Milline oli lühidalt olukord vahetult enne ametiühingut esimese kongressi kokkukutsumist ja mis põhjusel kongressi üldse kokku kutsuti, seltsimees Laur? Kui ametiühingu üks organiseerijaid võib-olla teil on? See periood eriti hästi meeles ja. Juba siis, kui Saksa okupandid lahkusid Eestist, keegi kodanene tuli võimu juure. Käisime Kingissepp, tuli Venemaalt ka tagasipööret tagasi, paljud parteilased, pearõhk sel korral pandi ametiühingute peale, tuleb taastada Ametiühingud organiseerida kui tööliste juhtiv jõud. Kommunistliku partei juhtimisel. Organiseeriti ametiühingud ametiühingute kesknõukogu ja siis hakati välja andma ameti keskmiku häälekandja. Kui legaalsed kommunistide parti ajalehte kirdesse hingitseb vaakuvaid ja teised põrandaalused. Parteijuhid kirjutasid lehes tihtipeale lihtkonfiskeeriti, ei kodanike maa tõmmati. No ees siis oli meil see, et lõpetada see vennatapu sõda, mida eesti kodanlus organiseeris noore nõukogude võimu vastu ja väetis oma territooriumile organiseerida valged KT väed hügieeniks juhtimisel paati parunite. Vaata siis kommunistide partei jämed. Võrgendada Eesti kodanlus ja takistada neid sõjategevus ja nõukogude võimu vastu ja see oli peamine seal. Ametiühingute kui suurem masin, organisatsioon. Pea siis tuli sõda lõpetamine kui kuues punktis, mida vastav õieki ametite esimesel kongressil oli kaks punkti nõuda eesti kodanluse valitsused, miilimata abi andmine vere valgekaaslasele telliks astuda liinimata läbirääkimise nõukogude valitsusega rahu sõlmimises sõja lõpetamise kohta vaata niivõrd kaks punkti, mille alusel mille pärast ka kongress laiali saadeti, mida vaata või keelekongressi. Ma mäletan seda väga hästi kui netele kongresside organiseeritud kongressis organiseeritud. Nüüd ütleme näituseks, et iga kuskil kogukondades töötatöölised või ütleme, väiksed maapidajad. Meie kõige rohkem panime rõhku, panime väiksema, mida õieti peale ja need mõisasulased ja kõik, mis ennemalt olid. Nende peale panime rõhku, et need kõik ühe selle ühe, kelle kongressile saadaksegi saadikuid ja see oli kõige üle Eestimaa, mis me tegime niimoodi ära igal pool. Ja Saaremaal ja Hiiumaal ja kõikesitleme Pärnus, Narvas ja igal pool, kus saadikud käsitlesid iga vägesid seal metsa all ja selle jaoks käisid väljaski näidele vedela delegaati sõita, seal organiseerisid kõik registrid, kokunid tuli kokku üle pea sinna. 40 ma ei mäleta täpselt, ma ei tea küll, Sõmmer tuli kokku välismaalt, siis ei tule nagu maantee linnast. Kuid enne kongressi laupäeval neljapäeva õhtul kutsuti ametiühingu kesknõukogu esimees annus inglise Kolulisse annus ütles suusalade kutsele ära, kui tema, kui asutuse esitaja suusama kutse peale ei ole õigus ilmuda võib ilmuda. Pluss siis lühikese aja pärast tuli käskevus, tahtsite kirjaliku kutse Allasele ilmuda. Alles ilus SS esimeeste saade sinna temaga tiival kohtus kommunistide partei keskkomiteest. Sõlmissweenikad läksid kordonisse. Inglise konson. Lööge ettepanek. Ametiühingutel on suur autoriteet, miks üksime tööliste hulgas vaid kõrgemas kihis ja kui kongress kokku tuleb, on soovida, et see kongress kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis, mees ametit kõigiga. Kui teil on raha tarvis, on, tõsteti Pader laua pealt üles, et siin on maailmas kõige väetama raha inglise nael ja seal teil käsilas, mida me