Tere hommikust, kallid kuulajad, keda viimaste küsitluste andmetel on peaaegu 100000 meie saadet kuulama, 97000 on viimane EMORi küsitlus eelmisest sügisest. Ja pea 100 tuhadki täis ei tule. On meil eriti väärikas koosseis, Maywerman, tere, Mike, tere. Teet Kallas ja Margus tööle ja mina olen siis saatejuht Mart Ummelas. Ja enne, kui me läheme täna välja reklaamitud teemade juurde, siis kas niisugune väike mõte, rännak kui ma tulin taas siia raadiomajja, siis ma vaatasin, et endiselt on tänavate ääres plakatid, Draamateater avab hooaja. Et see on kuidagi mesilane. Sümptomaatiline vist Eestile, et juba kuu aega enne seda, kui teater pidi avama hooaja ja nüüd, kui on seda kaks nädalat edasi lükatud endise Draamateater avab, avab aega, et ma mõtlesin, et siin on nagu mingi analoogia meie praeguses valitsuses toimuv, aga noh, ma just viitan eilsele päevale, kus ühest küljest Siim Kallase esinedes Keskerakonna ja Reformierakonna ühisel koosolekul konverentsil oli väga skeptiline valitsuse tegevuse suhtes vikerraadio eetris ütles peaminister Juhan parts välja küllaltki ränki sõnu. Rahvaliidu ja eelkõige minister õunad puuaadressil ja tegelikult mõnevõrra samasse ritta asetub minu meelest ka majandusminister Meelis Atoneni esmaspäevane väide sellest, kuidas kohe-kohe Microsoft hakkab Eestit internetiseerima. Samal ajal kui me teame, et Microsofti Bill Gates on Euroopa Liidu üks tõsisemaid noh, kuidas nüüd öelda vaenlasi, kelle käest Euroopa Liit kohe-kohe hakkab meeletuid trahve nõudma. Mulle tundus, et lisaks muidugi see haridusosakute kiire menetlemine, millest me loodetavasti ka natukene täna siin räägime. Et kohati tuleb nagu otsuseid nagu Vändrast saelaudu, aga need nagu ei haaku kuidagi omavahel. Aga see on nagu minu isiklik nisugune meelisklus. Ma ütleksin siin parandused, mina käisin sellel Keskerakonna konverentsil, noh ei ole ju palju neid juhtumeid, kus, kus suured räägivad Edgar Savisaar ja Siim Kallas, tegelikult seal oli ka pärast huvitavad ettekanded, aga ajakirjanikule vaata Kiira Kivirähk ja Toomla ja palmaru kahtlemata väga väärivad ja ma arvan, et isegi kandsid rohkem seda sõnumit, aga, aga mul algusest peale tekkis küsimus, et ega seal suured midagi tekkinud, skeptilised vastupidi, nad olid väga heatahtlikud üksteise suhtes kinnitasid nagu ikka Eesti poliitikas suurt sõprust, eks ole. Aga, aga ma ei lugenud Siim Kallasest küll mingisugust kriitikat välja. Aga kas oled jäänud sellise ühisesinemise põhjal mulje, et et Keskerakond ja Reformierakond nagu soojendavad oma suhteid? Ma arvan, et mul tuli meelde aasta kaheksa kuni 91, esialgu ka Edgar Savisaar rääkis. Ma ütleksin, et kuidagi ta nautis seda, tal oli publikut, ta esines, ma arvan, et ta on pikka aega poliitikast eemal olnud, heidan, oli päris huvitav ettekanne ka selle koalitsiooninõukogu teemadel ja selle mõjudest, no väiksed torkad olid ikka nagu alati. Aga Ma ei, ma ei arvanud seda, Siim Kallas vaatas seda asja veidi juba kõik nagu kõrvalt, ma ütleksin selle kohta, et pigem oli see hääleharjutus millekski muuks. Ma täpsustaksin probleemiasetust või küsimus, kas Keskerakond ja Reformierakond soojendab või üks osa Keskerakonnast. Jah, sest üks osa ju puudus sellel Corveraliselt. Ain Seppik oli raudselt kohal ja ja ma nägin, aga vana kaardivägi oli kõik kohal, ei anna Tais ministreid. Naisministrid, aga ka Sven Mikserit, kuuldavasti jah, Sven Mikser. Aga jätame selle sinnapaika, see oli võib-olla minu niisugune kummaline paralleel selle teatri kohta, mis on nagu avatud, aga mis samal ajal etendusi eriti paku või, või pakub selliseid etendusi, mida me ehk ei oota. Aga läheme Wastnud selle teema juurde, millest me kõigepealt rääkida tahaksime, mille üks keskseid kangelasi istub siin minu kõrval. Margus Mets, kelle kohta täna on kõrge linnaametnik öelnud, et sa tegeled šantaažiga. Tunnista üles, Margus, miks sa tegeled šantaažist? Sul hakkab kell 97000 kuulaja ees, mõtle. Olen mõelnud väga, mida ma siin täna ütlen, et kui ma lugesin tõesti Postimees täna Tallinna linna peaarhitekti Igor Volkovi kirjutist, siis mul on tõesti häbi iseenese ja kõigi kõigi kõigi ees. Aga ütlen ausalt, et ma ootasin tegelikult just minu isikuvastast rünnakut, nii et see tegelikult ei, ei