Tere jälle kuulama rahvateenrite saadet. Täna on stuudios Peeter Kaldre, Eesti Televisioon, Rein Veidemann, Postimees ja Tartu ülikool ja Mart Ummelas. Raadio poolt ja täna ei ole raske alustada pidulikult. Paluksin signatuur. Eesti on valinud oma parima poja esindama neid Euroopas. Tema nimi on Siim Kallas. Millised on teie tunded, kolleegid? Ma vaatan, et see tere hommikust, laud puhas, umbes niimoodi, et juttu jätkuks tõepoolest Siim Kallase ümber terveks tunniks. Ei tunne, on hea, ühe korrektne Kiievi teeksin mitte Eesti valinud, vaid valitsus valis ilmselt siis selle mandaadi alusel muidugi, mis tal Eestis on. Rahva käest on saadud. Aga tervitan siin ilusal päikesel hommikul Siim Kallast ja pean talle pöialt ja elan tema tema ilmselt siis karjääri kõige kõrgemal säravamale briljandile kaasa. Jah, mina ka täiesti ühinenud ja kuna ma olen tegelenud kogu oma ajakirjanikukarjääri just välispoliitikaga, siis kui läheneda asjale välispoliitilisest aspektist, siis ma küll ei oska praegu Eestist leida teist niivõrd head poliitikud esindama Eestit, kes on ju olnud ka välisminister ju teatavasti ja kes ka peaministrina ja pärast öeldakse ilma portfellita Erakonna esimehena on välispoliitika teemadel väga tugevasti sõna võtnud ja alati, kui ta välispoliitikast räägib, siis on tal mõtted intrigeerivad, üllatavad teravad, see ala ilmselt, mida ta nüüd hakkab seal Euroopa liidus ajama, eks siis rahandusküsimused ilmselt rahandusküsimus, et me ei tea veel seda täpselt siis kes võiks parem olla kui endine rahandusminister, kes ta ju ka on olnud, nii et nagu kõik märgid näitavad, et välispoliitilises plaanis ja Eesti välispoliitika plaanis eriti on Siim Kallas väga hea valik. Ja sellega saab ainult ühineda, sellepärast et kui me tegime aastavahetuse küsitluse, siis seal ka suure ülekaaluga nimetati just Siim Kallas, selleks, kelle Eesti valitsus nüüd esitab ja nagu sa ütlesid, Peeter, et see kombinatsioon on küllaltki haruldane, tegelikult majandusinimene rahandusinimene ühest küljest ja teisest küljest ikkagi hästi kompetentne ka välispoliitikas. Selliseid kombinatsioone ei tulegi vist ju väga-väga sageli üldse ette. Rääkimata muidugi sellest, et tal on kõik tiitlid juba olemas, minnes sinna komisjoni, nii et kui me kujutame ette seda sügist, kui nii-öelda päris kohad hakatakse jagama, siis küllap tema oma riitidega, nagu öeldakse, asetub ikkagi kõrgemale näiteks meie balti kolleegidest. Nojah, balti kolleegidega mõttet läksid, prouasid tegid muidugi selles mõttes mõttes hea eeltöö ära Siim Kallase jaoks, sellepärast et nii Leedust kui ka Lätist valiti eurovoliniku kandidaadiks. Me räägime kandidaadist. Europarlament peab veel kinnitama, valiti naisterahvalt, see andis võimaluse Siim Kallasele, kes on teatavasti meesterahvas täiesti edukalt, rahulikult sinna minna, sellepärast et see oleks ka natukene imelik olnud. Kui kui Balti riike oleks kõik naised esindanud, siis enne saadetki mõtlesime. Ja see oleks nagu teistpidi diskrimineerimine olnud, kui oleks Läti ja Leedu valinud näiteks mehed siis oleks võib-olla noh, me teame ju, et Euroopa liidus on väga see orduõiguslikkuse printsiip väga-väga oluline, et siis äkki oleks pidanud meie näiteks valima Kristiina Ojulandi või näiteks Ma arvan, et see Balti trio on praegu päris päris hea, näeb välja, ma tänagi vaatasin üle veel, ma pean ütlema, et ma Sandra, kallijatud tunnen tõesti isiklikult rahvarinde päevilt ja nii nagu ka meenutagem siiski, et Siim Kallas on käinud läbi siis rahvaliikumised vasktorud, jah, ta otseselt rahvarinde niisuguses Tuumikus ei olnud, sest et siis oli ta ametiühingu tegelane tango, ametiühingu juht, olnud seal veel ja et just just ja aga ka nii et tõepoolest noh, ma arvan, et, et kui nad seal saavad mingil määral koridorides koostada, teha, siis on, on see trio päris päris hea. Tulevikuga või väljavaadet. No kui me meenutame veel kord balti riikide võrdlusega ajaloolises tagasivaates, on päris huvitav, et kui me rääkisime siin, et on tugev kolmik praegu siis Balti riikidel on ennem ka olnud tugevaid tugevaid kolmikuid mitte küljed volinike näoliseks, volinikud on uus asi, meil aga näiteks president oli ju mäletame, et olid ühel ajal presidendid Adamkus kas-Freiberga, meri olid, samal ajal oli töö muidugi. Jah, nii et see oli ju samamoodi väga-väga tugev kolmik. Nii et selles mõttes ei tekigi nagu kahtlust, et see valik on õige, aga kuna meil on tasakaalustatud avalik-õiguslik ringhääling, siis eks me ka hakkama, aga nüüd otsima neid teatavaid nõrku kohti ja miinuseid, sest sellest on nagu meie ajakirjandus toitunud viimase nädala jooksul otsides otsides neid etteheiteid, mida nüüd võidakse Siim Kallasele ja sellele valikule teha. Niisuguse siiski jätkaksin positiivsel lainel, ma ütleks, et see kiitmine oleks, aga kuna tõepoolest On olnud võimalust Siim Kallasega teatud perioodil jagada siis seda ühiskonnaelu kõrvuti täies kas või komsomolis olles millest ilmselt Ta tuleb ja see pikk minevik, eks ole, mis meeldiks selja taga, on koos oma komplekside ja, ja, ja, ja oma suhtumisega sellesse minevikku, mida te korda saatsite. Tol ajal, mis komsomolis korda saadeti Türi üritusi ja ja muide, ma pean tõesti puhta südamega ütlema teadvustamata ja rõhutamata seda, et ikkagi Eesti asja ehk siis noh, igasuguseid ettevõtteid, mis tol ajal oli, mis tegelikult toetasid üldiselt niisugust sotsialiseerumist ja, ja kindla suhtumise kujundamist ühiskonda. Tõsi küll Siim Kallas siis kas oma? No ma ei oskasin öelda, kui palju siin tõepoolest niisugust maailmavaatelist veendumuslikust on olnud. Väga suuri teoreetilisi kontseptsiooni Siim Kallaselt ei ole tulnud, küll aga niisuguseid väljahüpped igasuguste visioonide näol või niisugused väga intrigeerivad, nagu Peeter juba ütles, et ta suur nii-öelda teise koha pealt olnud intriga intrigeeriv intrigant trigeeria. Siis ma olen seal lahepoliitikale, poliitika on. Aga ma olen saanud võrrelda, aga mina olen aeg-ajalt tulnud välja noh, küllaltki julgelt intrist teemadega. Olen imestanud seda, et