Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris on Päevakaja, mis võtab kokku pühapäev, 18. juuni sündmused. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Eile ja läinud ööl möllanud tugeva tuule tõttu on endiselt elektrita 3300 majapidamist. Elektrilevi loodab rikked kõrvaldada homse päeva jooksul. Karjala venelane osas järvel läks ümber lastega turistipaat, hukkus 11 last ja üks täiskasvanu. Rootsi jääb senise neutraalse kaitsepoliitika juurde. Näe praegu põhjust liituda NATOga, ütles Rootsi peaminister Stefan veen Soomes kohtumisel Soome presidendi Sauli Niinistö aga Soomes Lahtis peeti soome-ugri maailma kongressi, kuhu paljud rahvastesse. Ta ei saanud aga Venemaa poliitikat. Kui minna, et nende hääl ikkagi kõlada saaks, toimus paralleelselt suure kongressiga ka avatud soome-ugri kongressi keskkonnaministeerium, töötanud välja ettepanekud jäätmeseaduse muutmiseks, et reguleerida rehvide kogumist ja käitlemist. Eesti seemne kvaliteet on heal tasemel, kuid tajaid võiks olla rohkem, leiab seemneliit. Ilm on öösel selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Õhutemperatuur on kaheksast 13 kraadini. Homme on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ning peamiselt Lõuna-Eestis sajab hoovihma. Õhutemperatuur on seitsmeteistkümnest 22 Kagu-Eestis kuni 25 kraadini. Eile möllanud tormi tõttu on endiselt palju majapidamisi elektrita ehk elektrilevi teeb omalt poolt kõik, et rikkeid kõrvaldada. Milline on siis seis praegu, seda räägib elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Aivar Sõõru. Koosseisuga on vooluta veel klienti üle Eesti 3300. Samas palju on täna uusi rikkeid juurde tund ja pooled nendest vooluta klientidest on just uute riketega seotud. Kui palju on jõutud siis selle ööpäeva jooksul ära teha, et kas olete nii-öelda graafikus? Nibin-nabin graafikus on selge, et me oleme taastanud toit tsirka 30-l 1000-l kliendil aga palju-palju on veel rikkekohti, mis vajavad veel tegemist ja igale poole kahjuks ei ole veel antud hetkel jõudnud. Vaat teeme omalt poolt kõik, et saaksid nagu enamus kliente. Täna voolu tagasi me, aga tõenäoliselt jääb kliente vooluta ka veel homseks, mõnedes piirkondades. Ka homme ikkagi terve päev tuleb ka arvestada seal mõnes piirkonnas tõesti, et veel voolu tagasi ei saa. Kahjuks on see niimoodi jah, et sellised piirkonnad tõenäoliselt on, Pärnumaa Valga, Põlva, Võru, Tartu ja Jõgevamaa, kus on meil rikete arv on suur ja lihtsalt ressursi igale poole koheselt ei jätku. Kas siis võib veel arvata, et tuleb veel tänase päeva jooksul neid rikkeid juurde või nüüd on see torn üle läinud ja nüüd tuleb ainult nende olemasolevatega tegeleda? Torm on üle läinud, kuid osades piirkondades on ka täna tuul tugev olnud ja tänase päeva jooksul on meil erinevates piirkondades ka rikkeid juurde tulnud. Oleme suunanud ka jõudu sinna uute rikete peale juba, et inimesed saaksid kiiresti voolu tagasi. Loodame, et neid nüüd rohkem juurde ei tule. Ei oska praegu ennustada, täpsemalt. Elektrilevi tuletab ka meelde, et maas vedelevad või katkiseid elektriliin ei tohi puutuda. Neist tuleb teatada rikketelefonile üks, kolm-neli kolm. Karjala Venemaa osas järvel läks ümberturistid. Esialgsetel andmetel hukkus 12 inimest, neist vähemalt 11 olid lapsed. Hukkunute täpne arv selgumisel. Venemaa eriolukordade ministeeriumi Karjala osakonna teatel sattus Sõjamäe järve lähistel reisil olnud lapsi vedanud kaks alust ja parv jõulise tuuleiili kätte. Kaldale jõudsid vaid üks parv ja üks paat. Paatides oli 21 alaealist. Turistialuste reis polnud