abistamine, laevastik on siin tütardele rahaks. Ja no annus muidugi kategooriad sellest ära. Ametiühingud ei kulda võimu, meil on tööliste heaolu parandamine. No see oli esikseeneks inimese poolt, et anda tappa maha kõik ameti konglesiku riigivastaseid öösi. Laupäev vastu pühapäeva Draamateatris, mis on seal töös maja lähedalt toodi Eesti sõjaväge täis, see oleks avanud. Tule oleks tabatud, tapetud kõik maha, vot sellega. See oli inglise provokatsiooni koogilisel veidi vastu veel otsus, kui kongressi avas püha pommikuma koosoleku allus kongressi esimees võttis sõna erakorralised, tegi teatavaks. Vaata niisugune provokaatsin, ettepanek põli inglise poolt. Kongress nõudis Lääne saata delegatsioon Eesti valitsuse poole nõuda inglise esindajate väljasaatmisviibivat Eesti territooriumit. Kui eesti rahvavaenlane Valvovi Sirgisse oli seal saalis, kes valvas igavesele järele tõusis tõesti närvitseda, kas keelata mitte Kedada kongressi päevakorras seda ei olnud, kongos tuleb ära keelata. Nuttes väljasaatmist, ainult vaadata ei tohi, valitsusdelegatsioon siis läks. Saadeti ära, ma ei mäleta, kas kaks või kolm meest olid Eesti valitsuse juure lõudmisega, inglise esitas välja Darf rahva vaesunud tulemusi, muidugi kolmi tulemusi muidugi ei olnud. Valitsus juba nägi niimoodi need sotsid, et et asi on juba nii kaugele, et sõda, seda sõda ja rahuküsimust ei tohi, ei tohi puudutada ühtegi. Siiski me võtsime ikka selle ülesse ja üles iga kord seda ei lubatud võtta meil päevakord enne orga õiele, Ennoledusele tehti see valmis päevakord seal ministeeriumis juba. Et need viagra punktid, vaat need need, need on lubatud. Aga kas on meeles, mis missugused punktid lubati päevakorda võtta? Meil oli päeva kortlikus esimest palm, tähendab, pidi kooskõlastatud olema siseministeerium, aga päevakorras ametiühingute eelseisev ülesanne üle Eesti ametiühingute kesknõukogu valimine. Kongress võttis päevakorda täiendavalt sisse sõja ja rahu küsimuse, mitte ei olnud siseministeerium lubatud. Kui me käisime kooskõlastama siseministeeriumis päevakorda, siis oli küsimus ja ametiühingute ülesanne. Põnev on ülesanne, milles elad, mõisate. Sel ajal veetsime tööliste olukorra paranemine. See on meie ülesanne tegelikult selle punkti all, meie võitsime, vaata kommunistlise, hindame sellel platvormil ametiühingute edasiseks tööks võtsin materjale ja kui siis kõigi maade proletaarlased, ühinege. Kongressiajalist tõstis keegi küsimuse üles, kui seal pandi ülesse küsimusi. Küsimusi on veel see küsima, tingimata tuleb võtta rahu küsimustel tingimata ylesse. No ja võitis esmaspäeval Ja kohe võeti üles, kõik võeti veel ainult täitsa vasta sisest sotsitad lahtritki ära 20 900 tükki selle sama korrapealt seal. Ja peale selle, kui need toitsid sealt ära läksid, siis eks me võtsime veel selle resolutsiooni, võtsime vastu seal ilusti täielikult kõik toas ja siis tulid, püsivad, tulid sisse, sinna kongress keelama. Me võtsime vastu resolutsiooni, lugesime ette veel täitsa kohe selle püssi rikkude all seal ja siis seal laulsime veel peale selle internatsionaali ka muusika koori saatel ja siis annus, ütles nüüd kongressi lõppedes tundunud õpetajaks. Siis olime halisteeritud tädid. Pärast sõda arreteeriti. Kurjus on samuti kodu, enam ei lastud kedagi minema. 