tulnud mulle mitte sugugi ootamatult. Aga neile kuulajatele, kes ei ole lugenud postimehest, ei minu artiklitega ka Igor Volke vastus sellele, noh, hästi lühidalt, et elu viis mind kokku Tallinna linnavalitsuse ühe allaametiga säästva arengu ja planeerimise amet. Ja ma tahtsin ühe väikese ehitisele ehitusluba saada ja Ma leidsin sealt eest sellise hästi ametnikukeskse hästi halva korraldusega linna ameti. Ja. Ma ei hakka siin neid detaile nüüd kõiki üles rääkima, aga asi tipnes sellega, et mulle suunati lõpuks sügisel nii-öelda üks detailplaneering, et kuidagi ma ei oma krundile maja veidi teisiti asetada ja männimetsad alles jääksid. Ja tipnes see asi sellega, et et sellesama ametiplaneerimise osakonna juhataja Endrik Mänd tegi huvitava ettepaneku sõlmida oma abikaasaga leping, mis oluliselt kiirendaks seda asjaajamist ametis. Igor Volkusel ameti juht on tegelikult algusest. No ütleme, et ma ütlen ühe lause, mis on minu subjektiivne hinnang. Ja hinnang on see, millega vikerraadio ei ühile. Vaid on sellesama sappa siis planeerimisameti ümber käinud kuulujutud, et ametnikud võtavad altkäemakse või pistiseid. Ja ajakirjandusel on suutnud mitte midagi tõestada. Ja huvitav on see, et enne seda veel, kui minu artikkel ilmus Postimehes juba Volkov teatas mulle, et fakte ei ole. Ja ega selliste asjade puhul fakte väga kerge hankida siiski ei ole, sest et mulle meeldis ühe Postimehe netikommentaari repliik, kes ütles seda, et kui teil ikka pistise andmise kohta kahepoolse allkirjaga kinnitatud dokument ei ole, mis on ka notariaalselt tõestatud et ega siis midagi sellest asjast välja välja ei tule. Nii et see, et ma selle linnaametniku kabinetis kahel korral septembrikuus sellisest lepingust tema abikaasaga ja sellele järgnevast tulenevast vestelnud olen, ei maksa mitte midagi, siis on kahe inimese omavaheline jutt. See fakt, et seesama linnaametnikku abikaasa on nii-öelda eraettevõtjast, detailplaneerija ja tahavad juba pikemat aega, teevad koostööd, et naine teeb planeeringuid ja mees siis aitab menetleda seda. Käsikäes seda on isegi Igor Volkov öelnud seda, aga noh, mis seal teha siis on, ei olegi midagi paberi lõhkuda, sellepärast. Ja, ja mulle sellest tänases Igor Volkovi artiklis meeldib eriti see ütlus, et ta tegelikult tunnistab selle jama siin üles ja siin võiks selline lõik, et mulle uue detailplaneeringu algatamine oli ainumõeldav ja möödapääsmatu. Ja siis lisaks detailplaneeringule pakuti kodanikule veel kahte legaalset aktsepteeritavat võimalust oma probleeme lahendada. Need aga kodanikku ei rahuldanud ja ta ise tunnistab üles. Sappas on mulle tehtud selliseid ettepanekuid, koguni kahte mis mind ei rahuldanud. No aga mis neid oleks rahuldanud? See on ju peaaegu see, millest te rääkisite, et allkirjaga varustatud ja notari juures kinnitatud, sest nagu me teame, meie uurimisorganite algatavat ajakirjanduses ilmunud materjalide põhjal tänapäeval ju igasuguseid uurimusi, nii et siin on ju härra Volkov küllaltki selgesõnaliselt viidanud sellele, milliseid võimalusi Jah, on pakutud vaatamata sellele, et detailplaneeringu algatanud ainumõeldav Ja möödapääsmatu. Nii et no mina olen selle meie Postimehes sele. Margus Margus artikli avaldas ja ma peaks ütlema, et läksin täna hommiku töölt läbi ja vaatasin netikommentaarid läbi ja ajakirjanduslikud pakuvad sedakorda need netikommentaarid nüüd täiesti huvi. Ega seal, Margus võib vist öelda, et ega seal neid palju ei olnud. Sa said oma sahmaka muidugi kätte, nii nagu ikka kõik autorid saavad, aga seal oli ka päris huvitavat informatsiooni ja päris palju neid inimesi, kes, kes olid ainult samasuguste probleemidega vahele ja mitmed helistasid mulle ka telefoni teel, muuseas ka kinnisvaraarendajad kellel ei ole avatud selles ametis roheline tee ja kes on samamoodi kinni jäänud selle selle bürokraatia taha, nii et need ajakirjanduslikud, ma loodan küll, et kui vähekenegi oleks võimalik ja jõudu, siis peaks seda asja edasi uurima. Aga miks ta ajakirjanduslikud, need on jäänud ka selliseks? Tõepoolest ei ole leidnud kajastamist, ma olen kohtunud väga paljude arhitektidega, olen kohtunud ka linnaplaneerijatega muinsuskaitset, aga noh, see teema on olnud südamelähedane tegelikult seda linnaplaneerimise