ei, Siim on pääsenud alati niisuguse noh. Ühesõnaga, ta kuidagi ta nahka kuidagi siledam ja vesi voolab maa kergemini. Mina olen jäänud ikka kohe hammaste vahel ja on saanud niisugust mitmest torust tulda. Voolujoonelisem oleks pidanud õigeks. Ei, ma tahtsin istuma jääma, jah, aga ma tahan öelda Siim Kallase kiituseks seda, et ta on väga kuidas öeldakse võõrsõnana flixi biilse, väga paindliku ja dünaamilise lamistele käitumisjoonega ja muide, seda läheb tema ametis seal ilmselt vaja. Aga no räägime natukene minevikust, sest me mäletame ju eelmiste valimiste eel José mineviku teema teravustus väga tugevalt Ain Seppiku näitel, seal on muide ka huvitav, et just Ain Seppik tekkinud kokkulepe Eesti päevalehega kohtuvälise kokkuleppe samal ajal, sest noh, kui me nüüd tegelikult võrdleme mõlema mehe ütleme nõukogude aegset karjääri, siis võiks öelda, et ikkagi Siim Kallas lendas märksa kõrgemalt kui Ain Seppik nõukogude perioodil oli ta ju hoiukassade valitsuse partei ajalehes ase toime partei ajalehe asetoimetaja. Ma mäletan, kui mina ülikooli lõpetasin, kui olin juba lõpetanud, siis ma kuulsin ajakirjanikuna juba tollal mitmest suust väiteid, et Siim Kallas on meie Eesti tulevane väga tähtis mees. Et tema näol oli ju ülikoolis juba tegemist erakordselt andeka ja paljulubava paljulubava inimesega ja funktsionäriga. Et, et noh, et kas nüüd me võime siis koos Siim Kallase valimisega nagu kriipsu lõpuks alla tõmmata sellele nõukogude perioodile ja lõpetada nende luukere, Nende otsimine, jättes nüüd muidugi siin kõrvale need inimsusevastased kuriteod Nojah, keeruline küsimus, sellepärast, kui sa võrdlesid nüüd sepikut ja Kallas, siis ega see võrdlus selles mõttes päris korrektne ju ei ole, et ega Kallase töötanud organites ega tema inimesi kinni pannud sama hästi võiks, pole ta ju ka sepikut ja Veidemanni või sepikut ja Ummelas sepikute Kaldre, et eks ole. Et tollaste kaaslaste aluseli kallal töötas teistes sfäärides ja töötas ideoloogia sfääris. Jah, aga kui sa nüüd ääriveeriv püüate juttu viia sellele 10-le miljonile, neid ma ei ole veel selleni jõudnud, aga ei tule. Nii et siis noh, mis, mis seal, mis seal kosta, kohus on ju asja õigeks mõistnud ja teist korda ja see, et nüüd Soome ajakirjanduses on see teema jõulisetele tõusetunud, siis juures parempoolses ajakirjanduses, jah, aga ma olen konsulteerinud, et siin paari brüsseli inimesega, kes eestlase eestlastega, kes seal on, siis nende seisukoht on küll see, et kogu see temaatika on tõusetunud mitte sellepärast, et kas siis Brüsselis, europarlamendis keegi nüüd hakkab talle Asla vastu üles lööma või Soomes vaid et see on algatatud Eesti enda poliitilistest ringkondadest. Ehk siis Siim Kallase vastasleerist aga samal ajal maailmavaateliselt võiv, ütleme part bar parteiliinide seisukohalt siis samast nišist, kus Reformierakond ise asub, kui jutt on parempoolsest leerist, järelikult võib kui jälle laskuda mingeid spekulatsioone vandenõude teoorial, siis võiks olla tegemist ju sellega, et et konkureeriv parempoolne erakond Eestis võis tilgutada Soome kolleegidele võitlusvendadel 400 otsani, oli. Kõigele muule ka Soome kogemuse ja Eesti Reformierakonna suhted ei ole kõige paremad kunagi olnud, sest oma maailmavaatelt Eesti Reformierakond on Soome. Kui võiks nii-öelda siis maailmavaatekaaslastest ikka märksa paremalt. Aga see 10 miljonit dollarit jääb ju igavesti meie rahvaluules liikuma ja seda alati küsitakse ja Siim Kallas juba suudab naeratades neile küsimustele vastata ja ja ka tõesti öelda seda, et kui need probleemid ka Euroopa Parlamendis üles tõstetakse, siis need tulevad Eestist ja kui sa ütlesid, et tõesti Soome, siis ma vaatasin veel täna hommikul, et kas siis on mujal maailmas vähegi suuremas väljaannetes Kallase nimetamist kommenteeritud peale Soome ma küll ja poolama küll ühtegi väljaannet ei leidnud, kus see teema oleks vähegi laialdasemalt kajastust leidnud? Need juba mainitud brüsseli allikad on küll vähemalt tänase seisuga kinnitanud, et et ei ole tema läbiminekul Europarlamendi sna küll ühtegi probleem, et see nagu Tubro ehk siis jess ehk siis hea sõna on, on eelnevalt olemas. No see on igati tore, sest mis võiks olla veel piinlikum Eesti jaoks, kui, kui seal tekiks tõsiseid probleeme. Aga kindlasti mingeid küsimusi esitatakse, selles ei ole. Ei no kindlasti jah, loomulikult see eriti, kui arvestada seda, et sealsamas Euroopa liidus ja komisjonis ja volinike seas on selliseid nurka pidi samasuguseid skandaale ju tollane prantslaste näite kas või on olnud. Jaan võrreldada tittgressiooni juhtumiga just nimelt ja selles mõttes Euroopa komisjon peab olema ettevaatlik, sest selle Saksandeeri juhitud komisjoni laialiminek oli ikkagi väga suur skandaal. Nojah, aga sinuga see asi, et enne, kui peaminister Parts selle otsuse tegi, ju ta ju konsulteeris ja ta sai nagu esimese käeinfot selle koha peal, millised perspektiivid on ja kui oleks olnud karitsis. Tahaksime loota ainult sellele, mainisid väga head sõnad, konsulteeris ta küll, konsulteeris. Euroopa Liiduga aga kas ta konsulteeris ka Eesti poliitikud? Vot see on nüüd üsna tüüpiline käitlejale ja see toob mulle meelde otsa ütles Mart, et kas me tõmbame minevikule joone alla? Ei, minevikule joont alla ei saa tõmmata ja ükski inimene, sest ta kannab oma minevikku kogu aeg kaasa siis endaga sellest hetkest peale, kui ta sünnib siia ilma ja hakkab lihtsalt oma elukäiku läbima. Ja selles mõttes need mineviku varjud, kompleksid isegi teadvustamata, nad tõusevad mist esile ja minu meelest Partsi käiku oli tüüpiline nõukogulik käik selles mõttes, kui Eesti oli veel Eesti NSV ja kuulus siis Nõukogude Liidu koosseisu, siis ka konsulteerita küsiti Moskvast ühe või teise isiku sobivis sobivust kandideerimaks nii-öelda keskusesse ja ja see tõi meile muide isenesest veel nõukogude ajal või siis riigikaotuse ajal, kui oleme täpselt selles mõttes nagu Hando Runnel soovitab rääkida nõukogude ajast, kui riigi kaotus ajast ehk siis riigikaotuse ajal tõi väga palju meelehärmi meie endi keskel see tähendab