Suvel toimuva tantsupeo pealavastaja on Kalev Järvela, kes on nüüd stuudios ja tere. Tere. See on esimene tantsupidu, mille aastaarv algab numbriga kaks, ehk siis Viljandi ja ilusti öeldes uue aastatuhande esimene tantsupidu. Kas see tähendab midagi olemuslikult teistsugust? Kui olid sinised peod? Ei, ma ei ole üldse mõelnud seda, et aastatuhandega muutuks tantsupeod. Aastaarv ei mängi mingit rolli absoluutselt. Nii et te ei ole nii, et olid eelmise sajandi tantsu. Päris uued tantsud? Ei ma arvan, et tantsupidu kui selline ei ole mitte ühekordne aktsioon, vaid ta on siiski pikemaajalisem protsess mis areneb oma sisemiste loogikatega ja inimese mõjust sinna juurde on suht väikesed. Enne meie jutuajamise algust kuulsime selle tantsupeo minu arusaamist mööda põhilugu, las jääda ükski mets, see ei ole rahvalaul. Ja et oleks kõigil asi selge tantsupidu ei ole rahvatantsupidu või kuidas? Terminoloogia täpselt on, ei olegi ja ongi nimetuses, et on tantsupidu, üldtantsupidu ja koolinoorte tantsupidu. Kunagi oli küll jah, aga see on juba aastaid, enam ei ole nimetuste rahvatantsupidu, tantsitakse rahva riivis, aga iga korda, mitte rahva riivis ainult ja mitte rahvatantse ja mitte rahvatantse, sest tantsupeol on juba pikemat aega alates 60.-te 70.-test spetsiaalselt loodud tantse tantsupeoks. Küll on kas ideelt või sammustikult need tantsud nii-öelda oma juursed, kas on aines või idee pärit siis folkloorist. Aga Ma ei puhtalt rahvatantse, küll ei tantsitud. Selle tantsupeo teema on mets ja puud. Sina mõtlesid selle mõtte välja, miks seekord peaks tantsima metsast ja puudest? Sama hästi võiks lindudest loomadest tantsida, aga ju siis see mets ja puud oli mul südamelähedane midagi, midagi sealt nagu torkas, seest ja mõte hakkas arenema ja eks ta niimoodi vaikselt keris. Vahepeal tuli ka teisi motide igasuguseid pähe, aga kui üks mõte saab niimoodi vallutama teisi ja teiste üle valitsema, siis tuleb nagu seda sisemist tunnet järgida ja selle järel minna. Iga tantsurühmaliik on omaette puuliik, mis need puud on ja kas need tantsurühmad, vanuserühmad, võimetekohased rühmad peavad siis kehastuma just selleks puuks või saama. Kah lähedasemaks. Ma arvan küll, et nad saavad selle puuga lähedasemaks ja need puud on lähtuvalt siis sellest liigist või nendes inimestes, kes seal liigistantsivad. Lähtuvalt sellest valitud toome näiteks Pärn Helle-Mare naisrühmade üldjuht oli täiesti veendunud, naisrühmade puhul peab olema pärn, mis on väga naiselik puu. Võtame kadakas. A-rühmade puu. A rühmad on teatavasti Eestis. Nimetame neid rühmi, kes on tantsutehniliselt ja väljendused kõige paremad, nii-öelda helirühmad kadakas on ka väärispuu ja siuke sitke kõige õndsa inimese eluperioodi keskkooliaeg siis tantsukeeles C rühmad, mis nagu nemad on pihlakad ja pihlakas on nii sihuke ilus punane, särav, torkab silma igal poolt. Aga siis ma võtaksin veel natuke nooremad, need on kuues, seitsmes, kaheksas klass. Nemad on kibuvitsad, ta ei ole veel päris puu. Alga torkavad, väga torkavad ja, ja, aga seal on ka ilusad õied. Nii et selline vastuoluline. Ja nad veel nooremat, teine, kolmas klass, pajud, sealt saab sidemeid luua pajupilli peale karjase peale buumi hästi kiiresti kasvab. Ja sa oled käinud kahel nädalavahetusel vaatamas erinevates Eestimaa paikades juba valmisolekut. Kas sinu meelest need, kes tantsivad, saavad aru, et nad tantsivad just midagi, mis seondub selle puuliigiga? Mitte iga kord, aga, aga siiski saan ja eriti kui vaatate rühmi, kes on selle mõtte endale selgeks