See oli aastal 1853, kui Mahtra mõisa omanikuks sai Parun Helfrelf. Piiramatus ahnuses tõmbas ta veelgi pingumale orjaahelad, mis köitsid talupoegi. Mahtra meeste elu muutus veelgi kibedamaks. Ja. Mahtra mõisa omanik võttis talupoegadel tära paremad põllu- ja heinamaad. Neile jäid ainult kõige viletsamad maalapid. Kuid see ei suutnud peatada metsistunud Helfrassi. Juba järgmisel aastal nõudis parun, et talupojad täidaksid mõisakoormusi uute normide järgi. See aga tähendas, et talupidamisi raskelt rõhuv abitegu järsult suurenes. Näis, et lõppu ei tule. Saabus aasta 1858. Mahtra mehed said teada, et varsti Peab ilmuma uus seadus ja nüüd nad enam abitegu tegema ei pea. Kui nad sellest Helfreisile teatasid, läks parunud see marru. Oleks mõis taevast alla kukkunud, siis võiks seda saada karjuste, vihaselt Mahtra, vallatalitaja, Hanstertsivuse ja teiste talupoegade peale, kes tulid mõisa tõde otsima. Kes võib menu kuue seljast ära kiskuda. Kuid Mahtra mehed, kelle rüpest kui tõelisest taevast kukkusidki alla Helfreci ja kõigi teiste saksa parunite mõisad Eestimaal mõtlesid teisiti. Üha rohkem kaldusid nad arvama, et kuup, mis parun Helfreichi seljas on röövitud nendelt. Valmis kindel otsus abitegu mitte teha. Eesti talupoja olukord muutus niivõrd talumatuks, et ta otsustas mitte enam alistuda. Ja mõis põletatigi maha. See oli aastal 1858 Mahtra sõjal kuulsusrikkal aastal. Ülestõus mahtras oli 1858. aasta talurahvarahutuste käigus üheks kõige võimsamaks antifeodaalseks välja astumiseks Eestimaa kubermangus. Mahtra meeste julged teod innustasid kogu kubermangu talupoegi uutele välja astumistele, mõisnike ja tsaarivägede vastu. Nad innustasid korraldama ka enda juures mahtrat. Mahtra sõda tekitas suurt paanikat tolleaegses Peterburis, kus Aleksander teine varsti pärast Mahtra sõda Eestimaa rüütelkonna pealikult krahh keiser lingilt hirmunult küsis. Kas teie puhul on juba kõik rahulik. Mahtra meeste tegudest kirjutas ka Hertzeni Colocol Londonis. Ta pidas Eestimaa kubermangus toimunud rahutusi kõige tugevamateks tolleaegses Vene riigis. Sest on nüüd möödas 100 aastat. Päevil, mil vaba Nõukogude Eesti rahvas valmistub väärikalt tähistama Mahtra sõjasajandat juubeliaastat, külastasime neid ajaloolisi kohti mahtras. Nendest kohtadest teab palju rääkida Juuru keskkooli õpetaja Ants Kruusimägi. Veerandsaja aasta vältel on ta läbi käinud nii mitmedki talud, mis Mahtra sõja ajal kuulusid üles tõusnud valdade alla. Neid valdu oli aga üle 10. Sadade ümbruskonna inimestega on vestelnud Hans Kruusimägikogudes hoolikalt mälestusi ja muid materjale Mahtra sõjast. Meeleldi nõustus seltsimees Kruusimägi ka meie saatest osa võtma. Olemegi endise Mahtra mõisa õuel täpselt samal kohal, kus 100 aastat tagasi puhkes valla talupoegade ülestõusu rõhujate vastu endise mõisahoone. Kohe on kerkinud juba meheikka jõudmas. Kased Nende õrnrohelised ladvad kummardunud veidi kokku. Tundub nagu sosistasid pehmed kevadtuuled kaskadele Mahtra sõjakangelastest. Jutustada neil nii mõndagi. 100 aastat tagasi kogunes siia kõrgendikule, kus asus Mahtra mais umbkaudu seitse kuni 800 talupoega ümbruskonna valdadest. Mahtra laste tulid appi rohelisi talupoegi isegi kaugemal Kaiustamisekspurilast, Maidlast, hõredalt Kuimetsast juurust, harmist, atlast ja veel teistest ümbruskonna valdadest. Anunei, kes oli Mahtra sõja üks pealtnägijaid jutustas 1933. aastal, Mahtra sõja 75. aastapäeval. Ma olin siis 11 aastane tüdruk. Sõda oli veel esmaspäevasel päeval. Pühapäeval, enne seda pidi peeti siniuru kiriku juures suurt koosolekut. Esmaspäeval hakkasid