Ja rõõm taas kohtuda pisut ebaharilikul ajal ei ole vist rahva teener kunagi nii palju ma rutiinses saatajast läinud, aga, aga alati on mõnus emotsioon parem kui, kui rutiin, nii et sellest ei ole midagi. Täna siis rahvateenrite stuudios, Heikki Talving, BNS, Sulev Valner, Maaleht ja mina Aarne Rannamäe saatejuhina endiselt eestitelevisioon. Meil oli täna, oli ikka tõesti ja, ja räägitagu mida tahes, aga need, need grupisõidud on ikka vahvad. Kuigi meie meestele nad ei sobi ja läks meil. No ütleme nii, et mitte väga hästi, aga mitte halvast, aga mitte halvasti. Saladel nüüd nii väga ikka eestlane ühel alal on maailmas teine ja ja teises teises sõidus neljas, et et ega ikka, ega seda halvaks lugeda küll ei saa. Aga noh, inimene on juba nii tehtud, et kui me kord oleme seda number ühte näinud, siis, siis nagu alla selle ei taha enam midagi tunnistada. No rohkem kui sportlikud tulemused mind paneb tõsiselt rõõmustama see, et meie korraldustiim ja ja sealhulgas ka siis teletiim on ikka tõeliselt tasemel ja. Pean ütlema, et, et selle, selle alainimesena mul vara, varasematel aastatel süda ikka kripeldab küll, kui, kui hakkasin nagu ülekannet vaatama, samuti käis ka muidugi Eurovisiooni lauluvõistluse kohta, et kas vaata hakkama, noh nüüd enam nagu üldse täiesti tundetult ja külmalt saavad küll. Oota, mis tal oli vist 18 kaamerat väljas, kuulsime, oi, ära küsima ei ole selle asjaga tegelenud, ma tõesti ei tea, palju on jah, üks kaamera igal juhul praegu võtab seda, kuidas Kristiina seisab pjedestaalil kõrvast taastuv televiisorist näha. Jah. Saame hakkama küll, mitte päris üksinda, muidugi, Soome, Soome telekolleegid on abiks, nii nagu veel eurovisioonil olid Rootsi telekolleegid abiks, aga aga sellest ei ole midagi, me oleme ise ise nende aastatega ikka kõvasti õppinud. No ärme selle tippspordi poolel peatume. Üks uudis lõppevast nädalast jäi mulle meelde, et meie olümpiavõitjatele tahetakse hakata andma eluaegset pensioni, kuna ta on saanud sellesse ikka vist alles on nagu eelnõu või hea hea tahteseisus, aga, aga, aga kunagi peaksin nagu ellu hakata viima minu. Eelmisel aastal. Midagi juba makstakse minu teada, olümpiakomitee maksab. Ei, no ei ütle ise nagu riiklikust, nagu ma aru saan. Nojah, pensioni tähendab, et nad hakkavad saama kaks, kaks keskmist ja olümpiapensioniks minu teada juba maksab. See tulin vist esimest korda tegelikult. Kui eelmisel aastal ja ega ma ausalt öelda eelnõud Ma ei ole küll näinud tõesti Aga ega mina enam mingisugust põhjust sellele vastu seista, minu meelest oli väga hea see, et noh, need vanusepiirid on seal muidugi madalamad kui nii-öelda tavalistel inimestel. Põhjendus, miks, et nad on kogu oma elu ja ma natuke utreerin, aga nad on kogu oma elu niivõrd palju tervist tapnud. Et peavadki nagu varem saama pensionärina otse tippspordis ja teine pool see tervisesporti rahvasport on ka lõppeval nädalal olnud niisugune pinnavirvendus Ena esialgu, aga aga eks kui need asjad jõuavad nagu ametliku käiguni ja antakse riigikokku vastavalt seaduseelnõud, siis, siis hakatakse nendest asjadest rohkem rääkima. Aga niimoodi algatusena minu meelest päris päris päris huvitav ja arvata võib, et Riigikogus tuleb siis selle nii-öelda maksuvaba tervisespordi või ükspuha kuidas nimetame selle üle päris nobelist tigedaid, vaidlusi. Ma kardan ka, et võib ka tulla väga tigedaid vaidlusi, sellepärast et mingis mõttes võib siin näha ju analoogis selle vanemapalgavaidluse, et, et see toetab ainult need, kes on juba jõukamad, kes üldse jõuavad seal jõusaalis spordi sportimas käia, et, et nii-öelda vaesed inimesed ju seal niikuinii ei käi, järelikult nad sellega toetatud ei saa ja ja nii-öelda veelgi rohkem nii-öelda rikaste toetuseks. Tegelikult, ega siin ei ole viski, ainult, Muidugi, see jõusaalis käimine seal on üldsegi tervishoiukulude 3000 kroonine vabastamine, eks see tähendab siis seda, et operatsioonid näiteks, või ravimid või muud sellised asjad, nii et see Kõik, mis sellest tuleneb jah, aga ütleme, sellise tervise ennetava profülaktiliste toime poolest on. Ma ei oska nagu laitavad sõna öelda, et lõpuks ometi siis minu jaoks on nagu asjal nagu üks üks võtmeküsimus on see, et ma olen kuulnud väga palju tööandjate suust, et me tahaks küll teile kompenseerida. Me tahaks teile öelda, preemiatena anda välja, eks ujulapääsmed, Keilasse, ujula pääsmeid või jõusaali pääseda üks kohanit, neid klubisid on siin tekkinud nagu seeni pärast vihma nende aastate jooksul, õnneks neid on tekkinud ja tekib järjest juurde. Vaadake, me ei saa, me peame kogu aeg maksma seda erisoodustusmaksu, mis on siis lisaks sellele ujulapääsme üle või noh, mis iganes asjale veel 33 protsenti, et see on nagu tagasi hoidnud ja teatud ettevõtete üldse nagu ei tohi niisuguse asja peale kulutada oli siin vahepeal niisugune asi ja et kui, kui ettevõtted, asutused, ka riigiettevõtted saaksid nagu mitte anda preemiaraha kätte olgu ta siis jaanipäevaks võidupühaks või, või, või jõuludeks andagi näiteks ujula pääsmeid. Piltlikult öeldes. Äärmiselt kena. Tegelikult on siin siiski üks asi, ma olin hiljuti ühelt foorumil küll juba paar kuud tagasi kus räägiti sellest, et kui ka tööandja on teinud selle korraliku tööohutuse ja töötervishoiukava asutuses see on selle töötervishoiuinspektori Nende vastavate ametkondade poolt kinnitatud ja seal on sees, et töötajate tervise huvides peab olema kindlustatud sellised ja sellised asjad siis selle pealt erisoodustusmaksu ei võeta. Vähemalt niisugune väide on, et seda ma arvan, igal tööandjal tasuks siiski uurida, enne kui öelda, et mitte midagi teha ei saa. Jah, aga lihtsam on ju mitte maksta, sellepärast et see kroon, mis täna välja läheb, on ikkagi konkreetne kroon ja see on, see kajastub