Nii mitmedki eestlased sõidavad pühadeks lõunamaa saartele palmide alla puhkama ja ei ole sealt veel tagasi jõudnud. Aga tere tulemast koju, võime öelda täna Tallinna botaanikaaia keskkonnahariduse metoodikale Urmas Laan soole. Tere tulemast. Kui kaugel te seekord ära käisite? No seekord üsna kaugele üle 10000 kilomeetri linnulennult lõuna poolkeral lausa India ookeanis, Mauritiuse saarel, kes ma õitsesaart ei tunne, siis Madagaskar hambast tuntum saar Madagaskar on ka sealkandis, aga Mauritius ja Madagaskari vahele jääb ikkagi 800 kilomeetrit senist India ookeani. Mulle see reis tuli, veeres lihtsalt sülle. Aga eks ta oli võib-olla unenägudes nähtud ka. Ja kui alguses ei osanud selle saare kohta midagi eriti arvata, aga ette kujutada igal pool oli teda kiidetud kui pärli India ookeanis, siis tegelikult koha peal ära käia, seal nähes ületus tegelikkus kümnekordselt, kõik nähtu-kuuldu. Esiteks juba lennuki pealt maandudes peale kaheteisttunnist pikka reisi näha lopsakat troopilist metsad, mägesid, seniseid India ookeanivett ja siis kui lennuki pealt välja tulla, siis esimene mõte oli, et ei ole õhtunegi välja, sest õhtunduse niiske nina, suu, kopsud kõik oli vett täis, aga sellega õnneks harjus kiiresti. Ja praegu on ju lõuna poolkeral käsk, suvi. Ja sooja on ka seal keskpäeval kella 12 ja nelja vahel on varjus 36 kraadi. 27 28 kraadi on öösel juba hommikul kell üheksa on 30 kraadi. Päike paistab lakkamata. Ei, see oli väga uskumatu, et pilved tundusid nii meie suviste rünkpilvede sarnased, ma lootsin sealt näha mingisuguseid hoopis teistsuguse troopilise pilvi aga pilved on väga meie pilvede nägu ja see on võib-olla ka ainus, mis on, mis on väga meie looduse moodi, kõik ülejäänud on teistmoodi. Ma tean, et vikerraadio kuulaja saab teie reisimuljeid kuulata juba uuel aastal mõnes pikemas keskööprogrammi saates ja seetõttu Madeid reisimuljetega rohkem ei tülita. Reisimuljeid ei ole veel minust lahkunud, ma elan veel isegi haridusaja järgi, ajavahe on kaks tundi ainult, aga õhtul tuleb uni varem kui, kui siin kodumaal. Ja ilmselt siis ka hommikul ärkate varem ja ärkate pimedasse Eestimaailma. Jah, need kontrastid on tohutu suured, ikkagi tulla kesksuvest talvesse või vastupidi, kesktalvest minna kesksuvesse, et seda nagu ilma kogemata on raske ette kujutada. Urmas Laansoo, ma palun, et nüüd te heidate väikesed tagasipilgu lõppevale aastale Tallinna botaanikaaias vaatasingi ja tuletasin meelde, mis sel aastal kõik on loodushuvilistele botaanikaaias korraldatud ja see loetelu on täiesti uskumatu, teil on looduse õpperajad, maali kursused, fotonäitus, tused, Roosipäevad, seenenäitused, õunanäit, üritused ja, ja kõikvõimalikest taimedest kollektsioonidest korraldatud ekspositsioonid. Kui nüüd lühidalt kokku võtta, siis mis on olnud külastajatele kõige huvitavamad, mille peale inimesed on meelsasti kohale tulnud ja ja tõesti vaimustuses olnud. Oh, no seda ei saagi ühesõnaga ära öelda. Minu meelest tohutu populaarne külastajate seas oli õunanäitus. Kuigi õun on ju nii tavaline puuvili, meil ometigi ei ole nii palju korraga õunu mitte igal pool näha. Meil oli siin 70 ti oktoobri alko poole erinevaid õunu näha ja mis oli veel kõige külastajasõbralikum