102 saadikud saadeti maalt välja. See oli niimoodi teistkümnelt, kui seal oli kongress seal hakkake tulema, ühes kohas oli, kui valmis on, nimekiri oli valmis, seal üks pall, mõni veel seal. Ja muidugi Vambola meeski pandi, oli, see oli nüüd, need olid juba õnnelik, valmistasid nimekiri oli valmiskist, tulid. Kell oli see kaart, nimi oli üleval, see läks alla hoovi peale, viidi ära. Ja kes oli siis jälle ei olnud seal nimekirjas, selle lastekodu teile kohe näitas, viidi kõik 102 inimest, tegid seal meid nii vali olla, aga meid oli natukene vähem. Tuuri pärast hinnad tuli juurde ka üle pea kaks inimeste kodudest kodudes tuli juurde ka veel sinna siis oli hoovi peal peeti seal meid piiri kinni, seal niigi umbes kella 12-ni ühessi. Kinni poonud kaks krediidituvist välja. Suritseb Lukene, raudtee rõngas oli ümber kõik need ratsamehed ja kiku püsiliku mehed ja kuulipildujad ja ja kõik tümme ringis, meid pandi keskele, sakate viima vaksalis öösel, öösel jah, aga me teaskus, kohtume, viiakse ainult kuskil viiakse meile, kus kohtuda miljon tihtigi. Enne kui vaksali seisis vaksalist, siis seal olid juba vagunid valmis pandud, kõik söevagunid, kõik polkadele sees mõnes, kas seal ja siis seal olid numbri jälle jälle kõik nime järgi välja, sinna vagunisse ja sinna vagunisse sinna vagunisse kolm või neli, kolm vagunid olid. Pandi vagunisse, siis pandi uksed lukku, pandi kinni, plomite kinni ka need kõikusid Ladsvoliga vagunid. Jäiga platvormi peal oli sisuliselt kuulipildujad ka veel. Kes sõit algas, kus kohta, seda ei tea, keegi ei teadnud keegi ühti. Ilm oligi ainukene niuke niukene, udune kangest hommiku vara, kui sõitsime, ku tapale saime. Ma mäletan, ühes jaamas oli veel niisugune suhtumine, oli seal, vagani on kõik puhas. Nii et midagi ei ole kuulda ega näha kedagi ühtegi. No siis seal mõttes, mis me nüüd siis, mis keeles mõned kirjutad, ribana mäletan, oli. Ja siis, kes oli Rebane, oli see tohter Rebane ja siis maasika olid, olid kaevus minu vagunis, seal need kirjutati, siis need väiksed serverid Slassilt laguneda paguneid vahel pragude vahelt letid maha. Tee peale, mõni leiab üles, sest jäävadki, kus kanti beauty, lähme. Siis korraga oli sellesse korraga natuke labilane, koli oli kohe kadedad, visati kohe maha niimodi ja ükski. Ah kulatega Levante lauku. See tehti nagu hingede heina tehti kohe seal. Ma ütlesin, noh, nüüd on vist küll viimane asi käes kaua-kaua aega olime seal siis korraga sõitagi selle minema siis kuradi sõitja seisma oli kaunis, valge oli, hakkas tõusma veel tõusta, hakkasin tõusma. Siis vaatame seal, kunagi tehti lahtisi kutsete nimepidi välja siis sealt 26 tükkija. Ja kus nad viidi sinna, seda me enam näha, isandisti. Traataed olid meil viili, pagulaste väljatraataeda viidi ilusti ära. Aili traataeda, seal olime seal siis seal anti veel magus leib, anti meile ka sünnivad ja kurat teab, mis seal kiptile miitikas julgeksin, julges üldisele enam ühtegi kaks platvormi oli tühjad platvorm saidki need kõik sinna peale, need said 76 inimest. Kes need olid veel järeliaid, seal. Jazz soomusrong oli tagaris kuulipildujatest kakrastele soomusrongi või selle platvormi peaaegu otsekohe peale. Mõtlesin, vaatlen, kuidas surmad hakkad aktsiinaga turma, mis mõttes või niimoodi. No ikka ei olnud veel ühtegi. Läksime edasi, aga siis hakkas see punaarmee suurtükivägi hakkas laskma. Kas ongi enam edasi läinud, jättis