kuskil paberi peal ja ja nii edasi, aga, aga see, et töötaja on tänu sporditegemisele viie või 10 aasta pärast noh, tervem, noorem, parem viljakam, efektiivsem. See, see on kõik niisugune noh, nagu uduvärk, eks ole. Nojah, põhimõtteliselt ta sõltub ka sellest, milline strateegia, töö, andjaaljend, kui ta valib, lihtsalt sellel tööjõud voolab läbi niimoodi, et nooremad ma ütleks tasemele teisestusest ära kukub, siis teda sa muidugi võtame kas või selle peale nihukese pilguga vaadatakse noori vallalisi naisi tööle võttes, eks ole. Ikka ma olen ise ka olnud kord nendes noh, nii-öelda vastu vastuvõtmise komisjonides või, või kes nagu otsustanud, et keda võtta, no ikka üsna niukse pika pilguga vaatad, et aga järsku ta varsti läheb mehele ja siis ta saab lapse ja siis on ta meie jaoks ei ole läinud ja nii edasi, eks ole. Võtame ikka töölooma, kes orjab meid kogu oma viljaka töömehe ja, ja, ja pole meil neid noori vallalisi vaja. Sama põhimõtteliselt kehtib ka paljudel puhkudel. Noh, nende nii-öelda tervise asjadele. Aga see on ikka seesama mõtteviis, mis meid on viimasel ajal saatnud, aga millest võiks nagu üle saada, vaata et elame üks aasta korraga või veel või elame veel väike väikse maja ühist korraga, et ka tööandjad peavad ikkagi mõtlema, et nad arendavad firmad pikaajaliselt, et seesama noor tüdruk, kes võib-olla isegi saab lapse, aga ta võib-olla firmale ikkagi kasulik. Ütleme, 15 aasta perspektiivis. Et kui ta tõepoolest näiteks konkursil on parim, mis tähendab, et, et see, et ta vahepeal näiteks ütleme, kui me vaatame 10 15 aasta perspektiivis, et ta vahepeal on kolm aastat ära lapsega ei olegi nii suur kaotus, kui ta on parim tegeleda. 10 15 aasta peale perspektiive teevad nüüd küll väga vähesed suhteliselt kaldale. Samas on hakatud üha rohkem vähemalt meie ajakirjanduses rääkima sellest, et no lapsi ei ole aeg-ajalt kuhugi panna, eks ole, et peaks nagu tööandja asi olema või töökoha asi olema, et et oleks koht, kus laps panna, kui ema isa teevad tööd, eks ole, niuksed mängutoad, isegi ma olen täheldanud, et isegi jõusaalide juurde, muuseas on on tekkinud niuksed lastenurgad juba et ema-isa tuleb sinna natukene lõõgastuma ja, ja laps on hooldaja. Käe all vaata see, et nüüd hakkaksid jälle ettevõtete lasteaiad tekkima, see on küll minu jaoks täielik küsimärgiga asi. Esiteks ma ei usu, et meil oleks nii suuri ettevõtteid hästi palju aega küll Tallinnas, mis meil on, ma olen telku tekid, vaimud, kellel, kus on naispersonali palju, kus saaksid nad terve lasteaia ja nagu lapsi, aga see on nagu tegelikult peaks olema omavalitsused asi ja selles suhtes ma siin oli ju aasta-poolteist tagasi, pidevalt pandi lasteaeda kinni, eks vist Tallinna linnas nõmme kandis peaks olema? Näid, lasteaedu on vähem, eks, kui vaja on, aga Lasnamäe peal on need ju kogu aeg kinni pandud, on igat sorti muid asju asemele tehtud, nii et see tööandja lasteaiaidee tundub. Bly ei ole küll hästi, passib praegu. Ja samas ma mäletan ühte ühte lugu televisioonis, süžeed, mis oli eetris, sellest on juba tükk aega, aga see oli ameeriklase supersarjas 60 minutit kus näidati ühte ka sellist ülimalt töötajasõbralikku firmat, ei mäleta enam tema nime kus, kus töötajatel olid noh, ühesõnaga tehti kõik selleks, et töötaja oleks nagu, nagu noh, selle ettevõtte firma omand. Ja tehti seda läbi mugavuste läbi läbi soodustuste, seal oli absoluutselt kõik kõik olemas, tähendab kingsepatöökojast, kuni ma ei tea, noh mitte venelane, maks, pastatuubid ja täitmise töökohale, aga, aga ühesõnaga kõik, mis inimese inimese eluks vajalik on. Ka meie ole sellest varakapitalismis, kus, millest sankid on juba 200 100 või 150 aastat. Ma saan isegi seal väga haruldane Jah, me ei ole sellest veel sugugi mitte välja jõudnud. Jah, no meil on äike, omad varakapitalismi nähtused. Aasta noor ja, ja erilisi sündmusi meie väikse riigi poliitikaelus ei ole. Aga sellele vaatamata on ajalehed istub enne saadet siin rääkisime, et sellel aastal ei ole nagu ei ole nagu märksõna, mille, mille poole nagu püüelda, et europarlamendi valimised on aga, aga need jäävad kuidagi nagu kaugeks või, või need ei ole ikka nagu päris valimised või oma oma riigikogu valimisega. Ega minu meelest lugupeetud valijatel on täiesti ükskõik, mis erakonnast pääseb sellele kuuele kohale, kaks. Kas Ankaks reformikad, respublikaanid, kaks keskerakondlast või kas Isamaaliit, Mõõdukad sinna üldse saavad oma esindaja? Valijat see nagu eriti ei loksuta ja mingisuguses kahesajalises saadikurühmas kas on üks või kaks Eesti esindajat sees, nüüd Kaana erilist rolli ei mängi, nii et see on rohkem nagu prestiiži küsimus, võib-olla saab mõni erakond saab öelda, et aga meil on rohkemgi täis. Nii et Europarlament kipub olema jahvi valijatele kauge asi või mitte ainult Eestis, sellepärast et eile kuulsin numbreid selle kohta, kuidas erinevates riikides kaasartne põhjanaabrite juures on Europarlamendi valimistel osalemise osalemise protsent järsult langenud, kui esimestel valimistel on ta veel seal kusagil kuu üle 60, siis läheb rõõmsalt alla 40 peale. Lähevad veelgi allapoole, veelgi allapoole, kui ma ei eksi, siis Põhjamaades on olnud siin ka 25 kuni 30 protsendilisi osavõtuga valimiseni, et. No aga tegelikult ongi selge, et sinna europarlamenti lähevad need inimesed tõepoolest nii-öelda Eestis saadikutena see tähendab, nad ei lähe sinna ütleme, otseselt otsustajatena, vaid nad lähevad sinna just nimelt nagu saadikud, nagu, mis mingis mõttes on võrreldav meie diplomaatiliste saadikutega kes esindavad Eesti riiki kuskil riikides, eks ole, et nad on seal tõepoolest ühtpidi esindamas, teistpidi informatsiooni tagasi toomas ja see on tõenäoliselt nagu võib-olla suurem isegi roll, kui see, et kas tõesti selle