teema Postimehele. Ja, ja, ja ka kes on käinud minu kabinetis, olen kohtunud, et noh, et tõepoolest on, aga on juhtumeid, kus kus on tulnud isegi selle ameti inimesed on istunud kahel erineval toolil ja on tulnud, aga, aga vaat huvitav on see, et see ametivõrgustik on ilmselt nii tugev ja need inimesed on niivõrd omavahel seotud, et ka minu ütluse peale tulge ja tunnistage, tehke seda. Et nagu inimesed löövad põnnama sõna otseses mõttes selle juures, et sellest on muidugi kurb ja ausalt öeldes, ega me seda ühes asjas vähemalt, et kuna minul on lihtsalt võimalus ju ajakirjaniku vaadata ka natuke ette ilmuvatele lehtedele ja, ja, ja me esmaspäeval avaldame ka Tallinna linnapea artikli Edgar Savisaare artiklile. Ja linnapea ka on pidanud vajalikuks sõnadeta. Ja linnapea on ka pidanud vajalikuks sõna võtta, linnapeaartikkel on tõepoolest kantud ka murest, et tõepoolest saab välja juurida ja, ja ega ta teisiti ei saagi endale alluvas asutuses teha. Seetõttu natuke mind hämmastas ka, et et Volkov virutas kohta enne suure malakaga ära, enne kui teatesse, mis on tegelikult tema majas niimoodi sünnib laiemas plaanis siis mulle tundub, et, et linnapea kutsub ka selles artiklis otseselt üles ikkagi neid fakte avalikuks tooma, nii et minul on küll see endale kuulajatele nüüd ettepanek, et noh, roogime siis selle talli puhtaks ja katsume ikkagi selleks, et ei Margusega, teised ei jääks sinna kinni. Ausalt öeldes See on üks suuride juriidiline nüanss, sest et noh, mina olin oma selle esimese artikli pannud kokku ka kümnetest kümnetest vestlustest erinevate inimestega sappa ametnikega, arhitektidega, kinnisvaraarendajatega ja hästi palju mul olnud pärast selle artikli avaldamist nagu toetavaid kõnesid ja selle aga üks iseloomulik tunnus mitte keegi ei taha avalikult tunnistada, et tal on olnud nii-öelda kaudseid pistise andmisi ja tegutse, tuleneb meie karistusseadustikust kus on esmakordselt tehtud vahe kahele asjale, mis on, pihtis, mis seal altkäemaks vaata pistiseks nimetatakse seal ametiisiku poolt vara või muu soodustuse vastuvõtmist, et ta paneks toime seaduses lubatud teod. Ühesõnaga, ta kiirendab mingisugust protsessi ameti või riigiasutuses. Altkäemaks on raha selle eest, et alati paneks toime nii-öelda seadusest lubamatu teo. Ja kui nüüd juristid, kellega ma olen koostööd teinud, on juhtinud tähelepanu selleks, et tõestada, et tegelikult tõesti pistise või altkäemaksu andmist on põhimõtteliselt võimalik ainult kuriteo matkimine. Kuriteo matkimine vahepeal kohtu sanktsiooni see ei ole, kui mäletate, Äripäev, kuidas ta võttis vahele mäletasist, oli äriregistris töötava töötava inimese tamatkis sedasama kuritegude, pildistas isegi üles, kuidas see raha üle anti. Ja lõpuks ei, ikkagi nagu süüdi selles, et ta sellist lubamatut tegu tegi nagu kuriteo matkimine ja pistis ja altkäemaksud, nagu ma ütlen, et ei ole mitte enam rahad ametniku taskusse, inimene läheb, ulatab ümbriku ja saab mingisuguse kiirendatud teo teo vastu nüüd hoopis paremini varjatud, igasuguste lepingute ja muude muude soodustust. Ta tahab, seda nimetatakse või nimetati vanasti korruptsiooniks, aga nüüd vist korruptsiooni mõiste ka nagu ähmastunud meie seadusandluses. Nagu ma mäletan. Aga ma tahan selle juures öelda ühte asja, et mis on sellele ametile hästi omane MINA OLEN Igor Volkovi kohtunud, olen Arvo rikki nööriga kohtunud, olen kohtunud ka mõne piirkonna arhitektiga ja ma peaks ütlema, et ja ma ise võin siin tunnistada, et läksin ka nagu esimese esimese korraga pärast vestlust Volkovi ka sellele rajale, et et ta teeb absoluutselt kohe selgeks, et kõik muud on süüdi muuseas selle kirja lõpuosas, kus on ka pandud lühendus, märgid meil on ka kirjas, et et noh, et nii palju on tööd nendel ja neli piirkonna ametnikku kogu aeg on nagu selline asi, et mina ei saa mitte midagi teha ja halvad on kuskil mujal. Kas see on abilinnapea, kas see on linnapea, kas on poliitikud näiteks kui mina tegelesin nende Pirita tee ka selle suure kõrge majaga stabiilsus mulle kogu aeg tõesti, et tema on väike ametnik, pahad inimesed istuvad linnavolikogus, kes seda vastu võtavad? Eks ole, ja ma teatud määral läksin ka, uskusin, vaatasin siiralt otsa ühele arhitektile, uskusin ja kirjutasin