külastajad, said õunu proovida ja mitte ainult õunu proovida, vaid külastaja sai vähemalt oma maitsele ka õunapuuistiku endale koju viia, aeda istutada, kui tal üks või teine või kolmas sort hakkas meeldima. Sest Eestimaa nisugune Paikus õunapuu sordiaretusega väga palju tegeletakse ja meil on tohutu palju põnevaid uusi uusi õunasorte tehtud viimasel ajal, aga ega siis neid poest osta ei saa. Nendega ongi võimalus näitustel kohtuda ja oma arvamust kujundada. Kas tegemist on botaanikaaia oma puukooliga? Ei, meil õunapuid on väga vähe, meil on üksikud looduslikud õunapuuliigid, et selliseid maitsvaid, suuri ja, ja magusaid õunu meil ei ole peaaegu üldse. Õunanäitus valmis koostöös suurte õunakasvatajatega erakasvatajatega ja muidugi Polli Aianduse Instituudiga Viljandimaal, kus on tohutu palju erinevaid õunapuusorte Meenutame paari sõnaga igasügist lausa kohustuslikku seenenäitust, no seenepuuduse üle tänavu vist kurta ei saanud, aga kuhu teie retked, kõike ulatusid eksponaate korjata? No isegi möödunud aastal, kui oli erakordselt kuiv suvi, ei jäänud see näitus ära, vaid ikkagi toimus, sest seeneteadlased peavad. Meil on hea nina, kust ikkagi seeni leida ka väga kuiva korral. Aga tänavu ei pidanud eriti kaugele minema, muidu meie traditsioonilised seeneleidmise kohad on Kaberneeme metsad. Need on väga rikkalikud. Meil on Tallinnast pisut ida poole kui Narva poole välja sõita. Aga seeni tänavu ei pidanud üldse kaugele korjama minema, seeni, siitsamast kloostrimetsast? Üsna palju leiti aga mõnel aastal Toomemäe lausa Saaremaalt, kui mandri peal on neid vähe. Botaanikaaed mõistagi on lisaks sellele, et te kogute ja, ja viljeleta taimi nii Eestist kui kui väljastpoolt Eestit. Et ma vaatan, et hariduse ja kultuuriga on botaanikaaed oluliselt tegelenud ka lõppeval aastal. Botaanikaaias on olnud Vene Draamateatrietendusi ja te olete korraldanud maali kursusi. Miks te olete laiendanud oma tegevust väljapoole konkreetset botaanikat? Tegelikult ei ole väljaspool botaanikat, sest kogu maailm on taimedega väga-väga tihedalt seotud. Vot nõndaviisi tulebki välja, et kui tihedasti. Me oleme elava maailmaga seotud värvid, kus need tulevad sageli taimedest. Õhk, mida me hingame sageli taimedest, isegi puud teevad muusikat, kui tuul nende võrades ringi kõnnib, nii et. Siis ma mäletan, teil olid kevade poole aroomiteraapia ja õieteraapia pea hakkas niisuguseid loengud ja kursused ja oktoobris ilmselt siis külastajate soovil olid kohal ka nõustajad inimesed, kes oskasid taimedest tulevad teraapiat ja, ja ravimtaimi rohkem inimestele soovitada. Tähendab, meil on nõndaviisi, et meie osakonna töötajad tavaliselt augustikuu sees, kui on järgmise aasta tööplaani tegemine. Me sõidame kuhugi põnevasse kohta. Tänavune plaan tekkis meil eelmisel aastal Muhumaal, me olime Muhumaal täiesti mahajäetud, ilma elektrita talus kus me oma mõtted paberile panime ja nii sündis tänavuse aasta kava. Ja need mõtet sunnivad nii koostöös külastajatega külastajad tavaliselt meie raamatusse kirjutavad, et mida nad veel tahaksid kuulda või näha. Mõnikord mõnikord inimesed helistavad meile ja muidugi meie enda peas küpseb siin igasuguseid põnevaid mõtteid. Et mitte igal aastal korrata ühte ja