Tere taas kuulama aastal 2004 rahvateenreid ja nüüd saavad kõik meie külalised soovida midagi kuulajatele. May pöörma. Tervist. Tervist tervist ja veel kord tervist ja Peeter Kaldre. Mina sooviksin ilusaid ilmu sellepärast et lõppema lõppeva aasta kolm viimast kuud olid ikka selles osas täiesti masendavad. Et maa ja taeva vahel oli pisikene pragu, kus inimesed Hukerdasid, uus aasta annab selles mõttes paremat lootust, et vähemalt esimesed päevad olnud päris kenad sealhulgas ka eriti just tänane päev. Nii et ilusat ilma. Kui on tore soovitus ja mina omalt poolt siis saatejuhina Mart Tummelas on minu nimi, soovin kõigile rohkem optimismi, sest vaid optimismiga lähevad asjad paremaks. Pessimismi skepsisega võivad asjad ainult üldjuhul hullemaks minna. Nii et soovime optimistlikumad aastad, eriti veel, kui on tegemist liigaastaga ja kus tööpäev ja on jälle mõnevõrra rohkem kui lõppenud aastal. Aga loomulikult, eelmine aasta tõi oma rõõme, tõi oma nukraid sündmusi. Viimane päev oli küllaltki kurb, sest meie põlvkonnakaaslased või kui nii võiks öelda head tuttavad, lahkusid meie hulgast. See teeb kurvaks. Aga elama peab edasi. Jah, no mina kasutan siinkohal küll võimalust öelda paar head sõna hüvastijätuks Rein Helmele, kellega ma õppisin koos ülikoolist, ta lõpetas aasta pärast mind Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna ja alati šiki mehena ja sellise suure Napoleoni huvilisele, tal oli alati oma seisukohti, ta paistis silma muuseas, see oli kogu selle noh, ühiselamu peal ja ja, ja, ja noh, loengutes me koos ei käinud, aga nii palju kui me väljaspool, siis suhtlesime, paistis alati silma, ta oli kahtlemata isiksus. Ükstapuha kui vastuoluline ta ka ei oleks olnud, aga noh, see, see ongi isiksuse tunnused, teda ei ole lameda lauale löödud. Reinu Rein ei olnud nõmeda lauaga löödud. Jah, ta kahtlemata torkas, torkas silma oma oma teadmiste poolest ja ta oli väga hea popularisaator ja ta oli ka ju noh, mina olen aga väga palju saateid teinud ja siin olnud ja väga hea rääkida ja ja erutiitja elegantne inimene tõesti, ja kahju lihtsalt sellest. Eriti veel sellepärast, et täpselt samal aastal sündinud, mis mina, nii et klassikaline põlvkonnakaaslane ja ka Terje Soots, kellega ma ju väga pikki aastaid raadios koos töötasin samuti ainult head mälestused. Ja tõepoolest ka Reino, ma tundsin juba ülikooliajast peale ja ja on selliseid saatuslike hetki. Rein oli just osales meie vanas ta viimases saates sellises iga-aastases näoturniiri ja Kuusbacki saate kohtumises, mille me salvestasime juba 16. detsembril ja ja siis, kui jõulude ajal tuli teade tema õnnetusest, siis värinaga mõtlesime, et mida siis nüüd teha selle isenesest, toreda ja isegi lõbusa saatega. Aga kuna meil ei tulnud seda kõige kurvemat sõnumit, siis, siis see tuli tagantjärele ja on kuidagi väga niisugune. Sümbol, kolme või, või kuidas öelda isegi õõvastav, et ta suri just siis, kui meie saade lõppes eetris. No ma arvan, et ta selle peale nüüd tagantjärgi ei pahanda, ta esines alati meelsasti, oli valmis alati rääkima ja oli selles mõttes väga väga lahtine inimene. Kuldne esineja, jäme mõlemat neid nii tõrjet kui Reinu mälestama. Kõige paremate sõnadega. Aga enne, kui me läheme uue aasta kallale, tahaksime ka veel ühe vana aasta väikese niisukese võla ära õiendada, sina olid vist Peeter ka eelmises rahvateenrite saates. Oli meil siin vist jutuga ühest loost seoses keskkonnaminister Villu Reiljaniga. Ma pean muidugi kohe tunnistama, et mina vist ma vist ei võtnud kordagi sel teemal siin laua taga sõna, sellepärast et ma ei tea asjast küll, aga 12 saatekülaliseks oli, öeldakse isiklik suhe asjaga neile mõlemale Laulasmaal suvekodud, nii et nemad olid asjaga kursis, nii et ma ei oska kommenteerida. Nojah, mina sellega puutusin kokku seoses sellega, et siin uuel aastal on üks argipäeva saada kavatsust pühendada nendele samadele probleem teemidele, rannaaladele ja hajaasustuse leiutise asustusele. Ausalt öeldes mina siiamaani teadnud, milles nende mõistete erinevus on ja mida need võimaldavad ja selle ülevast tulebki edaspidi. Milles Mart probleem oli, ma arvan, et võib-olla. Paljud raadiokuulajad ei räägi pikemalt. Tähendab probleem oli lihtsalt selles, et viimasel valitsuse istungil esitas keskkonnaminister Villu Reiljan Ühesõnaga, teatud alade siin Harjumaal olevate alade Tiheasustusaladeks kuulutamise või, või nendest tiheasustusalade moodustamise niisuguse valitsuse määruse, mis põhineb katastriseadusele. Kuid see ei leidnud siis valitsusest toetust. Peaministri ülesanded Meelis Atonen, nagu lükkas selle tagasi, ütles, et asja arutada, kuna ei ole saadud veel kooskõlastust Harju maavanemal torm valdsonilt ja selle peale ilmus siis jõululaupäeval artikkel Postimehes Kalle Muuli kirjutatud, kus siis nagu Villu Reiljanit süüdistatakse selles, et ta tahab mingisugused, 500 hektarit umbes looduskauneid maid muuta tiheasustusega aladeks. Probleem on tegelikult selles, et, et tiheasustusega ala võimaldab vastupidi, kohaliku võimul palju rohkem sekkuda sellesse kuidas nendel aladel ehitustegevus toimub, kui hajaasuda vastuse puhul. Ja noh, probleem on veel lahti, seadus või valitsus ei ole midagi otsustanud, eks ju. Nii et me ei hakka üldse sellest pikemalt rääkima. Küll oli aga seal paar nisukest selget Väära fakti nimelt see, nagu oleks Villu Reiljan andnud oma nüüd selle erakonnakaaslasele ja riigikogu liikmele Tiit Maele õiguse rikkuda Kallas vööndit ehk siis ehituskeeluala 15 meetri võrra tegelikult selle otsuse on andnud omal ajal kohaliku omavalitsus ja selle on kinnitanud juba. Kui ma õigesti mäletan, üheksandal novembril 2000. Eelmine keskkonnaminister Heiki Kranich, kelle, kes ei olnudki Tiit Mae erakonnakaaslane, sellepärast et Tiit Mae kuulus sel ajal hoopis Eesti demokraatlikku Erakond. Nii et lihtsalt need väikesed asjad vajavad õiendamist. Faktilised vead, aga ma veel kord ütlen, et see tiheasustuse ja hajaasustuse võimalused looduskaitse aspektis need vajavad eraldi pikemat käsitlemist, seda me siin teha ei jõua. Sisuliselt. Jah, on raske, minul ka midagi öelda, sest ma ei ole huvi tundnud selle probleemi vastu ausalt, see Kuuloni, minu huvide ring tänu Queeni ajakirjanduse poole pealt vaadata, siis on selge, et noh, ilmselt ajakirjanik ei teinud siis korralikku tööd, ütleme niimoodi, ta ei kuulanud kõiki pooli ära, mis on ju teatavasti uudise tegemise põhireegel. 