Ning oleme helistanud nüüd Eesti kultuurilehe peatoimetajale Kaarel Tarandile ja kultuurilehe sirp muidugi, tere hommikust. Särevere ja Kaarel küsimus siis selline Sulle koju kultuuriga hästi sinasõbraks olevale inimesele, et mis, mis värk selle Lasnal habemega on. Argo nimelt küsis väga õnnetult, et tema on, nagu Lasnamäel on, elab seal, et miks on nii suured eelarvamused selle Lasnamäe suhteliselt, miks just seda linnaosa peetakse selliseks heliks kuidagi negatiivseks? Väga lihtsal põhjusel, sellepärast et selle linnaosa asutamine oli selgelt kolonialistlike imperialistlik ümber rahastamistaotlustega seotud. Tallinlastele endal ei olnud seda linnaosa ju vaja põlistele tallinlastele ja eestlastel üleüldse see linnaosa põhiliselt rajati selleks, et tuua siis immigrantidest tööjõudu. Ja sellisena ta kujunes loomulikult eestlaste ohustatud identiteedile, väga-väga-väga negatiivse imidžit või muljetavaldavalt avaldamaks kohaks. Et see oli muidugi tema pöörane suurus, ühtegi nii suurt asja ei olnud Eestis varem tehtud kolonialismi pesa. Lasnamäel suudeti enne nõukogude võimu kokkukukkumist pisut üle poole valmis saada sellest, mis paberi peale oli joonistatud, ehk ütleme, laias laastus seitse mikrorajooni 12-st, mis sinna oli tehtud. Tähendab, see oleks olnud veel hullem. Et miks see iseseisvuse ajal see imisi ei ole muutunud väga lihtsal põhjusel. See on lasnamäelaste Lasnamäel elavate inimeste võrreldes Tallinnas ka täiesti teistsugune hääletus, käitumine kohalike omavalitsuste ja ka riigikogu valimistel, aga eeskätt omavalitsuse valimistel ja selle tagajärjeks. Lasnamäe ei ole Tallinna orgaaniline osa, nagu teada, sellepärast et aastasadu on seal ainult lambaid karjatatud või ehituskivi võetud. Meil on inimesed elanud seal panga peal ja soos. Nüüd need inimesed, kellel ei ole Tallinna orgaanilist seost, hääletavad niimoodi, et tallinlasi, põlistallinlasi, sealhulgas kesklinnas ja mujal valitsev linnavalitsus või kooslus meistrist tallinlastele ei sobi ja mida nemad ise Hääleta. Kuna lasnamäelaste hääled moodustavad nii suure osa Tallinna häältest, siis nii juhtub, et meil on kogu aeg mingisugune imelik linnavalitsus, mida me ise me tallinlased kesklinnas Kristiines, isegi kalamajas palun väga kassisabas uues maailmas ja nii edasi põhilistes Tallinna piirkondades. Ei ole tahtnud, aga me saame ta kogu aeg korda uuesti. No miks me peaksime lubage küsida Lasnamäel asi armastama, kui nad jäävad meile? Nii okei, aga ma küsin nüüd siis niipidi, et Lasnamäel elavad kindlasti mitukümmend 1000 inimest ka, kes on väga selgelt seotud selle Tallinna linnaga ja käivad elavad ühte jalga kõigi muude tallinlaste kagi. Et mida nemad sinu arvates tegema peaks? No veenma oma naabreid, et nad on olnud kobavalt pimeduses, nad on esiteel neid sama trepikoja elanud ja kes ei suuda veel aru saada, millisesse riiki nad on elama sattunud ja, ja mismoodi siin tuleb käituda ja millised on mõistlikud ja linnale kasulikud poliitilised eelistused. Aga teiste linnaosadega Tallinnas seda muret sinu meelest siis ei ole see imago probleem, ongi puhtalt lasnamäe teemad. Õismäe ja Mustamäe on sellised ausad ja head kohad. Ei no no eks kunagi ükskord ju jõutakse. Ma ei tea, kas aastat 50 või 100 pärast jõutakse ka nende väiksemate korrusmajade või tiheasustuspiirkondade või paneelmaja rajoonide ümber kujundamiseni, võib-olla lammutamiseni ja edasi. Probleem on nimelt selles, et ta on kõige suurem, kui ta rajati, siis see ambitsioon oli teha midagi veel suuremat, kui ütleme, et naaseb Narva ja Kohtla-Järve ja Sillamäe ja nii edasi kogu Ida-Viru kokku praegugi põhimõtteliselt elanike hulk seal on ju peaaegu sama suur kui kogu Ida-Virumaal. Aga see oht meie identiteedile, mis selle Lasnamäe rajamisega tekkis, oli nii suur, et seda ei ole võimalik lihtsalt ühe inimpõlve jooksul unustada. Ja kuna noh, veel kord kuna seda Võimendatakse kinnitatakse iga kord valimistulemuste kaudu, siis on see raske, on seda unustada, aga Õismäe tühi-tähi võrreldes seda köömes, eks ole, väiksem kui üksmiga Lasnamäel Mustamäe natuke suurem, aga Mustamäe on siiski paigutatud ka natukene inistunud rallikumana maastikule, seal on mingisuguseid tsivilisatsiooni kants, ütleme näiteks tehnikaülikool ja nii edasi. Et sellepärast on seal teistsugune imis ja tõesti rahvuslik koosseis ka. Ja suur tänu kurdu kultuurilehe sirp peatoimetaja Kaarel Tarand, väga hea vastus. Need, kes kinnitas siis iseseisvumise aja või taasiseseisvumisaegse laulu mingem üles mägedele sõnu, mis kõlasid siis nii, et linn kui paise paesel pinnal sellel lõpusilm ei näe. Püüdkem kõik nüüd alla orgu, kõigest väest. Peatage Lasnamäe.