seda, et me noh, ma ei tea, kas tüüpiliste eestlastena või üldse tüüp lihtsalt inimlikkust, et ikkagi noh katsusime ajada Asju mööda oma ligimisest, vaid ajada kuskil enne valmis asi siis öelda. Panime ära juba panin ära, seal on ta proov olemas, visioon ja olemas. Ärge nüüd teie enam Kõsata kremlist on korras asi Brüsselist on asi korras. Nojah, eks mingisugune analoogia ju siin on, kuigi ma ei tahaks jälle sellel teemal väga pikalt peatuda, sest see on niisugune üsna libe tee, ei pruugi peatus, aga Kraasid mingid tendentsid on? Perifeeria, ääsil võiks üldse vähem kirjutada ja rääkida. Muidugi jah, küsimus on selles, et need, kellega oleks pidanud, siis nagu valitsuskoalitsioon nii väga konsulteerima, ma saan aru jah, et väga suurt meelehärmi valmistas see, et, et ei konsulteeritud Isamaaliiduga kellel on teatavasti Ja Mart Laari esitati viimase õhtul parlamendis. Kuus kohta ilmselt ei konsulteeritud ka Mõõdukad ja ma olen täiesti kindel, et eriti ja väga kõvasti suurima opositsioonijõu Keskerakonna ehk siis Edgar savisaarega Ja miks ei olnud väga suuri proteste, sellepärast tegelikult on ju ka üks põhjus selles, et kõik ootasid seda. Sest kõik ülejäänud erakonnad loodavad sellest. Et Siim Kallas läheb Brüsselisse, ei Reformierakonna positsioonide nõrgenemist. Nad kõik tahavad tegelikult seda. Reformierakond kaotab oma tugeva suveräänsuse. Vot see ongi nüüd see teine teema Pool on, kas me loodame, me ootame, aga me peame seisma. Mul oli see, mis me rääkisime, et Siim Kallas on hea valik ja see, et seal hakkama saada, eestlased kasu toob, selles ma ei kahtle keegi. Aga teine temaatika, mis on tunduvalt suurendama mis on küll natukene vähem tähtis minu meelest, aga jäägu see minu, seda, seal on see, mis hakkab juhtuma Eesti sisepoliitikas. Tõepoolest Eesti poliitiline maastik on ju kõik selle taasiseseisvumise aja olnud väga erakonna liidrikeskne ja nagu meelne saadetki arutasime, et need erakonnad, kellel on olnud väga tugev ja karismaatiline liider, ükskõik, kas see on siis Keskerakond ja Edgar Savisaar, Isamaaliit ja Mart Laar või Reformierakond ja Siim Kallas, on olnud ka edukad Need erakonnad, kus sellist tugevat liidrit ei ole, kus on noh, nagu öeldakse, demokraatial lastakse vohada. Need erakonnad ei ole ka läbi läbi aastate edukad olnud, nii et Siim Kallase lahkumine Reformierakonna juhi kohalt kahtlemata see ajab Reformierakonna väga tõsiste probleemideta, pidades silmas tulevikku, pidades silmas eelseisvat valimisi tulevaste koalitsioonide moodustamist ja miks mitte ka selle koalitsiooni püsimist. Ja ehkki nagu see tegelik valimine tuleb teha ju sügisel, ma nüüd päris hästi ei kujuta ette sellist tähtsat valitsuserakonda, mida juhiks Brüsselis olles assistent, komissar, et tegelikult peab ikkagi sellel perioodil olema reaalne juht ka sellel erakonnal siin Eestis. Kuigi öeldakse, vist on küsitlused näidanud just ka Reformierakonna kohta, et ta, tema, valijad on üpriski truud olnud sellel erakonnal, nii nagu Keskerakonnal. Jah, aga nad on truud olnud ju tegelikult sellele Reformierakonnale, mida on juhtinud Siim Kallas, et meie ei tea, kellel on uus oleks, sest kui sa jumal tänatud, ei tunne reformierakondlase hingeel. Jah, aga kui sa nüüd mõtled nagu tuntumaid Reformierakonna tegelasi, kellest on kõneldud ka Siim Kallase järglastest Sis iga eks ju tooks sinna hoopis erineva joone, siis minu meelest nad on ikkagi üsna erinevad isiksustena ja ka poliitikutena Märt Rask või Meelis Atonen või Urmas Paet, nad on eri põlvkondade poliitikud juba rääkimata, rääkimata nii-öelda noh, mingisugusest oma taustast, oma kogemusest, eks ju, mõneti üllatav minu jaoks oli just see tänane Eesti Päevalehe väide, et Urmas Paet võiks olla nagu see kõige tõsisem mantlipärija tõrjub, seda ma. Ma ei tea, tähendab, paat on kindlasti üks meie niisugusi suur meteoor ja, ja selliseid noh ütleme niisuguseid tõsiseltvõetavaid noori poliitikuid, kes on tõesti oma karjääri teinud järjekindlalt ilma eriliste tohutute tähelendude ja ilma suuremate ämbriteta. Kui nüüd ehk võib-olla seda sirbi lugu natukene vaadata kui ühte sellist väikest ämbrit juba kolinat on kuulda. Aga, aga samal ajal ei ole ta ka ju mingi niisugune noh karismaatiline juht. Ei tea, see karisma võib veel tulla, mis paati puhul on tähelepanuväärne on see, et ma ei ole seda aastatega Eesti tipoliitikutes. Siis sadestunud kurjust ja sallimatust teiste teisitimõtlejad. Ja ta ei ole ka veel nii rikas, kes ainult mõtleks oma isikliku varanduse peale vaid kellel on veel aega mõelda ka oma töö peale. Ei ole tüüpiline parteibroiler, nagu neid kasvatatakse erinevates erakondades ja ta on ka ajakirjandusest tulnud ja, ja ta teab, mis on ütleme, suhtlemise niisugust põhireeglid, et et. Ajakirjandusega on ta alati juhastile. Ja ministrina, nii et selles mõttes ma ütlen, et temas on ainet siiski ja nagu ma sellest spekulatsioonist võisin lugeda, mis puudutas tulevast reformilaga võimalikku juhtkonda või lausa liidrit siis näiteks Märt Rask viitab vist põlvkonnavahetuse vajadusele ka sellele ka Andrus Ansip, kes ise on ilmselt tõenäoliselt üks kindlamaid favoriite. Reformierakonda juhtinud. Jah, Ansip küll ütleb sealsamas Päevalehes, et ta ei oska nagu ennast liigitada, et kas ta on veel vana põlvkond või on juba uus põlvkond, et vanus langeb sinna vahepeale. Nagu ma enne saadet ütlesin, emale valmistada, köetakse korduvalt minu meelest see Andrus Ansipi sotsiaalpoliitikateemaline artikkel, mis ilmus sellel nädalal Postimehes. Mäletatavasti on minu meelest just niisugune Kummaline kummaline käike, kus nüüd Ansip püüab näidata ennast märksa liberaalsem ana, kui ta on ehk olnud Tartu juhtimises, et ta on nagu selle sotsiaalteema nagu püüab tõrjuda eemale ta nagu püüab ennast panna nüüd Siim Kallase kingadesse või Siim Kallase saabastesse üha rohkem, et näidata, et ta on samasuguse ütleme, turumajanduse liini jätkaja, liberaalse majanduspoliitika jätkaja, et keegi ei arvaks, et ta mingisugune renegaad revisjonis Ja mul oli võimalus lugeda seda Ansipi