20 minutit enne tööpäeva lõppu küsiti ministri arvamust jõulureedel. Nüüd ma olen kuulnud, et vist Postimehes selle vea parandab. Järgmisel nädalal. Ma loodan, et see ebakorrektsus ütleme niimoodi lahendatakse ja, ja võetakse sellest õppust, aga ma muud ei oska. Samas on ajakirjanik oled vist sama meelt ilmselt? Ei nojah. Kui sa nüüd, küsimuste küsimus on muidugi see, et kas ehitatakse rannaala täismaju või ei ehitata, see siin on nüüd oma praegu küsimus ja mina ei tahaks hakata. Kui ma nüüd sellesse vaidlus, kas Klooga rand on niisugune ala puutumatu looduskaunis ala, kahtlemata ta osalt on, aga ega ta ikka väga enam ei ole. Ja küsimus minu jaoks on kogu selles vaidluses palju laiemat seesama Saaremaa süvasadam. Mind on veidikene teinud nukraks. Et nüüd tundub juba, et seal nii-öelda keegi seal mingid looduskaitsjad või on nad rohelised või kuidas nad ennast nimetavad Eesti loodus olnud või, või mis tema nimi on. Loodus Eesti majandus on, et seal nagu võideldakse juba sadama kui niisuguse vastu, mitte enam ei ei kaitsta seda kohalikku loodust, et meil läheks nende protsessidega ka nii kaugele, et me nagu unustame, kus me elame, me elame turumajanduses, kus on olemas reeglid. Ja kui sealsamas selles artikli pildi allkirjas oli öeldud, et et looduskaitsjad on keelanud või, või, või on või on see kuulutanud seadusevastaseks, siis selle peale tekib küsimus, et Eestis küll looduskaitsjad siiamaani midagi ei saa kuulutada seadusevastaselt, seda saab teha kohus. Ma ütleksin selle kohta päris vana aasta viimastel päevadel tuli ka Postimehes artikkel, kus Pirita rannahoone eks ole ehitatud teatavasti apartementides. Mina tahan muidugi selle kohta öelda, et kui nüüd sisuliselt öelda, jätta see konkreetne uudis ja konkreetse uudise autor siit välja, siis muidugi on selge see, et mina olen näiteks selgelt vastu Pirita rannahoone ehitamisele harjutaks sellepärast et ma loen seda nüüd küll selliseks maaka. Ausalt öeldes ma ei kadesta neid inimesi, kes sinna korteri saavad ka kui suvel, eks ole, rannas on inimesi paljalt kehasid kuumab ja, ja ma olen enam kui kindel sa hakkab jutt sellest, et kuulutame siin 10 meetrit või 20 meetrit, teate, isiklik vara ja me oleme selle omandanud, seal on seaduserikkumine, see on ärimaa, eks ole, seal ei saa ju neid kortereid rajada. Aga üks asi on ka selge, et see kogu see rannavööndisse ehitamine on selge, et seda peaks natuke vaatama märksa laiemalt tegelikult tervikuna ma olen selgelt vastu. Jah, igasugusi rannaalade täisehitamisele, küsimus ju tegelikult ju selles, et, et kes seda kontrollib, eks ju praegu kui just tegemist asustusega, siis seda ei saab üldse kontrollida, sest see on selle üksiku eraomaniku otsustada, kas ta müüb või ei müü seda, kui peetakse kinno kinni sellest keelutsoonist nii-öelda kaldal, millest küll ka meie väga prominentseid mõned inimesed siin näiteks rohuneemel ei ole just kinni pidanud, eks ju. Siis. Siis ei ole mitte midagi ette heita, aga nüüd ongi probleem selles, et kui see on tiheasustusala, siis kohaliku võimuõigused ja kohalike elanike õigused sekkuda, detail planeerimisse, palju rohkem suureneb. Tuleb meelde ühe promenaadi maja ehitusseisukohalt ka mitte kohalik võim, vaid andis vastupidi, sellel aktsepti. Tõsi, sellele nüüd, et kõik on võimalik seadustega reguleerida, kuskilt on algusest peale ilmselt see nihu läinud, kui iga minister on saanud endale selge see, et võiksime kraanichilt aru pärida ühe või teise asja kohta. Kas ei ole siin sedasi, et see sõltub väga palju inimeste konkreetsest suvast rohkem kui mingisuguses süsteemis? Kui sa mõtled praegu seda topokõla juhtumit, siis siin on just nimelt keskkonnaministeerium olnud vastu kohalikul võimule, selle erandi lubamises ostetakse ikka Jaanus Rahumäe. Aga muidugi veelgi huvitavamaid jutte, olen ma kuulnud kuulsast Viktor Kaasiku ja Kanajevee majast ja kelle loal ja mis pärast need sinna ehitati, et kuidas, kes, kellel naha üle kõrvade tõmbas, seal omal ajal, aga, aga noh, need jaagu nagu kaugemasse minevikku, aga niisuguseid juhtumeid on nagu loonud sellise fooni, nagu ütleb Evelyn Sepp. Ja, ja selle fooni pinnalt on väga hea tehagi nii sihukesi väikseid poliitilisi hüppeid ja poliitiliselt kellelegi näiteks kätte maksta või poliitiliselt ära teha. Jah, eks see ole muidugi kahe otsaga asi, Ma olen ise just eelmisel suvel sealsamas Kloogarannas käinud, millest me siin. Seal on muuseas üks huvitav fenomen, see Klooga rand on üldiselt selline mahajäetud, ega seal keegi eriti tema eest ei hoolitse. Kuigi väga ilus liiv ja nii edasi, aga sealsamas rannariba peal suhteliselt väga merele lähedal, minu meelest isegi rohkem, kui lubatud on ühe prominents turvafirma juhi maja. Ja seal on kase tema krunt, mis siis nagu jookseb niimoodi piki mereni välja on kividega tähistatud noh, ilmselt on meie siseses nagu lasknud kanda need kivid sinna. Ja tekib huvitav fenomen randa. No ta ei ole erand, sest ta ei saa randa kinni panna, eks ole, seal inimesed saavad käia, see on ju seadusega ette nähtud. Siis kui tulevad rongid sisse Kloogaranda, ilusal suvepäeval, keset päeva, inimesed tulevad sealt jaamast piki mereranda siis otse, ilma mingisuguse kõhkluseta, mitte keegi ei jää sellesse tavapärasesse randa eikellegimaale, vaid nad sammuvad sinna selle ärimehe Maja juures olevale rannale ja viskavad seal ennast pikalt. Korrastasesse on korrastada ja just nimelt. Kreem on tõsine just sealsamas lohus olla poolsaare tipus, mõne aasta eest ma mäletan ka. Me kõndisime mööda seda kallasrada või kuidas seda nimetatakse ja seal on tõesti ka oli tollal ma ei tea, kas see on enam ühe väga jõulise ehitise juures, mis on ümbritsetud talk taraga, nagu vähemasti Robinson kruusa romaanistajad oli see ikkagi nii, et see oli praktiliselt veeni välja viidud, see piire tähendab, mis on täiesti ju noh, absoluutselt seadusevastane, eks ju, et sa sulged Al kallasraja, sa ei saa enam mööda kuiva maad, eks mööda randa minna. Aga, aga ilmselt see on suurel määral ikka kohaliku võimu jõuetusest siis tingitud või, või milles, milles see probleem on? Muide, see Harjumaa torn peab sul paika, Peeter, sest Harjumaa kuulutas suvel Ta ei hoolitse ühegi ranna eest, tal ei ole lihtsalt selleks raha ega võimalust. Aga nad