teinud mida ta tantsib siis viimasel nädalavahetusel, nüüd ja paar korda käis Eesti endal ka värin läbi, mida tantsupeo ülevaatustel, kus on niisugune ettenäitamise õhk, Kondi sihuke pingeline õhkkond, kus et kas noh, elamust saada. Selles mõttes ei ole eriti lihtne, siis viimase nädalavahetusel ma paar siukest torget sain küll positiivset ja see näitab seda tantsija on materjali ikka väga selgeks endale mõelnud. Mitte ainult mitte ainult sammud selgeks õppinud materjali selgemaks mõelnud. Ma arvan, et kui need paar kuud on vahet ja teist korda läheme nendesse maakondadesse, siis tantsud olid selgelt küll, eks ole, siis oli võib-olla see mõte ka rohkem arenenud ja ta on suutnud asja sisulisemalt lahendada. Kui sa oled tantsupeo pealavastaja, siis loomulikult tahaksid, et lapsed ja täiskasvanud oskaksid neid tantse, mida nad peavad esitama. Aga mida sa veel tahaksid näha? Ma tahaksin näha seda, et tantsupeol osalejad oleksid sõbralikud tennise vastu kannatlikud. Tahaksin seda, et nad oma tantsude mõte ja kogu tantsupeo ideestiku mõte suudaks publikuni edasi anda seda emotsiooni atmosfääri. See on tegelikult iga esinemise põhiline eesmärk, et anda publikule vaatajale mingi emotsioon. Nii et ma loodan, et see õnnestub neid, kes tahavad peole. On oluliselt rohkem kui neid, kes peole saavad. Sina oled tantsupeo pealavastaja, ehk siis oled kõige õigem inimene, kellelt küsida, miks kõik, kes tahavad. Ei saa peole, miks kõiki ei saa peole, see on nüüd kinni puht ruumipuuduses. Tantsuväljak on nii suur, kui ta on. Ja tantsuväljaku ümbrus on just nimelt nii suur, kui ta on. Ja meil ei ole suuremat platsi võtta. Kaheksa pool 1000 esinejat on maksimum, mida logistiliselt see territoorium välja kannatab, pluss 10 11000 inimest pealtvaatajaks. Vastasel juhul need suured massid hakkavad teineteist segama. Võib tekkida väikene kaos. On olnud pidu, kus oli umbes 10000 tantsijat ja seal Ilmar Moss, kes selle peo korraldaja oli. Ütles, et seal oli väga suuri probleeme lihtsalt väljaki kannult ära ja pärast seda ei ole seda enam kunagi korratud. Tantsupeokontsert on kolm, miks ei võiks olla niimoodi, et ühed lapsed tantsivad ühel kontserdil, teised lapsed, teisel kontserdil, kokkuvõttes kõik, kes on aasta läbi harjutanud saaks tantsida, tants. Võib-olla see on selle pärast nõnda, et kontserditel eelneb veel nädal aega prooviperioodi Tallinnas, kus kogu programm ühtlustatakse. See, kui oleks igal kontserdil eri koos seissidendaks iga koosseisuga kolm nädalat prooviperioodi. Ja see lihtsalt ei ole võimalik. Kas sa näed mingit varianti, et see ikkagi kurb situatsioon võiks mingil põhjusel muutuda, et tõesti, need, kes on valmistunud, eriti lapsed, kelle jaoks see on aastasündmusena septembrist alates õppinud kannatanud ka nutnud, et ei tule välja ja siis tuleb maikuus kuri onu Tallinnast ja ütleb, et te ei saa. See on väga raske otsus tegemine alati igale üldjuhile, et kuskohas see piir tõmmata, kes saab ja kes ei saa ja see ei ole kunagi kerge olnud. Samas oleme nüüd tegelikult pidanud visiooni tuleviku suhtes. Selle peokoha pealt enam eriti midagi muuta ei saa. Kõik muidugi sõltub rahadest organiseerimisest. Aga tulevikupidu suhtluses olen mõelnud sellist asja. Tantsupeo ja laulupeoeelsel nädalal oleks Tallinna linnas, kus pidu toimub, rohkem tantsimist, laulmist ja sinna Saksa rakendada just nimelt neid tantsukollektiive ja ka lauljad ei pääse kõik peole ja ka lauljaid, kes ei pääse kas laulukaare alla või tantsuväljakule. Sest ega need, kes suurel tantsuväljakul