inimesed hobustega Mahtra poole sõitma. Purile poolt tulid ikka vankrid, kaks hobust ees ja kolm või neli meist. Vankri meestel olid kõigel suured kuuseteibad käes. Ühel oli isegi punane rati klavid otse seotud. Tundub siis, et päris stiifiliseks ülestõus on siiski pidada ei saa. Ettevalmistused sõjaks algasid ju mitu päeva varem ja, ja kutseki olid sääsed isegi naaberkihelkondades. Ja alles hiljuti ma sain ühelt nõmmele luulevalt kodanikult Liidia pärnalt järgmise sisuga kirja. Minu isa Jüri, Jüri, poeg Adler, man, teadis kõnelda, et Sykeldi valla mehed läinud Mahtra sõtta. Meeste lapi, tema isa, olnud siis poisike vanaisale Sykeldi valla kangru talu rentnikule tulnud käsk Mahtra meestele appi minna. Mehed visanud kirved hargid ja angud vankri vahele ning sõitnud sedda. Teel aga tulnud Valto mehed vastu ja öelnud, et sõda on läbi. Mehed keeranud koju tagasi. Kui palju maad on siit Sykeldi umbes 35 kilomeetrit. Sellest, et ülestõus varakult oli ette valmistatud, räägivad ka Mahtra sõja ühe aktiivsema julgema osavõtja mihkel teini ehk adra mihklile mälestused. Millised minule edasi andis adra Mihkli tütrepoeg, praegune Mahtra kolhoosi liige Alexandra reisikne. Huvitav, millest nad räägivad? Umbes nii, et see oli 30. mail 1858. aastal kolm päeva enne Mahtra sõda. See on siis vana kalendri järgi aja kui Anstertsus kutsus enda juurde ümbruskonna talupojad. Juttu oli eelseisvast karistusest, mis ootas talupoegi. Neid aga taheti läbi peksta süüteo eest, mida nad veel ei olnud sooritanudki. Nagu märgib Johan Kahk oma teoses talupojatalurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda pidi sõnniku vedama mõisa põllul algama alles teisel juunil, talupoeg ei taheta aga juba 30. mail läbi tekste sellest keeldumise eest. Kui Mahtra mehed parajasti nõu pidasid, saabus Avaialaste käskjalg nina hirmus. Ta tõitjaadi hirmsast veresaunast, mis leidis aset abajas päev enne seda, kui see on 29. mail ja palus Avaialaste nimel Mahtra meestelt abi, millest siis antertsivas kirjutab oma mälestustes. Sõna-sõnalt nii. Siis võeti kõige esiti ette kiriku pöörm, endal poe Jaan ja viidi kohtu ette. Kas sa vannud selle seaduse peale, mis 40 aasta eest oli? Ei olnud, siis tehti valla ja pandi pingi peale kinni ja teine soldat, teine teisel poolpinki ja hakati mütsiga lööma ja trummisid lööma ja muusika mängima. Ja teise külarahvas vaatas pealt ja anti 50 hoopi ja võeti pingi pealt lahti ja küsiti, kas vannud selle seaduse peale, mis 40 aasta eest oli, ei olnud. Siis pandi jälle pingi külge kinni ja anti jälle 50 oomi, jälle võeti lahti, jälle küsiti. Kas on olnud selle seaduse peale, mis 40 aasta eest oli. Ivan. Kust tüki külge suu jääb, see ütleb ei pannud. Kuulda saanud Ants tirtsus õuel toimunud koosolekul avaja veresaunast ütleski adra Mihkel esimesena Mahtra laste seast. Peps sõda. Adra mihkli lesk jutustas veel, et ülestõusu eelõhtul koju tulles võttis adra Mihkel oma pooleaastase tütre leina sülle ja ütles. Võtan oma tütre täna õhtul sülle, kes teab, mis homme on sul viimane öö, millal ma puhkan. Ülaltoodu räägib sellest, et Mahtra mehed vähemalt aktiivsemad ja julgemad nendest teadsid, mis ootab neid järgmisel päeval. Nad valmistusid sõjaks. Ja mis puutub adra nihkesse, siis oli täiesti viimaseks talle, millal ta puhkas, noh, mitte ainult adra mihklile. Kokku langes Mahtra sõjas üheksa inimest. Neist seitse ülestõusuplatsil ja kaks suri hiljem haavadesse. Ülistusplatsil langesid mattarkustaskustase poeg Kaiust tulp juri Maidlast metuus olema Mart Raplast, Wilson, Berend Kaiust, Pentti Mihkel, Gaius tork, Juri