Laupäeva õhtul koguneti Uusküla klubisse äsja saadud näidendit läbi arutama. Kokku tuli kümmekond inimest, taidlusharrastajat kõneleb vaeniatatus, lühikesevõitu tüükam, Aua kergesti solvuv niru mees. Tema oli tänavu lõpetanud oblasti kultuurhariduskooli ja oli mõõtu pidamatu keigar. Ta oli taidlusringi juhataja. Ma kutsusin teid kokku teatada tähtsat uudist. Meile tuleb revident v ütleja Marv Palotkassennid, meditsiiniõe veeraga, kes meeldib vaenyattetussile. Kuid Vanja varjab seda, kuna loodab, et Veera ise märkab uhkete vaheniat jätab väänikama loega maha. Kuidas nad autojuhti Polotkad edasi käib, siis süüdistada, kui iseennast. Võib arvata, et ta pärast kannatab ja kahetseb. Too voolodka aga teab, küllap on tajunud Vanja salajasi mõtteid. Jenneri teda alatasa. Selleks astuski ta taidlusringi. Veera istuksin samas. Tema on isetegevusest hullusti sisse võetud ja vihastab vaeniat veel, seda enam, et inimesena, kel nii suur armastusdraamakunsti vastu ei oska lollike mõista, et armastama peab just režissööri. Huvitav, millest loetkaga räägivad mootori kolmides teek marov terav meelitada või hiljem maania ise saab aru, et ei tohiks Volotkad märkamagi teha, veel vähem sõnelus saastuda. Kuid ta ei suuda ennast pidada, püüab kah vastast hammustada. Me saime oblastist näidendi, selle on kirjutanud meie oma oblasti autor. Meie peame selle selgeks õppima ja oblastiülevaatusel esitama. Aga terav meelitas, et ma arvan, see, kes viimasena terav miilitsad terav keelitseb, parandab Volotika. Jäta, ütleb Veera vihaselt. Millest näidend on Vanja, kas naisosalisi on? Näidend käsitleb kolhoosielu. Piitsutab, Vanja heitis pilgu lühikokkuvõttesse, piitsutab eraomanduslike huvisid. Autor ise pärineb rahva süvakihtidest, tunneb hästi kaasaegset kolhoosiküla, tema elu ja kombeid. Tema sõna on tugev nagu look. Mis tähendab süvakihtidest, küsis Vaiscayermilov. Üldise arvamuse järgi ohmuvõitu poiss, samuti autojuht, Valodka sõber, Palotchorite teda endaga koos taidlusringi meelitanud, et siin nii igav ei oleks. Viska, kes alatasasõbra poole pilke heitis, sai asjast niimoodi aru, et siin tuleb ihust-hingest terav meelitada ja pügada. Vasja, jumala eest jäävaka. Kuid ma ei saa ikkagi ära, mis tähendab, ta erineb süvakihtidest, süvakiht on ju see, mis õllekannu põhja jääb. Mis meelel, see keelel, märkis üks abielumees. Ja sina saad aru. Süvakihtides tähendab, et laiadest rahvamassidest lihtrahva hulgast ei lihtrahvas tänapäeval ei jaole. Reaa kolhoosnik cute hulgast parandas vaheline. Oh oleks võinud niimodi kirjutadagi, uriseb, paiskab, ta ei oska naljanatukest kirja. Mina ütleksin nii. Rahunenud abielumees töötava talurahva hulgast. Taidlusringis käis veel üks vanamees, hilistraatidž, igavene naljatilk. Noorte hulgas peeti teda mineviku küsimuste spetsialistiks ja kõik, mis näidendites puudutas talurahvast, näiteks kollektiviseerimine oleks nagu puudutanud otseselt teda ennast. Kui öeldi talurahvas, siis helistan äkivirgus. Ka talurahvast pole, tänapäeval on kolhoosnikud. Mainekas naisosalisi on päris veer. Jääge vait, seltsimehed, ütles Vanja rangevõitu häälel. Otsekohe jutustan teile lühidalt näidendi sisu ära ja teile saab kõik selgeks. Armeest tuleb kolhoosi