ei, me räägime justkui sellest on ainult kaks alternatiividest lagastatud Rand või Ranna täisehitamine, ausalt öeldes mulle need kumbki. Ei, seda küll jah, aga vaat siin ongi jälle see minu meelest see probleem, ma ütlen, et see tiheasustus jätab mulje, nagu see eeldaks, et täis ehitatakse. Küsimus on pigem selles, et temale seatakse palju karmimad normid, näiteks keskkonnakaitsealased normid, mida hajaasustuse puhul ei ole, sest ei ole ju asustust, eks ju, kui on hajaasustus. Üks maja on 10 kilomeetri kohta üks turvapealiku maja, nagu sa ütlesid. See oli ikka päris jube, mismoodi see Randlika välja nägi, seal, suvel küll seal isegi prügikastide seal loomulikult ei olnud ja siis tekkisid prügikuhilad sellised noh, üks miniprügimäed mis oli siis kuskile nõkku olid siis loobitud kõik plastikpudeleid ja noh, mida iganes olmejäätmete, kas keegi neid kaasa ei võtnud ju? Sama lugu oli metsaalustega kõik need rannaäärsed, metsaalused. Ma üritasin seal seeni ja marju käia otsimas, siis tuli nagu öeldakse. Kõigepealt tuli gaasimask pähe panna 20 meetrit, murda läbi solgist sodist, et siis äkki Või ei ole parklaid korraldad? Igatsesid looduskaitsjate järele? Läheb jah, eks ole, need rohelised tuleks seda kellelegi kammi turja lööks, tulgu. Süvasadama juurest ära järk. Ei ole jah mingisuguseid korrastatud parklaid mõni aasta tagasi siin loodi neid isetegevuslikke parklaid, kus lihtsalt korjati raha inimestele, kuna need olid ebaseaduslikud, siis on tulemuseks see, et kogu metsaalune on ju autosid täis ja, ja noh, see on kurb, et nagu ei suuda siis Harjumaa oma randade eest hoolt kanda, võitlus käib rohkem nagu magusate maa krundid. Suurem on ikkagi see noh, see on ka muidugi kurb, et ei suudeta hoolt kanda, aga see, et ikka eesti inimene ikka väga paljud neist on sellised tõelised homosoweetikused, kelle jaoks, kas ei ole mingi küsimus visata akendest väljalaga mida iganes, aga siis oma ninaalust ju ei kasita. Seobur. No need on need, kes tavaliselt ütlevadki, et riik peab tegema. Nonii, aga lõppenud südatalvel randadest kõnelen ühe, ma saan aru, et sul on, igatses soojema soojema ilma järele. Loodan, et kõigil meil on igasugusest soojemate ilmade järelsõna, on vastupidi, külmann aga tegelikult on paar sõna, tahaks ka aastavahetusest. Üldse rääkida sellepärast, et ehkki noh, õnnetusi oli õnneks suhteliselt vähe, aastavahetusel siiski selle aasta märksõnaks minu meelest kõikide inimeste meeles, kellega mina olen rääkinud, on see paugutamine, et kui kaugele võib, siis ikkagi 31. novembril selle paugutamisega detsembril vabandust. Et kuigi see oli sul õige märkus 31. novembril paugutama hakata minu meelest juba esimese septembrini tegelikult ja mina olin, Väga hea kodus mustamäel 11. korrusel ja vaatega linnale, nii et mul oli haruldane võimalus vaadata seda ja ma pean ütlema, et väikelapselaps oli mu juures ja mul oli ikka tõsine hirm, kas ta üldse magada saab, sellepärast et, et see, mis taamal toimus, oli no Tallinnani absoluutses suitsus, nii et lõpus ei näinudki mitte midagi. Aga see, mis seal majade vahel toimus ja kuidas nende betoonmajadel kaikus vast viimane pauk käis kell neli öösel, nii et ilmselt oli, ma ehmatasin küll. Ilmselt oli Bagdadis tol päeval tunduvalt rahulikum kui Tallinnas. Kell 11 hakati paugutama, nii et ma selle kohta ausalt öeldes tekkis mul jälle see tunne, et integreerimine, mis integreerima aastaid, aga mitte midagi ei ole teatud osa kontingendist. Ma võin seal kell 11 hakkas ja, ja kella neljani aegadega niisugune täiesti teist siis, kui algas Venemaal Venemaal. Katsioonilistele eestlaste asustusaladel ehk nõmmel ei olnud olukord sugugi parem, ka seal lasti ikkagi see aasta kuidagi eriti pikalt ja põhjalikult neid. Et noh, küsimus on ju tegelikult raha kui kohalik omavalitsus, kui 37 Eesti linna juba korraldavad maksumaksja rahaga ilutulestikke, siis tekib küll küsimus, et, et noh, et miks siis veel inimesed miljoneid selle peale kulutavad, et et noh, see on puhas hiina komme, et kas ma nüüd tõesti oleme nüüd nii palju hiinlasteks muutunud, et me peame uut aastat vastu võtma paugutamisega minu meelest seda eesti rahvatraditsioonis küll mingit paugutamise kommetele olnud. Ilutulestikke, kus mitteametlik, sellest ei saanud küllaltki andeks aru seda, mida mina oleks pidanud nägema nii mõlemat, ametlikku, seda kogu taevas oli absoluutselt tules. Nii et kõigele selleks, et ma ütlen, et selline asi vajab kindlasti reguleerimist. Ja minu teada näiteks Soomes lohvil oli seal väljaspool detsembrit paugu. Kui teha ei tohi ja siis on ikka karmid karistused, noh vähemasti siis piirame selle võimalikult lühikese ajaga, kui, kui teisiti ei saa. Aga, aga seda asja edasi lasta niimoodi valguda ja valguda ja üha rohkem seda pauku teha inimestele rääkimata loomadest, mõjub see ikkagi täiesti. Nojah, seda statistikat ilmselt ei ole võimalik teha, aga, aga ma kujutamisstatistikat, et kui palju loomi koeri, vaari sai infarkti sellepärast, sest koerad kardavad teatavasti hirmsasti. Kardavad samamoodi, nii et rääkimata muudest loomadest Lapsed, ma ütlen, et konkreetne juhtum meil oli. Kole aia kõmises ei tea, kas põhjus oli selles, et rohkem pakku tehti. Telekava oli nii mage, aga aga, aga tõepoolest ei ole selle kohta ka midagi head öelda ja ka tänastest ajalehtedest eriti just kiidusõnu ei leia. Aga meil oli ka üks tähtis poliitiline sündmus sõnast, õhtul. President pidas kõne. Kas jälgisid. Kaks korda poole peale ausalt aus vastus ja lugesin ja lugesin eile tõepoolest selle kõne läbi. Ei, mina ikka jälgisin, ma ikka kuulasin ära, mis meie presidendil öelda on ja noh, kuna see on selline traditsioon, mida harjumuspäraselt teed iga iga aasta lõpus, hoolimata sellest, kes parasjagu president on. Ega meil neid rohkem palka kaks, siis tahad võrrelda? Võrrelda võib, aga ei taha. No ma arvan, et see oleks jah, kohatanud hakata võrdlema kahte nii erinevat, aga seep. Mida president ütles seda ja see on see sõnum, mida ta on ju kogu aeg rääkinud selles mõttes noh, midagi nagu üllatust ei olnud, see, et tuleb ikka üle õla tagasi vaadata ja ja et Eesti on liiga kiirelt edasi läinud. Mina maha jäänud ja see on see jutt, mida ta kogu aeg räägib. No kõne oli ikkagi kompositsiooniliselt nõrk, liiga pikk, liialt veniv ja vana-aasta, ma ühinen täiesti oma kolleegi Toomas Sildamiga, kes