üllatavate artiklite neljapäeva hilisõhtul Postimehe nii-öelda selle kleepseina peal, kui see lugu oli küljendatud ja ma vaatasin tükk aega, et kas see pilt, allkiri ja, ja see artikkel ikka lähevad kokku. Sest et nendest kohtumistest Andrus Ansipiga, mis minul on võimalust olnud, on jäänud mulle mulje ikkagi klassikaliste liberaalist mitte siis sellest noh, erakonna nimel ja eriti sageli ka Siim Kallase poolt võimendatud ultraliberalismi Ansip on kandnud ikka väga tugevalt seda niisugust sotsiaalliberalismi suundumust ja see artikkel tõesti üllatas, see, minu meelest on tal ka vastatud täna ja nagu öeldakse, jälle asjad. Pea pealt jalge peale pandud, aga kas üldse tema kirjutatud ei no seda ka, aga kas sa ei näe sellel nagu teatavalt Reformierakonna juhtkonnas alanud nagu võitlust, et teatud grupp nagu teeb panuse Ansipile ja üritab näidata teda kui Kallase troonipärijat samal ajal kui Päevaleht toob, eks välja paeti ilmselt teise grupi toetusel, et siin on juba näha teatavat Võimuvõitlust arvestades sellega, et kuna me oleme arvajad siin, siis me võime spekuleerida ja arvestada sellega, et reformierakonnal on siiski Eesti ajakirjanduses Eesti ajakirjandusele küllaltki tugev mõju, siis võib arvata, et erinevad Reformierakonna erinevad huvigrupid püüavad ajakirjanduses erinevaid kanaleid mõjutada oma nii-öelda meeliskandidaatide suunas. Jah, ja tegelikult on ju veel see D kuldne kesktee, kära proovitud liin on ju see Märt Raski liin siis aseesimeheliinides? Selles mõttes oleks, kui Märt Rask saaks Reformierakonna etteotsa, siis oleks võib-olla see liidrivahetus kõige kõige valutum, kuigi, mis seal salata, ka Märt Rask. Ta on väga intelligentne inimene, näeb hea välja väga loogiliste seisukohtadega, aga ega temalgi seda Siim Kallase karismat ja paraku ei ole. Ja raske on väga hea ministri tüüp ja, ja noh, rääkimata muidugi advokaadist ja ja oma põhiharidusele vastavates tegemistes, sest aga ütleme, kui rääkida Reformierakonna karismaatilisest võimalikest liidritest siis Andrus Ansip, kes on olnud suverään Tartus Tartu piirkonnas ja kogu Lõuna eeloleva Tallinna Tartu vahel, võib-olla ka niimoodi, ja Urmas Paet, tõusva niisuguse karismaatilise Tallinna-keskse inimesena aga teine on see jäme teine aseesimees. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, nagu on täiesti loobunud konkureerimistel, tänane avaldus oli kuidagi väga tagasi. Jah, see oli selline üpris selline masohhistlik tuhka pähe raputab avaldused, kuidas see oligi, et ta ei vääri isegi ei küüni vist Siim Kallase varju lähedalegi või midagi midagi sellist, sealhulgas, aga samal ajal on ju Adobe on olnud ka väga hea suhtleja väga ütlemisega ja kes sõnakas? Kes on ju tegelikult ütleme ikkagi olnud ju Reformierakonna sisuline juht, valitsuskoalitsioon. Mina tean Aktuaalse kaameraajast, et kui keegi Reformierakonnast ei räägi, siis Atonen ikka räägib. Jah, ja põhilistes vaidlustes Ado Atonen kaasa võetud ja muide ta on nii äge vaidle, aga samal ajal see oli niivõrd paindlik, et temaga saab vaielda. Jah, ja noh, tema on ka siiski nagu see uuem põlvkond, kuigi ta on paadist pisut vanem. Nii et peaksime ütlema Meelis Atonen pahavara end veel maha kanda ja mulle tundub, et ta tabati lihtsalt ebasobivalt hetkelt ja tal jäi hing kinni, et niisugune küsimus üldse esitati ta meelis, ära karda Siimu soss proovinad ennem ära, kui hakkad ütlema, et sa. Kandidaatide rohkus on alati rikkus korvpallis, eriti kui on pikk-pikk, aga aga poliitikas võib muidugi ka liiga pikk pink tuua kaasa väga veriseid omavahelisi võimuvõitlusi ja tükikest ärakukkumist. Ja kuna me teame, et Res Publica hea meelega on valmis ja võib-olla ka teised erakonnad paremaid reformi poliitikuid enda hulka saama, siis, Ja ma olengi veer on Peetri selle esimesele kar, kordan seda viidet, et kuna Eesti erakonnad tõesti väga liidrikesksed olnud, siis Siim Kallase nii-öelda eemaldamisega esialgse eemaldamisegagi. Tõepoolest Res Publica nii-öelda soov, nüüd see hakkab rohkem esile tulema, kui me peame silmas seda, et tegelikult need poolteist aastat, mis nad valitsevad, on on ju olnud Reformierakond domineeriv koalitsioonis, kuigi ta on olnud vähemusjõud koalitsioonis, aga sellegipoolest on ikkagi dikteerinud Res Publical oma oma tahet. Mina natukene kardan seda olukorda tegelikult kui Reformierakond peaks kaotama positsioone Eesti selles võimu konstellatsioonis või võimustada kultuuris sest Reformierakonnale on olnud selline roll Eesti kogu taasiseseisvusperioodil peaaegu, kus ta on hoidnud nagu koos suvalisi koalitsioone. Ja ilma temata nagu Macroflex, nagu magama. Väga hea ja ilma temata ei ole sündinud, ei seda ajutist valitsust ei sündinud, mitmesuguseid muid vahe valitsesid Tiit Vähi ajal. Ei sündinud ka nüüd seda uut valitsust ei sündinud ka kolmikliidu valitsust, kui me mõtleme hästi, ega, ega seegi ei oleks olnud püsiv ilma reformierakonnata, et noh, kui see roll väheneb ja kui esile tõuseb Res Publica, siis on, mul tekkis kohe niisugune tahtmatu võrdlus, et täna kirjutatakse lehes, et Venemaal on Putinism, on tõusmas, et Eestisse võib tuua kaasa Partsismi. Et Res Publica kui suurim, ütleme selline parempoolne partei võib hakata endasse imama kogu seda seda turumajanduse lembest valijaskonda ja muutuda palju tugevamaks kui, kui kõik ülejäänud Ma ei tea, millegipärast näitavad mingisugused märgid mul nagu Rein ütles, et me oleme siin arvajad. Siis arvamuse märgid näitavad seda, et tegelikult kõige nõrgem positsioon selle valitsus on ikkagi mitte Reformierakonnale ka mitte rahvaliidul, vaid just Res Publical. Sellepärast et tema tegevusega ei ole rahul mitte kumbki koalitsiooni osapool, rääkimata nüüd opositsioonist. Et see põhiline märklaud, kuhu turmtuli ollakse valmis laskma, on just Res Publica. Aga see, et no me teadsime, et Siim Kallas kehastas ju teatud Eesti elanikegruppide jaoks seda paha noh, 10 miljonit rikkast. Midagi temale see võrk ja tal oli väga selge formaat. Sankurite Kallasel oli väga selge formaat. Nii et nii et see, see Siim Kallas läheb nüüd