seisma komandöri meetri pealt maha ilusti ja sülesoosaliiskorgist paremat kätt, raudtee. Suuaksin sealt minema, põlvist saadik oli vesi, mina lõikusin, kõrvasaapad seal ära kõik väljajalu seal. Siis metsaääreväljal siis punaarvel, et nariaadin tulidki kaunis tihti lugudele meede ligidale, kes meil peale meid meil ei saanud ühtegi siis seal metsa ääres Aime metsale pandi kõik riita Maaris Öeldi, et nüüd poisid, võtke soomust. See oli ta sõna soomlased, kõik, kes on kuldasjad ja väärtasjad ja raha ja mis on need kõik Peeteli säravpuhas ja riseerivat nüüd lähtuv otsak kohe-kohe siit teda liini pühi otse selle koha peal summas kõik, et mitte kuskile kallale minna, ei tohi ühtegi. Ja miskisugust märki, valged lipp, punast lippu, midagi tohib panna, ka? Üles üles tõsta. No siiski, Me Magarjasin kohe seal, nii kui satelt läksime ära põõsaste vaheliselt põõsastik maa oli seal, et tellivad laiali kõik baas, ei tohi minna ja kas ka aruanne oli meil kedagi, mingid niuksed, punased õied, meil ei olnud, Swidsime sul karonarli punane alus, kuuboli. Võtsime punase alus, kuue selle panime sena ridva otsa, tõstsime üles, läksime laiali, kõik liigutus, keegi saingi all poole laiali, saime minna sealgi, läksime, korragu hakkas jest raginat, paka tuli ka sama ragin peale. Meid pandi just tingimata selles mõttes etena kahe tule vahele, et sealt enam ei pääse kuskile poole, kihvt. Seenel õnneks ei läinud, tehti. Et punaarmee ise natukene. No hilines seal laskudega, seal oli ka oma äraandja, oli seal kysis kamadil pärast võeti võeti maha, sealt ei ole lastega maha. Kes sellega organiseeritult oli valmis, noh siis. Laste laste siis viimaks ma vaatan nii kaugele, üks, üks, üks sammu, viis, kuus, kus punaarmeenia laseb seal siis ma olin känka tagasi, tõusid püsti, koduktiini värk oli ka kahekesti tõuseb püsti, seal. Ärge laske ei ole, mitte sõjavägi nedele võllarahvas olemine. No siis nende juures on, siis hakkasid, tuleb ükshaaval kõik maha, nii et minul silt natukene vihastuks, kuul riivas, suhteliselt lets, läks, müts läks lõhki, külmunud haavatuid ei olnud kedagi ühtegi. Aga neil oli see plaan, pärast, pärast sai oli teada, et kui nüüd esimene jagu läheb ilusti, läheb kõik ilusti, saad valmis seal. Kuigi üks, kaks, kolm läheb siin asi, saadame teised ka. Aga esimene kui läinud ühtiks, teised lasti sealsamas Hizburgi Jaanus, kui ema 26 tükki, aga siis me saime siis niimoodi saime ära Venemaale. Ei, siin konkreetselt seal ka meil siin konkreetselt see, kui tead, latsiast lõppenud, siis mena oli teegaadilis. Ja siis kui sa lööd kongressi laiali Äravid, siis öeldi mulle kohe tol peol läksid tööle siluda hunt liigub veel siin. Noh siis ma muidugi olid sunnitud sealt tulema tulema. Alamseal tegevust saab teha, noh, siin Boalitsioonitud põranda alla minema, ajalehe väljaandjad sealt välja teete, seal niisuguste kolm aastat peaaegu oli, tal jäid tattalia tulla, kirjutada, jälgida kodu, nalja pandi kinni, viidi ära ja lihtsalt. Esimene kongress omas väga suure tähtsuse. Vladimir Iljitš Lenin hindas kõrgelt seda ja parteitud. Ame teise esimene kongress andis vääriga hoobi. Inglismaale. Sähvatas Nõukogude liitunud 14 riiu. Sellega esimese kongressi saadikute väljasaatmisega ja osa nende tapmisega eesti kodanlus arvas, et ta lööb Eesti tööliste klassil jalad alt ära ja suudab maha surudatöölise