oma loo, aga tuleb välja, kui valitsus. Kuule, sa tegelikult Zapaga seda informatsiooni poliitikutele annab, mida on tunnistanud nii et selle ametile on omapära see, et süüdi on kuskil mujal ja see on ka Ike Volkovi Kirjatükis ma pean ütlema ja rõhutame seda, et mõtle nüüd hästi, omas subjektiivne arvamus. Ka vikerraadiobaas EMO-subjekt arvamuse, sest niikuinii meid varsti ühendatakse ja hävitatakse. Minu arvamus on, sööd. Et Igor Volkov oli kunagi noh, väga hea muusik ja kindlasti oli ta ka jääluuletaja, luuletaja ja hea arhitekte Kukerpillid ja ta on väga halb bürokraat, ta on halb halb juht. Ja vot see on põhjustanud selle, et ma arvan, et ta ei tea vaeseke seda, mida, mis tal tegelikult seal ametis toimub ja see on ka põhjus, miks ta ei ole suutnud üles luua selliseid korralikku tänapäevast funktsioneerivad linna linna linnaametit, nagu puudub klienditeenindus täielikult inimesed peavad käima, paluma nüüd ametnike vaibal ametnike vastuvõtte ja, ja lubadusi, et see ei ole nagu tänapäevane stiil. Aga mina arvan seda, et tegelikult, et suur viga oli see, et Igor Volkov üldse selle sappa juhatajaks pandi. Ta oleks võinud jääda linnapeaarhitektiks ja tegeleda nii-öelda linna visiooni kujundamisega. Aga selleks, et selliseid sappa suurust organisatsiooni, kus liigud läbi miljardit, kroonid, kinnisvara arendusi, väga suured rahad on suured, huvid on suured tööjõud on suured. Et seal oleks vaja tegelikult sellist väga korralikku ametnikku, kes ehitaks struktuur üles, nii nagu on tänapäeval pandud tolliametis mehed, nii nagu on, viidi tolliameti juht maksuametisse ja kõik on tegelikult võimalik. Sest vaatame, kui korralikult on tegelikult üles ehitatud sammate äriregistrit, kõik need funktsioneerivad läbi korralike klienditeenindust ei pea käima ametnike palumas. Ja ma arvan, et kui Neid vahetub ju linnavalitsuses uus aselinnapea ja uus linnapea aselinnapeani vihjanud sellele, et ka temal endal on selle Zappaga olnud väga, väga tõsiseid probleeme. Ja ma loodan, et see mees suhtub natukene teisiti. Mina lööksin nagu täielikult lahku kaks probleemimis, Zappaga seondub üks on see korralagedus, mis seal sees on, et see struktuuriametkonna poja täiesti uuesti üles ehitada. Ja teine probleem on see, mis on seotud ametnike korruptsiooniga seal sees. See tuleb iseenesest välistada, et ametnike mingil juhul ei tekiks erahuvisid asjade menetlemisel. Mis sa teed, Tarvad tähendab nõrgalt vaatajana kõrvalt, kuna noh, ma ei ole Nii süüvinud probleeme olen, olen lugenud, aga ma näen mitut üldistust ja paradoksi. Üks viib ükseid Tallinna üldist hädade juurde, mis lahvatavad ju siit ja sealt ja, ja olen olen ka tähele pannud, kui kiiresti valuliselt reageeritakse, kui seal kuskil minulgi oli. Hiljuti Päevalehes kirjutas kogemus Tallinna probleemide kui palju kommentaare sellele järgnes. Tallinnaks valu vaid vallutavad, haavasid täis, kasvav organism ei ole tema soovi valmis Ülemiste vanakese. Ja probleeme ja tegelikult tuleb juurde. Aga siis teine asi selle konkreetse sinu looga. Noh, ma mõtlesin, niuke paradoks. Tegemist on säästva arenguasutusega, kes kes nõuab, et sa võtaksid maha põlenud mets. Tallinna Kopli ehitaksid kolm kanakuuti. Kolm vajaga. Tõsimeeli aetakse seda ja, ja need ei ole ju tõesti sellise suurusjärgu krundid, et sa oleksid seal kelleltki elamisvõimaluse ära võtnud, Nad on? Noh, ma ei tea, milles, kui millist territooriumisse, vot need on niuksed, väiksemad kui aiandus-suvilakrundil on need tükid. Iva iva oligi tegelikult ma ei ole täpseid numbreid tõesti avalikustada sappa Hackeldas selle männimetsa ära sellistes kuue 700-st eks kruntideks ja ehk kinnitas sinna detailplaneeringu, mis tähendas selle metsa täieliku maha. No loomulikult, see ei ole ju võimalik ehitada, siin on minusugune vajak medama. Nagu ja kuidas, kuidas Igor Volkov tänases Postimehes ütleb, et kehtestatud detailplaneering välistas kodanik metsa soovi laiutada üle kolme krundi, noh kui inimene seda loeb, siis ta kujutab ette, et noh, härra metsa lasknud kuskil kloostri taga metsas. Hiigla hiiglama lahmakat. Sinna tornidega aga tegelikult olemas. Ma nagu mõistan, kolm sellist kuue 700-st krunti, mis annavad kokku veidi üle 2000 ruutmeetri ja ehitist, mis sinna pidi