kuue hääle osakaal seal noh, mis on üks sajandik, ütleme jämedalt öeldes et see nüüd nii-öelda väga tugevalt selle selle, et kas nad vajutavad seal punast või rohelist nuppu, et seal selles ei olegi, see põhiroll võib olla suures Ma arvan, et jah, aga ütleme, et meie saadikute ja neid on vähe, neid on tõesti vähe, aga ma olen kuulnud ka niimoodi, et need suured erakonnad ja fraktsioonid siis üleeuroopalised, kes, kes nii-öelda kus, kus meie saadikud tööle hakkavad näevad juba praegu päris kenakese vaeva sellega, et nii-öelda liituvatest riikidest, aga neid on ju tervelt 10. Ja, ja mitte kõik ei ole, istu seal oma kuue saadikuga, vaid ütleme suurtel tulijatel Poolal, Tsehhile, Ungarile on ju tegelikult ju palju rohkem saadikuid, näevad juba päris tõsist vaeva sellega, et nii-öelda orienteerida, et saada oma oma fraktsioonidesse inimesi juurde. Ja ka Eesti erakondadel ei olegi lausa ükskõik, need Euroopa suured vennad on neile pandud nagu lausa noh, mitte kohustusi või, või suured ette seadnud, aga, aga on juba kuulda lauset, et no kuulge, teie võiksite ikka tulla kahe liikmega, et ärge jamage, võtke seda asja tõsiselt ja nii edasi. Nii et, et sellepärast see on üks põhjus muidugi, miks. Siis meie loetud sellepärast, et kindlasti on seal situatsioone, nii nagu ütleme, meie riigikogus, kus me teame, et kõik asjad otsustavad nii-öelda ühehäälelise enamuse, et kuskil jõud on täpselt väga fifty-fifty ja on väga oluline, kas seal kaks saadikut on ühelt poolt või teiselt poolt Nii et eriti Europarlamendi suured fraktsioonid siis konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid on eriti nagu varmad uusi hääli noolima, et, et see ei ole niisama küsimused, et ükskõik, kes sealt tuleb, et ah, need on niikuinii lollid sealt kuskilt Ida-Euroopast või siis vastupidi hääl on ikka hääl. Mis on muidugi meie saadikutele tähtis on see, et nad nad saavad läbi nende suurte, euroopalike fraktsioonide, Euroopa erakondade ja võimekamad nad on, seda rohkem, nad saavad mõjutada ka Euroopa seaduste vastuvõtmist ja olla nii-öelda seal vahepuhvriks oma koduriigi ja, ja siis Euroopa asjaajamise vahel, nii et ei ole lausa päris ükskõik. Ei, seda kindlasti mitte ükskõik, aga ütleme, kui me võtame, tuleme tagasi eesti valija juurde, siis ükskõik, mida need saadikud siin valimistel, mis huvide esindamist nad eesti valijale lubavad tahab, seda saavad nad suhteliselt vähe ise mõjutada. Nad saavad, tähendab, seal olla väga olulised kaalukeeled aga tegelikult noh, kaalukeele pigem mingite mingite mängude otsustamisel, kus tõepoolest muidugi jah, Eesti huvides saab kallutada ühele ja teisele poole, aga seda ei saa nii-öelda öelda. Jah, meie nüüd, kui te annate meile mandaadi, läheme Euroopasse viima ellu seda poliitikat. Kui te valite Res Publica, siis Euroopa poliitika tulevikus on niisugune, kui te valite Keskerakonna, siis tulevane Euroopa poliitika on niisugune tähendab, niisugust valikut nagu ütleme, riigikogu valimistel saab Erakond öelda valijatele, et et valige meid, andke meile selge, nojah, ja siis saab jah, sellist sellist mõju ei ole võimalik eesti saadikutel seal omada. Ja selles suhtes oleks nüüd huvitav vaadatud, mis juhtub jaanuari lõpus europarlamendi väliskomisjonis, kui lugupeetud Res Publica esindaja Eiki Berg esitas sinna üsna mitu parandusettepanekud, mis on puudutanud seda Euroopa Liidu Venemaa poliitikat, et kui palju nendest nüüd sisse jääb, see on mingisugune näitaja selle kohta, aga kui palju meie saadikute seal üldse häält on, sellepärast? Berg kui ka noh, Ilves eelses diplomaatias võivad, võivad ju Vahe-Euroopa nördimust avaldas, aga kui kui selgub, et Saksamaa, Prantsusmaa või Itaalia on siiski valinud teise suunas, siis me näeme kas meie hääl üldse sealt nurgast kusagilt välja kostab või mitte. Ei, aga ikkagi ma ütlen, et see hääl võib kosta, aga tegelikult see ei sõltu eestlastest endist. Kas see kostab? Ja nüüd selgeks teha valijal, et kes nüüd parem või kes see halvem on, see on keeruline, kui mitte lausa võimatu ülesanne. Et kui siin euroreferendumi ajal oli üsna hägused seisukohad, et mis asi see Euroopa liit on ja mille järgi teda nagu valima peab ja kuidas teda nagu kahvli ja noaga nagu sööma hakkama, siis siis meie saadikute valimine on veel nagu hägusem asi. Aga ometi viimase küsitluse järgi seda vist tegi Päevaleht Tennis turu-uuringu ja turu-uuringud. Jah, ja ja valijad teadsid päris hästi juba, kelle, kelle poolt nad annavad oma häält. Päris ootuspärane tulemus oli, et kui ma ei eksi, siis Keskerakond Reform ja oblika said jagasid omavahelisele kuuese potti, nii et igaüks võrdse kahe häälega küsimuseni. Tegelikult eelkõige selleks, kas need lähevad isiku erakonna valimisteks, mon, pigem kaldun arvama, kipuvad minema isikuvalimisteks. Ilmselt küll vähemalt niisugused vihjed nagu tulevad poliitikute leerist, et see asi ikka tehakse nii ära, nagu tahab, Res Publica nagu tahab Kesk ja nagu on kogu aeg rääkinud Isamaaliit. Nii et siin on väga huvitavad jõujooned hakkavad, noh, ma ei tea, kui määravad nad koalitsiooni. Noh, kui kui ikkagi mingit asja tahavad korraga Res Publica ja Keskerakond, siis nii see peaks Eesti riigikogus ka minema. Ja ja need asjad ei ole palju, aga, aga, aga, ja, ja nii mõnegi erakonna jaoks tähendab see nagu väga selgelt jõudude ümberpaigutamist, noh siin ma arvan, et reformierakonnal ei, ei maksa hellitada lootust oma esinumbri saatmisele ehk me ei tea seda muidugi, aga aga on avaldatud sellist arvamust, et kui reforboratoomas Savi nagu esinumbriks, et siis lahtiste nimekirjadega savil väga suurt lootust ei ole. Siis võib-olla oleks vaja seda ei saa mängida, et koalitsioonileppes on spiikri koht, on Res Publical need seda jälle tagasi mänginud. Ja muidugi, mis