purilast ja Mihkel teinud Mahtrust. Hiljem surid haavadesse, kabub Karl-jale vodka jaan. Esimesena langes Jüri Tork siis varsti pärast seda vist Ada, Mihkel ja adra. Mihkel langes siit umbes pool kilomeeter katla poole siis kui vihahoogu sattunud talupojad jälitasid karistussalga liikmeid, kes põgenesid mõisa õuest Atla jõe suunas. Neid jälitati kuni jõeni. Ja adra. Mihkel sai surmavalt haavata kase juures, mis praegugi seisab atlasse viiva maanteeserval. See kask on veidi eespool seda ümbritsevast metsast, justkui tuletaks meelde, et ka mihkel Tein oli Mahtra meestest ülestõusu päeval üks esimesi ja julgemaid ajamas oma töö teinud. Kaselatvam murdunud Guita iidsed probelised oksad on ikka veel täis elujõudu. Seistes paksu laiavaibal on juba 100 aastat auvalves kohas, kus langes mees, kelle nimi nüüd kannabki kask. Eks siin ole veel paljugi niisugust, mis räägib 100 aastat tagasi toimunust. Võtame kas või endised mõisahooned. Häärberi on järele jäänud ainult madal varemete hunnik, mis on kattunud paksu muru korraga ja mille pealgi on kasvanud juba jämedad kased. Veidi eemal asuvad kaks tiiki, mis olid tähistel rohtu kasvanud. Nüüd Mahtra pidustuste ettevalmistuse käigus süvendati need tiigid ja praegu käib nende kallaste heakorrastustöö. Süüdistuse platsil asub ka endine viinaait, mis ülestõusu ajal maha põles, kuid hiljem üles ehitati ja kasutati mõisa vilja Haidana. Praegu on hoone peaaegu endisel kujul taastada endise Telliskivikatuse asemel kannatanuid, eterniit, kivikatust ja kolhoos kasutada praegu vilja aidanud. Kui juba juttu on viine tähist, siis tekkis mul niisugune küsimus. Tolleaegsed võimud püüdsid igati tõestada, et juba Mahtra sõja esimestel minutitel olid talupoeg joobunud olekus jääd. Kogu lugu sai alguse sellest, et mehed kaotasid enesekontrolli. Teataval määral esinevat sellised seisukohad ka Eduard Vilde romaanis Mahtra sõda. Huvitav oleks teada, mida kõnelevad aga mälestused ses suhtes kaasaegsete mälestustes selles suhtes lähevad vast ehk veidikene lahti. Rõhutatakse küll meeste joobnud olekut, kuid pärast ülestõusu nõndanimetatud võidupidu ajal. Mul on kasutada ühes sõjas osavõtja Tõnu Langi mälestused, kes pärast kuueaastast Siberis olekut tagasitulija jutustas. Ülestõusust järgmist. Asi oleks muidugi suureks läinud, sest plaan olnud kõiki mõisasid järgemööda ära põletada. Aga õnnetuseks olnud see, et viinakeldri ära lõhkusid, jandid täis joonud, mille pärast keegi enam juhatajate sõna pole kuulanud. Sama toonitab ka üks Mahtra ülestõusu kaasaegsed Mihkel Leimann oma mälestustes et mehed alles pärast ülestõusu on purju võtnud ja ütleb, et kui nad poleks purju võtnud, ei tea, kuidas ja millise seisukoha oleks siis sõda või ulatuse, seda oleks siis üldse võtnud. See, et talumehed ise kohtus rääkis, et nad olid juba sõja alguses purjus oli mõeldud selleks, et oma saatust kergendada ja näiteks Peeter Rolanderra ja ülekuulamisel pidevalt püüab rõhutada, et ta on purjus. Ta ei tea midagi, ei mäleta midagi. See on ainult võib-olla väga inimlik enesepäästmise abinõu, millele talumees välja läks. Ja edasi on siis veel siin tolleaegsetest ehitustest alles jäänud veel vana mõisa rehi, mille varemed siit veidi eemal põllu peal praegu paistavad. Katus on ammu sisse langenud, aga müürid annavad veel tunnistust sellest ajaloolisest päevasse Mahtra välja. Selle küüniga on rahvasuus seotud üks kurvemaid peatükke Mahtra sündmustest, mis toimus pool aastat hiljem, 10. veebruaril 1859. aastal. Siis siin küüni ja viinaaidavahelisel maa-alal toimus Mahtra ülestõusust osavõtjate verine