ameti liikumist. Sellega ta eksis siiski. Suureste meie asusime tööle, moodustasime jälle, ametiühinguorganisatsioonid, sai valitud ka kesknõukogu kesknõukogu esimeheks valiti seltsimees hambus. Muidugi, kuidas võttis sarnase taktika siis, et iga aprillikuu sees esimest maid, ametiühinguorganisatsioonide rüüstamine viidi läbi sellega 1900 21. aasta aprillikuusest. Nimelt nõndanimetatud 115 protsessi. Veel arreteeriti kesknõukogu esimees ja rüüstati ka organisatsioonid. Olin tulesid protsessi aeglus ka poolteist kuud trellide taga Elurimise all ja mida teile tsüklonite otseseid süüks anti, ikkagi põrandaalustega läbikäimine ja nendega koos töötamine. Selle rüüstamise järgi asusime uuesti jälle ühisoli inimesi koondama ja tolleaegne sadamatehaste kaplamajast. Johannes Vanja sai ametiühingu kesknõukogu esimeheks valitud ja ühtlasi valiti Vanjaga riigikogu liikmeks. Sealt läks, hakati teda taga otsima ja põranda all läks, ühes sellega läks ka siit üle piire liitu. Takistused olid väga suured. Kõigepealt võeti meil Karja tänav 18 ametiühingute maja võeti käest ära. Siis suruti meid praegu tuntud töölistega Veldre nime all. Sinna läksime. Hiljem võeti valvaja seltsi ruumid käest ära nõnda et 24.-ks aastaks 49 protsessi haiglas olime päris keldri elanikud ja see 24. aastal jaanuarikuu sees rüüstati ka lõplikult ja mina olin üks nendest, kes sama keldris arreteeriti ja odanduse korra kohta poolpan, mõisteti mulle eluaegne sunnitöö. Sellest istusin 14 üle 14 aasta vanglas. Kitsendused olivad meil vabadust ei olnud üldse ametiühingu töö alal kuigivõrra kuid peab ütlema revolutsiooniline hoog. Ja hind oli küllalt suur, nii et kõigi takistuste peale vaatamata paisus meil ametiühingu liikmete arv ja ühtlasi ka revolutsioonilised nõudmised. Nagu me teame, kuigi esimene kongress nüüd verega suruti või lõpetati, õieti siis 20. aastal juba organiseeriti nur Protaarlaste ühing. Jää ennekuulmata ja nägemata kiirusega kasvas noor Brentaarlast ühing kõrvuti ametiühingutega. See suleti küll järgmise aasta 21. aasta kevadel ja arreteeriti jälle juhtivaid tegelasi. No totaalselt ühingu liikmeid kuid ametiühingute töö järjest kasvas. Võib ütelda, et paari aastaga oli ametiühingu liikmeid ligi 25000, minu arvates olid transport ametiühing üks aktiivsemaid ametiühinguid. No me teame, seal olivad niuksed, seltsimehed, nagu Vanja kellest juba juttu oli siin kägu, Andri, see oli kesknõukogu asjaajaja omal ajal. Siis oli, oli minu vend Arnold, oli Kamberg, Jaan ja Rida, vot niisuguseid tubli tugevaid mehi, kes olivad partei liikmed ja selge juued sellega Ruudu, meie kommunistliku partei illegaalne juhtimine muutus legaalseks põrandapealseks. Ja peab ütlema transporttööliste ametiühing, tol ajal oli väga revolutsiooniline, kui siia juurde tuua veel sadamas oli vene kaubandus, Mäeletad, jaan. Vot see aitas väga palju kaasa ühtlasi ja need seltsimehed, keda lülitati vabrikutest, lihastest ja tööstustest välja, olid mustlasnimistikus, ei saanud tööd. Vot neid sai siis sinna sadamasse võetud. Ja nende hulgas olin mina ka. Kui tubakavabrikust vallandati selle eest, et nõudsime töölistele töötasu juurde, siis vat ei olnud kuskile enam tööd leida. Ja tänu transpordi ametiühingule, vot sai, sain ma tööd sadamas takuaidas. Teiseks. Transpordi ametiühing aitas tugevasti kaasa organiseerida