parteijuhi koha pealt ära ja tuleb sinna keegi teine, noh, ma ei tea, Ansip, Paet, kes iganes see võib tähendada Reformierakonnale hoopis populaarsuse suurenemist eesti valijate hulgas. Ja kui see uus liider oskab välja mängida sellise suurema sotsiaalsuse, mida ju kõik erakonnad mängivad, sest on teada, et seda on vaja. Et siis nagu turutellimus jah, et siis nagu Reformierakond ootamatult oma valijaskonda hoopis suurendada tegelikult. See Peetri arutluskäigus on, on üsna palju niisugust võimalikku asi, nimelt selles, et tõepoolest ma tahtsin öelda, et Eesti poliitikamaastikul, kui me võrdleme seda turuga on hakanud need pehmed väärtused ja on hakanud, nagu öeldakse. Ainult et Peeter, ma tahan öelda, see nišš on juba hõivatud Res Publica poolt Res Publica sellega saavutaski oma valimisedu, et ta esitas noh, põhimõtteliselt turumajanduse alusel toimiva eesti pehmendatud mudelina. Edu põhines põhiliselt selles, et nad lubasid korra majja lüüa, nad olid teist moorat, aga nad mängisid väga kiiresti maha ka, mistõttu Rein Taagepera sattus tohutusse meelehärmi kutsuda korral isegi, et kas võib olla, et Kristise Peetri konstruktsioon, kui nüüd tõepoolest liidrivahetus toimub, Reformierakond peab aru saama, kui ta tahab oma nii-öelda säilitada oma kindlat valijaskonda ja samal ajal ka nihutada siiski seda nii-öelda tsentri poole rohkem, siis siis ilmselt peab ta Res Publicat hakkama üle lööma. Nii ideoloogilisi, kontsepte kui ka. Oi, ta peab hakkama lööma igalt poolt. Ja igalt poolt on võimalik napsata rahvaliidult eriti, sest rahvaliit on ju viimastel kuudel olnud kõige jõulisem Se. Eesti inimese huvides seis jah, aga selle eest kõige rohkem peksa saanud. Olgem ausad, et ta üritab millegi eest seista, muide see mul tuli jälle see üks asi meelde siin vahepeal, kui Rein rääkis sellest, kui Res Publica küsib nõu Brüsselist tegelikult ju Eestis on see kogu taasiseseisvuse aja olnud ju. Mina olen korduvalt mitmesuguste mittetulundusühenduste puhul kokku puutunud just nimelt vastupidise näitega, et, et me taotleme näiteks mingisuguseid rahasid Vaarelt ja kuigi see eitust Brüsselist on tegelikult eitus antud Eestist. Et meil ei maksa selles mõttes arvata, et ka kui Brüsselist jaotatakse, siis see on just nimelt brüsseli jaotus on ikkagi Eestist tulnud jaatus ja ehitustega sama asi, et tegelikult Brüsselist keegi eraldi otsustanud ikkagi konsulteerivat siinse võimuga ja siinsete esindajatega, aga ma arvan, et see teema vastu on nüüd selles mõttes ammendatud. Ütleme ootame põnevusega, mis hakkab toimuma Reformierakonna sees ja loodame, et siis meie kandidaadil läheb Brüsselis juba hästi, kui, kui ta seal ette võetaks. Aga me tahaksime täna rääkida veel natukene kultuuri olukorrast Eestis, õieti eelreklaamis ma ka rääkisin sellest, et miks siis Eesti rahvas suhteliselt skeptiline tuleviku suhtes. Nagu näitasid aastavahetuse küsitlused, millega te seda seletate, kuigi ju tegelikult ju peaks olema. Stabiilsus on mitmeid sotsiaalseid sotsiaalselt väga positiivseid otsuseid tehtud, siin vanemahüvitis, lastetoetuste lisamine. Miks siis ikkagi rahvas, nagu on kuidagi skeptiline ka eriti usu tulevikku, kas kardetakse Euroopa Liiduga väidetavalt kaasnevat hinnatõusu või millest see võib tulla, milles on see aga hinges selline selline teatud ebalus, mis te arvate? Ütleme, kui jällegi lähtuda poliitikast sisepoliitikast tervikuna, siis võib-olla see usaldamatus oma poliitikas, pettumus ja usaldamatus oma poliitikategijate suhtes mis osalt on laienenud ka ajakirjanduse peale, et ei ole nagu neist usaldusliku häält, see tegelikult on kõigutanud võib-olla rahvani sisemist enda kindlus, tähendab, ta ei tajuta seda, et me oleme nagu üks rahvas kus on võimalik asju nii-öelda normaalselt läbi arutada, kas on dialoog, kus toimib vastastikuse austamise võrdse kohtlemise põhimõtet, kui need on kõikuma löönud, siis see on kuidagi riivab kogu seda niisugust rahva enda enesetunnet, kui räägime kollektiivsest enesetundest, kui niisugune asi on spekuleeritud. Ja, ja seepärast peegeldub avalikku arvamust uurimistes lihtsalt, eks ole, et, et ei olnud aga oma tuleviku suhtes kindlalt, kuna ei olda kindlad enam omaenda nii öelda staatuses võimalustes ja ei, oldi kindlad enam, et missugune on minevik on olnud niisugune niikuinii, nagu ta on olnud. Nii et see on, võib olla üks põhjus on see, et eestlased on läbi ajaloo kogu aeg olnud skeptilisemad kui optimist ja võib-olla ta mingist sügavusest tähendab mingisugune, mida ei ole võimalik välja tuua, on siiski hammastega kinni. Ja mingil hetkel lööb see välja, ei taju seda, aga kui läheb asi väga kriitiliseks, vaat siis Et nende elu on läinud liiga heaks, et ei ole enam kriitiline olukord vä? Seal on nagu mõnes mõttes isegi, ta on elu läinud võib-olla liiga rutiinseks. Ilmselt jäi, siin on ikkagi noh, põhiline põhjus on meie lähiajaloolistes juurtes. Sest kui me vaatame neid küsitlusi, siis mitte ainult ju eestlased ei ole skeptilised tuleviku suhtes, vaid laias laastus kogu Ida-Euroopa, ehk siis see, kus need riigid, kus on toimunud need suured sündmused, need laulvad revolutsioonid, amet, revolusid, revolutsioonid müüride maha, kiskumised, kus kõik rahvas oli eufoorias, koos tehti seda asja kõik koos oli kohutavalt suur üksmeeletunne ja siis potsatas kõik nagu öeldakse, tagasi kohale ja algas võidujooks, algas turumajanduslik võidujooks, see on nüüd kestnud siis erinevates riikides, nüüd erinevat aega, aga noh, meil siin näiteks aastast kuni aastast alates 91 ja, ja see, et nüüd on kõik läinud eraldi, on ära see tunne on inimestel olemas, kunagi oldi, kunagi oldi sellised koos. Ja otse loomulikult ei teatav nisugune, lootus või optimism või usk, et ka mina võin selles uues maailmas saada midagi paremat. No see, kui sa ronid puu otsa õunte järele ja maiustajad selle nõudega järsku oks murduda saab, prantsutad tagumikku pidi vasta maad, eks ole, saad haiget ja hakkad seal oma külgedel. Ja ma seletaksin seda ka mingil määral tegelikult põlvkondade vahetumise küsimusega. Sellepärast et