Ja tere taas rahvateenrite seltsi nagu aastate jooksul juba igal laupäeva hommikul kombeks viimast korda sel aastal 2003 hakkab minema siis kaduvikku täna siin vikerraadio ümmarguse laua ümber kirjanikuhärra kallastele. Tere kolleeg Peeter Kaldre, mina, saatejuht Aarne Rannamäe, mõlemad Eesti televisioonist endiselt veel endiselt veel eraldiseisvas avalik-õiguslikust, televisioonist. Võib-olla saate jooksul tuleb sellest ka lähemalt juttu. Jõulud on, kuidas öelda nüüd läbi vist kuigi veel soovitakse häid jõule, aga, aga ja kõige rohkem nagu selle aasta sees on sellest juttu olnud, et olid küll valged jõulud nagu inimesed lootsid, aga samas olid väga mustad jõulud. Eile keskpäeva seisuga siis 11 laius pakkunud, et oma omalaadne rekord jälle Eesti vabariigis püstitatud, mis, mis, mis kihuse on, mis, mis eesti rahvast niisuguse hooga tähendab ja meie ridu hõrendab? No arvestada arvestas, kui jõuliselt tulinad valged jõulud selleks hetkeks selle tormi lumetorm midagi oli, nimetame. Nimetame seda niimoodi siis siis ma ütleksin, et läks isegi hästi, see on küüniliselt küll öeldud, aga, aga ärriti siin Põhja-Eestis ja Tallinnas selles siiani räägitavuse kirutavuse liiklus sumas võinuks, võinuks palju hullemini mõnelgi minna. Aga need, need lood, mis juhtusid, nii palju, kui mina jõudsin seal, pedaalid olid pigem mujal Tallinnast väljas. Et eks, eks pühad noh, vanasti oli üks ohumärk jaanipäev, kus, kuhu ju vanasti kogu aeg olnud, kuhu prognoositakse kohe kohe niimoodi kindel arv endale aru, et see on nagu mingi sõjaväeõppused Vene ajal oli, kus oli lubatud, teatab murdosa protsent hukkunud. Ka nii tundub, tundub, et eestlased katsetavad iseendaga õppustel eluõppustel. Sa ütlesid küll, et lumetorm ja eks ta oli muidugi selles mõttes kole asi, et see liiklusummikud, mis siin Tallinnas olid ja, ja Tallinnas seda oma naha peal kogesid ja aga teisest küljest oli see ju vähemalt siin siinkandis oli see positiivne selles mõttes, et vähemalt Harjumaa sai oma lume kätte. Ja võiksime isegi arutleda niimoodi, et, et see, et need plahvatused, enesetapud, tules hukkumise, need valdavalt toimusid Harjumaast eemal ehk siis sealkandis, mida lumi ei tabanud. Ehk siis selles kandis, kus Ramos kestis ka sel ajal, kui Tallinnas vähemalt nägid valget ilusat lund, siis kui ikka mitu kuud on ilm selline, et taeva ja maa vahel on umbes viis sentimeetrit maad ja seal peavad inimesed roomama kaamuses siis ei ole midagi imestada, et sellised asjad nagu nagu juht paga, võimas lüüriline kujundit kasutada kuskil mine loe seda kuskil kallases. Nojah, aga minu vanad silmad ei olnud muidugi niisugust jama. Tallinnas käis siis oli esmaspäev ja 20. teine 22. kuupäeva õhtul ei ole minu minu silmad näinud ei Tallinnas ega, ega ka oma varasemates elukohtades, et et see oli ikka täiesti täiesti uskumatu, mis, mis siin toimus, kusjuures pärast nagu Velva teatest lugesime, oli, oli seda lumekest, mis, mis maha 100., kuus kuni kaheksa sentimeetrit ja ja tuult ei olnud ka vist üle 20 meetri sekundis, nii et oli täiesti täiesti tavaline, ütleme, ilus talveilm. Aga, aga see, mis vähemalt siin Eesti vabariigi pealinna tänavatel toimus, see oli ikka täielik, täielik košmaar, katastroof. Et mis, mismoodi see kõik tekkis ja, ja mis, mis järeldused sellest võiks teha iga inimene kõigepealt enda jaoks, aga eeskätt muidugi linnavõim, see on, see on nüüd märksa olulisem. Ega küsimus ongi selles, et need peavad tõsiselt tegelikult oleks pidanud juba ammu muidugi mõtlema Tallinna planeerijad. Sest küsimus algas ju sellest, et Tallinn on liiga kitsas ja liiga halvasti tänavatega kaetud selle jaoks, et need suured rekkad, ehk siis veoautod, mis sadamast tulevate päevade igale poole mööda Eestimaad laiali sõitma, nendele ei ole mõeldud see, et suunata liiklusvood sadamast ohutult kuskile mujale kas või mingite konkreetsete ristide peale, kus nad siis võiksid sõita Tartusse, Pärnusse ja nii edasi. Et selle peale ei ole mõeldud ja need suured veoautod peavad sõitma keset linna ehk siis läbima neid samu tänavaid, mis on tegelikult ju tavaliiklejale mõeldud. Et see peaks olema ka esimene moment olema, et ehitage siis kasvõi sadamast mingisugune suur kiirtee estakaad, no mida iganes kuskile strateegiliste sõlmpunkte. Aga teine asi on muidugi, et niisugust asja juhtub ju vähe, et nii kiiresti nagu jäidet tuleb ja kõik külmub ja et need nii-öelda sadulveokid mis iganes sõnaga ei tähenda, ei saa enam, ei saanud kõige väiksemast künkast üles. Aga see, mis meil linnatänavatel vastu vaatas, see oli ikkagi totaalne saamatus. Sest asjaomased, kes, kes olid nagu on nagu seatud seda asja lahendama. Need ikka, ütleme otse välja, vahtasite näpp suus ja, ja ei osanud mitte midagi teha. Politsei oli küll väljas ja, ja kes põõsaste ja puude vahelt oma sõiduautoga laveerisid suvalises suunas, neid loomulikult ei trahvitud ja väljas oli neli patrulli, muide. Tõsi jah. No vot, Suurorn, kuigi me ennishina rääkisid Peeter, seda tähendab puudus ka mingisugune jaht, halvatus, tekkis igasuunaline. Peeter meenutas ennist, et praegune linnapea oma poliitilises lähiminevikus oli oli väga agar haarama mikrofoni mikrofoni või eetrisse tormama. Mingi ekstreemsituatsioonides, teinekord täiesti tulusalt, igatahes mingit korraldav seal või, või selgitus või pidanuks pidevalt asja juurde käima, aga see puudus linnavalitsuse poolt, mina loen seda suurimaks apsakaks. Ja järgmine päev hakkasid niuksed, nürid, nerid, seletused ja vabandused, mis, mis kuskile kuskile kõlvanud ikkagi. No kui ikka selgub, et mingi Tallinna linna piires inimestel mingi 10 kilomeetri läbimiseks teinekord läks viis-kuus tundi, see on sant lugu. Vaat mina ei kuulanud näiteks eesti raadiot või kuku raadiot, kas, kas oli seal mingisugune pidev informatsioon selle kohta, et kus on ummikud? Üleskutse, et mitte