arveteõiendamine. Ja sellel, seda põldu nimetab rahvas veel praegugi väga tabava nimega perre põlluks. Suli külm veebruari hommik. Mälestuste järele umbes 10 kraadi külma kui siin sõjaväeosade julgestuse saatel hakati arveid õiendama nende kangete Mahtra meestega. Sellest ajast peale vale nimetabki rahvasta põldu verre põlluks. Verepõld sellisena ta läkski ajalukku. Karistus oli ränk. Ado Andrei Mahtrast 1000 huupi ja 20 aastat sunnitööd. Sulane Peeter Holander Kaiust 1000 hoopi ja 20 aastat sunnitööd. Sulane Hans Piller Kaiust, 600 hoopi ja kuus aastat sunnitööd. Sulane, jaak, kastan Mahtrast 600 hoopi ja kuus aastat sunnitööd. Talitaja Hanstertsius, Mahtrast 100 hoopi Siberisse. Sulane Tõnu Lang Kaiust. 100 huupi ja kuus aastat sunnitööd. Sulane, odo, Olander, Kaiust, 600 hoopi viieks aastaks sunnitööle. Sulane Ado trost Kaiust 600 hoopi uueks aastaks sunnitööle. Sulane Mihkel Bauman juurust 600 hoopi viieks aastaks sunnitööle ja palju-palju teisigi. Pikk nimekiri niisama pikk kui eesti talupojavõitlustee, tõe ja õiguse eest. Tummalt kokku pigistatud huultega pea püsti, kõndis talitaja Hans Tertsius soldatite vahelt läbi. Ka Hansu ihu katkes veriseks. Ka tema seljas lõi liha narmendama. Need sõnad kuuluvad Eduard Vildele. Mis sai siis hiljem Mahtra sõja, ühest peategelasest Hanstertsusest? Kuidas kulges ta elutee? Sellest teavad jutustada Elena Tamm, Marie Märdi, Leena Schmidt, Juhan Leistik. Meie stuudios ongi nüüd need, kes esimestena Eesti raadiomikrofoni juures jagavad oma isiklikke mälestusi Hanstertsijusest ehk Mahtrahansust, nagu rahvas teda kutsus. Kus kohtades Anstertsus välja saada? Elan kui vald oli määratud neid enne. Aga näed siin lai tahtnud minna millegipärast. Et mis nüüd kõik Campoli valmistuma oomi jõe äärde platsi ja sinna külases sinna. Muldonnid sinu tehke seal muidugi oli suur metsmetsi haavamets. Kui kaugel see on Omskis oomi jõgi ja see vana viru taoni jõgi ühendab hele Omski ajal õnneks Hirdiis suur jõgi ühendab sellega kokku ja see läheb jumal teab kuhu Põhja-Jäämerd ja läheb see jõeots ikese omi, et saaks lisada kilomeetrit. Kui kaugel raudteejaamast olile. Jaamast tuli 15 voodit, nii jaamas oli milline seal loodus olile rokkimini kankertsusena tuli, siis oli seal juba nii suured metsad, seal võis ära eksida. Jõgi on suur ka kaunis suu. Jah, millise eesti jõega võiks võrrelda näiteks oomijõgi? Me vist olidki tee juures, kus käidi vetu, ulakusi ja kõikjal olid jälle kaldale ligi, igaühel oli saun seal ja ta tehti nii, et käidi saunas, saunas mindi jällegi väga kõrged kaldad, olid. Kui kaua siis Muldonnides elati, niikaua kui jälle suure maja sai, eksmaja tegemine nõudis meisterdamist ka, igaüks ei saanud jäiseid abi? Ei alguses abistasid muidugi 11, üks ei saanud midagi teha. No lõpuks siis saaks jumala siis juba okaspuid seda jõge mööda parvettide all oomi Edeme nendest palkidest siis heegetigi ja siis saigi juba mööblit ja niuksed muidu harilikult seal oli, kattusid kindlasti muld mätas siis materjali lauamaterjal olnud no ja jõudnud jällegi uuesti ka. Jah, ja kõik oli niuke savisti ja, ja niuke sitke sai Saviteedi katkesta peale. Tol ajal, kui te elasite, millisena see Vana-Viru küla siis välja nägi siis olid juba plikotused inimestel ja laud katusse tulivad ja olid mujal, olid. Päris värvitud, seal oli ikka Illuka veeti või luige võikski muidugi ja teine üle. Kes seda ei mäleta, kui seal vanarootsi, küla jää, viruküla vahel oli ju kaaned üks nende Tuglase Aleksander, kus kohal asus Anstertsuse talu. Küla keskel, milline see tal oligarh. No nii keskmine asunikud