ütleb vana-aasta õhtul oleks tahtnud tavapärasest midagi muud, oleks võinud natuke optimismi tõepoolest nagu sa alustasid pessimismi, kui me jõuame küll ilma kehva ilma ja kehva tervisesse ja kõike muud, et et ta oli kompositsiooniliselt, oli selline nutune juba rahva suundada, ristinud haua äärel. Minu arvates oleks võinud natuke üllatusliku momentide ja kogu see foon presidendi nägu selline staatilisuse veel selline kõne ka, mis oli, võttis mind küüru ikka päris ja, ja selle riigi üle hakkas mul süda valutama 31., nii et vähe pole koos presidendi, aga kas see on see koht, kus me peaksime tohutu murega minna minema sinna uude aastasse? Mina oleks tahtnud natuke optimistlikke joone, sest järgmine aasta ikkagi on ka olulisi sündmusi. No aga täna ilmunud küsitlus ju näitab, et eestlased on murelikumalt kui teised Ida-Euroopa rahvad, millest see tuleneb siis naa, eks võiks ju lugeda meie etnoloogide psühholoogida ajaloolaste töid ja küll me siis leiame nädalates Oskar Loorits on kindlasti neid murelikkuse põhjusi. Eks meil see kompleksid istuvad sees juba aastasadu, katsu sa sellega 10 aastaga üle saada. Kas panite tähele, kes rahvastest kõige rõõmsameelsemad, ameeriklased? Ei tea, millest nende rõõmsameelsus, aga kui nüüd sina, Peeter ei olnud midagi sisuliselt presidendi, kelle kohta. Ma ju alustasin sisulise jutuga, et president ei öelnud selles mõttes midagi uut, et see on see jutt, mida ta on kogu aeg oma eelmistes kõnedes ja intervjuudes. Nii et see on nagu sinu arvamus, aga kui te nüüd võrdlete seda peaministri kõnega eesti rahvuslikust uhkusest täna hommikul, meie saatejuht ja teie saatejuht Margus Saar küsis ka kuulajatelt, et kas eesti rahval on millegi üle uhke olla. No palun, kujun, rahvuslik uhkus meeldib muidugi rohkem sellest, ma tahaksin, et rahval oleks rohkem uhkust ja eneseteadvust, kõrgem enesehinnang. Mulle tundub, et selle masohhistlikke endast sorry, sorry, millega me ka kaugele jõua. Skaala üks skaala kaks otsa üks murelik president ja teiselt poolt optimistlik peaminister võib-olla saavad keskel kokku tule. Aga see on ka loogiline, et peaminister on selline optimistlik ja optimismi, õigemini süstiv rahvasse, sellepärast et peaminister on teatavasti poliitik. Selline poliitik, kellel pidevalt vasardab kuklas valimiste hirm ta muretseb selle pärast, et tema ja tema erakonna reiting oleks kõrge ja kui peaminister hakkab masendus süstima, siis järelikult ei ole ka selle erakonna reiting enam kõrge. Presidendil on selles mõttes lihtsam, et tal on nagu. Mitu aariaid, vanaisa ja vanaisa selline. Muretseb õpetav küll hoopis teises stiilis oli ju ka Lennart Meri tega. Ja loomulikult Taali küll natuke rohkem niisugune ameerika onu moodi. Muretseja mada leidis ikkagi selles elus üles ka need asjad, mis, mille üle võiks rahvas uhkust ja, ja, ja alati Ka Arnold Rüütel leidis üles ju Alarsiku ja Kihnu Kihnu rahvakunsti ja meie laulupeod ei saaks öelda, et seal positiivset üldse ei olnud ja ühiskondliku kokkuleppe ja ühiskondliku kokkuleppe niivõrd-kuivõrd sellest me hakkame kohe varsti. Aga mida rahvas, mida vastavalt EMORi uuringule üks protsent rahvast peab oluliseks, kuna eile jookseb mulle läbi Aga nagu ütleb ester tee muidugi, presidendi nõunik on ju tegelikult need esimesed hõlm, mida rahvas peab oluliseks ju ka sealsamas ühiskondlikus leppes sees. Rahvas millegipärast neid oma Kohti ei seosta ühiskondliku leppega, et siin on küsimus nagu, et et A ja B vahel ei ole nagu silda esitatud või rahva meeltes ei seostanud omavahel, millest see võib olla tingitud. Muide, kas lugesite maalehest eile ka Adolf intervjuuga ja näonärvi, mille on teinud Koit Luus, kes on nüüd hakanud ka ajakirjanikuks ja kes on tõesti väga kõvasti vaeva näinud selle intervjuuga, nii et noh, tegelikult on Aadu Luukas ühiskondliku leppe patroon, tegelik patroon. Et milles siis küsimus? Ma ütleksin, et Aado Lukasele sellest poolest minema seal ühiskondliku kokkuleppe osa jätsin isegi lugemata, kui tegelikult selle hinnangu võimule, mida ta seal tervi andis ja, ja no ka ärimeeste ja majandusinimeste osalemise võimus ja, ja need olid minu jaoks tegelikult selle, selle intervjuu huvitavamad osad, aga miks siin rahvas ei seostu sellepärast et. Me oleme sellest ka siin rääkinud, kokkulepe ei ole seotud konkreetsete tagatiste elluviimise kohta, seal seal on need asjad, kui need asjad lähevad kokku, et see kokkulepe saab tegevus juhendiks ja, ja, ja tõepoolest selle läbi hakatakse, erakonnad, ütleme ja organisatsioonid ja igasugused asutused hakkavad nagu, nagu sätestama oma olulisi esmaseid ja teises neid ülesandeid, siis võib-olla rahvas hakkab oskama need kaks asja lammutada. Nojah, ega siis rahvas rumalam, ta saab ju väga hästi aru, et lepe on positiivne asi, aga kui ei ole seal neid vedureid, kes seda lepet ellu viivad, teatavasti suuremad erakonnad sellele leppele alla ei kirjutanud. Siis ju inimesed saavad väga hästi aru, et see lepe siiamaani on tegelikult paberil ja Aadu Luukase intervjuu just oligi selle vastu suunatud, et poliitikud sellega kaasa tulnud, et nad on nagu jätnud selle hoopis teisejärguliseks. Nad muretsevad ainult oma erakondade reitingu pärast. Aga ma tahaksingi siia pakkuda lahendust meie armsatele, poliitikutele, valitsus valmistab ette tegelikult väga asjaliku Eesti edu 2014. Aga miks mitte üritada seda liita selle ühiskondliku leppe protsessiga, anda siis talle see nii-öelda konkreetne mõõde juurde, millest seni on puudu olnud, tähendab Meil oleks mingisugune üldine konsensuslik kokkulepe, millele on kõik erakonnad alla kirjutanud, sellele tegelikult alla kirjutanud ju memorandumi kirjutasid ju kõik alla isegi Reformierakond. Aga, aga nüüd üritataks siis viia see konkreetsete otsusteni, mitte jätta teda hõljuma maa ja taeva vahel, sest vahel me näeme, kuidas kolmas sektor on, on vägagi selle ühiskondliku leppe taga ja miks mitte seda rahva initsiatiivi praegu ära kasutada, miks süvendada seda lõhet, ütleme kolmanda sektori ja erakondade vahel? Aga see on tüüpiline eesti poliitik. Küsimus on selles, kes on Baltimaade ehk siis Eesti parim ratsutaja, kelle algatus son, kelle idee seal? Mina ei saa ju minna ühiskondliku leppega kaasa, kuna see algatus ei tule ju Toompeal Stenbocki majast, vaid seal tuleb kusagilt mujalt. Meil on vaja omaalgatust, nii nagu igale Eesti poliitikule on vaja oma parteid, nii on vaja tal ka igale parteile omaalgatust. No see oli ka tegelikult Aadu Luukase just nimelt sõnum ju seal suuresti intervjuus, aga ma ütleksin, et see on soovunelm, et võtame kätest kinni ja lähme, ma ei. Viimased 10 aastat arenenud Teedi suunas jah, aga samal ajal me näeme, et rahva arvamus ei ole just kõige optimistlikum. Sellest senisest arenguteest lähtuvalt, et tegelikult ju esimesel mail juba sel aastal meid ootab ühinema Euroopa Liiduga pigem hirmutab, kui kui optimismi sisendab paljudele. Jah, see oli ka EMORi analüüsis üks olulisemaid asju kakskend sega noh 24 protsenti oli see, et vastajatest ikkagi arvasid, et see aasta ka 2004 tuleb halvem ja suuresti on ka see seostatud selle hirmuga selle võimaliku hinnatõusu eest. See protsent on ligilähedane sellele, kus toimus Euroopa Liidu referendum, kes vastu hääletasid ju. 24. 