registreid haritud ja päästetöötajaid polnud ka reisist ette teavitatud, teatab eriolukordade ministeerium. Kohalikke elanikke hoiatati hommikul tekstisõnumi teel, et ilmastikutingimused piirkonnas on halvad. Soomet külastav Rootsi peaminister Stefan Löfven ütles, et Rootsi jääb oma senise neutraalse poliitika juurde ja ta ei näe praegu vajadust liituda NATOga. Soome presidendi Sauli Niinistö kohtunud Löfven ütles, et Rootsil on praegu hea koostöö nii NATO kui ka Soomega. Koostöö Soomega pole kaitseotstarbeline liit, vaid täiendus riigikaitsele. Soome president hoidus võtmast seisukohta Soome Rootsi sõjalise koostöö tuleviku üle. Niinistö sõnul edendatakse samm-sammult värskete julgeolekupoliitika raportit, kommenteeris niinistega raportist tõdetuga, kui me ei saa välistada sõjalist rünnakut. Ühtlasi märkis Niinistö, et praegu ei näe ta Venemaa poolt sellist konkreetset ohtu. Üks euroskeptilisem maid eurole Baliidreid. Ungari peaminister Viktor Orbán alustab briti meedias kampaaniat, kus kutsub britte üles eelseisval referendumil hääletama Euroopa Liitu jäämise poolt. Ungari peaministri büroo teatel proovib Urban koos mitme teise euroga OPA liidu liidriga kõnetada Suurbritannia elanike ajalehtedes ilmuvate reklaamide abil. Valitsuse teatel soovib Ungari sellega näidata, et on pühenud tunud euroliidu ühtsusele. Ungari peaminister on pärast võimuletulekut kuus aastat tagasi sattunud mitmel pool ka vastasseisu Euroopa liidu võimudega kuna on langetanud ebatavalisi fiskaalpoliitilisi otsuseid ja algatanud kaeba tavalisi poliitilisi reforme. Samas on Ungari saanud eurole Euroopa Liidu liikmelisusest ka otsest kasu, sest näiteks järgmise toetusperioodi jooksul saab Ungari liidult 25 miljardit eurot toetust. Kui Suurbritannia otsustab Euroopa Liidust lahkuda, võib otsuse majanduslik mõju olla rahandusminister härra George Osborne hinnangul palju tõsisem, kui valitsuse prognoosis välja tuuakse. Keskmiselt hinnatakse riigi sisemajanduse kogutoodang võib langeda viis kuni kuus protsenti. Osborne ütles intervjuus telekanalile ITV. Tema arvates võib mõju olla palju hullem. Inimesed juba ei osta maju ega autosid ja lükkavad investeeringuid edasi. See toimub enne hääletust ja annab aimu, mis juhtuma hakkab, hoiatas hospon. Rahvahääletus Suurbritannia liikmesuse üle toimub niisiis neljapäeval, 23. juunil. Lõppeva nädala olulisemaks sündmuseks soome-ugri maailma jaoks oli Soomes Lahtis toimunud maailmakongress, kuhu paljud soome-ugri rahvaste esindajaid ei saanud aga Venemaa poliitika tõttu minna. Et nende hääl ikkagi kõlada saaks, toimus ka avatud soome-ugri kongress ja Mirjam Nutov oli kohapeal. Avatud soome-ugri kongress toimus Lahtis asuvas alternatiivsest rokkklubi tarbija kongressi üheks eesmärgiks oli ka natuke protesteerida suure maailma kongressi vastu jätkab avatud soome-ugri kongressi kaaskorraldaja Oliver Loode. Minu isiklik etteheide maailmakongressil süsteemile on see, et, et ta ei ole ainult see üritus, mis ühendab ja liidab soome-ugri rahvad, tegelikult aga tekitab konflikte ja pingeid ja ka ebaõiglust. Sest väga paljud soome-ugri aktivistid, kes kellel polegi võimalust pääseda oma rahva delegatsiooniga ja selle tulemusel nagu noh, väga ütleme, pettunud. Aga et kõrvalejäänute hääl siiski kostada saaks, oli osa neist ise kohale tulnud või oli nendega ühendust võetud Skype'i teel, näiteks olile Skype'i ühendust võetud Mordvas elava noormehega, kes tutvustas kodumaa keelepoliitikat ja seda, kuidas venekeelne elanikkond ei toeta maksakeelset haridust koolides. Aga teemasid oli