sõita, ma ei tea, ma kahjuks ei kuulanud, minu meelest minu meelest? Ei, ma ka täpselt ei tea, aga sel päeval oleks pidanud üle kogu linna kaikuma üks, üks suur. Ärge ärge sõitke, ärge minge jätke ära, kui võimalik, jah, just nimelt meie Peetriga lõpetasime Peeter vist natuke varem, mina lõpetasin oma tööpäeva poole 11 paiku õhtul. Ja kui mõni nüüd raadiokuulajatest arvab, et mis asja nad seal laua taga soiuvad nüüd oma mingisugusest lumesajust ja mingisugusest eriolukorrast siis ma, ma, ma tegelikult omal nahal tunnetasin, et et sel sel õhtul oleks võinud juhtuda midagi väga hullu, tegelikult. Noh, kas või sama situatsioon Kadrioru kohviku juures oli ühes suunas seisis viis sõdurid autod autosid. Kuskil teemal ma ei tea, kas see oli siis poolel Pirita teel või Russalka juures või lauluväljaku mäel või kus iganes liiklus seisis, seal olid mingisugused suured rekkad ees. Mul oli autos oma perekond, väikseid lapsi ei ole. Bensiin hakkas lõppema, kõrval seisid bussid, mis olid olevat seal seisnud kolm kuni neli tundi liikumatult ühe koha peal. Oleks hakanud inimestel paha, kui oleks olnud midagi vaja, siis kiirabi ja sinna juurde ei oleks pääsenud. Autodel lõppes kütus, kütust juurde võtta kuskilt ei saa, kui oleks olnud imik, kui oleks olnud natukene külmildaja näiteks näiteks sünnitaja siis me räägime siin mingisugusest 11-st hukkunust jõulude ajal. Ma arvan, et see number oleks olnud palju suurem, et linnavalitsusel läks seekord ikka ausalt öeldes väga hästi. Et, et midagi vähemalt kuulda ei ole olnud, et midagi oleks juhtunud. Tagasi Peetri poolt osutatud seda olema noh korduvalt, kui Tallinna liiklusest jutuks läheb Tallinna geograaf või on kord selline, et see peaks juba teada olema, tema südalinn on tema kõige kitsam koht. Ülemiste järve ja, ja merelahe vahel on kõige kitsamas kohas 2,2 kilomeetrit ja seda ei laienda mitte mingil moel. Järelikult tuleb leida muid mooduseid, raske ja raske tülika liikluse ümbersuunamiseks, seda on ju tehtud, aga ilmselt ebapiisavalt. Siis me ju teame, kui plahvatuslikult on suuremad autod. Ja nüüd said need kaks asja siis kokku, pole ammu olnud täiesti niisugust, ma ütlen siiski lumetormi taolide tegelikult ta tekitas ikka nihukese ja need autod saidki alguses lumetormis kokku ja tagajärg on käes. Särts tuleb väga tõsiselt järeldused. Ja üks kitsaid kohti ju Tallinnas üks kõige kitsam pudelikael on ju see Tartu maantee algus. On see ring seal Sossi klubi juures kaks ringi, õigemini siis, eks ole? Seal oli Sossi mägi oli täiesti umbes hommikusse ala, veoautod ei pääsenud üles ja nii edasi. Aga ma ei kujuta ette, mis juhtub järgmisel aastal, kui näiteks kui tabab Tallinnat samasugune lumetorm, kui valmis saab tohutu kaubanduskeskus ülemistel, seal ma üks päev ei juhtu selle autoga sõita sinna platsi peale. Ja ma ei saanud aru, kuhu ma olen sattunud, ma mõtlen, et ma olen sattunud lennujaama lennuväljale ja seal olid juba ära märgistatud ka parkimiskohad. Nii kaugele kui silm ulatus, oli parkimisplatse. See saab järgmiseks aastaks valmis. See on äärmiselt ebaõnnestunud koht. Välja sõidukisse sisse said üldse ei kujuta ette, kuidas ja mis siis saab jälle Tartu maantee. Jah, igal juhul, kui, kui linnas võib ju midagi üldse tahab sellest õppida, siis edaspidi näpp suus, ei vahi taolisi olukordi, Pealt siis tegu kindlasti oli eriolukorraga, kas me nüüd jahume sel teemal, et kas oleks pidanud eriolukorra välja kuulutama või mitte? See on, see on ausalt öeldes nagu sõna sooja küsimus, tähtis on see, kuidas tegutsetakse. See oli nüüd nüüd see koht, kus piltlikult öeldes oleks tulnud nagu tankid tänavatele tuua. Ehk siis kõik pukseerida, traktorid, ekskavaatorid, ükskõik mis, mis on nende nimi. Aga kus on lintrattad all, kes need suured sadulveokid, kui see oleks lihtsalt minema minema tõmmanud, sellepärast et olukord oli, oli, oli katastroofi oli, oli äärmiselt ohtlik, nagu me siin ka nende rääkisime kas või nende veoautode vigastamise hinnaga, küll pärast vaadatakse, mis, mis kindlustused teevad ja nii edasi ja maksab linn oma juba lõhki läinud eelarvest selle kinni või mis iganes. Ederi moodustati järgmisel päeval. Kui abilinnapea Ratase juures toimus nõupidamine, siis moodustati mingisugused üksused, mis koosnesid tõesti puksiiri politseiautost ja nii edasi. Ma ma ei ole kursis, et kuidas nad tegutsesid järgmisel päeval, sest järgmine päev oli tegelikult sama hullem või noh, natuke vähem järgmine päev juba ikka oli linn, linn jälle elas, noh jah. Aga need üksused oleks pidanud olema ammu moodustada selliseks puuks, aga mitte järgmisel päeval. Ja, ja selle asemel, et noh, tõesti siis. Ausalt, et linna linnavalitsuse inimesed, kes selle asja eest vastutavad, oleksid ausalt öelnud. Meie möödalaskmisi olid need järgmisest korrast. Me võtsime õpetust sellest, sellest siis meil oli Aktuaalse kaamera stuudios, oli abilinnaratas kelle põhisõnum oli see, et ta tänas linlased, linnused olid väga mõistlikud. Kes oli kogu järeldus? Kuigi tähendab jah, ma jah, ma ei tea, kas tasub üldse Ta ratta kommentaar hakata edasi kommenteerima, ma nägin nii palju püsti aetud keskmisi sõrmi enda enda ja teiste autojuhtide aadresse sel päeval, et et. Ma arvan, et linnased ei olnud väga mõistvad, sellepärast et et need, kes ikkagi vähegi oleks saanud, oleks pidanud hoiduma. Hoiatus oli ikka väga-väga selgelt ja, ja igalt poolt oli kuulda, et tundide kaupa tuleb istuda. Et ei olnud vaja sel päeval ronida, aga inimestel noh ei, ei ole nagu kõrvade vahel alati kõik kõik korras, Pole midagi teha. Kuidas Helsingi elas üleüldse, kiirus on samasugune ilm, minu teada. Seisakuid seisakuid oli, aga no katastroofiolukorda uudistest nagu küll ei lugenud välja. Aga teisest küljest jah, eks kõik asjad peavad olema ju, nagu öeldakse, suures plaanis vaadeldavad. Et kui räägitakse Eesti