tulema, oli ka suhteliselt pisikest, kasuliku pinnaga kokku umbes 250 meetrit koos garaažiga, mis ei ole mingisugune pilvelõhkuja ega teab, teab mis. Aga nii see paraku on, et, et kui me vaatame nüüd, mis on käinud üldse Pirita linnaosa ümber me teame, et jõe luhale taheti ju teha ka elamurajoon ja seal nagu sappa võitles, nagu selle eest jõe luht alles jääks inimeseks käiksid ja alati materdatakse kinnisvaraarendajad, kes tahavad kuskil metsa nagu maha võtta. Aga mind siis materdatakse selle eest ja ma tahan alles jätta, et ma ei taha ajaga kolme maja ehitada. Nojah, kui ma vaatasin seda skeemi, mis mulle näitasid detailplaneeringute kinnitamiseks, siis nii peab olema tõesti ekstra sentset aru saada või sellest läbi tungida, et minu meelest ka niisugused skeemid ja niisugune bürokraatia, mis luuakse, ju loob tingimusi, noh ütleme korruptsiooni ja, ja nende pistist, nagu sa defineerisid võtmiseks, sellepärast et siin on niivõrd palju selliseid hämaraid tsoone, kus tahes-tahtmata tekib mõnel ametnikul ahvatlus natukene neid protsessi oma huvides kasutada. Minu meelest see ongi kõikide nende nii-öelda demokraatlike otsustamiste suurim häda, et nad loovad selliseid võimalusi. Et see asi peaks olema märksa lihtsam ja selgem. Jah, et no nüüd on teada seda, et Tallinna linnavalitsus on alustanud sisejuurdlust ja no mina igatahes küll loodan, et see sisejuurdlus nii nagu ma enne ütlesin, et ma kutsusin ka neid kodanikke, kes meid kuulavad, ikkagi neid fakte teavitama, kui te olete jäänud, aga teiseks on see, et no minule tekkis, kui mina pidasin linnapea abi Raimond kaljulaiuga. Ma loodan, et ma nimetan tema ametikohta õieti. Kui laekus linnapea artikkel, siis mina avaldasin ka nii kergelt omapoolset soovi, seda enam, et see Margus artikkel oli Postimehes ilmunud ja Postimees ka vastutab ja Postimehes on huvitatud selle probleemi lahendamisest. Et võib-olla Margus saaks siis ka sisejuurdlusesse, kuulatakse ära, sest ma millegi, kas te ei arva, et ma kujutan ette, et Margus, et sul on tahtmist seda asja, noh, leht on ikkagi lehti ja teatud määral on lehtede selline, mis püüab utreerida ja teha laiadele massidele selgeks. Ja minu vastus mina sain küll vastused, see linnapea teavitatakse ja teise vastuse, nagu me veel suhtlesime, tuli vastused see on mõeldav ja nii, et ütleksime mitte 100 protsenti, aga kuskil 70 protsendi ulatuses on siis lootust, et sul on võimalus ka nendele linnaametnikele ja võib-olla ka uued abilinnapeal neid asju selgitada, et see oleks. Vähemalt ma arvan, et see oleks normaalne. Meelega selgitaksin uuele abilinnapeale seda lugu ja neid probleeme oma omaettepanekuid ja seda enam minestamist tegelikult sappa juhi Igor Volkovi nii-öelda kilkamine, fakte pole, fakte pole siis ma tänasega minuga ei ole mitte keegi pärast artikli ilmumist ühendust võtnud ja neid fakte yldse teada teada teada tahtnud. Siis võttis enne, aga seal ju ametnike üldine hoiak, et fakt on ainult see, mida tema teab. Aga see, mida sina tead, see ole faktsion, arvamus seal sinu subjekt. Vaata, see jah, me räägime siin saates ka väga paljudest arvamustest, aga kui nüüd puht juriidiliselt tegelikult lähtuda, kui sul ei ole kinnitust oma arvamusele, kui see põhineb kahe inimese vahel vestlusele siis tegelikult see ei ole fakt, mis kohtusi uurimistes üldse midagi tõestusmaterjalina arvele. Võiks tulla? No igatahes oli huvitav kuulata ja me kindlasti jälgime, mis edasi toimuma hakkab ja loodetavasti sõnaga Margus. Kui muidugi. Suurde vaidlusi ei tundu väga santažeerida, no ma ei tea, ma nägime ta ammu nagu petlik ja ka teda üsna ammu õlevil algul ja pean Aga samas ma võin tulla siis neid puid kaitsma, kui sul vajadust. Et noh, Margus on nagu olnud sinna ajalehtede liidu üks juhte ja nüüd ta on vastutav väljaandja Pärnu Postimehes aastaid noh, ma ei tea, ei, jätan šantažeerib muljet, aga aga, aga mulle tundub, et kui juba nii ränki sõnu kasutatakse teise inimese suhtes, siis see asi ei ole väga puhas. Ja ma arvan, et Volku on tegelikult natukene paanikas minusse, kirjatükist mina ootasin tegelikult ikkagi hoopis nagu tõsisemast, et ta ühelt poolt kutsub rääkima faktidest, aga ta ise vaikib kõik faktid maha, mis on selle konkreetselt minul asja menetlemisega