see tähendab nagu koalitsiooni ja opositsiooni jaoks, kas ta üldse midagi tähendab nii-öelda nende jõujoonte uuele välja joonistumisele või, või, või ütleme, uue tüli eelmängule või kuidas seda iganes nimetame, aga on lihtsalt ennustatud, et tüli nagunii tuleb jälle uue, uue, selle eelarve lugemisega. Teatud mure võib siin tekkida hoopiski selles, et ikkagi samas kuus tõenäoliselt üsnagi üsnagi tipptegijad sinna läheb, et võtab, ta tõmbab siis tegijatest, ütleme, seitsmes läheb komisjoni, eks ole, volinikuks tõenäoliselt nii nagu räägitud on. Ja, ja see tähendab, et ikkagi no hea küll, võib-olla keegi neist keegi võib-olla tuleb nii-öelda nende kuue europarlamendi saadiku sekka, noh, ütleme võib-olla kaks tükki tulevad, Erki Nool, Carmen kass, ma ei oska öelda mis iganes, eks ole, nagu on sinna nii-öelda ennustatud küll muigega küll tõsisemalt mis iganes, eks ole, Anu Saagim võib-olla, aga, aga et, et ütleme. Aga, aga ma arvan, et üks, neli vähemalt valitakse ära tegelikult inimeste seast, keda me oleme vägagi harjunud nägema kuskil Eesti tipp-poliitikas ja sealt noh, kuigi muidugi vaevalt nüüd kellelegi pink nii lühike ka on seal korvamatu. Uutele tegijatele või, aga noh, ega ikkagi meie see koor on ikka väga õhukene siis rasvasisalduse poolest ja, ja kui see noorimaks see koor, mida siis siin kodus süüakse, siis on ikka noh, ma usun, et ta annab ikkagi mingisuguse sellise eriti just voliniku koha pealt ja kui Siim Kallas sinna nüüd ära saadetakse. Aga Euroopa räägib, et, et see on kallas ja kuuldavasti ka kodused otsustajad on, on põhimõttelise nagu heakskiidu kallatused, otsustajad on nõus, et kui tal naine nõus jah, aga, aga kuuldavasti koalitsioon armsad koalitsioonipartnerid, kes ei jäta nagu ühtegi nüanssi tähelepanuta, juba hõõruvad käsi, et küll on tore, et üks koalitsioonipartner tõsiselt nagu nõrgendatud, siis siis on see. Ma usun, et avaldab päris päris selgelt ja konkreetselt mõju ei ole ju ükskõik kes juhib Reformierakonda ütleme, uue riigieelarve menetlemisest. Näiteks või edaspidi järgmistel aastatel väga raske toimkonna mark, poliitik muidugi ainult tall on jah, tuntust vähema karismat ehk vähem. Aga eks see selles suhtes erakonnad nüüd ju mõtlevad hoopis teise, teise asja peale, kuidas positsiooni tugevdada, kui tuleb. Kui võeti riigikogu jõu kokkuleppele, võtab vastu selle uue riigikogu valimiste seaduse, et üleriigilised nimekirjad kaovad ära ja hakkab hakkab häälte jagunemine ainult ringkondades siis selleks tuleks valmistatakse juba ka, et seesama Reformierakond see oli vist kas oli novembri lõpus või detsembri alguses, avas endale Rakveres büroo ei lähe, siis Märt Rask ütles, et meie eesmärk on teha oma büroo igas maakonnas. See tähendanud praktiliselt igas valimisringkonnas peab olema erakonna büroo ega palju neid erakondi praegu ei ole, kel on mao kõikides maakonna kesk ja rahvaliit, eks tõenäoliselt. Tundub küll Res Publica ei ole igasse maakonda, mis tähendab seda. Uue valimissüsteemi on aktsepteerinud tegelikult kõik kõik suured ja ma olen kuulnud, et politoloogid just valimissüsteemide asjatundjad plaksutavad lausa käsi selle uue seaduse. Ma ei oska, nagu pole esiteks seaduseelnõud näinud, aga aga tundub, et see läheb läbi. Kindlasti vist ütleme nii, kui see asi ükskord jõuab. Nojah, eks siin tekib jälle muidugi igas erakonnas oma vaidlused, need, kel sellele üleriigilise nimekirjaga oli mingisugune vaimult, parlamenti saada, näevad, et ringkonnas siis jälle teel, need hakkavad vastu, nii et noh, kus vaidlused oleks selle üle korralikult muidugi. Aga kas teile ei tundu, et kogu see isikute ühelt, et ametikohalt teisele liigutamise noh, niisugune dilemmad on ikkagi suhteliselt virtuaalsed või suhteliselt suhteliselt väike küsimus selleks, et rääkida sellest, kui aastal 2004 mingisugusest põhiküsimusest jäi elama riigis. Et selles mõttes on meil tõesti nagu praegu väike selline eesmärgi kriise, et et ei olegi sellist head suurt eesmärki ja võib-olla see on mingis mõttes, viitab see muidugi jälle sellisele igava põhjamaisus. Tahtsingi poolele, et, et kisub juba sinnapoole, et asjad et ei olegi midagi, mis, mis nõuaks nii kohutavalt enda lahendamist just nimelt aastal 2004. No muidugi on küsimusi, mis, mis ikka tahaks nagu lahendada küll suhteliselt kiiresti, noh, seesama kõik see haldusreformi karmi temaatika ei saa nagu, justkui ei saa nagu edasi lükata enam kaua sa lükkad, aga teistpidi jälle, kui palju aastaid on saanud edasi lükata, aga keegi ei ütle, et et, et selles mõttes ma ei tea, kas saabki väga kindlalt väita, et ei saa enam edasi lükata? Ta saab ikka natuke edasi lükata veel, tundub või, või siin noh, ma ei tea, kas või siin siin majas istudes. Noh, Eesti televisiooni, Eesti Raadio ühendamine peaks nagu olema 2004. aasta küsimus teistpidi, et kas ikka on, kas ta tegelikult ka nii läheb. Keegi ei lähe, kindlasti saab ta alles selle tõu presidendihappe ütlesid iva häbenemata ega tuleb siia, jah, ja tal on kohtumised Eesti kõige kõrgema poliitilise juhtkonnaga. Et noh, et käib mingi selline nagu väiksemate asjade mingi korrastamine muidugi käib ja noh, ja kõik see selle nädala niisugune põhiteema, eks ole, nendest et kas minister võib kuskilt nõukogust natuke lisatasu saada. Noh, see ei ole ju ka tegelikult esimese suurusjärgu teema Eesti ühiskonna seisukohalt. Me tuleme selle teema juurde natuke. Elektrihinna tõus on tunduvalt olulisem, me jõuame kohe selleni, jõuame tõenäoselt ka selle teise teema oli, mida, mida sa nimetasid no ega ega ei saagi lõpmatuseni mingit sellist ühe riigi jaoks üks projektipoliitikat, noh, areneme siis edasi, tõesti nagu igav, igav põhjamaad ei, ei saa ju lõpmatuseni kuhugi tahta, et me oleme kogu aeg tahtnud kuhugi, nüüd on