tagasi. Tore noormees, Ivan Petrov. Algul Vanja, loeb eessõna, algul lülitub ta aktiivselt kolhoositalurahvateotahteliste ellu. Palun väga kolhoositalu raha, hüüatas naise mees. Võib ka töö rõõmsa öelda, kolhoositalurahvas ongi töörõõmus. Ma jätkan, lülitub aktiivsel töö rõõmsas ellu, kuid seejärel abiellub. Nagu näete, on selles naisi, kellega ta siis muidu abiellub, abiellub ja langeb äia ja ämma hiljem ka naise mõju alla ja muutub kahmi jaoks hakkab endale maja ehitama, piirab selle kõrge taraga. Näidendi pealkiri on kattuks pea kohal. Katus on pandud jutumärkidesse. Ivan neile tehakse märkus, et ta meelt parandaks. Ivan toob ettekäändeks materiaalsest timuleerimise. Kas ta isa ema on elus virgu sellist raadiot jälle kõiki jaamastab. Milles tema juures selline joon, jätkab Vanja laste sellist küsimuse kõrvust mööda. Teda kritiseeritakse teravalt seinale isetegevus, noored on temast loonud paljastavaid pilkelaule sama mis mina, soovitasin teha Ivanoviga, kuid milli toetatud Ivanov on töörügaja. Aga see siin küsimus on, kelle kasuks tööd teha rügatakse? No üldiselt siis vallatud tütarlapsed esitavad need pilke, laulud klubi laval saalis lõbus reageerimineb, kuid Ivan ei taltu. Siis arutatakse tema asja kolhoosi üldkoosolekul. Üksteise järel lähevad kõnetooli kolhoosiaktivistid, Ivani endiselt sõbrad ja töökaaslased ja vanemad kolhoosnikud. Nende kohtuotsus on karm, kuid õiglane. Kõik selgitavad Ivaanile, et sellega püstitades enda kohale niinimetatud katust Tarastab ta end kollektiivi ees. See tähendab, et katuse all tuleb mõista tara Katus mõttekriips. Tara on selgem. Ja mis seisukoht on naisel seal ikka jälle veer? Seal on öeldud, jõed tegutsesid üheskoos, ütles naise mees. Hilistraatets tuletas meelde rahvatarkust. Mees ja naine on ühe mütsi all. Kas naine ka koosolekul on? Ja alles siin koosolekul jätkavania Saabi mandiaadlikuks, millisesse mädasohu on teda vedanud, äi ämm. Ta tormab minema ja jookseb oma poolelioleva maja poole. Maja on ta jõudnud juba katuse alla viia. Ta jookseb maja juurde, värisevate kätega otsib välja tipud. Vanja madaldab häält, siin ei tohi kiirustada, ta on ikkagi näitleja. Lõpuks ütleb ta ja ja süütab maja. Keegi seda ei oodanud, kuidas ISE, mis ta siis, sest ta, ta, kas külas tuletõrjujad, son. Veera on näidendist vapustatud. Kontse tragöödia, Vanja? No kui mitte tragöödia, siis igal juhul sotsiaalne draama. Aga millega meie põlema söödame, Anis pürotehnikasõber huvitatud? Jah, seltsimehed, jätkab Vanja. Tema ise süütab maja, mille ta ise omaenda kätega on oma vabast ajast ehitanud. Maja põles maha Valodka keda riivab Vanjas silmanähtav võidutsemine. Tema ei taha uskuda kaasaegses näidendis maja maha põletatakse. Mis aastaajal aset leiab. Ka naise mees ei mõista, kuidas too maja võib maha põleda. Kas suvel? Rahulikult, rahulikult ütleb lava kunstliku maania. Ta süütab maja, kuid kolhoosnikud see ongi näidendi nael. Lõpplahendus. Pöörake tähelepanu sellele, kuidas autor läheneb finaalile hoogsate pintslitõmmetega. Ivan sööstab kohalt ja hüüdega. Jäätised, milleni nad mind küll on viinud, jooksev koosolekult minema. Naine, Ivan jooksis juba ammu minema. Naine tormab talle järele, jookseb minema. Kuule, Ivan