Meile helistas kes Aarne Aarne Aarne, helistasime Tallinnast ja helistas sedavõrd põhimõttelise küsimusega. Et sellel ei olnudki võimalik ühe päeva jooksul vastust leida ja, ja küsimus käis siis ilmselt hetkel ühe kõige aktuaalsem asja kohta, mis Eestis üldse on tantsimine, tants, tants kui selline. Ja küsimus ei olnud ka mitte sugugi nagu põhimõte. Et see oli, mis asi see tants üldse on laias laastus, mis asi üldse tants on ja mis on ühisosa näiteks, eks ole, nagu Aarne täpsustavad tantsud tähtedega ööklubi siis aafriklased, kes oma, eks ole seal kõrbes tantsivad mise Igneid hästi ühendab ja oleme helistanud tantsusaates žüriiliikmele ning tuntud korjaga graafile Jüri naelale. Tere hommikut, Jürik. Tere hommikust. Jüri, mis asi see tants üldse siis selline on? Miks me tantsime? See on väga huvitav küsimus, jaa, saab umbes nii, et mis on elu mõte, millele võib-olla siin filosoofid ja teadlased on üritanud, vastas Steiner juba, ma ei tea, sajandeid ja sajandeid. Ma ei tea siin päris keeruline inimeselt, et ma arvan, et ega sellele ühest vastust ei olegi, et ütleme, erinevad inimesed, kes tegelevad erinevalt tantsustiiliga või sellega ja erinevad tantsustiilid saavad erinevad eesmärgid sellele ja, ja, ja noh, võtame näiteks aluseks siis kõigepealt näiteks härra Mait Agu, kes siis on meie legendaarne koreograafia teinud palju igasuguseid töid, tema näiteks ütles väga, lihtsalt ütles, et tont on emotsiooni Jendus jooni väljend osis emotsiooni väljendus sinu keha kaudu instituudile NUT nute verbaalne emotsiooni väljendus, et sellise moto, mille järgi nagu ema elas, eks ole. Ja jälle igasuguseid erinevaid paralleel, et no mis ta näiteks võistlustantsu jaoks on, eksole on teha organiseeritud liikumine muusika saatel, ma näiteks pakun selliseks põhimotoks näiteks. Keha organiseeritud liikumine muusika saatel väga huvitav, et kas tantsu ei ole ilma muusikata, järelikult? No see on jälle üks võistlustantsus, kindlasti ei ole, ma arvan jah, et ma arvan, et see näeks väga veider välja, kui võistlustantsuhääl tuleks lavale paar, kes teeks näiteks sambad täiesti muusikata. Seekord jah, sest et ütleme, et kui üks päev kas või tantsijatest juba ise ümiseb, siis see on ka muusika. Ja see on kindlasti muuta ja, või noh, nimetame seda siis helihelisaateks, on ju, kui me võtame nüüd mingisuguse kaasaegsema tantsukeele siis noh, tänapäeval on väga raske öelda, mõtlesime isegi paukujad ise vaidlevad selle üle, et asi on siis tantsuetendus, näiteks, et kui näiteks vaadata mingisugust tantsu asja, leidis kas meil siin Eestis meie koreograafide töid siis on väga raske sealt isegi leida. Tuha organiseeritud liikumist, mingisugusedki struktuurilised lilledel jalutavad laval, inimesed teevad kontserte. Legendaarne küsimus on selles mõttes täiesti põhjendatud, et kus kohas on ikkagi see ühisosa nende erinevatele asjadele, mida nimetatakse tantsuks. Ühisosa on inimkeha, inimkeha selline esteetiline üritus siis ehk noh, minu jaoks on näiteks oluline tantsu puhul see, kui ma räägin, kui ütlen midagi, et miski asi on tants, eks ole, et seal peab olema mingisugune kehaline, mingisugune esteetiline, lisa ajatus lisaks siis ütleme sellele Rutmilisele koordinatsioonile muutub võimlemine kui selline, mis baseerub, ütleme, konkreetsetel trikkidele konkreetsetel elementidel. Noh, iseenesest ei ole tants, sest sest see on selline kehaline soorituslikusse nagu sport. Samamoodi tegelikult kui me võtame näiteks võistlustantsu, mis on ka tegelikult ju sport spordiala, kus on võimalik täpselt mõõta seal mingisuguseid trikke, kui selliseid on olemas mingid kohustuslikud elemendid, ühisosa, ühisosa kui selline on ikkagi kehaline, selline kehaline tegelikult ütleme sõna emotsioon ja emotsiooni väljendus tõesti keha kaudu andes mingisuguse esteetilise lisaväärtuse, sellele kõigele sellele tegevusele olema mingisugune praktiline asi, see ei pea olema mingisugune asi, mida võib sooritada perfektselt, see võid olla täiesti vaba, see võib olla näiteks lastetants, eks ole, kus lapsed hüppavad, kargavad ja möllavad ringi ja mängivad midagi, võib-olla see on tehtud läbi mängu. Eks kehaline emotsionaalsus on, on võib-olla see mis, mis, mis kõiki neid asju seab ja ma arvan, et ka näiteks võistlustantsu puhul on võimalik sinna väga palju juurde panna seda emotsionaalsust ja kogu seda ütlema, et kui vaadata kas või tähtedega kuna siis on kohe aru saada, kas paar lihtsalt sooritab liigutusi või ta elab selles ja ta naudib. No aga praegugi veel lõpetuseks on ikkagi veel läheks nagu selle küsimusega mõnes mõttes veel põhimõttelise maks, et ja vaadata, kui vaadata kas või inimkonna ajalukku, siis ikkagi igal pool ja kõikides kultuurides ja kõikides maailmajagudes on tantsimine kui selline olnud väga hästi tuntud ja levinud, et ikkagi põhiküsimus on see, et miks inimene tantsib. Tants on välja kasvanud ikkagi teatud rituaal maalidest inimene hakkas liigutama oluliselt varem, kui ta hakkas verbaalselt rääkima. Nii et ma arvan, et need juured on kõik peidus seal rituaalides, kui kui tantsiti alajahisaagi või jahiõnne nimel ja tähistati pidutseti jahi või siis mingisuguse saagi kättesaamist ja asju. Juured on kõik seal inimene lihtsalt sellepärast, et mammut on surnud. Aga sätitakse väga-väga ilusasti, et tantsimine on vanem kui kõne, järelikult tantsimine ongi nagu kõneeellane, eks ole, tantsimine ongi mõnes mõttes kõne arhailine kõne. Absoluutselt, ja igasugune kunstiline või selline kehaline tegevus on, on, on vanem kui, kui verbaalne, verbaalne kommunikatsioon on ju, et selles mõttes on see asi, mida, mida noh, mille, mille peale tegelikult tasub mõelda, ütleme siin teiste kunstiliikidega ja võrreldes siis ka inimene tõesti võib-olla ta juba tantsis sellepärast et tal oli mingil hetkel küll, et ta pudilised midagi liigutama. Kui ta välja näiteks Medge läks siis siis võib-olla väljas oli nii külm, et ta ei saanudki lihtsalt jalutada ja, ja, ja seistavaideta pidigi juba mingisuguseid liigutusi tegema, et lihtsalt hoidke keha soojas. Selge suur tänu, Jüri Nael põhjalik ja pikk vastus, ilusat hommiku jätku sulle ilusat ärkamist.