30 jah, seal oli rohkemgi, kolmega, seal jääb see. Ma arvan, et siin ei saa seostada neid inimesi, panna see 33 protsenti ja 24 protsenti. Ma arvan, et skeptikuid on ka nende see või tähendab hirmunud on ka nende seas mõjude skeptikuid, kes, kes hääletasid poolt, sest alati poolt hääletamine, kus mõeldakse teistes kategooriates, ei käi isikliku rahaga. Ega kokku küsimus on ju ka tegelikult selles, et meie nagu rahvuse senine aktiivsem osa ette võtjaskond ei pruugi olla väga vaimustatud Euroopa Liiduga ühinemisest. Hilja juba. Aga ei, ma hääletasin poolt kui sambla hundiga, ma ei tea, kuidas teile tundub. Läheksime Lätis oma ennustuse juurde, sest oleme seda nagu välja reklaaminud igal aastal ikka üritanud teha ja tegelikult seesama punkt. Meie küsitluses number 15, kas Euroopa Liiduga ühinemist esimesel mail tähistatakse üldrahvalikult või üksnes ametlikult andis ikkagi üsna selgelt meie rahvateenrite seas tulemused, vaid ametlikult see meie skeptitsism, ma arvan, et siin on, mulle meeldis. Seda tähistatakse loomulikult üldrahvalikult, mulle meeldiks, et võim näeks kaugemale kui oma käesurumise, noh ütleme sellisest ringkonnas. Aga ilmselt see mees, skeptitsism avaldusi. Sest ma ei usu, et skeptitsism, kui ma arvan, et see on puhas realism, sest et eestlane ja niikuinii ei karga, ta ei karga isegi siis, kui olümpiavõit tuleb, noh, rääkimata sellest, kui Euroopa liitu saadakse, mis on nagu suhteliselt tume tulevikumaadel. Hääletasime ära, vaatame, mis saab siin karatajana. Järeldusi kargamine pidutsemine ei tähenda, alati kargab euroreferendum. Meie puhul me teame, kui rõõmus oli Leedu rahvas ja, ja mitmel pool mujalgi Ida-Euroopa maade Su korraldati suuri rahvapidusid, siis Eestis läks nii, nagu oleks lihtsalt jällegi üks Jah ja ei küla läinud. Kui oleks korraldatud ega ei tasu arvata, et vaatame, kuidas kõiksugused, üritused, kui korraldatakse, kas Tallinnas Raekoja platsil tuleb ikka sinna rahvast kokku küsimuse jalatega Stad seovad selle konkreetse No kas sa mäletad, kui Erki Nool tuli olümpiavõitjaks, olid mingisugused pidustused kuskil? Mina küll ei mäleta, et oleks olnud, aga kui Leedu korvpallimeeskond võidab või ka Läti jalgpallimeeskond, siis on rahvas tänavatel öö läbi käib pidu, eestlane on hoopis teistsugune inimene. Sissepoole ei tea ka Eesti korvpallimeeskond oleks kas või Euroopa meistriks, küllap siis karga kuskil. Pubides võib olla küll jah, spordi viimati ahmiseks. Kohalikku melu oli võib-olla siis, kui Erika Salumäe tuli Barcelonast tagasi. No see oli jah, seotud juba vaikselt poliitilise asjaga Ta on väga hästi, kui oli see euroreferendum, siis väga paljud telekanalid tundsid huvi, et kus teil toimuvad rahvapidustused, et kas pilti saaks. Pole pilti näidata, sest pidustusi ei ole. Nad olid väga üllatunud ja pettunud. Tallinnas ei saanudki toimuda neid. Eestlane on natukene teistmoodi rahvas, selle koha pealt vähemasti tundub, eks siis näeb, kas meie ennustus on vale või, või, või õige muide teine, meil on natuke nalja küsimus ka seoses euroop pappliiduga, nimelt me siin küsisime, et missugune on suurim alkoholilaadung liitrites, mille esimesel mail veab turist Eestist Soome. Mina ei osanud seda, kui mina olen. Ma kirjutasin just niipalju kui nagu ametlikult või tuua, aga sellega ma jäin jänni. Naine. Soomes on küll juba esimene hirm üle elatud, sest alates aastavahetusest sai Saksamaalt tuua ju piiramatult alkoholi ja esialgu nagu ma olen oma uudistest jälginud, midagi väga vapustavat ei ole, ei ole toimunud. Aga noh, kuna Eesti ja Soome odavamast Eesti nojah, Eesti ja Soome vahe on siiski üsna väike ja see saab olema küllaltki lihtne, see ülevedu siis teised siin ikka pakkusid alates 30-st liitrist kuni kolmesajaliitrine ja ma panin siis keskmine on umbes 100 liitrit on see kõige suurem kogus, mis siit üks inimene turistina mitte kaupmehena ära peab. See on nagu selles muinasmuinasjuttudes väga sageli on, et kui satub muinasjutu peategelane aardekambrisse, siis aardekambrit valvab draakon lubab tal ära viia sealt nii palju vääriskive ja kulda, kui palju ta kanda jaksab. Mõelge nüüd, kuidas mõjutab Tallinna kaubandust ja miks siis ikkagi merekeskused ja muud on koondunud sadama lähedusse. Nad on juba ikkagi aegsasti teadnud, kust need põhilised kogused veetakse. Muidugi, laevafirmad on ju ka valmis pannud juba. Terved spetsiaalsed osakonnad tulevad laevade peale, et enne laevast väljumist ta saab oma kärud sealt välja lükata. Sa ei peagi neid enam kaasa tassima. Ma arvan, et Eesti jaoks on see väga positiivne, andku ainult tuld ja vedage nii palju, kui jaksavad. Halvendame naaberrahva geneetilist. Seda esiteks tuleb siia jäetakse siia raha ja teiseks on võib-olla siis eestlastel vähem juua. Me oleme juba Soome majandust suutnud üsna tõsiselt mõjutada, eks ju, alkoholi hind on Soomes juba langenud ja nüüd langemas nendel ka ettevõtluse maksustamine, nii et selles mõttes Soome Kristi mõju on juba täiesti mõju, Euroopa liidus on juba tunda see nõudlik jah, millest rääkis Lennart Meri. Ma ei ole küll viimastel aastatel Soomes käinud. Väga-väga huvitav oleks teada, et kas Soovas mõni juuksurikoda ka veel töötab ja kõik pankrotti läinud, sellepärast et soomlased käivad. Ja kosmeetikud ja muude iluravi iluravid ja kõik need iluõuna Bergendamise. Kas toosama, kui jutuks juba tuli tulles tagasi Klooga ja siis lohusalu juurde, siis lohusalus on avatud üks uhke, õigemini