reformidest ja edust või ebaedust salatiga, soovitatakse vaadata, et kuidas teistel samasugustel läheb, et Meil läheb tunduvalt paremini kui Moldovat. Et siis võiks ju ka natukene lohutust leida selles, et ma kujutan ette, et kui Washingtoni oleks säärane lumetorm tabanud, siis esimese kahe tunniga oleks umbes 200 hukkunut kahe kindla peale. Nii et selles mõttes on eestlane, eks visa ja karastatud inimene Nonii tavaliselt ongi. Washingtonis sajab alati umbes sama palju, kui sajab, sajab lund maha kaks kuni kuni viis senti, nii et teine asi on see, et, et nemad pole selleks nagu valmis, et nende autod ja nende nende kummid ja kõik muud ei vasta nendele tingimustele. Nonii, jätame selle selle teema loodetavasti tõesti linna või midagi, õppis sellest ja järgmine kord ei pea enam bussis olema viis pool tundi, nagu siin kuuldavasti üks rekord oli olnud ja, ja autodes. Hiiult südalinna kolme ja poole tunniga, näiteks Ena viskasin kand varvas, mõned peatuse vahed vaatas mind liiklust ei ole päris päris huvitav elamus. Vaatamata on meil täna siiski aasta viimane saade ja aasta lõpp alati niisugune kokkuvõtete tegemise aeg mis aastase teel oli. Peeter ja teed nii isiklikus ja töises plaanis noh, isiklikus on nüüd noh, üks minu elus kindlasti üks üks selline aasta, kui ma nagu ta mind ka nüüd nimetata, mina olen siin, selles selles meeskonnas suur erand, ma ei esinda enam ühtegi väljaannet. Nimetate mind selle selle nime järgi vedama, mida ma pean omapõhiseks, sina teed tuleb meil Õnne 13 kirjanik Õnne 13? Jaa, jaa, aga see tähendab seda, et et. No ma olin kaaslased ka tegevajakirjanik ja see oli põnev aeg ja ma olen tänulik saatusele, et nii kõrges eas huvitav ameti ja põnevas riigis nagu taas taasiseseisvunud Eestis väga sündmuste ligidal olles, aga see oli niuke päeva püüdmine ka, kus võis ka väga eksida. Nagu ühepäevaleht ju on ühepäeva liblikas. Nüüd ma püüan esialgu mitte erilise suure tagajärjega niimoodi veidi veidi laiemas plaanis vaadelda toimunut toimunud asju ja, ja noh, eks aasta lõpp pole selleks selleks tõesti soodus, soodus ja eks ta oli selline aastat, küsitakse, mis siin tähtsündmused. No ilmselt ilmselt tulevikus märgitakse ta Eesti ajalookalendrisse stamil, eestlased ütlesid jah-sõna referendumil Euroopa Liidu liiduga ühinemisel. See ilmselt esimene asi, mis kuskil noh, poole sajandi pärast meenub või, või kui, kui siis on ema eestikeelseid kalendreid veel arvatavasti on, nii pessimistlik ma ka ei ole. Ja, ja samastan suurte ootuste aasta olnud ja, ja ja noh, ikka ütleme riigi rahva seisukohalt ja väga värskete pettumust aasta k pean silmas noh, valimisi, kus üheks võitjaks jõuliseks võitjaks osutunud erakond hakkab juba oma valijaskonnale aina enam pettumuse valmistama. Res Publicast räägid? No me jõuame selle reame, jõuame oma aasta kokkuvõtteni peetel. Mis sa tahad teada isiklikus plaanis ka näiteks jah, no minu meelest ei ole väga kena kuulajaid, väga kena suvi oli ja suurusi seda sai nauditud. Ka kena mere Soldoyas seenesaak, minu suur lemmikseen oli see aasta väljas, nii et noh, ma olin, ma mäletan neid päevi, pidin istuma seal Aktuaalse kaamera purgis ja ma ei saanud kuskile välja, pidin toimetama ja ma teadsin, ma kujutasin oma silmade ees ette, kuidas praegu seen kasvab ja ma ei saanud teda metsast ära tooma minna, nii et esimene vaba päev, mis mul tekkis, ma mäletan, ma tõusen hommikul kell kuus üle. Järsku avastasin, et ma olen ilmselt palavikus ja et ma ei saagi minna seenele. Ja siis ma võtsin sisse mingisuguse koguse arstimeid arstirohte ja kraadis ennast tunni aja pärast uuesti vaatasin, et palavik on alla kukkunud, panin, öeldakse saapad, Valga seenemets on nii, et selles mõttes oli, oli nagu kahe kahest aspektist oli väga kena ja ja sel aastal avastasin enda jaoks sellise huvitava asja nagu ujumine. Tähendab selles mõttes, et noh, ma olen kogu aeg tahtnud ujuda ja olen ka ujunud ka, et nüüd ma olen avastanud, et seda võib teha ka mitte soojade ilmadega ainult meres, vaid seda on võimalik teha ujulas. Ja, ja mitu korda nädalas lausa ja ma tunnen, et ma olen sellest lausa sõltuvusse sattunud, et sõltuvus, see on kena sõltuvuse ja ma arvan, et patt oleks kurta selle aasta üle on kaks asja, mis nagu mis, nagu onju inimese jaoks olulised on vähemalt noh, töö ja elujõulise inimese jaoks on see, et on, on töö, töö meil on ja töökoht meil on aeg-ajalt seda kirume võib olla minu meelest alati seda saadet sisse juhatades, et seni veel sügisel küsinud, aga tundub, et, et me ikka püsime ja 2004 ja issand annab siis ka 2005 edaspidigi on meil on meil töökoht olemas, et meie vaest seitsmekorruselist hoonet ei hakata veel ümber lükkama. See on nagu üks asi ja teine asi on see, et tervist tagaja, vanajumal andnud piisavalt. Vist meil kõigil ei ole, et kui keegi meie kuulajatest on siin avaldanud muret Peeter Kaldre ja, ja minu tervishoiule, et midagi ei ole keegi muret avaldanud. Ma pean kuulajaid rahustama, et kõik on kõige paremas korras, et mina isiklikult olen sellel aastal kaotanud oma kehakaalust ühe kolmandiku. Peeter, ma arvan, umbes sama palju. Aga see on tänu sellele, et mõistus on jõudnud koju ja nad ja mitte sellepärast, et mingi tervisehäda oleks, et see on väga, väga tore. Ka meie aastakokkuvõtte juurde rahvatreeneritel on jah, tõepoolest siis mitme aasta vältel olnud selline komme, et me me aasta lõpul täidame kõik ühe niisuguse ankeedi kus sul siis küsimusi nii majanduspoliitika, spordi, kultuuri vallast ja, ja siis aasta pärast ütleme, et mis mis meie ennustusega on siis nagu juhtunud, et kas on täkke läinud või kas tasub, kas, kas meil üldse õigustasin ümmarguse laua taga on edasi istuda, et kui me ikka väga lolli seisu jääme siis ja üldse midagi ei oska ette ennustada, noh siis siis peaksime nagu, hakkame lõpetama, asju kokku korjama, aga tundub, et praegu