suurel määral selle optimismikandjaks pärast meie laulvat revolutsiooni oli ju noorem kehaline põlvkond, kes haaras kiiresti väga palju positsioone ühiskonnas. Nüüd me oleme sellises olukorras, kui on üles kasvanud see põlvkond, kes ei ole üldse Nõukogude perioodis ju elanud ja tema, kui me vaatame noorte tööpuuduse näitajad, siis sattunud kõige suurema löögi alla. Et tegelikult meil on tekkinud solidaarsuse sild, ütleme kõige vanema põlvkonna pensionieelikud Te, pensionäride ja kõige noorema põlvkonna vahel, nendel mõlemal on tegelikult Eestis tänasel päeval küllaltki kriitiline olukord, et ühesõnaga see varasem vastandus, vanad noored muutunud, see ei ole enam samasugune, vaid mingi osa ütleme, kes ealistest veab suhteliselt hästi. Kuid see niisugune vaesuse või ebakindluse tsoon laieneb nii vanema põlvkonna kui noorema põlvkonna. Nojah, ma nüüd ei tea, kui palju seal noores põlvkonnas on neid, kes tõsiselt hädas on ja kes seda endale teadvustavad. Elik siis intelligentseid noorem vend, 1000 üliõpilast, sa mõtle nüüd ise, see on ju varjatud tööpuud jah, aga mitukümmend 1000 on neid nõndanimetatud rullnokk, kellel on täiesti kama kõik, mis, mis toimub siin riigis, neil on peaasi, et oleks nagu öeldakse, tema istumise all. Aga see, see ongi see võõrandunud osa ühiskonnast ja ma olen seal kõik, muide. Tavaliselt räägitakse, siis tihtilugu unustatakse ära see, ma olen lihtsalt pidanud nagu uurima neid näitajaid, et meie nii-öelda eas olevast elanikkonnast kaks kolmandikku on üldse tööturul ja kaks, üks kolmandik üldse väljaspool tööturgu ehk mitteaktiivses staadiumis sealhulgas muidugi loetakse kõik õppurid sinna hulka 15 kuni 74 aasta vahel. Neid on üle 200000. Et tegelikult, kui me räägime tööpuudusest, siis me räägime sellest osast, kes üldse on nagu tööturul aktiivselt hõivatud, aga me sellest 200-st 1000-st ei räägi üldse, sest nad on mitteaktiivne elanikkonna grupp pensionärid, eks ju, suurel määral ja, ja siis õppurid, aga ka veel teatud osa elanikkonnast, kes üldse enam tööturule nagu ei tahagi tulla. Ja mind teeb tähelepanelikuks selles asjas, kuna puutun kokku noortega ja noorte inimestega, siis ma olen tahtnud sel teemal ka kirjutada ja nagu süstematiseerida oma tähelepanekuid ja tahaksin jätkata see, kus sa Mart alustasid, et et on tõesti kaht tüüpi eszkaabismi praegu Eestis väga tugevalt olemas, üks on see loomupärane vanema põlvkonna eemaletõmbumine ja, ja niikuinii nad on tõrjutud olekus olnud juba mõnda aega ja siis nad on ka nii-öelda iseendasse sulgunud ja see nimetaksin seda siis põgenemiseks, iseendasse eskapismiks. Aga noorte peal ma näen ka seda eszkaabismi selles mõttes, et nad lähevad minema siit. Kui ma võtan ühe statistilise keskmiselt 10 üliõpilast, siis sellest 10-st hüüetest neli kindlalt orienteerivad ennast minema Eestist, kuna nad ei näe Eestis endal mitte mingisugust motivatsiooni. Nad lähevad minema, tüdrukud abielluvad, poisid leiavad ja ma ei ole enam kindel, et nad tagasi tulevad siia ja see on minu jaoks väga-väga suur ohumärk. See tähendab, et kui nemad ei näe Eestis endas mõtet kui vanad ei suuda seda enam näha ja nendega ei küsita enam seda siis siis vot see niisugune sotsiaalne võõrandumine, see on see, mis, mis ilmselt peegeldab ka siis, mis, mis jäävadki järgi meiesugused Tarikat, meiesugune põlvkond, rullnokka, tüürioja. Aga see jutt mis sa rääkisid sellest, et noored lähevad välismaale ja ilmselt ei tule ka tagasi. Mul oli üks. Kui ma ei eksi, siis oli sellist pealtnägija saates, mõni nädal tagasi oli jutt sellest, kuidas siit arstid on sunnitud ära minema, noh, neile lihtsalt tehakse väga hea pakkumine Soomes rahalises mõttes, bussijuhid seal kongressi konkreetselt oli jutt ühe arstiga, kes tööd, kes töötab Soomes kalkuni kitkujaid ja siis tema käest küsiti, et kas sa oled õnnelik seal Soomes. Ta ütles, et jah, et selles mõttes, et ma saan oma töö eest nüüd, mille eest ma olen õppinud 10 aastat saanud väärilist tasu, selles mõttes on kõik korras. Aga seda, et ma olen õnnelik, seda ma küll öelda ei saa, ma tegelikult olen õnnetu, sest tegelikult tahaks ma töötada Eestis just, aga mul ei ole see võimalik. Majandus- ja, ja see sunnitud eskapismiks Johnson siin Peeter kinnitada oma sugulane, elab kaassoomes meiegi seltskonnas siin omal ajal esinenud vennapoeg ja ega nemad nende pere seal ei ole mitte selles mõttes õnnelikud, et nad nüüd Soomes elavad, aga see on tema jaoks ainukene variant oma perega üldse toime tulla. Siis sest see on lihtsalt noh, ta saab enam-vähem seda tasu seal, mis on inimväärne töö. Tähendab, ma julgen öelda, Peeter, miks nad tunnevad ennast nii-öelda tõrjutuna, kui nad ei ole õnnelikud olles neid asju ikkagi üsna pikka aega juba uurinud? Kas me tahame seda tunnistada või ei taha seda tunnistada, aga just nimelt Eestis olemine elamine on eeskätt elamine teatud kultuurikeskkonnas laiemas mõttes mentaalses keskkonnas oma keeles väite ainulaadne pisikene keel, mis on täitsa absurdne maailma mastaabis. Vaat see teeb, kui me kaotame selle, kui me läheme võõrasse keskkonda, oleme hästi tasustatud, meil on isegi pere seal, meil puudub tegelikult ühine religioon, aga muide, seda on nüüd on küll öeldud. Väga palju, uurijad, teadjad inimesed, Eesti kultuur, eestlaste ainus ja põhiline religioon. Ja vaat sa ütlesid, et räägime. Jah, ma tahtsin vahele öelda Miks miks, miks nende enne tunnete joones? Kuhu meilgi siit nii väga minna oleks? Mujale sest Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa pannakse kinni, nii et. Kuigi on olemas mingisugune, ma ei oska öelda, kui suur grupp inimesi neid on noori, keskealisi, mida iganes. Kes on oma siin mina ja Rein Mark. Nonii, räägime siis, me tahame siin olla ja oma kultuurikeskkonnas oma keeles. Aga on väga suur hulk inimesi, kes on juba tänu sellele, et siin on olnud ikka seda vabadust ikka üpris kaua juba ja maailm on avatud olnud, kes on oma loomult juba kosmopoliidid, seda küll. Ja ma olen väga mitme inimesega rääkinud, näiteks nimesid nimetamata Ameerikas olevat eestlased, kes