renoveeritud üks uhke pansionaat on see spaa konverentsikeskus ja ja hotell, ujula, veekeskus, mis iganes. Ma üks päev käisin seal päris huvi pärast kohe. Seal on muide enamik silte. Ta on soome keeles kuulutusi, mis teatavad, et noh, midagi, mis toimub selles konverentsikeskuses, sest valdavalt kõik, kes seal elavad ja käivad, on soomlased. Aga minnes nüüd edasi Euroopa Liidu mõju ka Eestile, siis küsimus 12, kes nimetatakse personaalselt Eesti poolt Euroopa Komisjoni keda teie pakkusite? No Kaldre suur spetsialist, kus ma olin XI küsimus miili kui sa täitsa pakkusid, 12. ja kes pakutakse Euroopa Komisjoni? A Siim Kallas muidugi, mina ka. Kes siis veel, isegi mina pakkusin, Teie argumenteerimisvõistlejad. Isegi mina pakkusin seda Siim Kallasel käte-jalgadega tõrjuda, praegune ja nii edasi, aga seekord viis korda. Teda pakutud aga lisaks temale on pakutud ka veel Toomas Hendrik Ilvest ja Kristiina Ojuland. Aga küll lisasin selle Kallase asja juurde seda, et, et ma arvan, et sellel on üsna negatiivne mõju Reformierakonna tulevikule. Kui Kallas tõesti lahkub Eestist Nojaa, aga ma arvan, et Eesti seisukohast on see hea, sest Kallas oleks selle koha peal minu meelest päris hea. Iseasi, mis koha peale Camioja ju. Möönan, et kahtlemata Reformierakonnale kui arvestada, et see on ka suhteliselt viimastel aastatel kujunenud ühe mehe juhi Nojah, aga kas me peame muretsema? Erakondade tuleviku vedela muretsema riigi peale. Me peame muretsema riigi pärast, aga muide, Seesam, Jumala komisjonäri või europarlamendi valimiste teema on jõudnud ka küsimusse, kas Juhan Partsi valitsus jätkab suuremate muutusteta 2004. aasta lõpul, kas mõni minister vahetub ja kahel korral on siin pakutud välisministri lahkumist Brüsselisse, ma ei tea siis, millistes kohustustes kuid 90 protsendi ulates pakutakse ulatuses, pakutakse ikkagi, et valitsus jätkab. See on huvitav, sellepärast et suurem osa ju poliitikutest endist väidab pidevalt. Jätkab mina, mina igatahes tähendab ma ei ütle, et 90 protsenti. Ma veidi eksisin, siin on ka variante, et asendub näiteks Reformierakond Keskerakonnaga. Vastasin, et jätkab sellepärast, et minu meelest suurem madin, ehk siis aadrilaskmine on ju eelmisel aastal juba toimunud ja, ja eriti just seoses Euroopa Liiduga. Millegipärast ei usu, et koalitsioon laguneb selles mõttes, et näiteks rahvaliit keda siin ju eelmise valitsuskriisi ajal kõige rohkem kirja tõsteti ja kes oli selle valitsuskriisi üks peamisi põhjustajaid, et see loobub aastal 2004 nendest ministrikohtadest, mis tal praegu käes on, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga, sest need on need ministeeriumit, kus jaotatakse tegelikult kõige rohkem Euroopa Liidu raha. Põllumajandusministeerium, keskkonnaministeerium ei ole nende huvides. No mina, vastaja, sina mõtlesid teistes kategooriates, mina ütlesin, et valitsus lahkub ja miks ma selle laskumise panin vist ainus, kes marinaadis ainusiinsed. Ma tükk aega mõtlesin sellele küsimusele vastata, sest ma võtsin sellesama selle praktilise kahe protsendini ikka võrra selle tulumaksu alandamise madin oli siiski liialt põhimõtteline. Ma nüüd ei näe, ma arvan, et sa kevadel tõuseb sama uue eelarve tegemisel tõuseb madin uuesti. Ma ei oska prognoosida muidugi rahvaliidu käitumist, tõepoolest, seal võivad mängida hoopis mingit muud tegurid. Aga mida enam valimistele läheb, seda rohkem hakkavad nad mängima ka sellisele. Aga siis sa pead silmas siin Rahvaliidu ja Reformierakonna vastuolu. Ma millegipärast arvan, et kui see valitsus siis ta kukub just sellise stsenaariumiga, et välja lüüakse Res Publica ja võetakse keegi teine, mitte Reformierakonda, ka rahvaliit, aga see on lihtsalt mul selline tunne. Konkreetselt ei, ma räägin valitsus valitsuse kukkumisest. Ma vaatan valitsust kui kolme osapoolt tervikuna, ma ei hakka siinjuures spekuleerima, kellele pakutakse peaministri koht, kas, kas vanale või uuele, leitakse uus, aga sellises koosluses ma arvan, et need vastuolud võivad kulmineeruda piisavalt suureks, mida lähemale valimistele minnakse. Tegelikult ei ole veel tegelikult. Jah, see on seal piiri peal, mina ise arvasin, et küll püsib, aga seal lahkujaid on veel, sest kui me arvame, et eksju Kallas läheb, kallas läheb Brüsselisse, siis on selge, et ka Reformierakond peab oma ministreid veidikene ringi tõstma. Arvatavasti kuna riigikogu koosseisu muutub Kallase lahkumisega. Aga see selleks siia kõrvale muidugi võiks kohe öelda, et me oleme endiselt usume taas peaaegu sajaprotsendiliselt, Edgar jätkab. Nii nagu me oskasime ka aasta tagasi, et tast saab peaminister ei tahaks ära sõnada. Täna just lugesin Eesti päevalehe vastses järjekordses lisas, mille nimi on nüüd redaktor. Päevaleht toodab meil sel aastal juba vist 20. lisaintervjuud siis Edgar savisaarega, kus ta on küllaltki reibas ja, ja optimistlik oma jätkamise suhtes. Urmet koogiga tehtud intervjuu. Ja meie paistab, et me ka meie usume, et koalitsioon Tallinnas jätkab võidukalt. Noh, ja kui Edgaril on jumala andnud tervist, nii kaua Edgar ka jätkab siililegi selge. Veel parteide arengust küsisime, et kas Mõõdukad vahetavad oma nime ja kas sellest nende reiting tõuseb. No võiks öelda nii, et jah, vahetavad, kuid reiting mitte oluliselt ei tõuse sellest, kuni kaks protsenti on pakutud. Noh, see on vist niisugune marginaalne. Me olime, võtavad jah, kuigi neil on nüüdki vist natukene oli tõus selle viimase uuringu kohaselt, aga ma arvan, et nime ja reitingu vahel noh, ma ei tahaks öelda, et seal oleks nii otsesed seosed tervikuna. Seda ma rääkisin ka eelmisest rahvateenrite saates siin mõninga aasta viimases, et mis on mõõdukatel praegu peamine komistuskivi, mis ei lase nende populaarsusel tõusta, sest sotsiaaldemokraatlik nišš on olemas absoluutselt, ja, ja seal on palju selliseid tegijaid, kes, kes sobivad sellesse nišši, aga neil on puudu praegu see karismaatiline liider, kes selle sõnumi väga selgelt valijatele selgeks teeks. Et me oleme tõesti sotsiaaldemokraadid, meil on sellega tõsi taga, et me lihtsalt ei vaheta praegu nimega värvi, vaid asi on nii, aga ma ei näe praegu selles erakonnas, vähemalt mul ei tule ette. Kes võiks olla see karismaatiline liider, nii nagu on Edgar Savisaar Keskerakonnal, nii nagu on Siim Kallas Reformierakond. See on jah, probleem siit edasi Europarlamendi