seis on, on suhteliselt hea. Ankeeti vaatame nii-öelda kui tervikut, siis me oleme päris päris kõvad majandusanalüütikud. Me oskame väga hästi ennustada kultuuri ja spordiasju spordis. Me oleme lausa kodus. Aga ütleme niukesi nagu poliitika asju läheb natuke nihu. Vähemalt sel aastal, noh, hakkame siis nagu otsast peale. Olime siis eelmine aasta eelmise aasta lõpul niisugune 22-st küsimusest koosnev küsimustik. Üsna võrdsetes osades kolmandik oli siin majanduskolmandik, poliitikat ja kolmandik muud. Ja muu alla käis siis ka välispoliitika, sport ja kultuur. Ja, ja tulemused on, on tegelikult päris päris hea. Ma ei tea, me iga iga küsimust eraldi, vist ei jõua ja, ja pole ka mõtet siin hakata nagu läbi hakkima, aga aga majandusasjade puhul, kui küsiti, et mitu protsenti kasvab eesti rahvuslik koguprodukt ja ja kas eelarve võetakse veel selle aastanumbri siis 2003. aastanumbri sees vastu ja, ja kui suur see eelarve on ja ja keskmine palk Eesti inimesel sel aastal ja, ja kui palju kasvab tarbijahinna indeksis, siis me saime üldiselt hakkama, mis te soovite kommentaariks öelda, ma arvan, et me sinna majanduse osa juures nagu, nagu väga konkreetseks ei, ei läheks. Mis ma niimoodi seda üle sirvides vaatasin, et me olime pigem ettevaatlikud kui liigsed optimissin, keskmis polka ennustasime vist paarsada krooni vähem kui ta, kui ta tegelikult kolmandas kvartalis oli. Ja jah, meie ennustus oli 6270 krooni, aga tegelikult on ta siis 6430 krooni, nii et Eestil, Eesti inimesel läheb paremini, kui, kui me eeldasime. No üldiselt majandusasju on ju ka selles mõttes päris ütleme kõige lihtsam ennustada. Sellepärast et tuleb võtta lihtsalt aastate lõikes vaadata tagasi, kui palju on senise aastate jooksul kasvanud ja siis kõik need asjad või protsentuaalselt ja enam-vähem ette ennustada. Kui ei arvesta seda, toimub mingisugune kas siis katastroof, mingisugune börsikrahh või vastupidi, mingisugune majandus, majandustõus millegipärast, aga noh, seda ei juhtunud ja siis selles mõttes on lihtne. Ausalt tagant otsast spordiga, noh siin on vist kõik Eesti inimesed on sama. Asjatundjad kui meie või, aga noh, ajakirjanikud, me võiksime kõik kohakaasluse alusel mõne mõne populaarsem ala kommentaatoritele töötada. Nägime ikka täiesti ette, ainuke ainuke kindel pretendent, kes oli olla, võinuks kullale olla. Kergejõustikus ei ole vormi Sarkinolest jutt ja seetõttu me ütlesime, et kuulda ei saa, tuli hõbe Värnikult, seda muidugi südametega. Nojah, Värniku hõbe oli umbes samasugune nähtus nagu Res Publica või parlamendivalimisteni. Noh, aga nüüd tärlikul raha, et korralikult valmistuda, olümpiamängud jumala, küllap ta seda siis teeb ja õpetajate ja muidugi kui meil on olemas Kristiina ja Andrus ja Jaak, nii kaua seal midagi ikka tolvan eesti suusatamisel oodata metalli sadu veel paljudel järgnevatel suurvõistluste, ma arvan, seda kindlasti, aga ajaloolis optimistina nagu Malema Mulle jäi teravalt kõrvu Mati Alaveri niimoodi hoiatus, et eesti rahvas kas sõgedaks ka läinud, et kui noh, eeldatakse, et igal, näiteks etapil, et miks juba kahte. Ta ei tule, et 10 aasta pärast te mõtlete sellest võimatust asjast, et kuidas see üldse võimalik oli. Praegu on hea hetk suusatama ja niisama kindlalt, kui päike tõuseb ja loojub, saab ka Michael Schumacher vormel ühe sõitudes. Tähendab jah. Et seal on ka nii vääramatut, selle küsimuse võiks nagu järgmine aasta ära jätta ja esitada see näiteks mingi 10 aasta, aga siis huvitav keskelt oli, oli nagu asjatundjad, nagu me kõik oleme, aga savisaarega läksime seekord, et selleni kohe jõuame. Kas USA alustab sõda Iraagi vastu? Alustas jälle, me oleme väga targad. Kas islamiterrorilaine veereb üle maailma? Ütleme sama suuri kataklüsmina kooli 2001? Juhtunud ta toimib, kogu aeg oli, ütleme, see lainetus, see asi oli jah, nagu nagu pinna peal on, käib ju iga nädal, vaata et üle päeva ta ei ole üheksas laine on kolm, neli palli, aga ta ei ole nüüd klassikaline terrorism, mida noh, võib-olla siin tavakuulaja arvab, et natuke väiksem, kui lennukid sõidavad pilvelõhkujate saaga need enesetapu terrorismi Iraagis, kui Lähis-Idas, need ju käivad tasa ista tahtja ja Euroopale ja ma just siin enne saadet Peetrile tuletasin meelde. Ma lugesin, nakatasin esimesel jõulupühal, et siis kohe-kohe mitte piinlik, aga, aga ütleme ebamugav natuke lugeda, et kui Eesti uudised olid niuksed niuksed, jõulurahused siis siis maailmas oli peale peale veriste sündmuste, kus, kus noh, alates Iraanist tahtsin Iraani maavärinat meelde tuletada, et sellega võrreldes meie 22. detsembri õhtu oli no muidugi lapsemäng, aga õieti ei olnudki midagi piinlikku võrrelda, aga aga ka kõik muud uudised olid, olid sellised, mis, mis ainult laibad, rahutused, pommiplahvatused ja muud taifuunid, kõik asjad kokku. Nonii, lähe meie nagu pärusmaad poliitika juurde. Panime nii palju kui meid, rahvateenreid on nimekirjas, praegu on kaheksa, üheksa ajakirjanikku. Panime kirjanik ja üks kirjanik, panime kõik mööda. Edgar Savisaar ei saanud peaministriks ja shitaks õpetust võtma juba kas meie, tema, Edgar Savi kõik, sest see on ei, ei ole ju viimase aastakümnel valimisi, mida siin kas kohalikul või Eesti tasandil Keskerakond sisuliselt ei võida. Ja et samas kohe osutuda kaotajaks tema tema vastu organiseerub kohe väga tugev blokk. Kuigi seekord ta võit oli ääretult napp, see oli, see oli sümboolne. Ärge erakonna võidust ma räägin, Res Publicaga said nad üha palju kohti, temal on lihtsalt natuke vali hääl ja rohkem. Ja, ja see oli ikka tõsine ohumärk erakonnale, kes kes laskis jooni, lendame ennast rullina. Aga jah, see me eeldasime, et ta võidab väga suurelt, muidu ma ei oleks pannud. Tegelikult vaevlesin kaks asja praegu segamini ja kui me siin raputame endale tuhka pähe ja ütlema, et meie suutnud ennustada seda, et Savisaar ei saa