on siin koos minuga olnud kus ta ütles, et nad tuleksid Eestisse tagasi kogu oma elu sidunud Ameerika, neil ei olnud mingisugust probleemi seal elamisega, nad on juba omandanud selle, et noh, ma võin Ameerikas elada. Kus iganes ja see on õigus, siin on, nüüd tuleb üks ajakirjanduslik silmamoone esile, asi on selles, kuna nad on erandlikud ja kuna nad on läbinud võimelise, kuna ta kosmopoliit, siis nad huvitavat ka ajakirjandust. Rohkem ühte küsitlust ma siiski lugesin, moodustab, tähendab see nõndanimetatud tõepoolest väga vabalt voolav osa nii-öelda meie kultuurikooslusest kuskil 10 12 protsenti, aga ikkagi valdav, mis ta, kes taastoodab elu siin need ütleme igapäevased Eesti elu, taastootjad, see on ikka see massiivne tema tahab elada selles keskkonnas, sest see on tema ainus ainus nii-öelda eneseteadvustamise. Nojah, ja eks siin ole ka mingil määral ikkagi missioon ja meil eestlastel rahvusena säilida, kuigi võib-olla tõesti 100 aasta pärast meil enam ei ole ühinevas Euroopas või erinevas maailmas. Aga niikaua meil see missioon on ja sellepärast tahaks paar sõna rääkida ikkagi ka veel neljapäeval valitsuse otsusest, televisioon ja raadio siis Eesti televisiooni Eesti Raadio ikkagi ühendada seda nüüd. Mõtlesin saaga missioonist räägitakse, hakkad rääkima sellest, et tänases lehes on üks artikkel, kus nagu Eesti mehed on väga Väga vinged sugulased ja parimad, seda küll, et võib-olla me peaksime omasootegemise pataljon saatma mujale, et sealt tuua kaasa, nagu öeldakse, värskelt arktika pidu lõppeb varsti või kehtestama kohustusliku sootegemise normi. Aga ma tahtsin televisioonist ja raadiost selles mõttes et nüüd on järjekordselt otsustatud selle ühendamine. Ja selle taga on jälle mingisugune kava. Kusjuures kõik need otsused nüüd sina, Reinule Pallingu nõukogu esimees, tähendab, alati on ju jutuks olnud see, et noh, et, et on alafinantseerimine ja elatakse peost suhu ja on tõestatud, et see ühendamine ei too raha kuskilt juurde, et milles on siis asi? Loeme juba lehest, et esimene asi tuleb uus juhatus nimetada olemasolevate kohale, sest enne ei saa ju noh, tegelikult ju uut organisatsiooni luua. Kui ei ole uusi tingimusi, eks ju, tähendab mille ümber siis mäng käib, kas mängija nüüd rahvusringhäälingu tulevikku ja arendamise ümber või, või on tegemist lihtsalt järjekordse kohaliku poliitilise mudamaadluse ka selle nimel, kes kontrollib suurimaid meediakanaleid? Kaht järjestikust ringhäälingu nõukogude 90.-te aastate keskpaigas juhtinud olles väidan ütlema täie vastutustundega seda, et ma ei saa aru, mis pagana skisofreenia, mis hullumaja siin tekitada tahetakse. Härra Aarne Vesperi käis siin, kes oli ülejuhti, keda ma tunnen isiklikult pikka aega ülejuhina väga autoriteetse üle vilejuhina, kes, kes tegi suurepärase karjääri ja sai Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu pea bossiks, käib siin ja loomulikult ma tean, et huvitavat tema seisukohti vajutatakse kogu aeg, kui ta ütleb seda, et, et sellel mõtet ainult sel juhul, kui see toob kvalitatiivselt majanduslikku muudatus. Ilma rahata ei tehta ei raadiot ega televisioonis ja see peab olema avalik raha, kui see on avalik-õiguslik raadio ja televisioon, mida Soomes ja mitmes teises Euroopa riigis kogutakse, kogutakse inimestelt, oli juba teada 94. aastal ringhäälingu seadust tehes, et kuna see Eestis ei ole võimalik, ei ole võimalik inimestelt korjata igas kuus 30 krooni kätte. Aastamaksust rääkimata, mis oleks keskeltläbi, et televisioon ja raadioelada saaksid oleksid aastas keskeltläbi 450 kuni 600 krooni aastas. Perega peredelt, kes omandavad raadiod ja televisioon, see oli ju kõik selge meile tookord ja oli võeti üks siis ainuke lihtne ja loogiline lahendus pidi olema see, et fikseeritakse üks kindel summa nii raadiole kuigi televisioonile siis vastava koefitsiendiga ja kogu süsteem on väljaspool siis. Arengukava igapäev ja ringhäälingu nõukogu kui kõrgeim organ siis on nii-öelda selle kogu asja. Aga riigikogu on kinnitanud tegelikult arengukavaga, keegi ei kavatse seda arengukava ellu viia, vaid nüüd räägitakse mingisuguse uue maja ehitamisest täiesti noh võrreldamatult odava hinnaga 125 miljonit krooni, sellega ei ehita isegi korralikku juurviljaladu. Rääkimata sellest, et olemasolevad krundid tahetakse müüa 30 miljoniga, kui Pirital on müügil villa. Seitsmeteist, kas ma tohin sekkuda nüüd juba kirglikult, kuna see asi on mul kümneid kordi laualt läbi käinud omal ajal, kui ma sellega tegelesime lähedalt aastat, see oli kümmekond aastat, Peeter Sookruus oli Eesti Raadio peadirektor olid üleval see tõepoolest iseenesest ratsionaalne idee, need uhked, see uhke maja, mis siin vastas akna taga meil praegu on, eks ole. Mis võib-olla hotelliks ümber kohandatav ja siis kõrval olev üle tee televisioonimaja tõepoolest realiseerida ja minna laagrisse, kus on kõige kõrgem koht, oli ju kunagi olid saatjad seal ehitada välja uhke ülim viimase tehnilise sõna järgi ja teate, kui palju siis juba 90.-te keskel peeti, see maksis 1,5 miljardit krooni, tehti arvutused, mis maksab siis selle keskus, ühise keskuse väljaehitamine? Ja nüüd räägitakse 120-st miljonist, et siin on nagu paberit sahtlist välja vaadan, mingi täielik. Millised poliitilised mängud, hämamine, ma rääkisin ka ühe endise ringhäälingu nõukogu esimehega samal teemal ja ta ütles, et noh, lihtsalt on tegemist inimestega, kes absoluutselt ei jaga ära, mis suurusjärgus kõik need asjad on, mida see kõik maksab. Tegelikult no ma küsin sinu käest, Peeter kui Aktuaalse kaamera toimetaja käest, kas sinul on tähtis, millises majas või stuudios seda saadet, et kas sinu jaoks oleks tähtsam see, et sa võiksid saada kaastööd New Yorgist Moskvast, Pekingist või Tokyost, eks ju. Et sul oleks seal oma esindaja olemas. Ei, no eks see on ka tähtis, millises, millisel korrusel või millises toas ma töötan, et see ei tohi ka nagu lätt kaela ei tohiks tilkuda ja jumal tänatud, Aktuaalse kaameraruumid on siiski vähemalt ikka enam-vähem korralikult remonditud, aga loomulikult. Laskusime inimesse