januga, korraga ei saanud ju midagi. Väljapaistvatele pääsed, pani toru, oli vahepeal minu isa alust, põld kaugele mõni paar-kolm vaja oligi. Nii et kõrvuti pea kõrvu ja teie maja oli, kui kaugele. Meie maja risti-vanaisa kõrval kõrval minu isa elast päris Ülo Ülo. Millega seal põhiliselt tegeldi, tol ajal? Jaapanud õlgadel põletasid ökodid, seda müüdi käru isa. Andres, sa tegeled siis kaeda? Tema olulised eeskirjajaamad? Seal, teistel, kui midagi täpsusi tegelenud hakati tegemiseks, sest oli haige juba. Kui suur oli Hans Terdsuse pere. Miks pere ongi, keda suur üheksa ema sõitis siit Eestist ära? Peale kadalipu nelja alaealise lapsega on, oli, see oli üks vanem tütar Liisa oli teine ja siis kaks poega kokku neli last, siis see nii ka jah, ja Maria sündis seal Siberis Marin sündis ja, ja Liisa hansaposti sündis ka lisaLiisa sündis teedel. Seda mäletad, ei tea ja lisasin listeeria algul tuli aga ta ütleb, et nelja alaealise lapsega sõitis kokku, mitu last oli 70. Need on siis Jaan, kes oli Mahtast juba kaasas jah, ja Johan oli kaasas. Jaan-Juhan, kaks poega ja kaks tütart olid siit kaasa ja kolm last sundis seal. Nüüd tärtsuste suguvõsa, läks kaunis suureks siiski suureks suureks. Teie elasite siis Ansteldsusega ühes majas ja, ja, ja mina olin seal viisapoja majas, anamnees elab vana andsena pojaga, Ines temal oli küll seal õue peal üks pisikene, kus ta no ei tahke laste hulgas, nagu olla väikene must, tema ike magasi. Esimesena alustati seda siis 1000 860. aastal Vana-Viru küla sinnakanti. Kui palju neid külalised praegusel on. Praegu on viruküla ja, ja Budjon on ja siis uusi eru külas kul. Kavalu on neli Ivanova viiski Ivanova viiski ülasellest külast välja, läind vananenud. Arenes viis küla ühes külas käinud kas need külad on kaugel, üksteisest? Ei olegi ajaloo, kõik viie-kuue kilo kaugusel. Ost tuleb meile viis kilomeetrit see küla ja siis tuleb sinna uude Virusse kolm olgu see küla enamasti vees, kuigi jah ja ehitud ja sonis ja vala vala Viru ja uue Viruaedu ja seal oli veel seitse. Kuidas majad on, kas majad on kõrvuti või kõrge ja hõõruda ja need suured küladega? Ivano küla on kohe kartuliaiateed. Kus Ivanov on nüüd 1000 maja väänaks? Kavaleo küla seal ka suurematest küladest. Millisena teemedate Hanstetsust minule praegu meeles nagu silma ees ja säde elustas ja nende ehitus ja siin on kõik nagu tänavaks olevat kosmost oli ta keskmine mees ulakas alaliselt hästi, abi oli, niukene, mitte ei olnud niukene, laiade nina kikkis ja niuke kitsa pea oli. Juuksed olid muidugi juba halliks läinud, Alliks hallida, habe oli Kaaenn ärisall kohe tali, nii hall juuksed olid aineid Abiooni ain. Üheksa murega ja teadja inimene juba nii palju kannatada saada, peab juba halliks minema. Ja peab minema anniks ja aastaid ka ja ja muul ajal tuli ka suur peamiste Isakonnad ühe plaaniga olidki. Kui Jaan oli viide kõige esimene ja pojake on kõik selle Antsu poegi räägitud ja ma näen su poeg luuramas. Kas siis tol ajal räägiti ka Mahtra sõjast ülestõusust, Mahtra mõisas või no oli ikka, rääkisid vanad vanad inimesed koos kuskil olid, sellest olidki. Kõige igaüks tuletas ikka oma asja meelde midagi, mille eest oli lihtsalt saalidudel nagu minu vanaisagi, tema teadis oma massans, rääkige oma siis oli seal veel teisi, ka. Seal oli. Mu isa oli saadetud ju. Tema isa oli saadetud, vana karma oli saadetud või peaaegu koalitsioonid Sotši Külo eestiks oligi kõik siit tema saadetud saadud yksi küla. Kas teie vanaisa saadeti ka välja siit mõisnikule vastuhaku eest ja see oli Läänemaal Oru vallas, võib-olla ta teate jutustada oskama