sisse juba homme, mil asutakse sisuliste teemade lahkamise juurde raadiouudistele lahtist Mirjam Nutov. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Leedu kohalt läheneb madalrõhkkond, mis liigub järgneval ööl üle Lääne-Eesti saarte põhja poole. Ööl vastu homset sajab meil vihma, paiguti on äikest. Lääne-Eestis on sadu kohati tugev. Puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Äikese ajal on tuul puhanguline Hommikuks aga tuul nõrgeneb ja pöördub kagusse. Õhutemperatuur on 10 kuni 17 kraadi. Oma hommikul kaugeneb suurem sadu Soome, kuid lõunast tuleb meile uusi sajupilvi juurde, mis siis kohati hoovihma annavad. Homme päeval vihmahoogudele Vikolaga laieneb, paiguti on äikest ja sadu võib olla tugev. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni 10 meetrit sekundis, kuid äikese ajal on tugevamaid tuuleiile. Sooja tuleb homme päeval 18 kuni 23, saartel kohati 16 kraadi. Ja spordisõnumitega jätkab nüüd Juhan Kilumets. Prantsusmaal toimuvatel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel alistas Slovakkia päeva esimeses kohtumises B-alagrupis kaks. Üks Venemaa. 32. minutil viis Vladimir vais Slovakkia juhtima. Avapoolaja viimasel minutil kasvatas Marek hamshik slovakid edu kahe väravaliseks 80. minutil lõidenisklušakov värava tagasi, kuid enamaks venelased suutelised ei olnud. Homme mängivad samas grupis Inglismaa ja Vals. Inglased viigistasid avamängus Venemaaga üks, üks, Vals võitis Slovakkia kaks. Null. Täna õhtul mängitakse veel kaks maa-alagrupi teise vooru kohtumist. Kell seitse lähevad vastamisi Rumeenia Šveits, kell 10 alustavad Prantsusmaa Albaania. Avavoorus võitis Šveits Albaaniat üks. Null, Prantsusmaa oli kaks. Üks üle Rumeeniast. USA-s toimuval Ameerika maailmajao jalgpalli suurturniiril, Copa America pääsesite alagrupist veerandfinaali Argentiina ja Tšiili. Argentiina oli viimases mängus kolm. Null üle Boliivias, Tšiili võitis neli. Kaks Panamat. Eelmisel aastal astus keskmaajooksja Tiidrek Nurme julge sammu ja keskendus maratonidistantsile. Elu kolmandale maratonil õnnestus noormehel Hamburgis joosta välja aeg kaks 17 59, millega täitis Rio olümpianormi. Nüüd alustab Nurme piimast Rio eelset treeningperioodi Tiidrek Nurme. Kindlasti minu üks selline ajaline eesmärk on joosta isiklik rekord ja ma usun, et kui ma olen seal ütleme, kahe 15 tasemel mees, siis on võimalik ka väga kõrgelt seal saada. No kui vaadata nüüd maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude viimased nii-öelda neid finišiprotokolle, siis siis on näha seal seda tõesti, et kahe 15-ga mehed saavad top 20 hulgas kohti. Nii palju sporditeemadest ja uudistest praegu te kuulsite kolmapäeva, 15. juuni Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass, kena õhtut ja kuulmiseni.