valimised, sest kui me siin rääkisime sellest, et nagu sa ütlesid, Peeter, et peaminister on poliitik, ta peab sellepärast olema optimist, noh ekspeaminister võitleb juba ka veidi Europarlamendi valimiste peale, eks need ole nagu mingid vahevalimised ja kui need ikka väga ebaõnnestuks näiteks Res Publical, eks ju. Küllap see võiks ka tekitada täiendavaid lõhesid valitsuskoalitsiooni, aga kuidas siis me oleme arvanud, kes europarlamenti saavad kuue koha peale? Üldiselt kõik on arvanud, et tegemist on praeguste parlamendiparteidega ja nende arv on siin vaheldub kolmest kuueni, mitme esindajaid pakutakse, kes on pakkunud, et saavad suured reform kesk ja Res Publica igaüks kaks kohta, aga on jälle neid, kes pakuvad, et kõik saavad ühe koha siis ka Isamaaliit, Mõõdukad ja Rahvaliit, keskmine tuli nüüd nii välja, et Keskerakond saab 1,75 kohta ehk siis pigem kaks kohta kui ühe koha Res Publica pooleteistkümne peale, ehk siis pigem kakaks kohta kui üks koht ja ilmselt ühe kohaga peavad leppima reform mõõdukad või siis sotsiaaldemokraatlik erakond ja Rahvaliit. Ja Isamaa Liidu puhul on pigem, et ta ei saa kohta. Nojah, mina nüüd esitasin küll rohkem Soonermad, siin eelsed oleks kui mõtlesin Kabersoonidele, käisin need läbi, siis mõtlesin ikka sellele, et riiki ja rahvast või siinsed inimesed, kes oleksid kompetentsed. Kui sa ütlesid, et Keskerakond on 1,75, siis mul tulevad meelde kohe need Euroopa Liidu vastased, kes nüüd vapralt võitlevad Europarlamendi. Valimas ei ole tähele pannud, et tihtilugu minu jaoks valitses skeptik. Kuid vaata, nii nagu Paavo neuron on omal ajal, kes võitles ihu ja hingega Soome ühinemise vastu, aga valiti Europarlament. Ei no ma usun ka, et läheb sihukese skeptitsismi välja, ma ei osanud just niipalju oidu võiks olla, et mitte valida kuskil meest metsast oleneb ka sellest, kas on avatud või suletud nimekirjad, eks ole veel, seda ka praegu momendil ei tea. Aga minu tahe oleks küll see, et need oleks väärikad ja kompetentsed, targad ja muud maailmanägevad. Nojah, mina vastasin sära, ilmselt ma avastasin kasinad ja pidades silmas, et ilmselt Reform, Kesk ja Res Publica saavad enam-vähem siis võrdselt, eks ole, noh, kaks, kaks, kaks ütleme nii. Aga kuulates teie juttu siin ja kaasa mõeldes siis valimiste Europarlamendi valimistel mustaks hobuseks võib kujuneda Rahvaliit. Tänu Villu võitlustele eesti rahva huvide eest, nii et võidakse rahvaliidu esindajad sinna valida väga vabalt kellegi asemel. Nendest see variant on täiesti olemas eelkõige taas mõeldes. Selle ellu Reiljan Tiit Tammsaar kui tugevam hääl Toomas Hendrik Ilvese võimalusi. Kõik oleneb ka sellest, kas nimekiri on avatud või suletud. See on nagu põhiküsimus. Tõesti, kõik oleneb jah, lõppude lõpuks. Personaalselt valitakse siis, tal on head šansid, aga nimekirja alusel ei ole. Ega siis muidu pole erakonnad venitanud sellega maksimaalselt, et see ei ole selge. Aga nüüd on kaks presidendiga seotud küsimus, küsisime, et kas keegi suurtest erakondadest veel allkirjastab selle ühiskondliku leppe ja tulemus on see, et neljal korral arvatakse, et Keskerakond kolmel korral, et Res Publica, kuid keegi ei arva, et Reformierakond all kirjastaks. Mina pakkusin ka, et Keskerakond ta allkirjastab. Peaksime loogiliselt mõeldes peaks olema see ühiskondlik kokkulepe ikkagi nende erakonna põhimõtetega. Ülejäänud kolmest kõige rohkem kokku käima ja Peeter Kreitzberg, maga seda otse väljaaluses läks see hääletamine ju pooleks peaaegu. Aga ma ei uskunud Res Publicat ja reformi millegipärast Res Publicat takistada sedasama eesti edu. Põhimõttelised lahkhelid, nende nägemus ühiskonnast on teistsugune. Jah, olen nõus Keskerakond, aga ainult ühel tingimusel. Siis kui Edgar Savisaar leiab, et see on kasulik. Kui ta kutsutakse võib-olla nõukogusse noh, see oli väike nali, aga teine küsimus on, kas rahvas hääletab presidendi üldrahvaliku valimise poolt, tegelikult seda küsimust välja mõeldes ma lähtusin olukorrast, et ka meie president seda toetab, aga minule üsna suureks hämmastuseks teatas ta oma intervjuus Postimehele, et ta seda ei toetagi. Ja küsimus alamad hääletusele siiski. Ja no kui pannakse hääletusele, kui, siis jah, kindlasti rahvas arvanud. Aga kui ei panda, noh siis ei ole midagi öelda, rahvas, närige pori. Nojah, seal on see ühtede uuringute järgi 85 protsenti rahvast toetab presidendi otsevalimist, aga kui me vaatame viimaste EMORi uuringut, siis suhteliselt tagaplaanile see kõikide nende teiste probleemide seas, mis siis Eesti ühiskonnas on, eks ole no ma olen seda mitu korda öelnud, et mina isiklikult poolne parlamentarismil Läheme nüüd ka majandusküsimuste juurde, sest see kindlasti huvitab rahvas, no kõigepealt see, mis rahvast ehk kõige vähem huvitab, missugune on 2005. aasta eelarve selle aasta eelarvega võrreldes ta kindlasti kasvab, kui palju kasvab meie keskmine tuli 50,2 miljardit? Noh, kas sellest kellelgi sooja või külma on ta kaks miljardit rohkem või vähem vaevalt tänase päeva seisuga. Siis me küsisime seda, mis kindlasti rahvast märksa rohkem. Huvitav, kas siis ikkagi see üksikisiku tulumaks väheneb nii nagu on praegu esialgselt otsustatud siis 2005.-st aastast ja siin oli jah, viis kolme vastu siiski kolm inimesed kahtlevad selles, kas teie hulgas Ja mina olen mina olin ka. Kui ma vaatasin sisepoliitilisele arengule, siis ma kahtlesin sellele. Kahtlesin selles. On ka ikka, tulen selle Emori uuringu järgi suhteliselt kõrgel kohal rahutustes, nii et ühelt poolt on ka kuskil neljandiku ringis oli neid, kes seda ootavad, nii et et see ei ole sugugi tähtsusetu küsimus. Nojah, mina vastasin ka, jah, võib-olla mitte niivõrd palju noh nii nagu sina rääkisid sellest, et kui sa vastasid europarlamenti saetis, sa mõtlesid nende nende inimeste, pealegi kasulikud. Mina sellele küsimusele mõtlesin ka iseenda peale oma rahakoti peale. Nojah, mina nii nagu küsitletud laagel Tunnistan ausalt oma maailmavaatele toetudes, et kaks protsenti mind küll rikkamaks ei tee, aga samal ajal ma kujutan ette, kui palju avalik sektor sellest kaotab ja kaotab ka sedasama minut töö siin avalik-õiguslikus ringhäälingus märgatavalt selle läbi, kui me üha kokku tõmbame riigieelarvet sellisel ajal. Kui olete Kaldrega vastastikku, kuigi mõlemad sõltute riigi rahakotist avalik-õiguslikus No me sõltume tegelikult maksumaksja rahakotist ja võidakse ju väita, et noh, tegelikult ju raha jääb rohkem rahvale kätte. Saab näha saab näha nii 5,4 protsenti pakkuma, et siis rahvuslik koguprodukt kasvab ehk see on see üks põhinäitajad on veidi rohkem kui sel aastal umbes protsendi ühiku võrra rohkem, see on ilmselt optimism on Euroopa Liiduga ühinenud. Mis sul oli seal, minul, ma olin kolm, ainult mina 3,7. No aga meil on siin isegi 12 pakutud, mis on muidugi natukene ülehinnatud, ma ei kujuta ette sellist eufooriat majanduses. Jah, ilmselt on arvatud esimesest maist tekki buum. Viina Juum pigem tekib šokk. Võib-olla hakatakse ka Eesti viina ja õlut rohkem ostma soomlaste poolt? 