teisigi, veel kord Oliver Loode. Ta on olnud kriitikat maailmakongressile süsteemi suunal on räägitud vadja keele taaselustamisest. Peamine mõte oli siin see, et tekitada selline vaba õhkkond, kus, kus kedagi ei piirata ühegi riigi karvane käsi ei otsusta, kes võib siia tulla ja kes mitte. Avatud kongressi korraldamise mõte oli juhtida ka soome-ugri kongressi toimumist toetavate riikide ehk Soome, Eesti ja Ungari tähelepanu sellele, kas praegust kongressi sellisel kujul ikka tasub toetada veel kord Oliver Loode. Kas sellisel kujul need maailmakongressid on vajalikud, kas nad täidavad neid eesmärke, mis maailmakongressid iseendale on seadnud, kas lõppkokkuvõttes soome-ugri rahvastele on sellest rohkem kasu või kahju? Avatud kongressi raames toimus ka kultuuriprogramm, järgmine suur soome-ugri rahvaste maailmakongress on aga juba nelja aasta pärast Eestis raadiouudistele lahtist Mirjam Nutov. Keskkonnaministeerium töötanud välja ettepanekud jäätmeseaduse muutmiseks, et reguleerida rehvide kogumist ja käitlemist, jätkab Jane Saluorg. Tartus Raadil asuvad rehvimäed või aasta alguses keskkonnaministeeriumi hoovile kallatud viie tonnine jäätmehunnik on ilmekad näited, kuidas seadusega kehtestatud tootjavastutusrehvide taaskasutusse suunamiseks ei toimi. Välja töötatud ettepanekud peaksid aga senisest paremini tootja vastutust reguleerima, räägib keskkonnaministeeriumi nõunik Kaili kuusk. Kui rehvitootja ehk siis esmane maaletooja ei registreeri seda rehvi nagu protos ja ennast tootjana protos, siis tegelikult kellele ta need rehvid nagu edasi müüb, siis järgmisele turustajale, ütleme siis edasimüüjale siis kõik jäätmeseadusest tulenevad tootja kohustused laiali automaatselt sellele turustajala, see tähendab ka seda, et uus pääl ei ole nagu huvi osta neid rehv maaletoojalt, kes tegelikult jäätmeseaduse nõudeid ei täida. Tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Rehviliidu tegevjuhi Kaur Kuurme sõnul on ministeeriumi ettepanekud tervitatavad. Puudutab töökodade kohustust veenduda selles, et moonutanud ootavast kohustused täitnud, see annab võib-olla kõige tõhusama kontrolli selle üle, et kus need rehvid ikkagi pärit on. Mõni edasimüüja müüb rehve näiteks ning kasutatud rehvide maale rehve ja see kasutusmaaletooja, näiteks eraisik, kes nagu koobikuga need kuskil Skandinaavias toob, siis see edasimüüja ise kvalifitseerub kohe tootjaks, annab kindlasti laiema võimalusega keskkonnainspektsioonile järelevalveorganitel nüüd risti silmas kontrollida ehk seda voogu paremini kontrolli alla saada. Kogu vastutus alaneb Kuurme sõnul siiski ei reguleeri. Eraldi küsimus on küll selles, et mis teha sellises olukorras, et kui ütleme näiteks juriidilised isikud näiteks transpordiettevõtted otse Lätist, Leedust kuskilt internetikaubamajadest nagu reste deklareerivad internetikaubamajad ei ole neid rehve ära deklareerinud, aga nemad ostavad nendelt, kuidas siis vastutus nende osas Sist lahendab. Kaili Kuuse sõnul on ka selle probleemi lahendamiseks esimesed sammud tehtud. Praegu ma saan nentida seda, et suuremad rehvi e-kaubamajad on juba liitunud tootjavastutusorganisatsiooniga osad menetlused on saavutanud ka selle, et me e-kaubamajad on siis võtnud omal seal jäätmeseadusest tulenevad kohustused ja vastutused ja on liitunud teeveeuudega. Ülejäänud ettepanekud puudutavad audiitorkontrolli nõude rakendamist rehvimaaletoojale. Audiitorkontrolli rakendamisega seoses muutub keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul tõhusamaks ka järelvalve. Kolme nälja analoogne olukord, kui praegu on