peaministriks, siis seda me ju ennustasime kõik täpselt et Keskerakond võidab valimised ja ta võitiski valimised, kui me nüüd häälte hulka mõtleme. Ja, ja ma arvan, et Keskerakonna võitu. Me võime ennustada veel aastaid, et ta võidabki. Aga see on nagu küll õige, et, et see, et Keskerakond võidab valimised on kindel, aga see, et Savisaar peaministriks saab, ei ole kindel. Nii et see on noh, nagu Keskerakonna võitu me oleme kõik ennustanud ja tapi pandud. Ja mis siis partei peaks nagu ette võtma? Nii nagu me lugesime, Savisaar on muidugi olnud varjus, nüüd no kõigepealt oma oma tervislike põhjuste tõttu, aga, aga ka erakond on, on väga madalat profiili hoidnud viimase ja kolme-nelja-viie kuu jooksul kõik need kuud, mis on siis nagu möödas euroreferendumist ehk siis augustikuust. Küll räägivad poliitikud, et ära arva, et, et Keskerakond on nagu taltunud kuidagi või, või, või et seal on midagi nagu juhtunud või, aga et telgitagune ja niiditõmbamine ja Sakerdamine käib edasi, aga, aga ütleme, avalikkuse jaoks on ta ikkagi suhteliselt nagu varjusurmas. Samas on nad selle erakonna kohta ikka tükk aega juba. Sellega ta muide kogub ainult plusspunkte võib olla küll, et mis, mis on siis see, mis nagu see erakond peaks panema endale kõrva taha sellest, mis, mis tal õppida on, 2003.-st aastast? Ei tea mitmes kord võita valimised ja samas ikkagi neegrite võita. No see on, võib-olla ei ole jõulujutt sellest, et jõulud möödas jah, jõuluuue aasta emme jutt, aga, aga mis minu minu oletus on säärane noh, seda enam, et kunagi rahvarinde aegadest seda ummikut mingil määral tundes ja, ja osa neist, kuigi neid on väga vähe järele jäänud ja ei, ei ole ka juhuslik, ükskõik kuidas see seletab, et peasekretäri kohalt lahkus Küllo Arjakas, tõsi, ta oli seal 12 aastat olnud ja seletused on igati soliidsed. Tema asemele astus noor noor võluv daam, kellest esialgu ma oskan ütelda, terane loolane, teine must. Aga verevahetust on vaja erakonnas ja, ja Savisaar, üks Eesti poliitika, noh, tõesti juba praegu ajalooline isik ükskõik siis mis mõttes, ega ei saa ju eesti uuemast ajaloost rääkida, temast ei saa ümber ega mööda. Kuidagimoodi. Noh, ma ei tea, kas ta tervis nüüd on sedavõrd ka, aga ta võiks natukene natukene anda erakonna asjad mõne mõne teise liidri kätte. Natukene sinna üsna kõvasti mõjub. Ma siin vahepeal oli ju jutt, et savisaarest tehakse au, seits president, jahu, president ja nii, nii oleks mõneks ajaks loomulik. Küll tema on, jätkub poliitikas kohti niikuinii presidendivalimised kunagi ees või mis tahes, aga, aga keskerakonnale tuleks kasuks, sest seal on selge sõnaga selge vaatega inimesi. Vaatamata kõigele ja huvitavaid intelligentsed liidreid, võimalike, kelle potentsiaal seal ei ole siiani päriselt avaldanud ja, ja kes kes midagi ütlevad, jälle tõmbuvad varju. Peeter Kreitzbergi näiteks pean silmas, kes mõjuks kindlasti? Väga tähtis on ikka see ema, kui ka siis pole midagi teha. Savisaar ise, tema vaenlased on teinud kõike, ta imago on just selline, nagu ta on. Ja sellest seda on väga raske muuta. Jah, aga see meie jutt ei maksa nagu midagi. Ma ei kuula nagu meil ülestõusu jutte, siin Keskerakonnast on räägitud juba kuid. Ja eriti tõsiselt kerkis ju kõik üles just nimelt sel aastal, kui jätame selle vana vana loo arenguparteiga ja kõik sellest lõhestumist nüüd kõrvale. Sel aastal kerkis ikka väga põhimõttelises küsimuses ja siis oli siis suhtumises ühinemist Euroopa Liiduga kus Keskerakonna juhid siiamaani ei, ei ei tunnista, et, et nad midagi nagu valesti on teinud või, või et nad ei avaldanud mingit selget seisukohta, öelnud oma valijatele, et millisel seisukohal on siis Keskerakonna noh, kõige kõige dipline asjal on selles suhtes, kas öelda euroliidule jah, noaga avaldati seisukohta ja sellest tekkis väga sügav lõhe ka parteikongressil, kui Mikser ja Kreitzberg ja, ja see tiib võttis kongress, kongress võttis oma hääletusega vastu. Aga see, see näitas veel kord Keskerakonnast on ju väga palju räägitud sellises võtmes, et seal on väga palju mõistlikke inimesi tegelikult aga vot kui seda Savisaar seal, noh, mina rääkisin samast loe, eks ole. Aga see näitas seda, et Keskerakond näitas kahte asja, et keskerakonnas on teistmoodi mõtlemine, kui on see partei ühine liin ja näitas seda asja, mis on seal kogu aeg toiminud, igasugune vastuhakk sellele vanale liinile surutakse päris karmilt maha. Ja kõik taltuvad. Jah, jaa, noored, nooremad tegijad ja pluss ütleme siis Kreitzberg, kes, kes nagu esindas sama liini on jällegi jällegi kuskile ära kadunud nende nende häält ei ole kuulda. Kuigi ütleme, Sven Mikseri häält tahaks kuulda. Võttes arvesse neid paljusid tema avalikke esinemisi, mida on ju lausa lust kuulata ja, ja aga ei, sealt ei tule, lähme edasi, sa juba avaldasid siin vihaseid kriitikanooli uue tõusja suhtes, et mis siin nende juures häirib? Noh, algusest peale on häirinud mind häirinud vaid noh, rida küsimusi tekkinud, sest Res Publica, noh, ta oli minu meelest ikka üsna üsna tüüpiline tüüpiline niukene, protesti protestihäältele või asenduspartei, kellel tegelikult puudub programm. Ja, ja, või, või on miksitud õige mitmest asjast kokku. Kuni selleni välja seal oli üks väga-väga noh, seda seal koomilise külje pealt, et. Leida leida instrument sündivuse kasvamiseks on umbes niimoodi tekste koostati ja. Ta oli ajahetkes õieti õieti arvestatud ja, ja ilmselt tuli neile see võit endale ka üllatuseks ja nad ei noh, alguses kohe esimesest päevast peale selgus, et nende kodune ettevalmistus oli, oli puudulik, selleni välja, et, et nad ei olnud isegi hoolikalt lugenud põhiseadust ja tahtsid spiikriks panna vanuseliselt, mitte sobivat inimest seal 45 aastat spiiker olema, sest tema asendab presidenti. Ja neid vigu nahk tuleb kogu aeg kogu aeg praegu aina pinal ilmsiks ja, ja minule tundub, et