5,4 tulimeelse keskmine. Ta on optimistlik, ma ise panin neli, nii et ma ei ole nii optimistlik. Aga nüüd kõik kindlasti, mis kõige rohkem inimesi. Huvitav, kuidas hinnad tõusevad, kui palju kasvab tarbijahinna indeks siis praeguste võrreldavate andmete osas siis kolmandas kvartalis 2004 võrreldes kolmanda kvartaliga 2003. Ja siin oli keskmiseks tuli 4,6, mis on märgatavalt rohkem kui tänada. Mul on neli kuna ma ei tunne ennast väga kindlalt ka muidugi nendest majandusküsimustes, aga ma vaatasin selleaastased. Mille kohta öeldakse, et seal veel majandusele hea, kui, kui. Sellel aastal oli ta ju madal leiga madal ja selle tõttu aga muidugi see võib-olla tõepoolest kõrgem kui minu poolt pakutud. Mina ei osanudki numbreid pakkuda, sellepärast et see jällegi sellest esimesest maist, mis konkreetselt, mismoodi nad mõju avaldavad, see on noh, niivõrd läbi arutamata ju tegeleda. Mõningad hinnatõusud on lugematul pinnal, mujal pole kogemusi Kreeka liitu astumisega paraku ei, ma ütlen, et ma arvan, meil lähtutakse servast. Sest üks rõõmustav sõnum oli tänastes lehtedes, et rahast ei ole ikkagi vallanud suhkruostubuum ja see on vist ka õige, et et ei maksaks nüüd nagu seda Euroopa liitu oodata. Noh, niisuguse hirmuga, et tuleb mõistlikult lähtuda mõistlikult, suhtuda sellesse. Võib-olla on inimestel ajus veel kõik need, mis me tajusime seda suurt viinaostu ja suhkrust. Paljudel inimestel on tegelikult suhkruvarud olemas juba. Ja mõned mõned üritavad seda siis kunagi tagasi müüa. Tööpuuduse tasemeks pakutakse 10,9 keskmisena. Suuri lahkuminekuid 10 ringis on liikunud, eks ta sinna paratamatult ka jääb. Siin on oma täiesti objektiivsed põhjused. Keskmine pension, see, mis huvitab kindlasti eakamaid inimesi. Selle keskmine tuli, kui võtta nüüd krooni pealt 2307 krooni. No see on päris täpselt see mina ennast siin 2300, arvestades, et praegu on ta 2030. Piirid olid meil 2000 kuni 2600, nii et sellises vahemikus midagi väga rabavat ei ole lubada. Kui arvestada, et elukallidus tõuseb 4,6 protsenti, siis nii palju ta peakski tegelikult tõusma. See pension, et mitte. Juba praegu on teada ju teatavad sajakroonised ja. Taset halvendada ja lõpuks siis keskmine palk majandusnäitajatest viimasena, vot siin oli kõige suuremad lahkuminekud. Kõige väiksem pakkumine oli 6500, kõige suurem pakkumine 7900, nii et keskmiseks tuli 7119, siis kolmanda kvartali seisuga. Mul on 7300, no see, kes pakub natuke üle 6000, sepaks vähe, sest praegu on ta juba nii palju Täisjahis ja tegelikult juba ületanud selle kolmas kvartal on selles mõttes valitud, et neljas kvartal tavaliselt sisaldab jõulupreemiaid ja kõike muud ja ja teine kvartal sisaldab suurel määral puhkuserahasid, nii et kolmas kvartal on nagu kõige mõistlikum. Kõige normaalsem, aga igatahes üheksa tuhanded meenustanud ära. Mina pakkusin ka seitse tuhandelise keskmise palgaga, minul on alati suured probleemid olnud, ma olen väga paljude majandusinimeste käest küsinud ja ega ma ei ole päris hästi ikka sellest aru saanud. Et kui näiteks kuskil maapiirkonnas ringi sõita ja rääkida keskmine palk on meil, siis no mis on 7000 alla vaadatakse sind nagu juhmi. Sellepärast et seal räägitakse ikkagi palkadest, mis on kaks, kolm, heal juhul, kes saab 4000, see on hästi saadud. Ma arvan, see keskmine tekib, aga siin mulle seletatakse, et Eestis on niivõrd palju rikkaid Jah, aga samal ajal nii nagu Lenin ütles omal ajal, et Venemaal on keskmiselt viis hobust Samal ajal nii mõnigi tänasteski lehtedes ütleb, et Eestis üldse rikkaid ei ole. Mediaani tuleb arvestada, viimased minutid on käes, kiiresti loeme üles ka nii-öelda pehmemad ennustused. Kas pääseb eurolauluvõistlustel finaali? Kahtlane, kui pääsebki, siis jääb seitsmendaks või kaheksandaks. Ei, mina ütlesin, ei. Panin 10.-ks. Kas Kristiina Šmigun võidab maailmakarikamurdva suusatamises kuus kaks jah. Poolt no tahaks ju, tahaks ranges suvises edu. Ja isegi Markko Märtin jõuab ralli maailmameistrivõistluste meie meelest esikolmikusse häältega viis kolm. Kui Monaco kodanik, mitte enam Eesti kodanik, noh ta on Eesti kodanik küll. Molümpial pakutakse kahel korral kuldmedalit Aleksei Budõlin neile ja ühel korral siis odaviskaja Värnikule rohkem ei paku. Ei pakuta mina, pakkusin Budõlin konsulteerida spordiosakonnaga. Nii et kahel korral ja jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel siin küll peab ütlema, et üksime kolleega, pakun Brasiiliat, Euroopa meistriks vast see veel ei õnnestu. Brasiilia veel ei ole Euroopa meistrivõistlustel. Kas kolleeg endiselt teeb rahvateenrite saadet edasi? Ükskord ma ei hakka devale ära, aga ma arvan. Näpukas Hispaania on kolm korda pakutud võitaks. Üldisem arvamus on, et Läti ei pääse edasi alagrupist. Mina pakkusin, et pääseb veerandfinaali, pakkusin, et võitjaks tuleb Saksamaa, aga selgituseks öeldud, ma pakun alati Saksamaad võitjaks. See on seesama. Täpselt mina pakkusin. Hispaaniat mee ja lõpuks siis veel, missugune euro kurss dollari suhtes üldiselt arvatakse, et on üks 1,23 vastu, nii et euro ja. Olla raekoja peaks olema just nii palju, tegelikult. Raekoja praktiliselt samal tasemel ongi nii, et sellisena püsib, niisugune on meie tänane ennustus. Meie aeg hakkab läbi saama, järgmisel laupäeval on nüüd erandlik saateaeg kell üks sellepärast et Kristina Šmigun karika Otepää seal on nii-öelda meie soosikud on just võistlemas kella 11 ajal kell üks on saade eetris. Jälgige siis reklaami Aarne Rannamäe juhtimisel, aga täna olid saates Maive arman, Postimees, Peeter Kaldre, Eesti televisiooni aktuaalne kaamera ja Mart Ummelas Eesti Raadio ja Tallinna tehnikaülikool. Ega midagi ilusat aasta jätku ja kuulmiseni.