sappas toimunud. Niiet Ma ootan huvitavat järgi sellele diskussioonile, mida avalikum ja ja tõsisem, see tuleb, seda kasulikum minu meelest nii Zapale endale võib liigorolkule endale küll kahjuks mitte, aga aga inimeste tallinlastele kindlasti. Igal juhul ka Tallinna linnale ja Tallinna maksumaksjatele endast. Aga läheme nüüd järgmise teema juurde, ega ma ikkagi saate alguses päris asjata taim eelisklenud, sellepärast et üks suurimaid omadusi, mis ma sain, oli eelmisel nädalavahetusel see, kui Märt Rask käis välja, et uue põhiseaduse vajadusest, et mulle tundub see ka nüüd natukene niisugune Lahtisest uksest sisse murdmisega. Sellepärast et ühest küljest meil on praegu On olnud menetlemisel presidendi otsevalimine, mis nagu naha nüüd vähemasti lähiaegadel õnnestu, sest ei leidu koalitsioonist seda üksmeelt. Kas nüüd see ettepanek moodustada, oli see nüüd rahvuslik loomekoda või, või kuidas selle nimi oli uue põhiseaduse väljatöötamiseks. Et kas see on nagu siiras käik teie meelest. Või on selle taga nüüd ikkagi seesama koalitsioonisisene võitlus pärast, et see presidendi otsevalimine nagu edasi lükata. Mis te arvate? Mina arvan, et ega põhiseadus ei ole midagi jäävat ja kahtlemata säärane rudiment sellest samast, 38. aasta põhiseadusest ja, ja sellest on palju räägitud seal selle sõjaväe käia ja kogu seda plokki puudutavast muutmisest ega, ega põhimõtteliselt ja Euroopa muutused Euroopas toovad endaga kaasa ka vajaduse naerma, unustama juba paragrahv üks, eks ole, teatavasti Eesti põhiseaduses ka noh, natukene üllatavalt mulle see tuli, sellepärast ühte asja menetletakse, eks ole, praegusel momendil, et mina kujutan ette, et põhiseadus on küll nii piisavalt tõsine asi, et seda ette võtta siis nagu nagu nagu kompleksselt kuidagi seda enam, et noh, miks siis seda presidendi osa hakati, eks ole menetlema. Ja, ja mitmed teised On ju ka kaalumisel, et noh, võib-olla seda mitte rutuga teha ja seda siduda sellise päevapoliitilise asjaga. Mis sa teed, mina, mina siin siin tahaksin küll küll igasuguseid. Ta vist edasi lükata selle juba juba kas või sel lihtsal põhjusel, et no ei olevast igale poliitilisele pool põlvkonnale siiski antud seda seda au, et luua põhiseadus tervikuna, see noh, kuna ma ise ei kuulnud põhiseaduse assamblees, oligi kummalised olivad olla, tollel ajal, kui mina olin ka Toompeal, ma jälgisin seda kõrvalt, see oli tõesti äärmiselt põhjalik töö, see, see ei ole ainult ühe nagu öeldakse, katlakütja tublisti päris korralikult välja tulnud. Skeem selle kallal istusid ikka kuude kaupa, istusid selleks valitud tõsised inimesed, helged pead ja ja ebakohad on, on ilmsiks tulnud ja tulemas ja mõne mõnda asja saab, saab seal ju ka teiste menetlustega muuta. Kui, kui terved, põhiseadust see tähendaks, tähendaks ikka väga tõsist tööd, arvatavasti selleks vajadus tekib varem või hiljem Euroopa liidu reaalsustes, mida tuleb kogeda, kogeda paremini. Nii et ma arvan, et see protsess oleks kuskil neljaks viieks aastaks ette, võiks planeerida. Ani on vist ka Reformierakond. No nii on parkla ja mind teeb natukene ettevaatlikuks selles Märt Raski väljaütlemistes see, kus ta räägib, et et noh, umbes 92. aasta põhiseadus sündis nagu mingi poliitilise kompromissi tulemusena. Küll, aga kas nüüd siis Eesti tänasel päeval ei vajaks poliitilist kompromissi põhiseaduse või on isegi kavatsus ikkagi läbi suruda mingi selline põhiseadus, mis on, on teatud hulgale inimestele vastuvõetav? See kangesti meenutab, mulle koguneb protsess, vabandage väga ikkagi kolmekümnendaid aastaid. Et, et samamoodi nagu tekib seltskond, kellele tundub, et noh, demokraatiata demokraatia on liiga kaugele läinud, palju, liiga palju on teda, eks ju, meil ei sünnistabiilseid valitsusi, mis on ka tõsi ja nüüd ja nagu ikkagi kuidagi seda võimu tsentraliseerida. Sest noh, ütleme sellesama raske ettepaneku taustal on Kallase paaril korral välja öeldud mõte presidendi ja peaministri koha ühendamisest ka raske ettepanekutes oli ju selgelt sees mõte sellest, et tuleb, nagu öeldakse, lihtsustada riiki. Mis tähendab riigi lihtsustamine, see tähendab ikkagi võimu tsentraliseerimist tavaliselt. Et ja kõige problemaatilisem ma kuulasin, see oli vist eelmises olukorrast riigis. Kas oli Anvar