kõik eesmärgid saavutatud. Esimene mai ja ütleme, 13. juuli kukub nagu, nagu see viimane kell ja ja siis on nagu ärasõit, algab enda tõestamine suures eurokatlas ja tõeliselt rahvusvahelisel areenil, nii et. Võib-olla jah, meie poliitikutel on see elu nagu keerulised, nad ei ole harjunud sellega või ütleme, nendega, kes meie meie meie riiki suunavad, et kogu aeg on nagu mingi konkreetne eesmärk ja selle nimel on ju hea liikuda nagu, nagu suusataja sisse pressitud radu, aga aga samas ega seisa ju kesta igavest. Tundub jah, ei, tähendab jah, sellist suurt. Et eesmärk ei ole aga selline ses sama iga asjade korrastamine, kasu näiteks need peavad ju hakkama mõtlema ka pingsalt seda järgmise aasta eelarvet, kuise maksuvabastus sinna järgmisest aastast rakendub selle tegemine ju, see on tegelikult väga suur töö. Ja kõik kõik, kõik need kavad, mis siin on. Ma ei tea, me võime siin teha juba esimesi ennustusi, et kas see hakkab nagu rakenduma või haka, kuigi ta pressitakse seadusesse sisse, aga või õigemini on juba siis on, on seaduse sisse pandud jah, möödunud aasta lõpul, aga aga taas meenutame seda uut situatsiooni, mis võib tekkida seoses meie Eurotajate ära lendamisega Brüsseli ja Strasbourgi poole, nii et võib-olla toimuvad ka erakondade sees mingisugused sellised mõtlemise nihked, et koalitsiooni koos olemise ja koosmeelsuse nimel tehakse mööndusi, kuigi väga-väga raske muidugi reformierakonnal valijatele silma vaadata ja, ja mitte ainult valijatele, vaid oma rahastajatele, niiet. Ahvalejatel mul oli üks, üks kolleeg, oli eelmise aasta lõpus, kui see kriis läbi olid, paniga puused, pagan, mina kaotasin nüüd nii ja nii palju numbri välja ütlema, kellele arve esitatama. No väga õige, tegelikult nii oligi, nad kaotasid küll nii et tegelikult sa hakkab väga palju sõltub oma sellest, et kui palju riigieelarve kasvab näiteks aastaks 2005 prognoositavalt et kui see kasv on ikkagi väga korralik, siis ju see maksuvabastus tähendab lihtsalt seda, et eelarve kasvab vähem kui muidu, eks ole, kui tähendab on nagu psühholoogiliselt kaks erinevat situatsiooni, kas see maksuvabastus tähendab, et tõepoolest järgmisel aastal on vähem raha kui tänavu või see maksuvabastus tähendab lihtsalt seda, et järgmisel aastal eelarve kasvab vähem, kui ta võiks ilma selleta? Mul on teine variant, siis teate, mis oli inflatsiooni ennustatust sõltuvalt nelja protsenti, nii et numbrit numbritest Vakse juurdekasv olema küll. Noh, jah, aga need on kõik ju ennustused siin, mis eelmise aasta see oli Pealtprotsendi jah, noh, kui Euroopa Liiduga ühinemisel mõned asjad kallinevad ja kui tõesti nad selle nii-öelda elektri asja läbi viivad, siis siis võite tulla küll jah, ütleme kahe kolme peale, aga samas meie majandus kasvas vist eelmine aasta, kus oli 4,4 protsenti või mingisugune number, nii et ega seal, kus see, kus see eelarve siis nii väga kasvada sel aastal, isegi võrreldes 2003. aastaga oli eelarvel päris tuntav kasv. Seinal. Siin on juures euroraha natukene muidugi. Euroraha, ja eks ta suuresti on ikka juures ja ilmselt veel jätkuvalt saab juures olema ikkagi teatav teatav ümbrikupalkade legaliseerumine, mis ikkagi saab minna. Mina küll ei julge öelda, et nad ka tänase seisuga kuhugi veel kadunud on, eks ole? Aga vähenenud küll jah, aga vähenenud ja ilmselt aga on ruumi vahenädalal. No näete, siin on riigi ees seisvaid ülesandeid külla küll ja selle tausta mulle hirmsasti meeldib, et poliitikud viitsivad jamada niisuguste väikeste asjadega nagu mingisugust 20 kuni kuni 40 kuni 70 tuhandese väikesed lisatasud, mida nad kuskilt saavad. Lisatasud on ikka nii armsad, et, et nad moodustavad mingisuguse osa nende sissetulekust ilmselt väga väikese osa. Sest muidu ei saaks ju kohe päevapealt. Issand jumal, tavaline inimene maksab 70000 ära korraga lihtsalt sellepärast, et nii-öelda poliitiliselt puhtaks jääda, see ei tule ju kõne allagi, aga näed, nemad saavad. No selle 70000 kasvab ju, noh, saab toetada ühte teist fonde ja endale sealt jälle plusspunkte juurde, trennid on niimoodi, et mitte oma oma taskust tulevad maksumaksja rahast, toetab toetada siis ühte teist kolmandat asju, mida siin loetelud on läbi jooksnud läks ja, ja siis jälle jälle endale poliitilist kapitali. Aga minu arvates siiski olgem ausad, vähemalt selle kahe viimase päeva käitumise suhtes, eriti eilse päeva suhtes tuleks ikkagi ministrit kiita. Me ikka neid nii-öelda oleme siin igasuguste asjade ja endale ahnitsemist nii-öelda vähemalt kahtlustamisega päris kõvasti loputanud, aga, aga selles, et nad ikkagi ilma nüüd väga pikka tagaajamised, et olid ikkagi nõus sellest lisatasust loobuma, need ministrid, kellest siin juttu on olnud, see, see on ikkagi tegelikult kiiduväärt, eks nad on nüüd õppinud ka sellest mitte väga hiljuti, mitte väga kaugest riigikogu kuluhüvitiste jamast, kus oli selgelt seevastu punnimine tähendas lihtsalt seda, et omamaine tehakse täis, aga lõpuks pead loobuma ikka. Ja et ilmselt ministrid olid sellest nüüd natuke õppinud, aga ikkagi ma ütleks, et et ja, ja mulle tundub, et siin ikkagi plusspunktid lähevad just tugevalt Res Publica-le kirja, sest siiski peaministri ja rahandusministri päris selge hoiak tundub olevat, oli see, mis pani asja liikuma. No see oli nüüd saate ainukene minutikese tegelesime poliitikute kiitmisega see ei ole ikkagi vahel. Lisaks. Veel, aga kui ikka neljapäeval oli öeldud, et ministri ainukene töötasu palk ja punkt siis siis all alluvalt alluv, peab sellega arvestama, kannatanud. Ei loomulikult, aga noh, ütleme just see, et ka Juhan Parts seda neljapäeval niiviisi ütles, ütleme, et ta oleks võinud, ma kujutan millegipärast ette mõnigi varasem peaminister oleks võib-olla hakanud ütlema, et me peame veel uurima, saatsin