esinevad, nemad ei saa ilmestada Tallinna linnapeol sel nädalal siis nemad prooviväljakutel kinni. Et Aet Maateega oleme sellest rääkinud, et luua üksiku pidude nädala nädal mis juhataks sisse suuremad kontserdid. Kui publik hakkab valmistuma selleks, et külastada üht kontserti Sis, millega ta võiks arvestada, millega ta peaks arvestama, kas ta peaks arvestama sellega, et ta näeb sellist pidu, mida on ikka tehtud sellist traditsioonilist eesti tantsupidu või noh, ma ei taha öelda, et näeb sellist suurt show'd, ilutulestiku, aga näed midagi teist. Nii nagu alati on lõppenud, iga tantsupidu on natukese teistmoodi, on eeloleval peol uusi tants, on vanu, tuntud tantse. Et ma ei oska öelda nüüd, et ei show'd ja tulevärk seal ei ole. Et seda seda ei ole, aga me tahaks anda etendust. Me ei taha anda niisugust number numbri järel kontserdit ja iga tantsukummarduse aplausi on, tahaksime anda ühe etenduse, mille lõpus oleks suur aplaus. Et selline terviklik õhtu. Ma olen käinud seoses töökohustustega paaril olümpial ja, ja seal on olümpiajulgen öelda üks põhilisemaid sündmusi ava- ja lõputseremoonia. Kõikidel nendel etendustel teevad väga aktiivselt kaasa kõik pealtvaatajad. Eesti tantsupidudel istub publik kaks, kaks pool tundi, lihtsalt. Kas nemad ei võiks ka midagi teha? Tõsi küll, praegu, kui midagi välja mõtleks, siis oleks juba hilja. Aga kas te ei ole mõelnud, et anda publikule rohkem kaasalöömisvõimalus? Eesti ilusate meloodiat? Tappis seda on katsetatud varemgi ja see on, see on tehtud publikult püsti tõstetud ja neid liikuma pandud, aga praegu on sellised mõtted peast läbi jooksnud ja ega hilja veel ei ole. Aga midagi kindlat ei ole küll olemas eeloleva peo suhtes. Samas need eelnevad katsetused on teinud väga ettevaatlikuks, sest Ma ei taha kuidagi midagi, Pub publikualahinnata midagi siukest, aga ma ise ka publiku hulgas olles eriti aktiivne. Kaasaliigutaja ei ole. Parim jälgimist, mis toimub. Minul endal publikul vis istudes midagi ei olegi, ei ole selle vastu, et ma peaksin ainult istuma ja samas välja vaatab publikut ja ega kõik ei tule kaasa. Et see peaks olema. Ma läheksin sellise asja peale siis, kui ma leiaksin siukseid nipi, et tõesti kõik tuleksid kaasa. Mida sa nüüd ütleksid nendele õpetajatele, kes valmistuvad oma rühmadega selleks, et saada tantsupeole, sa oled kahe nädalavahetusel näinud neid, kes on oma esimese ülesastumise juba teinud. Mida sa soovitaksid teistele, kellel ehk on natukene parem olukord? Aga keegi peab hiljem, esimene keegi viimane küsitlenic praegu on küll nõnda, et ega me praegu ei elekteri mitte midagi. See esimene voor, mis me Eestile ringi peale teeme, on tegeleda repertuaari ühtlustamise ring. Käime, anname veel viimased õpetussõnad, vaatame rühma üle, et mismoodi ta tantsu selgeks õppinud, mida kusagilt vaja parandada on. Ja samas on mitmeid momente, mis tantsudes vaja muuta neljandast kirjeldusest natukese teistmoodi läinud asi natuke areneb ja tegelikult me lõime asjad lukku küll, et enam ei muuda. Ja samas on mees tantsu õppida paar varianti selgeks, sest sõltuvalt sellest, kus lõpu joonistes rühmad jäävad, seda müüti veel ju ei tea. Et vastavalt sellele, mis vaja, kas üht või teist või kolmandat varjendi tantsida, et klassiliste variantide õpetamine käib praegu. Et pabistama ei peaks närveerima, ei peaks tegema just nimelt seda, mida on õpetatud ja viimane seal enne väljatulekut paremini asi välja tuleks, ei maksaks mitte midagi muuta, harjutada seda, mida on õpitud. Aitäh. Kalev Järvela tantsupeo pealavastaja.