jooksis juba ammu minema. Mõne aja pärast jookseb kahvatu naine koosolekule. Vahepeal on koosolek, teise küsimuse juurde asunud. Naine tormab koosolekule, kisendab, katkeb häälega. Ruttu, Ivan pani maja põlema. Kolhoosnikud sööstavad oma kohtadelt, jooksevad uue maja poole. Üks vanamees jookseb hoopis teises suunas Ivani äia maja poole ja karjub kulisside tagakaste põleb või ei põle? Me lahendamegi kogu näidendi tragikoomilises plaanis. Kui ikka see maja põles maha, küsib jälle kolhoosnikud, päästavad maja. Imaanile tehti selgeks, et maja läheb kolhoosi lastesõime alla. Imann ise võtab tulekahju kustutamisest osa ja aina kordab jäätise. Milleni nad mind küll viisid? Kelle kohta ta seda ütleb? Ei taibanud, raiskad. Oh jumal küll. Eksäia-ämma Woodakse tõesti, sellega pole. Õnne. Ega see ongi kõik lõpp või? Küsis Volodja. Lõpus, kirjutab kohmetunud, kuid õnnelik Ivan koos teiste poiste ja tüdrukutega alla kohustusele lastesõim uusaastaks valmis ehitada. Aga kus ta elama hakkab? Küsijaks on Volotke. Esialgu ela väIja pidivania ütlema, kuid taipas õigel ajal. Alles nüüd samas sõimas kangelane oma äia-ämma jätisteks. Küll leiab, kus elada. Vussis. Mulle aga tundub, et sinule endale see idee istu. Ah, ära mulle poliitikat kraesse määri, mina küsin, et kus ta elama hakkab? Naise mehe on se sõnelus ära tüüdanud. No oletame ta endale veel ühe maja ehedat väiksema, oled rahul? No kust ta selle raha välja võtab, ehitab ühe maja, siis teise maja? Teine, see on juba kaadri taga, ütles vaena teravalt, teine neid enam ei huvita, meie ees on näidend ja sellesse tuleb suhtuda professionaalselt. Kus minu arust ei istu sulle esimenegi maja. Esialgu läheb aia juurde, ütles naise mees. Ega ikka ei lähe küll, aia juurde kargas hing täis, mis te mõtlete, pärast seda sõimavad nad nii rängalt, et see ei tule kõne allagi. Äi aitas tal maja ehitada, eks ole. Kust sõduril need rahad äiapapa aitas? Väimisega tahtis maja maha põletada ja kas arvavad, et äi pärast seda ütleb talle aitäh? Väimeespoeg? Ara muuda koik oma mõõdupuuga. Äi läheb mulle kõige vähem korda, ütles Vanja vingelt. Naise mees tõusis püsti. Lihtsalt aetakse töist ideed sisse sokutada ja istus maha. Ta ei sallinud Valodkat tema terava keele pärast. Ja edasin küsis volutki. Valitsejaid, mis ideed rähi naisemees tõusis, seen lihtsalt tahetakse näidata, tuntakse äiale kaasa. Tekkis pahaendeline vaikus. Teen ettepaneku marov draamaringi koosseisust kõrvaldada, ütles naise mees ja vaeskaja samuti. Nad ei tule siia harjutama, vaid loopima. Mis mind sai paska pahaseks. Laiskati maksa hakkas bürot tehnikul kahju, tema muudab oma suhtumist. Kostis veel hääli, vaescania visa töömees ainult käib marovi oheliku otsas. Naise mees tegi teise ettepaneku vaeska suhtes avaldada rahulolematust ja hoiatada, et jätaks on maha alkohoolsete jookide kuritarvitamise. Vaat see on väärt mõte, kiitis minister. Väärt mõte, pühade ajal ja siis on teine asi. Aga sina paska nii, kui natuke on, kütad ka argipäeval pea soojaks, sina oled sohver, ei lähe kaua ja ongi õnnetus käes. Täielik kuld, tuleb lõpetada, tõstis häält raamatukoguhoidja aastates end väga kena olekuga daam. Täielikul mõis, nii, täieli kool lõi helist raadius