õiguskantslerile pärimise ja siin läheb veel aasta läheb veel, ütleme nädalaid, eks ole, kuni see asi selgeks saab. Et aga muidugi see kiitus on selles mõttes reservatsiooniga, et, et me kiidame neid seadusevastase tegevuse, lõpetab. Töötamise eest, eks ole, mis tähendab, et varasem tegevus nagu kiiduväärt ei olnud, eks ole. Ta ei teadnud seda satutud ministril ei tohi olla. Tead, kui sul, kui, kus sa, kus sa tead, mis sul sinna pangaarvele tiksub, kogu aeg, tuleb kogu aeg midagi, no mis ikka siis kätte ja komitee ette panema. Aga muidugi siiski peab ütlema ka, et nagu võib aru saada, et nad tänased ministrit selles osas ka jätkasid juba nende eelkäijate poolt alustatud tegevuse jätkamist, et ka eelmise valitsuse ministrid võtsid häbenemata neid samu rahasid vastu. Eelmise ja üle-eelmise ja tegelikult noh, ma ei oska praegu praegu öeldud sellepärast et need, seda mul ei ole praegu meelest, mis ajast kehtib see seadus, mis keelab ministril teise teise töökoha olemasolu. Aga aja nii palju, mõtlesin hommikul lehti, vaadata, seal vilksatas ülemis valitsuse ministril kraaniseks oli vist oli 90 millegagi ja teised juba noh, niimoodi 92. aasta valitud riigikaubandust 99. aastal valitud riigikogu ministrit, nii et see jutt ei ole noh, see, see ei ole päris tänase päevani. No kui ma neid numbreid loega, sest et kui ta taas, et ministrid on oma summad tagasi kandnud, siis eelmised ju veel ei ole ja küll me siis neid tutistame, selle eest jälle, ma mõtlen eriti kirjutavad pressi keskele loeme. Jah, küllap on siin seda uurimise teemat edasi, sellepärast et tegelikult järgmine küsimus on kohe see, et aga miks riigikogu liikmed peaksid saama lisatasusid igasugu nõukogudes olemisest et ka nendel on seaduses minu mäletamist mööda kirjas, et ainukene töötasu on riigikogu liikmetasu ja selline noh, see on nagu teadusega ja ministril on seesama, tegelikult on neil tama sama asi kirjas ja siis on veel näiteks ministrite poliitilised nõunikud kes täiesti varjamatult tegelevad ju lihtsalt lisateenistuse saamisega, eks ole, et on teada, et see nõuniku palk on nagu üks asi, aga tegelik nõuniku, eks ole, sissetulek lisaks palgale paljudel inimestel, noh, siin on varasemaid näiteid olnud. Tuntud näide Andrus Villem, eks ole, Jürgensoni omaaegse teedeministri nõunik, kellel minu mäletamist mööda võib-olla nüüd eksin, aga et need lisatasud olid selgelt suuremad, kui see põhipalk. Vist on see vahe ikka ministriks olemisel ja riigikogu liikmeks olemisele, et minister nagu oma ametikoha järgi kuulub teatud nõukogudesse või nõukogusse ehk siis juhib seda nõukogu? Riigikogu liikmel ei ole ju sellist noh, otsest seost kohustus vähemalt vähemalt kohustust olla jah, ministrile lausa lausa kohustus tellida ei saa valida, et kas ma tahan sinna kuuluda või mitte, kas ma tahan seda nõukogu juhtida või mitte. Et ta peab see lihtsalt olema ja see on nagu on jah. Ma ei tea, kas juriidiliselt on, on see asi nüüd nagu selgeks vaieldud, et et seadusepunkt ütleb ka väga selgelt, et ta ei tohi olla üheski muus riigi või kohalikus omavalitsuses ja teenida sealt nii-öelda leivakõrvast raha. Aga ta ei tohi kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vot nüüd see, see tulundusettevõtted, et kas need nõukogud, mis millest siin kuulumises või juhtimises paati ja treilerit ja ja veel süüdistati siis mis süüdistati, või raha vastuvõtmist pandi pahaks. Et kas need on nüüd siis turundusettevõtted või ei ole. No Reiljan ütles kohe, et ei ole ja ta ei näe selles midagi eba ebaseaduslik. Aga küll, aga selle, selle seaduse mõte ja nii-öelda kirjatähest tuleneb selline vaim, on, on see, mis, mis keelab. RMK ehk riigimetsa majandamise keskus peaks küll tulundusühing olema, eks sellest ei olnudki nagu juttu oli, oli, oli, oli, oli, oli. Kui keskkonnaminister teatas tagasi tagasimaksmisest, siis oli oli eraldi ning KIKi keskkonnainvesteeringute keskus kui ka RMK ehk riigimetsamajanduse keskus. No kui me vaatame poliitiliselt laiemat seda väikest kismat, mis mis nagu tuleviku seisukohalt on nagu läbi, aga minevikku võib veel vaadata ja tekitada siin veel igasuguseid spasna, siis. Vahva on ikkagi see see õhkkond, kuidas kõik need asjad praeguses koalitsioonis toimuvad, et peaminister pidutab oma silmi pea natukene viltu ja ütleb kooli papalikut, et no kuulge. Nii see ei tohi olla. Et ikka niisugune nagu nagu õpetaja ja õpilase klassijuhataja ja õpilase mentaliteet, et kas sa ei saanud poiss aru, ma ühe korra sind juba noomisin, kas ma pean tõesti tunnistama ka, et see on niisugune, niisugune suhtumine on hästi-hästi vahva, seda on enne olnud ka ka riigikogu puhul, kui riigikogu spiiker on sunnitud olema klassijuhataja rollis, aga aga pea peaminister, tuleb see kuidagi eriti hästi välja. Ja no ei oska midagi öelda seda, et see, et kas see peab nii olema, tegelikult ta tutistab ju iseennast. Kui parts tutistab Reiljani, siis, siis Reiljan on see, kes kes ütleb, et kuule, aga ma ei taha samas liivakastis mängida. Järgmisel hetkel kõnnib minema ja siis on suur koll, istub kõrval, kes ütleb, et Reiljan, tule nüüd minuga ühte paati, kes kirjutab, Ongi, vaene parts läinud, kes kirjutab? Erakonnata ei saa tänapäeva Eestis vist kuidagi ühtegi asja lahendada, oli seal. Ja noh, eks see, eks see parts peabki balansseerima nii-öelda kahe vahel, et selgelt see tutistamine on ju ikkagi etendus valijatele. Ja samas võib-olla Reiljanile omavahel öelda. Et noh, et hea küll, võib-olla Reiljani nii tõsise ja ei seda küll, aga Reiljani valijad, kes võib-olla ei mõista kogu seda poliitilist abrakadabra, ütlevad, et vaat, kuidas mina valisin Villu Reiljani ja tema tutistab nüüd kuidas siis ikkagi niimoodi. Sest kes on selles valitsuses võtme võitu positsioonil, loomulikult