näiteks maksuametil on ettevõtete, muude kontrollidega tähendab kohuslik, ettevõttete auditeerimine, siis see kindlustaski selle, et need aruanded, mis esitatakse, on korrektsed, on õiged, saab teha parimaid riski valimeid saab analüüsida turuosalist andmeid ja nende käitumist ja siis täpsemalt kontrolli suunata. Jane Saluorg Tartu. Tallinnas peetakse rahvusvahelise seemnekontrolli organisatsiooni ista kongressi. Missugusel tasemel on Eesti seemne kvaliteet, uuris Karin Kivipõld. Eestis kasvatatakse teravilja, tatart, köögivilju, kaunvilju, õlikultuure, kartulit ning heintaimi Eestis. Seemneliidu tegevjuhi Kristel Mölderi sõnul on Eesti seemnekasvatus heal tasemel eesti taimede liigirikkus on suur, seeme on puhas ja GMO vaba ning müüa võib ainult sertifitseeritud seemet. Mölder tõi välja, et Eesti laboritulemused on usaldusväärsed, sest omavad ista akrediteeringut. Maailmaga öeldes arvan me kvaliteet on väga hea, sellepärast et ongi, et noh, tänu selle istagretifideeringulast, kas sellega on nagu meie ütleme kõik seemnepartiid on võrreldavad, et see annabki meie tugevuse, et meil on nagunii hea selles mõttes nagu raamistik, milles toimetada, et meil on väga hea, ütleme ka riigipoolne tugisüsteem avaliku teenusena. Eestis on seemnekasvatajaid umbes 70, kõige enam kasvatatakse Möldri sõnul teravilja ning kaunviljade seemned, pisut vähem heinaseemet. Mölder arvab, et seemnekasvatajaid võiks Eestis olla rohkem. Võsu statistiliselt on niimoodi, et Eesti toodab umbes 24 protsenti oma seeme vajadused, et meil on väga palju kasutamata potentsiaali selles osas, selles mõttes paljud tootjad võiksid hakata nagu tegelema seemnetootmisega. Põllumajandusuuringute keskuse seemnekontrolli laboratooriumi juhataja Mari Jürmanni sõnul sõltub seemnete kvaliteet mitmetest teguritest. Laboris uuritakse kõige enam heina ja teraviljaseemneid, kontrollitakse seemnete idanevusti puhtust, et seemnetes ei oleks võõrtaimi kontrolliks saadetud seemnetest saab sertifikaadi suur enamus Eesti saamine, seemne kvaliteet on väga seinast seina, on väga häid, väga hea kvaliteediga seemneid on, kes on juba kogenud seemnekasvatajaid, kuid on ka algajaid, kellel on veel pikk tee sinna jõuda, samuti oleneb ka aastast, mis on ilmastik, on, eks ole, missugune on see saagikorjamise aeg ja see on nii palju erinevaid nüansse, meil on aastas meie laboris umbes 5500 proovi ja ma arvan, et selles julgen lubada, et 5000. Ma arvan, külvast vastab nõudele. Ja veel üks uudis ETV lasteekraani muusikastuudio lastekoor Aarne Saluveer juhatusel võitis kuldmedali Bratislava koorifestivalil lastekoor jõuab tagasi homme. Milline on aga homne ilm, seda räägib meile sünoptik Merike Merilain, palun. Homme on lootus paremaks, sest tsükloni järel tugevneb korraks Lääne-Venemaal kõrgrõhuala ja selle lääneserv totaka. Eesti üksikute hoovihmade võimalus jääb püsima edela- ja lõunatuule kiirus on neli kuni 10 meetrit sekundis. Öösel on sooja üheksa kuni 14, päeval 17 kuni 24 kraadi. Teisipäeval on ilm jälle tsükloni kujundada, siis saabub meile Balkanilt ja toob nähtavasti taas tihedat sadu ning äikest. Parimal juhul piirdub sadu Ida-Eestiga tuule tugevnemist. Hetk andmetel ei ole oodata. Öösel on üheksa kuni 14 kraadi, päeval 17 kuni 22 kraadi. Kolmapäeval, neljapäeval tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhuala. Sadudesse võib tulla pikem vaheaeg. See kestab ka läbi pikkade pühade õhutemperatuur tõuseb päev-päevalt ning võib nädalavahetusel olla üle 25 kraadi. See tähendab ilusat ilma, kuulsite Päevakaja, head õhtut ja kuulmiseni.