vana? Ma tean, jutlustada lihta esioma, oma kohta räägiti kuidas keisri kaevamas käid võlgniku peal, jah, ja muidugi panti rent suur peale ja nad hakkasid vastu. Siis toodi Sand armid. No sa sandarvide käest võiksid püssid ja seal moe kaovad ära ja mõne löövad maha ka. Karistussalga liikmed võiksid nõuded lähevad kaebama ja võiksid need riistad kava asuma. Muidugi rääkida ei, mõistan. Paisis niikaua kui keldris oli välja üksi seal käia, sõita siis kaks valgel hobu sees ja ta lasi põlvisid palvekiri pea peal ja pidama ja võetud see siis. Ülo vaatamine, avad kolu, jaani nii tragid ana viin, jah, truu koer oma. Muidugi, mõni palju toas siis vene keelt räägime. Ja seal siis mõisnik, muidu sai teadet. Keldri juurde läinud toodi tava, tema toodi tagasi, aga kaks meest siis kiskuda kaasnevaid kadusid ära, need ei teagi. Mõisa keldris kinni. Palun, et mis sina lähed? Et mina poleks jumal. Ja keiser ka minule riista südagi, et mina, minul oli ka õigus, üks kord parunil veel möla hambaid ka. Siis üteldi, ta läheb Siberisse. Ja sealses ta kohtuski Hanstertsus. Ja seal siis ühes ühes külas nad elasid nii kaua. Ja mis vanaisast siis hiljem sai? Vanasillast hiljem ta suri 24. aastal. Asso kaunis vanalt. Ligi 100 aastat vana, siis ta viimased elupäevad, kui see koltšaki mina, siis ajasin kokal Chadki taga, lõpuks haiguse puhul sai kodus siis need fassaadid, põgenikud, mis sealt põgenesid. Vana küsib, et mis asi see siis nüüd on? Toetus tema voodiora ahjupeol enam ei tohi minna. Minu isa ütleb, et see on just sõdagi, kes siis sõdib, mis sõda, venelased sõdisid venelastega või kuidas on nüüd, et, et no üks on ikke põgenev, heina täistavad, aga kumb see siis pärisperemees peab olema? Kihvt distaga ajab, et see oli ka peremees, no võtame siis mehed kokku, jaab löömine. Ta mõtles niisama nagu siis mõisniku, et et ajame küla kokku Murydnikulisel turja enese üle. Terve sõjavägi külas, aga et no minu külatalitaja ka, et sa köisi, küla talitajad need kokku ja nüüd minema pihta muud midagi. Tema uue vahtra ja suure isamaasõja seekord juba Mahtases konjakit, eks ole, kontsert. Kas Hans Terdsus rääkis midagi sellest, kuidas ta peksa sai? Räägi sellest ja sellega, tihe korallid meil, ma ei tea, kas olid siis miski lapse ristmik, meniski oli, ma mäletan, et ma olin diad, laps, kõrv kikkis, kuulakaid, siis vana, seletasin oma lastele oma poegadele ja poja naistele ja nii et no mis tee peale lapsed, midagi neid, aga vaata mis mina olen näinud ilmas. Ja nüüd olen otsaga Siberis. Aga te ei ole midagi näinud, ütles lastele, seal ei ole vähemalt üks vähemalt huntidel kisutada, huntide pisut, vaat kas oli mingit jälge ka ta seljal olid suured jäljed, olid suured jälgida, mäletan, mäletan ma mäletan juuliga veel see, mis Narvas on see poja need ära. Sina ei või, siis korralise vanal vanal oli särk seljast ära kangepalad, need sulid ja istus seal kuskil uneääres ja boksis piipu. Lähme siis vaatame, Julie ütleb, et vaata vanaisal on siin kõik niukene kriimuline, mis Tammastan huntidel. Ma lähen siis juurde. Kuule vanaisa, et kas sa oled discilon rebinud, nii et sul on nii palju väikseid hukas? Sul hundid on räsinud vä? Saunas Laurel sai ikka seal nagu soe nivool lõhki lõigatud, midagi. Volvi toitjal kuni surmani veel tundma. Seda rääkis alati aseta peksa sai ja kui ta, kui ta näeb, sind ei lesivad ja ja Miinasin tegelesid ja ikka tema olised allitaja, võtjaja, Nuigoga tegivadki seal seda, kuda nad siin olid ja kuna need tulid Kas siis, kui teie seal elasite kas tsirka sealsetel eestlastel oma sünnimaaga? Praegu Eestist saadetud