Rahvaliit ja Villu Reiljan on nii huvitav kauakseks. Sellega haakub sellepärast, et eks mangi ennustust oleme me kõik lugenud ja eks me oleme kuulnud ehke seda. Mõne kärg mangi ennustust Maalehest ikka mõned kuidagi üle kahe numbrinädalase vahega panete, siis kõik peavad lugema, silmatorkava koha templitega tutistada. Kolleeg, peatoimetaja tunnistas teid nii, oma väljaandes saite võib-olla kade lihtsalt mõned käredammeelsed. Rahvaliidu poliitikud räägivad Toompeal mitteametlikus õhkkonnas, et kui nüüd see Nende rahvaliitlaste punnimine ära ükskord lõppegasime neid võib-olla ei taha ka enam väga kaua. Nõukogud, jah, nõukogud, nõukogud, siis kogu võim nõukogudele oli kunagi üks niisugune loosung, nõukogud on meil kõikvõimsat, noh, eks sa, Sulev ja teatama oma elust paremini, minut minu pea kohal, nõukogu istu, näeb ringhäälingu nõukogu istub, aga, aga, aga noh, niisugust tal ei ole, ütleme sellist sellist võimuga. Aga mitte ainult sirp laiemalt kogu meie nii-öelda kultuuri avalikus kultuuriringkonnad, kultuuritegijad lihtsalt kultuursed, inimesed tõusid ka lõppeval nädalal tagajalgadele püsti ja ütlesid, et, et nii nii nagu ei saa oli siin teatrites kesktõmbetuul läbi, aga just meie kultuurileht Sirp pälvis nagu kõige rohkem tähelepanu. Seal tuli ka uus nõukogu grupp seltsimehi, kes ütles, et enam niimoodi teha ei saa mihkel. Ja Mihkel saatis appikarje kultuuriavalikkusele. See on jällegi märk millestki, mis millestki, mis meie elus toimub, et et kas see toimus teie arvates päris nii piltlikult ja, ja õigesti, et kas nii peabki neid asju ajama või, või, või pole siin midagi erilist? Mihkel, mutil kurta, et, et kui on pea kohal ikka nõukogu, siis tähendab seda, et kirves on ka ja kirves on terav. Sulev ise muigad sinu pea kohal ka mingi nagu ikka on, ikka on, aga, aga mitte sellest ei tulnud ma rääkima siia. Et sirbiga minu meelest seda asja võib vaadata nagu kahetiselt. Et Ühest küljest ma arvan, et me kõik oleme nii-öelda sirbiga ja Mihkel Mutiga solidaarselt kogu ajakirjandus. Selles osas, mis puudutab seda, et ikkagi niisuguse väljaande toimetus peab. Tähendab, me peame kõik hoolima selle väljaande sõltumatu, sest noh, nii sisulises mõttes kui ka aga selles mõttes, et et tegu on ka eriti tundliku välja anda ka Kõrgkultuuri mõttes, eks ole, et noh, tegu on, tegu on, ütleme ka, kui võib-olla muud ajakirjandust võib isegi nagu rohkem nimetada käsitööks mille, mille põhireeglite otsustamine ehk on nagu nagu, nagu lihtsam lihtsamini hoomatav siis siis sirbi spetsiifika puhul noh, nii-öelda püüdes kirjutada kõrgkultuurist ja nad ütleme, et see nõukogu peaks olema ka vähemalt üksjagu ettevaatlik Ja ja kindlasti mulle tundub ka, et selle nõukogu koosseis Ei anna võib-olla neile päris alust võtta niisugust väga jõulist. Toonklaas suht väga ja kolmas oli raudteejalg Raudelgi Märt selja taga. Neljan Vikerkaare peatoimetaja ütlema. Ei ole nagu noh, niisugust autoriteeti, et noh, hakata ütleme, Sirty eesotsas Mihkel Mutiga lihtsalt paika panema. No vot sellisena no marunõukogu ise nii ei arva. Nojah, ma arvan, et siin küll siiski vaadates ka kõiki reaktsioone, noh et see üldine kultuuriavalikkus ja, ja laiem avalikkus arvab ikka enam-vähem ka niiviisi, aga muidugi ma tahtsin öelda, et asi on nagu kahetine selles mõttes, et olen ka ise sirbi tellija igal reedel saan ta koju ja loen ja ja noh, ütleme nii, et ma siiski ei ütleks. Ei ütleks, et ei oleks. Et ei võiks olla ka õigus sellel nõukogul öelda, et võib-olla mõnda mõne asja üle tasuks mõelda. Et. Asja uurite, see nõukogu pole üldse mitte mingi ütleja, kes te üldse niuksed olete. Eino kui nõukogu, maatilise keele panen natukene nii-öelda teadlikult natuke robustse masse vormi, aga, aga põhimõtteliselt on see nii. Ei, kui see nõukogu võtaks oma rollin, aga seda, mis, kui me eesti keeles mõtlema sõna nõukogu seal peaks nagu andma nõu, et kui tema, noh, tõepoolest annab kõrvalt nõu, et noh, head kultuuriinimesed, et äkki te peaksite mõtlema natuke sellistele natuke sellistele asjadele siis võib-olla selle nõu andmine pilk kõrvalt ja pilk väljastpoolt on ikka iga inimese töös ja iga iga sellise väljaande töös tihtipeale väga omal kohal. Et see ei ole nagu iseenesest taunitav, et kui, kui Mihkel Mutt nii-öelda näiteks tahab seda, et sirp oleks lihtsalt väljaspool kriitikat ja mitte kellelgi ei oleks õigust teha mingisugust kriitikat, siis ma arvan, et see ei ole, ei ole ka päris õige. Jah ainult siin, korra, kui sa ütlesid, ühel niisugusel lauses oli kuskil sinu monoloogi esimeses kolmandikus, et kogukult. Tori avalikkus ja üldsus seisavad vastu ja et nagu peaks äraldasetega, mul tuli kohe märkmeraamat. See seisis kah avalikus vastu ja avaldas arvamust Nordis ja kirjutas kirju ja ja tulemus. Mulle meenutab ka rohkem seisakust niisugust situatsiooni, kus, kus tulevad mingisugused uued tüübid ja, ja poriste jalgadega keset tuba ja järsku hakkavad jalgu trampima ja küsivad, et lihtsalt diivan seal nurgas ja miks telekas seal hoopis ei võiks olla. Et loomulikult nõukogul on õigus midagi öelda. Nüüd vaatame natuke lähemalt, mis õigused tal siis tegelikult on, kas tal on õigus nii-öelda jällegi piltlikult öeldes aga rusikaga lauale lüüa ja öelda, et, et praegu on see tiraaž 4100, aga vat aasta lõpuks või jaanipäevaks olgu, 5000. Sama Urmas Klaas võiks natukene mõelda selle asja peale, et tal on endal piisavalt ajakirjanikuks olemise või, või siis ajalehe juhtimise kogemust lähedal igavest nõukogusid pea kohal ja kes lõpuks nagu sõitis, aga aga et mõelgu natuke, mida, mida see ikkagi tähendab see 4000 105000 peale. Tõesti, keegi on siin juba välja arvutanud, et Postimehesugusel lehel tähendaks tiraaži tõusu 20 25000, eks ole, mispärast siis seesama klaasi