sedasama, siis igal aastal tuleb ka midagi uut ja põnevat mingist uuest aspektist või, või täiesti midagi uut. Kaks aastat tagasi rajati botaanikaaeda ravimtaimede kollektsioon. Kuidas teil see on edenenud? Ravimtaimede kollektsiooniga on praegu niiviisi, et et seda ei saa suured külastajate massid veel näha, sest see ei ole välja istutatud. Aga kuna nende taimede kogumisega tehti algust juba üsna mitu aastat tagasi, siis suur osa sellest kollektsioonist ootab ekspositsiooni välja istutamist. Millal ta täpselt sünnib, seda ma ei tea, igal juhul meil on inimene, kes nende taimede kogumise kasvatamisega tegeleb. Aga ega see ei ole veel väga suur õnnetus, kuigi üks üks ravimtaimed aeda peaks igas botaanikaaias olema, aga meil on selle tarbetaimed, aed, kus igal aastal erinevaid söödavaid, lõhnavaid ja muul viisil kasvatatavaid taimi siis näidatakse. Ja mitte ainult ei näidata, vaid seal on ka nimed juures, et inimene saab siis nime ja oma teadmised taimesid kokku viia, et kas ta tunneb tema ära või, või kui, kui ma näen tema nime, siis ma võib-olla saan midagi küsida või seal on võimalik ka lasta endale rääkida. Juulikuus olid botaanikaaias roosipäevad, mis olid erakordselt populaarsed, see ikka näitab inimeste ilujanu. Roosa inimesed armastavad roosipäevade aegu, tõesti, tekkis tunne, nagu oleks laulupidu kusagil lähedal. Alanud roosipäevade aegu käis tõesti tuhandeid inimesi, aga tänavune aasta oli ka roosidele ju hea aasta, kuigi talv oli väga külm. Aga suvi roosidele meeldib ja meie roosiaias on 600 sorti roose. Nii et ega ühekorraga neid kõike ära ei näegi. Õitsemas. Ja augustikuust meenub see, et botaanikaaed pälvis kauni kodu konkursi võitja tiitli ja Arnold Rüütel andis preemia kätte. Natukene raske on kokku viia botaanikaaeda ja kaunist kodu. Nojaa, aga paljud inimesed, kes siin töötavad, nad ju peaaegu elavadki siin, et paljudele meie töötajate jaoks botaanika ongi meie kodusest hommikul tuleme me tööle ja kõhklused väga ei ratseta kera minna. Ja kes kord tuleb, see töötab siin surmani. Et meil on inimesi, kes on töötanud siin 40 ja rohkem aastat. Siis ma muidugi mõistan, et inimesed väga hoiavad kogu seda loodust ja kõiki neid kollektsioone. Ja muidugi mõista tahaksime teie abiga Urmas Laan soo heita pilguga tulevasse aastasse. Mida olete meie jaoks tulevaks aastaks valmis mõelnud? No juba praegu võib tulla vaatama, kuidas mujal maailmas jõulusid ja uut aastat tähistatakse, et see ei pruugi alati üldse kuuse ega männipuuga olla, vaid vaid Austraalias võib-olla jõulupuuga, soriini, puu või, või Mehhikos hoopiski kaktus. Ja vot sedaviisi on ka siin erinevad troopilised puud ära kaunistatud või ütleme, Lõuna-Ameerika Selvades võib juhtuda, et šokolaadinööbid pannakse tõelise šokolaadipuuga kaabu külge. Jõulunäitus, kus erinevaid maailma rahvaste jõulukombeid tutvustatakse, kestab 11. jaanuarini ja siis jaanuarikuu lõpus hakkab kohe eksootiliste puitude näitus, kus siis igasuguseid eelkõige võõrliike tiik, puid, mahagonipuid, eebenipuid või ka meie oma maarjakaske nende taimede olemus, nende puitude omadusi, puidu kasutamist laiemalt tutvustatakse. See näitus valmib ka koostöös mitmete erinevate asutustega. Väärispuu ja spoonifirmaga, kellel