kahtlema, ta oli meesterahvas. Siinkohal läks naise mehel sapp keema. Saledad meesterahvas, eks küsige tema käest, mis on põhjuseks, ta joob, ta ei oska vastata. Pilved tihenesid pühade ajal loo, kõik kohmus, vaski. Minu suu on siis seinapragu või? No üldiselt on nii vaene kokkuvõte. Kaks vaidlevad vastu, kaks jäävad oma arvamusele. Ma olen hääletusele, kes on poolt. Et samal ajal tuli läbi saali ja istus esimesse ritta. Matrjoone Ivanov, nääratoovina pensionär, endine rajooni täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja, taidlusringi Erašeff ja hooldaja. Tere, seltsimehed. No kuidas asjad edenevad? Arutleme näidendit Madriona Ivanovna niini. Selgus, et mõnele näidendi idee ei istu. Kuidas nii, imestas Matrjona Ivanovna. Lugesin selle läbi, hea näidend, kellele ei meeldi? Mulle idee meeldib, alustas Volodka, vaadates põlglikult Vanja poole, ainult ma ei mõista, kus ta elama hakkab. Kes, sõdur, milline sõdur, näidendi kangelane, matrioona, Ivanovna selgituse vaheline marovas selgemalt tuleb väljenduda, ta ei ole enam ammu sõdur. Oi, ma mõtlesin juba, et kuidas nii, kus sõdur elama hakkab, väljendage tõepoolest selgemini. Muidu võib tekkida mõte, et meie sõduritel pole kuskil elada. Aga mispoolest idee ei meeldi. Ja vaadakem, esitatakse kahemõtteline küsimus, kus Ivan elama hakkab? Ära seleta, mis kahemõtteline tigedus, valuuta või kahemõtteline küsimus kõige harilikum. Noh. Maja andis ta laste sõimeks äia juurde, pärast seda ei saa minna. Kust ta siis elama hakkab? No leidsid ka mul, mille üle vaielda. Nagu kuked elamispinna eraldatele, kolhoos on kohustatud eraldama inimene andis oma maja laste sõimeks näidendi, seda ei ole ju. Födovina jäi mõtlema. Võimalik, et autor ongi siin mööda lasknud. Võrkimis lapsed, võtan autoriga telefoniühenduse. Palun tal elamispinna äsjast täiendust teha. Muidu ja võib tõepoolest valesti aru saada, võib nii aru saada, et teda saatuse hooleks jäetud. Ma palun teil elamispinnalt küsimust täpsustada. Madalaid vähelistes ta õnnitleb ja tervitab meid kõiki. Ettevõtmine on tõsine lapsed. Kui me ülevaatusel esikoha saavutame, kõik peestilt käratseb Madrionali vaenuna, oi, õel Modryonaivoonuna öelda rahvateatrinimetuse. No kuulge, ühe etenduse eestlased, oi küll oleks tore. Neile korraldatakse ringsõit mööda oblastid. Daša lapse moderioona, Ivanovna ei, ei, ärge üldse palugegi toomina naeratades, kui te ei tea töötajate paremini. Niiviisi. See on ka pedagoogilised. Tööle sõbrad, tööle. Klubisse tuli neiu postkontorist madrone ja ma annan teile on telegramm, ma käisin endil, kodusel polnud kedagi. Matriarhi vaenule, pani prillid ette. Luges Telegrami läbi. Milline kokkusattumus, ütles ta just praegu me temast rääkisime autori käest ja. Ta ütleb telegrammis. Laul minu maska jätke välja. Punkt. Kangelanna laulab teadsa, kes mägedest tulipunkt soovin edu. Kopuli Low valutab südant. Mõtlen neile. Kostan siis laulab seal, küsis Vanja imestunult. Kangelane ta ju ei laula meie näidendis. Ja õige küll. Jahiei ma ei mäleta, ta laulaks, kui autol on vist näidendit segi ajanud. Kuskil lavastatakse veel ühte tema näidendit, oi, muidu trandadessegi ajanud võima, helistad, maselgitame väsi nüüd aga tööle, sõbrad tööle.