võinud oma Postimehe tiraaži tõsta, kui ta peatoimetaja oli, miks ta jäi Päevalehele Tallinnas alla viinud siis läbi oma tohutud muutused ja teinud siis ära. Nüüd muidugi võtame sirbi lahti, maa, loen sirpi iga reede. Aga ma ma häbiga tunnistan, et ma tõesti ei jõua kolmandast leheküljest kaugemale, et noh, ülejäänud ja minu jaoks nagu ma ei tea, mul ei ole võib-olla aega või ei ole piisavalt intelligentne. Aga võib-olla ma ei ole piisavalt intelligentne, aga vuti ja, ja hundi noh jutama ikka ju loed. Et võib-olla tõesti peaks natukene kuskilt otsast midagi muutma, et, et võib-olla ei ole vaja 4100 peale nagu jääda ja mõelda, et see ongi meie lagi, et võib-olla 4150 oleks järgmine nagu eesmärk, aga, aga vaatamata ma ei ole kindlasti nõus sellega, et tullakse, trambitakse poriste jalgadega, öeldakse, et olgu olla ühesõnaga meetodite küsib probleem. Võib-olla üldsuse, Diaaži küsimus, hakkame sellest, mis ta on? Kogu kohtub vist nüüd toimetuserahvaga esmaspäeval, tüli on juba majast välja viidud, et kas siis nüüd niimoodi peabki nagu asju ajama, et võib-olla klaasja Sukles ja mutt oleks nagu enne saanud kokku ja lihtsalt äikese viskiga sigari juures arutanud, et mis nagu lehte võiks, kuidas võiks paremini teha, aga, aga mitte alustada sellest, et visatakse välja. Sest teatavasti meie meie kultuuripuha eelmised ja kõik on ju väga-väga tundlikud inimesed, nii et kõik on suured legod ja neid asju lihtsalt ei ei aeta niimoodi. Eelmises saates ütlesin siin, et elevant on tore loom, aga portselanipoodi ärge laske teda. Et ta teeb seal palju kurje data. Paraku meil ongi asjad käivadki niimoodi, et mitte ainult kultuurivallas, vaid üldse nõukogu tuleb ja tunneb, et nüüd ta peab hakkama midagi tegema ja siis tegelikult teeb hea seal palju kurje. Nii nii, et kogu võim nõukogudele on maha võetud. Kogu võimu niiviisi niisugusel kujul küll ei tasu anda ja ja, ja ajakirjanduse puhul ikkagi peaks üldse olema toimetuse sõltuma, kus omaette oluline printsiip, mis on ikkagi üks osa ma ütleks, et see peaks olema üks osa ühiskondlikust kokkuleppest Eestis. Et ikkagi üldiselt nõukogudel ei lasta liiga palju sellesse sekkuda või tähendab, et see näiteks Põhjamaades on väga selgelt noh, need nii-öelda sisuliselt nii-öelda ühiskondlikud kokkulepped olemas. Et, et ka ka eraomanduses olevate Ma just see selle peale tahtsingi jõuda, sa seal plahvatas mul praegu tegelikult nõukogu roll võib olla mingisugune erakapitalil olev olevas ettevõttes, kas ta peab omanike huve, eks kaitsma nii väga. Aga sirge puhul ei tule isegi see nii väga arvesse. Sest tähendab, küsimus on selles, et enamasti omanikud peaksid ise mõistma antud juhul omanik kui riik, eks ole, mis on omaniku huvides, omaniku huvides on, et sellel asjal läheks hästi omaniku huvides ei ole mitte, et et nõukogu oleks väga võimas, vaid omaniku huvides on see, et tulemus oleks hea ja tulemus on tavaliselt siiski hea. Kui asja lastakse teha nendel, kes seda asja oskavad. Ja, ja enamasti need inimesed on nii-öelda palgale tööle võetud. Et, et selle tõttu noh, neid võib küll proovida neile anda teatud impulsse, kui on tunda, et nad mõnes asjas nagu nagu on õige rea pealt natukese kõrvale kalduda, kadunud, aga, aga üldiselt on siiski mõistlik. Noh, et nõukogu ei võta tegevjuhtimist üle ja ei tule lihtsalt ütlema, et nüüd nüüd pane sinna leheküljele see ja, ja nüüd selle, selle asjaga niimoodi ja see Kiusatus on ju suur? Jah, kui, kui ka antud võim, siis on antud ka mõistus ja nagu need asjad ikka käivad, et ei saa kohe jätta midagi telefoni tõstmata ja käratsemata ja noh, see on, see on muidugi kogu nagu ühiskonna kultuuri küsimus, ei ole kultuurilehe küsimus. Olla siiski see signaal nüüd ka sellele sirbi nõukogule mõjub niiviisi kainestavalt rahustavalt ja ja mina nagu oma, noh, peatoimetaja kogemusest olen ka Urmas Klaasiga kokku puutunud ja ehkki teda on kujutatud sel nädalal noh, niisuguse kohutavalt, et ütleme, ebaintelligentse inimesena, siis mina nii ei arva, ta on minu meelest minu arvates suhteliselt intelligentne inimene hea ja võib-olla nad ka nemad võiksid teha lihtsalt omad järeldused ja püüda nüüd see ehkki muidugi selles olukorras nüüd juba on palju asju ilmselt ära rikutud. Ja juba on jällegi tulnud asja nii-öelda poliitiline taust jutuks ja esile ja, ja kilbile tõstetud, need, kes tahavad ennast sellega kaitsta, et et on süüdistatud sedasama klaasi nii-öelda Reformierakonna käepikenduseks olemisest, on noh, räägi rääkimata siis Kultuuriministeeriumi kantslerist. Ja, ja ikkagi noh, ärgu siis Reformierakond imestage, kui, kui nad saavad kultuuripiduri tiitleid ja nii edasi. See, see oli kunstiline liialdus, see on see viske laseb Eesti Päevalehes minu meelest see see, seda me peame pöörama tähelepanu sellele, kus kohas tehti klaasisteks ebaintelligentne. See vist pole väitnudki, et see nii on või nii võiks olla, ma ütlen, et juba tõstetakse kilbile, juba räägitakse, et, et nii, nii see võib olla. Näiteks seal nõukogu kolmas liige, kes oli sealsamas hästi valla artiklis oli Reformierakonna pooldatud poolt tehtud, on Res Publica ministri pressiesindaja, niiet. Nonii loodame, et sirp jääb ellu ja loodame, Tsirk läheb paremaks ja sirp jätkab Mihkel Muti juhtimisel, sest sest nii vist tundub, meile on praegusel hetkel õige. Lõpetame täna me oma saate järelejäänud paar minutit anname taas oma spordikolleegide käsutusse. Kuuldavasti läbi paksude klaaside on, on nagu kõlanud see, et meie tänane hõbemedaliomanik Kristiina Šmigun on saadud spordireporterite mikrofonide ette ja ja meil on hea meel teatada, et me oleme täna korduses veel õhtul kell üheksa ja järgmine laupäev jälle Mart Ummelas juhtimisel aitäh kolleegidele talvingule ja Sulev rollerile ja näeme jälle.