üks linna kärbak on, pilt on alles humanoidide mälestuseks. Kärbatab ma, seal oli köiditad, kaks perekonda olid meie külas ja see vanainimene vanavanatädi suri ärasena vanad, vana tuli siis tütar käis ta tagasi Eesti Pärnu juurest, inimene siis see imetlesin seal hinda elab ka veel praegu. Aga kuidas Hans töötas, hõiskas ta, pidas. Kodupidasid pidaja kirjad, käisid minuga oma sugulastele, isal ja isa vendadelt tulid, onu tegid meile kirjad, pidasid kõvasti, pidasid sidet. Et te arvate, et üldsus pidas kaasliiklejate ja kas teie olete ka Leidandsid nendesugustel eestistasid? On küll. Kehras elab pojapoeg ja siis Koidu tänavale lapses. Ta vabama seltskonnale, jah, ei, aga päris kohalikud on kohe siin see, see, mis mu üleeile ühte käis, meil üks meesterahvas, siis küsimas ka niisama jälle ja siis ta ütles, et tema, Leidan siin tüki neli-viis tükki on leida neid päris. Tärtsusin kohalikus, mis siin on Eestis olnud ja ah soo, need võivad olla Hans. Ja kui ma juurus käisin seismas, seal näidati mulle Ansteldsuse venna pilti ja ta õe pilti ja Antslerdsuse vendamisele. Skamis vihase näoga pildi peal, suured vaadid on kahele poole pikad, nii nagu ütleme, kasaka vuntsid umbes. Aga siiamaani ei ole õnnestunud saada veel Hans Terdsuse pilt, et mitte kusagil, vot seda ei tea, aga kuidas te arvate, kas võib olla? Ma ei tohi tellinite ütelda, kui seal jest mõni vaata algul läks Jaanina karma Jaanile, asjaan kõige vanem tütar ka, kui selle kääsevat see vastik viisid on seal laste laste käe veel. Aga vat ma ei tea, sellel ajal. Ja ta elas 80 aastaseks. Millisena ta välja nägi, oma viimastel aastatel? Oli ikkagi seda sõidab, kui juba läinud juba nominelas, nagu vana inimene mul genees kada stabi Paalandi popsis, Meltsime sama napasid piimast talendi paks, ah, eks ta ole siis minu aja viinega mure kinnituseks. Ja siis oli abikaasa tallibasorg. Ja siis mina ei näinud mäe abikaasat, ma ei näinud, mina olen käinud, on, aga ma ei mäleta. Kas sul on meeles, mis ta nimi oli, mina mõtlen küllatii oli ta nimi? Jah, ja iga Sothi õeldi, Tiiu, Tiiu, Tiiu ja käisin vees, kes siis käis poegi, keda seda keeramas abistaja ei jaksanud inimene muidugi keerata enam ta veskit tuule poole, siis see käis ikke poegadel abis avastada vohh, tühja ära tulemaad, Soansoliidinaadi räägiks moa keelt ja ja et ma saan selle isegi otse, ei, sa oled ikka isa vana, et ei saa. Ma ikka tulen, aitan sind. Siis oligi nõustuks ka sellega, kui ütleme oma surmatunnini kujuta, terve mõistuse juures ja surmatunnini oli mõistuse juures. Hull veski tee peal suri ja tal oli äkiline surm, kas tuli südames külale, raual käis ta üksi Veskel või, ja üksipäini. Üksinda läks siiski minna. No lapsed ootamegi ette missioone, et isa ei tule, isa ei tule ja ei saa nii kaua on nad vaatama, ta ongi surnud ja vabanesin, saab viies ja vanaisa on seal peal surnud ära. Ja ma nägin kas teate, kuskohast on mõeldud ka, tean küll, vana viru surnuaeda, 900-l on ta surnud üheksandal aastal 900 seal peab need kaks kaske kasvama tema juures suured kased, no seal on tema poja lapsedki ja samal ajal su soliisas on ja seal ja ma ei tea väga niikaua kui teda maid sealt leiab, küll leiab. Miks ei leia, Sa saad ju, ma mõtlen, et seesama Linda, et seegi peaks teadma, halda kallale leo naine ja ta elab ka seal polnud enam vaja minu käru käes. Kui vanad te olite siis kui Ansteldsus surigi? Nii 12, aastane uni. Teie nüüd ma olen. Kolm aastat vanem minust ja teie on. Üheksa üheksa, mina tol ajal, kuue aastane, mäletan ka veskis tulles surid. Kas te matusse päeva väetate? Mäletan küll, selle