palju erinevaid eksootilisi puitusid on. Ja siis ma kujutan ette, et sedamööda, kuidas loodus väljas areneb nii tulevad näitused ju ka botaanikaaias siin Eestimaa taimedest, ma mäletan, et sel kevadel olid teil amplitaimed ja kevadlilled ja, ja siis südasuvel roosipäevad ja siin sügise poole juba muud asjad. Nii et ma arvan, et seda traditsioone tehka jätkata. Jah, loomulikult, amplitaimede ehitust ei ole ka varem kunagi Eestis korraldatud, nii et see oli ka suure suure huviga näitus, sest inimesed ei tea, tänapäeval on see taimevalik nii palju suurenenud, et kuidas, kuidas erinevate taimede eest hoolitseda, millal nad välja istutada või kui palju nad väetamist tahavad. Millist mulda? Aga meil augustikuu sees oli ka kõige Eestis kõigi aegade suurim jorilineid, Dahlia näitas nii palju daalijaid üle 300 sordi ei ole ka kunagi korraga näha saanud. Aga tänavu märtsikuu seas, kes tunneb huvi troopiliste orhideede vastu, siis orhideepäevad on tänavu olemas samuti Me külastajate soovil kordame toataimede näitust. Sest toataimi on ju tohutult palju, neid tuleb iga päev tuleb mingisuguseid uusi taimi Eestisse juurde, keda varem siin pole kunagi kasvatatud ega, ega nende kohta siis ei ole ka kohe raamatust lugeda. Ja tänavu esimest korda teeme ka umbrohtude näituse tulnukate näituse, keda võib leida siis teeäärseil, prahipaikades, sadamates, lennujaamades, raudtee peal ja samuti ka siis aias oma maasika või kapsapeenral. Ja mul on veel palve, et kui inimesed siia tulevad, siis sageli inimestel on küsimusi, et kellelgi on kodus mingisugune taimed kippuvad lehed, langema lähevad kollaseks või midagi muud, et kui on taimedega probleeme, siis taimede puhul on samamoodi, et kui inimene tunneb ennast halvasti, kas tal pea valutab, kõht valutab, siis inimene ka. Kui see peavalu just ei lähe tal tunni ajaga mööda, siis pöördub arsti poole ja vahel tehakse vajalikud uuringud. Taimedega on samamoodi, et kui inimene mulle ütleb, et mul on kodus mingisugune roheliste lehtedega taimedel seal lehed koletuvad, et siis on väga raske öelda ilma teadmata, mis taim see täpselt on või milline ta välja näeb, et millist abi ta vajab. Et kui inimene tahab midagi taime kohta täpsemalt teada, siis esmane, mis ta peaks teadma, on, on taime nimi. Kui taimel nime kaasas ei ole või poest nime ei öeldud või, või nimi on läinud kaduma, siis peaks, kui taime ennast ei saa kaasa võtta, ta ei mahu näiteks autosse ära, vaid on nii raske või suuri taimi ka, siis peaks taimes tegema pildi ja pildi kaasa võtma. Muidu on väga raske taimede tervise ja hooldamise kohta ka mingisugust nõu anda, seda ma ei ütle mitte niisama, vaid lihtsalt me puutume igapäevaselt niisuguste probleemidega kokku. Mis on Tallinna botaanikaaia uusaastasoov? No ikka palju uusi põnevaid taimi uusi uusi, põnevaid õitse, näiteks tänavu meil juhtuski ime, et 40 aastat ei olnud õitsenud üks Uus-Meremaa taimsitke linaliilia ja tänavadki aprillikuusest, ta puhkas õitsema. Ja ka nahkhiirelill ei ole meil varem õitsenud. Nahkhiirelill samuti peaaegu kogu suve näitas oma väga erilisi lendavat looma meenutavaid, pruuni õisi. Nii et suuri ja väikesi imesid juhtub siinsamas meie keskel, Pirita ürgorus Tallinna botaanikaaias.