lihtsalt põhivõitja nagu, nagu eelmised korrad on ka ikka ja alati olnud Reformierakond, kes, kes umbes kolmandalt positsioonilt tegelikult paraadi juhib jaa, jaa. Kelle, kelle asju üsna suuresti Res Publica, kas siis seda teades või seda mitte teades ka kajab ja, ja see kajastub ka tema valijaskonna hoiakutes. Hea küll, kommentaaride maailm on nagu ta on, aga mingisugune osa tõtt ka nagu ma olen viimasel ajal hommikut hommikute aeg-ajalt ajalehtede puudumisel või, või läbilugemise järel vaadanud kommentaarid pistnud nina sinna ja, ja aina aina tõusvad on hääled, kus Res Publica enda valijad hakkavad pahaseks minema. Samas on Eesti jälle niisugune tänuväärne ühiskond, kellel on kes elab üks päev korraga ja kellel on haugi mälu, et et valitsuse reiting on ju tegelikult hea ja, ja peaministri reiting on hea, Res Publica reiting on hea, nii et me võime siin Klefida, aga karavan läheb selles mõttes edasi, et et vähemalt esialgu on koosmeele valitsus ära päästetud ja ja kui me ka arvame siin vist üsna üksmeelselt, et kauaks seda valitsust ei ole. Paljudes varasemates saadetes on meil sellest juttu olnud, siis ta ju on. Ta on ja ta on, ta on selles mõttes võib-olla isegi võib-olla isegi anname ta rohkem elulootust, et et kui tegu on luige, haugi ja vähivähiga, siis alati on, on sellisel kooslusel mingisugune Nad tirivad küll eri suundades ja nad on väga erinevad, neil on väga erinevad eesmärgid. Aga, aga ometi nad, nad on selles mõttes head, et nad kontrollivad 11. Et alati on, on valvur valvuri silm peale, et kui ei ole sellist, et hakkame kolmekesi koos sigadusi tegema või hakkame kolmekesi koos valitsuses asju puhtaks pesema. Ja, ja see on, see on, võib tunduda algul nagu asja nõrkusena tegelikult siin hoopis tugevus, et eks me oleme siin selle Reiljani aasta kingitus, reale jõuame varsti. Aga, aga see on jällegi üks üks selline koht, mis on, mis on tõestanud, et kui Reiljan tahtis anda sadu hektareid maad, eks ole. Maja ehitiseks skaldast lähemale kui 100 meetrit siis ütles Reformierakonna aseesimees Atonen, need, kes praegu asendab peaministrit Ottotatud tillu, varsti ei lähe korda, talle peab keegi ka midagi ütlema, jõuame selleni. Aga ja kui mul on kaks märkusele, üks üks minu meelest palju ebaloogilisem kooslus, oli ju eelmine valitsus ja Reformi ja Keskerakonna kes tegutses ja, ja ma ütleksin, et see oli võrdne stabiilne periood Eesti poliitikas, nad ühesõnaga vältisid oma oma teineteisele sobimatuid põhiteemasid ja vähemalt see aasta jäi suhteliselt minu minu mällu isegi Siim Kallas elu näiteks valitsemisperioodiks, kui üks tema parimaid perioode praeguse partei liidrina teeb minu meelest kogu aeg pakub kuskil midagi üle ja ja, ja nii et teinekord on niuksed asjad muidugi püsivad kauem koos, aga vot võtame selle gruusia läänega, katke kleebime kokku, ta püsib veel mõnda aega. Nii et mina, mina arvan küll, mõra on sees ja ma siiski lähtuks sellest tarne jutuste maa ja kui ühineks selle selle kooriga, kes ka siin saates ju ennustavad vist iga nädal, kui ma ei eksi, valitsuse kukkumist. Ma pigem arvan, et see kriis, mille see kolmikliit nüüd üle elas see oli umbes nii nagu ilmutatult infaktist välja siis ta püüab ennast edaspidi hoida ja mul on selline tunne, et see valitsus võib koos püsida kuni järgmiste valimisteni. Jah, siin on, siin on üks, aga ainult mis saab siis, kui hakatakse uut eelarvetele kokku panema, siis ma arvan, et, et europarlamendi valimiste puhul nagu see need kiskumised ära Kiseldud, et, et see ei ole enam väga tõsine probleem. Kuigi sinna europarlamendi saadikute palk on vahepeal kõvasti tõuseb. Ja, ja raha paneb alati inimesed omavahel tülli. Aga, aga see ei, ei kujune, ütleme enam selliseks probleemiks küll, aga ma arvan, et ma ei, ma ei näe lihtsalt praegu sellist võimalust, et mis saab siis, kui kui nüüd on nagu seadustatud need tulumaksu vähenemine ehk siis Reformierakonna keskne valimisidee. Ja kui, kui saabub aeg hakata uut eelarvet kokku panema, ehk siis 2004. aasta sügisel. Kuidas, kuidas see väikene pähklikene selle orava hammaste vahel seekord täpselt samamoodi nagu see kriis lahendati? Mäletan, sellisel juhul, missuguseid tema aatomeid loobiti, eks ole. Üks partei saatis teise ultimaatumi, teenindajateks seisab kohe kohe on lahkumas ja mitte midagi ei juhtunud, lahendati ära, lahendatakse aga järgmine kord samamood? Jah, ainult, et ärme unustame, et üks väike hüään istub põõsas, kelle nimi on Keskerakond, kes ei saa endale lubada, et ta istub neli aastat opositsioonis. No võib-olla see on jällegi üks tsementeerib asja olusele kolmikliidu puhul, nagu alati, tekkiski jah, sellest sellest hirmust siis edasi, kui kiilid seda siis, mis saab sellisel juhul Reformierakonna näost. Kas Kallas lõpmatuseni jääb pealt vaatama, et kuidas tema uuesti kordan, keskset valimislubadust retsitakse ehk siis? Pole pole neil midagi midagi suuremat olnud kui, kui, kui see idee, võitlus astmelise tulumaksu vastu ja tulumaksu vähendada. No aga tulumaksu vähendamine ilmselt tulebki teatud piirides. Ju järgmisest aastast. Nii järgmistel Ma ei ole ülejäänud. Ja ma enam ei ole selles kindel. Ennustasime kuus erakonda pääseb riigikogusse ja kuus pääse uuspääsus. Kes suurtest erakondadest jääb viie protsendi künnise taha. Niisugune küsimus oli. Neli meist mainisid, et Mõõdukad mainiti ka venelasi ja mainiti Isamaaliitu. Venelased tõepoolest jäidki. Kas see on nüüd nii igaveseks, sina äkki te tahate seda kommenteerida? Väga lühidalt, praeguse seisuga ei ole Eesti poliitmaastikul sisuliselt ühtegi arvestatavat vene erakonda ja lähimal ajal ma ei näe neid vaja ei ole ilmselt nii-öelda sotsiaalset tellimust. Igatahes on hoopiski uus trend niuksed, võimekamad ja sõdikamad, vene, vene niinimetatud vene poliitikud hargnevad ja imbuvad Eesti erakondadesse, mis on igati loomulik ja mõned