külalimatus. Suguselts uurija omad lapsed ja ja küllat, külaskid, tuttavad ja. Seal oli vaeseke, kui keegi tähtsam sureks isiklik Ülo terve küla. Käsitlemata. Selge no ma olingi seal nendel siis siin, kui soovid, küll minu isa emalik kannatusi, Teie, seltsimees tamm, elasite Vana-Viru külas veel hiljuti. Esinejaid on palju aastat nae enne ilmasõda, meie padruni määransena, uue viirus, enam aega ma olen keelanud, Vana-Virus elasid kaua siruli ja siis kui palju on palju aega. Kuidas seal Vana-Virus elu praegu läheb ka? Väga, väga hästi, elab nendega koos kalkun ja nüüd töötavad ja elavad. Kas teadsuse suures kolhoosis on küll see Exegi tütar Linda ole. Jõuldis adis halstertsuse pojapojapojapoeg ja oli kolhoosi esimeheks. Ja paar aastat oma käisin, seal on hoopis teiseks muutub, on mul 11 aastal, on nüüd siin on kõik tehakse ka enam ei ole. Et hobustega ja niideti või heal kõik võtab see kombain niidab kõik jaakõismasinatel lennukad väetab ära ning maa, mis oli kolhoosil, oli sõnu, elumist Kuusalu ja. Onu jõe kallastele saabus ta 23 aastat varem kui Hans Kertsimise koduvalda. Ja esimeseks aktiivsemad suveelu rajajaks oli siin Hans Tertsivuse pojapoeg Jaan Tertsius, kes praegugi elab uue Viru külas. Oma kirjas Eesti raadiole jutustab Jaan Tertsius. Mahtra mehed ei kaotanud eluusku ja suure õhinaga hakkasid oma uut elupaika kohendama. Ja varsti oligi omi kaldale tekkinud uusküla, millele Mahtra mehed panid nimeks Vana-Viru. Mäletan tänaseni, kuidas onu Johan Franstertsiuse poeg, keda Eestist siia saadeti jutustas minule Mahtra sõjast. Olin siis poisike, rääkis ta, kui meil mahtras sõda oli. Elu oli väga raske, maad ei olnud. Isa mõtles ühes teistega elu parandada ja sakslastelt maa käest ära võtta. Pärast oli löömine sooldatitega, keda mõisnike kaitsma oli saadetud. Muidugi, soldatid võitsid, algas mõistlikude hirmus kättemaks. Isa sai 100 hoopi, kadalippu visati, kui vereklimp reke ja laotati valge lina üle. Lina muutus tumepunaseks. Siis viidi ise ära ja ennem ma teda ei näinud, kui Siberis. Edasi kirjutab Janderdsus Ka mina olen oma elus sakslaste vitsu maitsta saanud. Esimese maailmasõja ajal olin eesti polgus Saaremaal. 1900 seitsmeteistkümnenda aasta sügisel langesin vangi sakslaste kätte, kus maga kadakavitsu maitsta sain. 1918. aastal põgenesin vangist ja saabusin Siberisse tagasi. Kuni 1930. aastani töötasin põllumehena. Siis organiseeriti virus kolhoos, uus elu. Olin neli aastat selle kolhoosi brigadiriks. 1934. aastal valis üldkoosolek mind uue elu kolhoosi esimeheks. Selles ametis olin 18 aastat, kuni 1952. aastani. Vanadus kipub peale ja praegu olen kergemal tööl. Elan oma perega külluses. Rajooni autahvlil on ka meie kolhoos, uus elu. Stad tagasi, eestlased kirjutasid oma ajalukku ühe kuulsama peatükki. On täitunud julgete inimeste soovid, kes 100 aastat tagasi haarasid kätte teibad, et purustada orjaahelad tuuleveskiväljal, kus Hanstertsus ja teised Mahtra mehed 100 aasta eest sonkisid puuadraga soised maad laiuvad nüüd Rapla rajooni Mahtra kolhoosipõllud ja heinamaad. Lehtma Artemi brigaad kogus mullu siin igalt hektarilt kuni 23 tsentnerit teravilja. Mahtra kolhoosil on nüüd ka oma tehnika neli traktorit, kombain ja kõik vajalikud haakeriistad. Praegu käib siin kibekiire ettevalmistus Mahtra sõja 100 aastaseks juubeliks. Valmimas on uus klubihoone. Mahtra isetegevuslased valmistuvad juubelit väärikalt tähistama. Vilgas töö käib näiteringis usinasti õpitakse tantse ja laule. Need on uued laulud mahtras ja kogu maal kõlavad nüüd laulud inimväärilisest elust. Laulud täitunud unistustest.