investeerinud loomulikult majadesse. Oluline on see, et normaalse töö eest saadakse normaalset palka, mis iga aasta ka teatud koefitsiendiga, siis nagu mujal riigiasutustes tõuseb see, et et mul oleks korrespondentide võrk, mitte ainult üks korrespondent Brüsselis, mäletad, see ka hädas oma laenatud kaameraga ja, ja ei saa nagu valgete inimeste sekka, kuna finantsid on väikesed ja rohkem korrespondent ei ole, on telefon. Helistame telefoniga kuskile heale tuttavale, kes on nõus meile sümboolse tasu eest, kommenteerivad telefoni teel mingisugust asja. No aga täpselt samuti ka Eesti Raadio tänasel päeval toimib ju praktiliselt ainult telefoni peal meil ei ole enam ei võimalusi, ei transpordi, ei muid võimalusi, tehagi pikemaid saateid seal lihtsalt, et noh, ressursid on ju niivõrd kokku tõmmatud, võib-olla tõesti kusagil kommertsraadios, kes eks laseb oma reklaame vahele ja loeb uudiseid, eks ju, need kulud on tõesti võib-olla väga tagasihoidlikud ja võib-olla on see 120 miljonit, ongi nüüd arvestatud, näiteks kuku raadio ruumide põhjal või, või ma ei tea või Sky plussi ruumide põhjal, aga üks asi on ikkagi rahvusringhäälingul, me räägime sellest, et me seda kogu aeg tutvutame. Menüüd. Soome rahvusringhäälingu. Minu nägemuse järgi sina, Rein teab muidugi paremini sellest, mis asi on rahvuslik ringhääling, ka avalik-õiguslik raadio ja televisioon sellest. Ma ei tea, kas on Toompeal üks või kaks inimest, kes adekvaatselt mõistavad, millest nad siis räägivad, kui nad sellest. 94. aastal, kui me seda seadust tegime, hagi Šein oli veel sisse sai tõepoolest rahvaringhäälingust oli isegi mõte niisugune nimelt väljas siis sai väga palju väga tihedasti läbi käidud Põhjamaade siis televisiooni raadioinimestega ja Tapio sihigala Soome üles raadios, mida vist on pensionil juba tollal jah raadio, aga siis temaga räägitud ja, ja kuidas ta pani südamele meile, eestlastele, et sõbrad, pidage meeles seda, miks me soomes hammastel kinni hoiame, miks soomlased ise hoiavad oma avalik-õiguslikust? See on keeruline nimi, aga ütleme rahvaringhäälingus siis avalik-õiguslik teadsime alati tekitanud, mis segadus, mis avalik-õiguslik ütleme, rahvaringhäälingu buss või rahvusringhäälingust, miks me kinni hoiame, sest vaadake, see on ainus int veel. Meediaühiskonnas on see ainus integreeriv jõud kus erinevate häälte polüfoonia muudetakse üheks tervikuks, mis hoiab tegelikult operatiivselt väljaspool päevapoliitikat väljaspool igasuguseid kirgesid püüab hoida tasakaalukat, aga samal ajal väärtuskeskset joont oma ühiskonnas ja informatsioon on tasakaalustatud, on objektiivne, on võimalikult lai on inimesi, hoitakse pidevalt ühes niisuguses informatiivsus keskuses ja kui te ei taha, et ei, ühiskond ei pudeneks laiali nagu mingisugune kildude hunnid väikestes ühiskonnas on see oht väga suur, ütleb siig. Ala Soome on viis miljonit ja väga suur maa. Siis miks te Eestis seda ei tee? Te, olete üksainus. Pere, rääkimata sellest, et meil on ka väga suur vähemus, kelle integratsiooniga nagu sellel tasandil seni ainult avalik, kui mina hääling tegelenud, mina tahaksin käädi. Vanajumal hoidku, käed eemale Eesti televisioonist ja raadiost ometi poliitikud, võtke aru pähe. Pakkige lahti Eesti Raadio ja Eesti Televisioon sellest päevapoliitilisest, andke nendele see kindel koefitsient, las majandusinimesed. Raadioinimesed ise teavad väga hästi, kuidas need tehnilised võimalused ja töötagem välja. Kiirsüüdistage olgu asi otse, pidev kahtlustamine mingisuguste vandenõude oma jumal küll kogu aeg, et nagu keegi ajaks oma isiklikku kasu taga, tulemuseks tänasel päeval see, et kui me need ühendame, siis meil ei olegi ju enam ju midagi ühendada, sest mõlemad institutsioonid on ju sisemiselt juba niivõrd välja kurnanud. See algab ikka kõik selle, nagu ma ütlesin, et ei ole arusaadav, mis asi on avalik-õiguslik, mõeldakse, et tegemist on riigitelevisiooni ja riigiraadioga ja seda näitab meie peaprodutsent võib kuidagi komandeeringus tagasi tuleb ilmselt läbi kolme aasta kus on võimul olnud erinevate parteide koalitsioonil võtta välja batkad ja näidata neid protestikirju erinevatelt erakondadelt, kus süüdistus on üks meie erakonnale tehakse liiga ja kui kõik siis kokku panna, siis tuleb palet täis elik kõik on saanud võrdselt küll. Ja küll ka. Ringhääling on täitnud oma ülesandeid ideaalselt. See ongi tema ülesanne, võimulolijaid hoida kogu aeg tule peale, kõrvetada neid, sest muidu ei oleks seda üldse vaja. Aeg läheneb lõpule, Peeter tahtis paar sõna öelda ka sirbi poolt või sirbi ümber toimuv, aga no mis ma. Võtan selle kahe minutiga. Mul mulle meeldis see, et Mihkel Mutt väga-väga säravalt. Sel nädalal ja eelmisel nädalal kaitses, nagu öeldakse, selle tõsise nõndanimetatud tõsise ajakirjanduse positsioone Eestis, sest ega seda tõsi, tõsist ajakirjandust meil eriti palju järele pole jäänud, sellist klassikalist nišiajakirjandust, mis on mõeldud kindlale grupile ja pean avaldama suured tunnustused mihklile, et ta sellest survest nagu vähemalt esialgu tuli päris auga välja. Mulle meeldis Mihkel Muti tänane intervjuu õhtulehes, eriti need kohad, kus ta ütles, et sirpi saab tegelikult ju paremus ka teha ja on üks vaidluskoht kus ma mihkel mutile kui peatoimetajale siiski julgeksin vaielda vastu, nimelt sirp ei ole ajakiri. Tema formaat on nädalalehe formaat ja, ja mõned Mihkel Mutt ise on ajakirjandusliku eriharidusega, ta teab seda väga hästi, aga siin on natukene niisugune vaidlus. Seal võiks olla rohkem seda materjali, mis on praegu sellist teisel ja kolmandal leheküljel. Need võiks olla veel laieneda. Hästi oleks jah niisugune klassik. Selline võiks öelda isegi Saksa nädalalehemudel, kus see ühiskondlik temaatika kultuuritemaatika kenasti kokku jooksevad. Nii ma loodan siiski, et lõppkokkuvõttes hip võitis, sellest võidab. Nagu meiegi ära antust võitis käituda nagu meiegi täna siin üritasime Peeter Rain Veideman ja Mart Ummelas. Järgmisel laupäeval on siin teised mehed. Aarne Rannamäe juhtimisel ja võib-olla nainegi hulgas kuulmiseni.