neist on läbi sellega Parlamendis ja, ja igatahes nende liidritega, kes siiani olid alama spanov Andrejev nende Nende aegleebee misse. On see hea on see halb daamist normaalne, tähendab pääs ütleme esinduskogudesse, kaasa arvatud riigikogu oleks selline ventiil siis venelased omaette, ma pean silmas neid, mitte teiste erakondade koosseisus oleks selline ventiil, et nad saaksid ennast nii-öelda tühjaks rääkida ja, ja, ja, ja see välistaks mingisuguseid katakalismid. No kasvõi meie tänavat, kui elu on näidanud ilmselt vene valijaskond on ikka küllalt terane. Sest elu muidu muidu nad ei oleks jätnud valimata. Päris selge see elu on näidanud, näiteks kes on praegu edukaim Vene poliitik, narvalane Mihhail Stalnuhhin, kes läbi Keskerakonna on suutnud ikka mitmed oma ideed punata, valdab ka hiiglavabalt eesti keelt, on eesti filoloog. Ja, ja ta on suutnud teadvustada ja, ja ajanud päris jõuliselt asju, mis meile meeldivad või ei meeldi, aga, aga, ja see on seda märgata. See on hiigla vahva paradoks, kõige tuntum venelane, praegune eesti filolooge ja aga ta on venelane muidugi. Jajah. No nendest kombinatsioonidest oli meil juttu, räägime kandist kahest väikesest, kes, kes seekord said nagu jäid nagu, nagu vee peale mõõdukad oleks olnud veel üks koht ja oleks olnud ukse taga. Kuigi ka siin saates on korduvalt juttu olnud varem, et Mõõdukate nišš on tegelikult tohutu. Kui me nüüd vaatame Euroopa konteksti, kui me vaatame seda organisatsiooni kuhugi, hakkame astuma, ehk siis Euroopas poliitu. Vaata, me oleme ühe asja täiesti unustanud, järgmisel vali valimisilmestab ja üks need seadusemuudatus, nagu ma aru saan, raha saavad ainult parlamendipartei või reklaamija tähendab väljaspoolt väljaspoolt, eks ole, abi on nüüd piiratud keel väljaspoolt abi on keelatud, huvid saavad väiksemas mahus kõika, mitte parlament, jah, aga teiste tulek on ja mina ei kujuta enam ette, et noh kunagi lubas, et kui Moseedee läheb nässu Res Publica, Misha panen rahaväljade nõue jälle Savisaare vastu, et kõik minu meelest jäävad meie järgmistele ikka poliitmaastikule. Nüüd need kuus jäävadki, kas nad kõik läbi pääsevad tükiks ajaks mängima. Sest Mõõdukad elavad praegu läbi läbi valulis gripikriisi või, või niimoodi ma ei usu, et seda seltskonda nüüd päästab väga neid nimeliselt neid inimesi, see, et nad ütlevad välja, kes nad tegelikult on sotsiaaldemokraadid nimelt nende taga, noh, paljud ei usu sotsiaaldemokraatiat mitmel põhjusel, nad on liiga kaua hämanud, aga, aga parema puudumisel ilmselt linnapead silmas nüüd Eestis ei usu või sotsiaaldemokraatiat maailmavaadet vorstist ta ei ole küllalt, kuigi oleks juba kisendab vajadus, nii nagu Venemaa vajab ammu-ammu noh, või noh, tähendab, ammu on väga parempoolsust. Nii vajame me mingil määral tsivilist kõvasti tsiviliseeritud vasakut poorsust, mis on kogu Euroopas normaalne. Ja seda meil ei ole ju tegelikult olemas ja aga kui seesama seltskond, kes on olnud noh, ütleme Euroopa kõige parempoolsem sotsiaaldemokraatlik partei, ainult nimemuudatus siin ei aita, need peavad ikka midagi midagi sisulist rohkem rohkem tegema. No siin oleks Mõõdukate puhul oleks hädasti vaja ühte või veel parem kahte-kolme väga karismaatilist liidrit ja kes selle uue sotsiaaldemokraatlikku sõnumi siis paigaldaks laiade masside sisse viiks. See, et Toomas Hendrik Ilves kirjutab ajalehes. Et on aeg vasakpoolsus kapi tagant välja tuua ja, ja noh, see on, see on kõik väga õige ja ma ja ma ei sea kahtluse alla seda tulla, Toomas Hendrik Ilves ka mõtleb niimoodi. Aga paraku on ju Eestis niimodi, teda lihtsalt ei usuta. Mida näitas klassikaliselt üks Urmas oti saade, kus Toomas Hendrik Ilves tegi selle vea ja läks sinna saatesse ja nagu lumi ja korter, leidis? Toomas Hendrik Ilves püüab seletada oma vanematest kõik, kes on juba sotsiaaldemokraadid olnud, kuidas tema on sotsiaaldemokraat? Ott vaatata oled tuima tursa pilguga otsa, ütleme niimoodi, et Toomas Hendrik Ilvest, no mida te räägite, teie ja sotsiaaldemokraat ei ole ju, teil on nii palju raha. Ja vot see on see tava, tavainimese tavavalija lähenemine, raha ja kikilips. See tähendab peened maneerid, te olete liiga tark ja, ja sotsiaaldemokraatlik, oleme natukene niuke põmmpea. Poliitika on tegelikult kirjanduslik, kirjanikul ütlen kirjanduslike kujundite mäng, kujund kas töötab või mitte näiteks praegune liider Padar, kes on mahlakas mahlaka ütlemisega maamees, aga tema mõju? Sotsiaaldemokraatia ei ole maa teema tegelikult. Ja tema mõjub pigem niukse, muheda rahvaliitlasena. Ma pean kogu aeg korrigeeru, rahva ja talurahvaerakond ja ma pean pidevalt korrigeerima Pedada, nüüd tegelikult räägib kusjuures kohe kõrvallausena ütelda, et meil ei ole Keskerakonnaga midagi ühist, on esimene viga, mis nad teevad siis, Keskerakond on üks väheseid, kellel on, kuigi ta nimetab ennast paremal serval asuvat vasakpoolsed. Aga noh, enam-vähem ja Keskerakond on mingid vasakpoolsed ideid, ideid levitanud ja püüdnud teostada ja kohe deklareerida, nendega pole midagi ühist, ta lõikab kohe ära. Usutavuse. Ma arvan ka, et, et sotsiaaldemokraatlik äss on, on kaardipakis olemas ja, ja see tuleb haarata ja kes kes seda haarab. Kas seda haarad nüüd erakond nimega Mõõdukad, kes võib-olla varsti saab erakonnaks nimega Sotsiaaldemokraatlik Erakond või haarab seda Keskerakond või haarab mingi täiesti uus moodustis või või keegi liitub või keegi lautu seda nagu tähtis ta peab olema ja ma arvan, et see, see äss tõmmatakse välja ja lööb veel Eestis laine, sest et mida suuremaks muutub lõhe sotsiaalne lõhe meie elanikkonna hulgas, seda, seda kisendavamakse vajadus kahtlemata tuleb. Kui Peeter rääkis nüüd karismaatilisest isikutest, siis noh, väga palju võib muutuda ka siis, kui teatud osa karismaatilise isikuid saadetakse Brüsselisse või Strasbourgi. Järgmise aasta juunikuus. Et