mopri tööd. Meil oli tol ajal 22. aastal 23. aastal rida seltsimehi vanglates ja mootor tegutses. Tema siht oli teha korjandusi, et vanglaseltsimehi aidata. Seltsimees rootsi töötas sel ajal sadamas, vist andis sädemest transpordiameti see juhatuse liige õhtuni olin, ma hakkasingi välja king palk ja siis tegime seal jällegi korjandusi seltsimeestele jällegi vangi mase nende nöögid toitu saata. Vaheseli tulid, kaitseb sõimagis, väiksemaid hõivasid, mis te teete seal? No ma ütleksin niimoodi, et mu ema suri ära ja tegime korjandus jällegi. Aga kas on meeles? Millist nii vastutegevust tol ajal Parempoolsed, sotsid arendasid ametiühingu liikumise? Parempoolsed sotsid nimetasime tööliste klass, nimetades neid alati mets sotsideks kodu elevantideks, valimistel olid nemad tööliste hingedepüüdjad. Aga kui nad Riigikogusse said, siis nad olid töölistele jala taha panijad ja keeliste lõudmiste maa surujad, alma Ostrovena silmus, teisele kongressile. Muidugi uulitsa Lääs oli ta ehk peen kolonelile daam oli aga sinna ta ilmus teenija käest laenatud punases heegeldatud kampsunis. See oli nõelutud, kärsitud ja seal Ostroonas tahtis näidata ennast siiski töölisena. Temal paremat riiet ümber ei olnud panna, millega ta kongressi saadikute hulka ilmus. Kuid me teadsime siiski tolma, Ostroonas elas väga jõukalt ja täispeenelt riides. Kongress toimus muidugi meie oletasime, kui nad lahkusid kongressilt, et meil tuleb ka esimese kongressi saadikute päevad. Kuid siiski Need jäid tulemata ja meie kongress teine kongress lõppes siiski ilma väristama. Kas ametiühingutel ilmus tol ajal mingisugune oma keskne ajakiri või ajaleht ka ja kas illegaalselt või legaalselt või kuidas meil oli esimese ametiühingu kongressi aja, kes oli. Meil ilmus tüvel kaks korda nädalas leht välja. Siiski talike suuremalt jaolt oli oli võti korjata. Peale perioodilise kirjanduse oli ka meil tihtipeale lendlehed. Vaat siin oli nüüd nende häälekandjate väljaandmise kinnipanemisega ka ühtlasi see asi ju, et iga lehel pidi olema oma vastutav toimetaja. Ja, ja meil ei häirinud see, kui täna pandi, ütleme häälekandja kinni, siis meil oli juba reservi pandud terve rida neid vastutavaid toimetajaid, et hakka siis veel otsima, kui on juba leht kinni pandud, et siis nii järjest tulivad ja muidugi teada need eelmine vastutav toimetaja, kes nüüd oli sealsele häälekandja kinni panen siis see muidugi sellel tuli jällegi vanglasse minna või rahatrahvi kõvastamaks. Ja aga siiski meil vaat jällegi peab ütlema ametiühingu liikmete hulgas oli niisuguseid sangareid, kes Antsivad oma nimed juba reservi nendest inimestest puudu, meil sel korral ei olnud. Sel korral ametiühingu töö oli teistsugune, ametiülesanded olid üksipäini, tööliste olukorra paranemine oli tassi võitud, sel korral organ sirge töölisi selleks et tulevikus võimaldada töösse klass, kas see võitlus ees istuli, see siis nüüd on ametiühingul juba teistsugused ülesanded, nüüd on võim tööliste käes, nüüd on seda riigivõimutööliste võimu kõigiti tugevdada ja oma olukorda parandada. Ja see punane lipp, mida tehti töölised, kommunistlik partei juhtimisüles tõsivad ühes naudingu töölistega on saanud majagaks kõigile maima töölistele, võitluses kabineti pliikides, oma õiguse eest Nõukogude liidus oma olukorra parandamiseks sotsialismi üle minust kommunism, päranduse.