Samost või Kalle Muuli, väga õigesti ütles, et sellega ju avatakse teataval määral pandora laegas pärast, et nüüd hakkavad ju kõik lisaks Reformierakonnale ka tegema oma ettepanekuid uue põhiseaduse nii-öelda muutmiseks. Et tulemuseks on see, et, et meil sünnib tõesti iga erakonna jaoks või iga erakonna nägemuses oma põhiseaduse ettekujutus, et kas Eestil on nüüd vaja sellel arenguetapil taas hakata hajuma, selle asemel, et ennast nagu ollakse kokku võtta poliitilisi kompromisse. Kindlasti vajadus teha, no ma arvan, et üheksa, 92. aasta põhiseadus oli ajalooline kompromiss, vot seal oli see nostalgia selle Eesti vabariigi järel nii suured, et sealt tulid need asjad üle, et eks ta on öelnud, et see on 38. aasta põhiseadusest maha noh, mitmed-mitmed tõepoolest on maha kirjutatud, eks see väljendab ka võib-olla reaalsus tunud väljendab teatud määral ideaali ja nostalgiat, nii et ma arvan, et pigem sinna. Aga mulle tundub ka, et noh, et me ju näeme praegu, kuidas õiguskantsler on mitmed asjad tagasi lükanud, eks ole, viitega ikkagi selge tuginemisega põhiseadusele. Kas siin poliitikutel ei ole ka sellist ambitsiooni lükata ebameeldivad asjad kõrval, eks ole, millega nagu millega ei oleks vaja tegelema, eks ole? No ma ei tea, no võtame üliõpilaste probleemid või laste õiguste probleemid või need on iga paljuga viitega põhiseadusele, eks ole. No kas teil tuleb meelde, kelle ütlus oli väga, väga kaunis, et igale põlvkonnale ei ole antud võimalust luua. Püüdsin korrata, aga ma ei mäleta, kes seda ütles. Ja see oli, see oli poliitik, kes väitis seda, et miks ei oleks vaja uut põhiseadust teha. Aga kui teha näiteks rahvahääletus selles küsimuses, et kas Eestil oleks vaja uut põhiseadust või mitte, siis mina kipun arvama, et rahvas tegelikult ei oskakski, nagu öeldud, Advaks hakata väga pikalt seletama, miks seda, miks seda vaja vaja oleks ja kui kõik erakonnad teevad alustavad nii-öelda oma nägemust, siis Eesti rahva jaoks läheb see üldpilt ülisegaseks. Ja ainuke arusaadav küsimus tema rahva jaoks ongi see, et kas president valida otse või lasta seda valida kellelegi teisel ja minu meelest avalik arvamusküsitluste järgi rahvas nagu väga selgelt seda meelt, et tahab presidenti valida otse. Et see on minu meelest ainuke aktuaalne küsimus ka kogu kogu meie ühiskonnas. See, et sa ütlesid, et nüüd avatakse läbi põhiseaduse pandora laegast, ma olen täiesti nõus ja võib tekkida küsimus, et kas seda on vaja teha. Aga kui me ütleme seda, et kallis rahvas, et praegu ei ole õige hetk üldse arutama hakata selle üle, kas presidenti valida otse või mitte siis ma arvan, et see ei ole ka õige, see küsimus on, on õhus ja me teame, et rahvas tahab valida presidenti. Tegelikult Urmas Reinsalu põhiseaduskomisjoni esimees ja tõi ka välja need üsna konkreetsed asjad, mis oleks vaja põhiseaduses ümber muuta. Okei, konkreetsed asjad eelkõige selle presidendi otsevalimise küsimuses, küsime rahvalt nõu, aga minu meelest on just kõige ohtlikum see, et me nüüd teeme mingi uue täiesti uued teksti ja läheme sellega nii-öelda rahvajutule. Ja, ja mis siis juhtub, kui rahvas ei, ei olegi nõus sellega, et mis, mis olukord siis põhisõnum? Jah, aga milleks siis kogu see töö ja vaev, tähendab minu minu meelest see on niisugune asi, et millega ei saa mängida, me oleme siin laua taga sellest korduvalt rääkinud, vaatame või Ühendriikide konstitutsiooni eks ju on tehtud mõningaid kõige vältimatu maid lisandus ja keegi ei ole ju läinud selle konstitutsiooni algteksti kallale. Et, et noh, ma ikkagi ei saa aru, miks on vaja üldse sellise asjaga välja tulla ja eelkõige veel Euroopa Liidu kontekstis kus ei ole seda uut põhiseaduslikku lepet veel sõlmitud, mitte, võtame selle seal vastu ja vaatame, mis siis see meile kaasa toob. Sa ütlesid siin, et lähme siis nende ettepanekutega ka uue tekstiga rahva ette, ma ütleksin, et see võib ka olla sedasi, et kui seal on presidendi otsevalimine sees, siis rahvas tulebki seda kohta ja sellele mängitakse ja võtab selle vastu tabamata just nimelt, see on keerukas juriidiline dokument, millel on tohutud nüansid, eks ole, veel. Kas abielu rohkem helista kaasa toob kogu muuseas, sanduse muutmisega käivitub jälle seesama vägagi pikk ja keeruline