soov kindlasti paljudel sinna minna on väga suur ja, ja siis võib-olla hakatakse siis kuidagi ümber mängima neid, neid teisi kaarte, aga, aga ütleme, maailmavaate seisukohalt ja see sotsiaaldemokraatlik noh, ütleme, ärtu äss näiteks on, on, on vaja välja tõmmata, see, see pikk õlekõrs peabki lõigata, lõpuks satuvad pigem pigem on huvitav nähtus. Ütleme sellisest. Suure seisukohalt Eestis on kõik asjad natukene teistmoodi, nagu ikka väga kiirelt arenevas riigis on, on minu jaoks nagu rahvaliit, et kes eputab siiani ja enda väga suure liikmeskonnaga ja lähedusega, aga ehk siis ka tema jaoks on olemas see võimalus tõmmata äss politseiametialad ja miks ka mitte, jah, siis tuleb tal ka linnades valijaskond ära. Aga seal on jälle mitu, aga noh, selle erakonna puhul Liidrijänese niuksed äärest ääreni välja pakkumise tootlused, millest ei saagi aru, kelle, kelle poolt. No meil on saate lõpuni jäänud üsna vähe, vähe minuteid. Sa teed tavaliselt kindlat soovi rääkida täna sellest, kuidas meie meie suve suvekodu, nagu jagatakse täis. On on, mul tähendab kiiruga kohe kaks, kaks asja, niimoodi jõulu jõulurahu ajal. Noor ja vist 15 seetõttu natukene murdeealine, valitsus tegi vea, mida tavaliselt ei tehta, nii et halvad uudised jäetaks aasta alguseks. Plaanid nemad teatasid jõuluajal kõigepealt Villu Reiljan oma plaanist tihe, asustada lohusalu Klooga rand ja, ja siis ka Keila-Joa. Mis on praegugi juba tihe asustatud, tähendab, kuni ehitusloa andmine kuni 50 meetrit rannajoonest lohusalule tähendaks, tähendaks katastroofi lihtsalt ja teades natuke mõlematel suvekodud sealkandis teades, teades situatsioone, noh, ma, ma aiman väga kindlalt survegruppe, kus, kus nad, kus nad tulevad sealsamas lohusalu mõttelises keskuses käib siia maaniaks jahmerdamine rahvaliitlase Mae, kes on ka parlamendi liige ja Keila vallavanem, mingi. Raha ära ärapindade ümber, ühesõnaga ta on hea äriidee, aga looduskaitselised loo sellise ministri poolt. Nagu Reiljan, ma ei räägi praegu partei liidrist, on seal lihtsalt noh, kuidagi iseenesesöömine. Ja väga huvitav Eesti omapära, et keskkonnaminister soovib astuda kõige vähem keskkonnasõbralikke samme, jah, kraanik tegi ka pidevalt niuksed, et see ikkagi keskkond, mis nende käsutada on andnud, muutub väga kiiresti äriideeks ja teise, teise pea tegi, aga see mees on lapsemeelselt ütlemistega terve oma noore poliitikukarjääri silma paistnud jooksul. Kes praegu asendab peaministrit Meelis Atonen, siis mina ei tea, miks ta, miks ta küll jõulude eel pidi välja ütlema, et selle selle kuldteatavat vähemust, aga see on ju nii permanentne, probleem, sundüürnike? Noh, ma kujutan ette, nendes kodudes seda ehmatust, meele meelehärmi, kui, kui teatati, et nüüd nüüd kiires korras tuleb Tallinnas üürid vabaks lasta teisiti omanikud ei saa oma elamispinnaga nagu kasutada ja see on ka kuidagi õige. Aga kui selle vastas on siiski teiste inimeste noh, lausa eksistentsiaalsed probleemid ka sedasi elada või mitte, siis siis kuidagi see, see ei kaalu seda üle ja ta tahab seda kiiresti ära teha. Ma loodan, et jätkub mõistust, et enne leitakse ikkagi lahendused nendele väga paljud inimesed on veel selles olukorras väljapääsmatus olukorras, aga aeg on teinud oma töö juba unustaks ära, kuidas need situatsioonid tekkisid, kommentaarid, et mis te jamate, mis te paremad olete, kui tudengid, kes perekortereid üürivad. Noh, lihtsalt need inimesed olid omal ajal kõigest ilma ja kui linn ehitadki midagi, siis ehitab ta näpu otsast ja, ja ehitab, minu meelest natuke Potjomkini kult ehku, normaalseid kodusid, aga, aga mitte Potjomkini majas ja kõigepealt ehita korralik tee sadamast seda. Ja mul on väga raske mõista neid inimesi, kes, kes tõesti tahavad ehitada oma neid, olgu nad siis suvekodud või, või päris kond. 50 mugav oli küll. Jah, aga mis asjad, mis, mis teeb selle nagu mugavaks, et kas, kas tõesti kolme sammu nagu raske astuda, kuidas püssi kui sa vaatad seda, Tiit Mae, siis kes on praegu riigikogu liige, endine Keila vallavanem, seda maja lohusalu sadamas, kui lähed kohe sadama kõrval vasakut kätt siis noh, vabandust, aga, aga, aga lohusalu sadama koht, kus suvi läbi tegelikult maist kuni oktoobrini toimuvad lõpmatud peod, tantsumuusika, mis kas sinna jah, kõigepealt tümps ja kas aega lendavad õllepudeli või, või ennast tühjendavad. Seltsimehed On, on nagu noh, see, see, mis tasub nagu seda, et see maja peaksid. Sa tead, seal sadul seal, need on muutunud võlusõnadeks, see on noh, teataval seltskonnamark, ma elan seal, mul on seal see, kas nad seal on või mitte. Ja peale selle, mis sa küsisid randa. Viis meetrit. Sa oled näinud, tuleb oma džiibiga veepiirile, kui vähegi saab, või lausa vette ja sealt läheb ujuma. See on, on üks, on üks osa, mis on sellised, kas te teate, mis peab olema ühel õigel eesti mehel. Nii nagu rahvasuu ütleb, et helin on kõige kangem ja õigem eesti mees, kellel on kõige suurem auto, kõige väiksem mobiiltelefon ja maja mere ääres. Need on kolm asja, need on prestiiži küsimus on et kui sa räägid lohusalust sinna majade ehitamisest, siis paar kuud tagasi ju kerkis võimalused ka Pakri poolsaarele, jah, ehk siis sinna pankrannikul ehitatakse ka maja, no mida sa sinna ehitad, seal ainult tuul viliseb ja pealegi võib see Valkaaliksuaalt ära kukkuda, aga see on prestiiži küsimus. Nonii, ma loodan, et meile kolmele ja kõigile ülejäänud rahva treeneritele ka ei on, me kuulume sellesse Gildi, kes, kes eelpool nimetatud, ühtegi kolm eset endale tõepoolest ei taha. Ja, ja loodame, et ka eesti rahval jätkub järgmisel aastal mõistust, mitte neid asju endale tahta, elada rohkem kasinalt ja mõelda rohkem hoopis muude asjade peale. Aitäh tänaseks kuulamast. Järgmine rahvateenrite saade on juba uuel aastal ja siis uues koosseisus ja Mart Tummelas juhtimisel ilusat nädalavahetust kõigile.