protsess, töömahukas kogu uue seadusandluse loomiseks põhiseaduse alusel, eks. May pööras tähelepanu, jah, sellel sepak, sest põhiseadus on ju tegelikult suur pakett, seadustan kõige ülem, aga ta on pakett ja pakett seaduste vastu võtil? Jah, seda nimetas kuldseks sambaks Arkadi Raikin oli üks niisugune Vene satiirik, kes eriti midagi tõi välja isegi teinekord, teades, et see näiteks lükatakse, lükatakse kõrvale või tsensuur keelab ära, aga selle tõttu oleks kõik muu läbi ja vaata, May pööras praegu ühele asjale täiesti tähelepanu, sest seal võib väga palju asju juhtuda. Selle presidendivalimise noh, ütleme atraktiivse. Probleemi kõrv taga? Jah, üheks niimoodi neid asju ju tegelikult ju müüakse nii-öelda, eks olgem ausad, 82. aasta põhiseaduses teatud kombel rahvale müüdi mõningate atraktiivsete asjadega, mis sinna oli sisse kirjutatud lihtsalt ei mäleta enam eriti, see on juba 12 aastat. Aga me mäletame ühte asja väga täpselt, et aastal 92 said need poliitilised jõud, kaasa arvatud rahvast, palju üksmeelsem oma tulevikuvisioonidest ja nägemustest kui aastal 2004 kus ikkagi parteiprogrammid on, hakkab põhimõtteliselt 11 väga oluliselt erinema ja üksmeelt leida? Ei rahva hulgas endas ega ka poliitiliste jõudude hulgas on hoopis hoopis raskem. Meil ei ole sellist ühtset nägemust tulevikust, millise viisime, saavutame. 92 usk oli suurem ja selle tõttu ma arvan, et suurem osa seda põhiseadust isegi ei lugenud, läbivaid läks seda usuga Eesti vabariiki, nüüd on muidugi. Kus vabataks jah, just seesama ajaloolane, kompromiss oli võimalik tollal, aga, aga ma kardan, et praegusel hetkel see lihtsalt noh, tõepoolest toob kaasa seda hajumist, millest ma rääkisin, toob kaasa tarbetud poliitiliste võitluste ja, ja niisuguste põhimõtteliste asjade ümber, mille suhtes ei oleks mõtet uuesti vaidlust alustada, nii nagu on palju ajakirjanduses kasutatud seda ameerika väljendit, kui miski toimib, siis ärge hakake seda parandama. Don't fiksite, eks ju. Et ka põhiseaduse puhul see väga hästi toimib. Seesama väide Ma praegu mattamata kujutasin praegu ette raadio raadioaparaatide läheduses istuvaid Reformierakonna ideoloogia, kes tasapisi muigavad. Võib-olla ma olen natuke küüniline, aga. Aga saba taanduda? Ütlesidki, et Reformierakond sunnib endast jälle rääkima, ta hakkas vahepeal kahvatuks muutuma. Ta tuleb järjest. Ja sellepärast ma küsisin tööle siiras, või oli see päevapoliitiline, käisid mulle, nakkab? Oma teine pool ka kaunis tõenäoline. Ta unustab, et Reformierakond hakkab, et ma arvan kindlasti vajama uut liidrit. Ja ja sellepärast nii mõnigi käib ja üllatavaid ideid on kindlasti üks tõenäolisemaid kandidaate. Paar nädalat tagasi me rääkisime siin Andrus Ansipi väga tormilisest artiklist ja et noh, nagu võitlus vist käib veidikene selle koha pärast ja ma ei tea, võib-olla ka Meelis Atoneni käik, Bill Gates iga kohtuma oli veidikene fassaa, sellest samast võitlusest reforme erakonna juhi koha pärast ma ei taha, nüüd muidugi see on spekulatsioon, aga aga miks mitte? Et kui me sellest aspektist ütleme, subjektiivne arvamus, see oli mu subjektiivne arvamus, millega vikerraadio Rääkimata Eesti raadiost ja moodustatavas rahvusringhäälingust. Ma ütleksin. Subjektiivse arvamuse märkraski argumendid olid kõige tugevamad gini koefitsiendiga või Bill Gatesi muidugi. Kellele ei sõida? Heino Mardi raske on alati olnud väga arvestatav poliitik ja, ja inimene, kes on alati rääkinud tõsiseid asju ja maga, noh mingil määral saan aru tema mõttest, et noh kindlasti on küsimusi, mida tuleks kooskõlla viia, aga seda tõesti nii nagu te siin ütlesite, ei saaks seostada praegu presidendi otsevalimise küsimusega, sest see on nagu selle varjus tahetakse midagi muud teha ja, ja see ei ole minu meelest päris aus. Aga ühest asjast tahaksin ma veel rääkida nagu alguses lubatud, see on see haridusosakute asi, mis on nüüd nagu väga kiire hästi ja, ja kuidagi noh, jõuliselt valitsusest läbi läbi läinud. Sina oled Maiume iluspetsialist, sotsiaalküsimuste alal, ka hariduse asjadesse. Kas sinu meelest? Kas see haridusosakute kehtestamine on nüüd see, mis siis selle 21. sajandi kooli projektiga taastab, nagu on ka haridusminister Toivo Maimets ja ka eile peaminister Juhan Parts väitnud meie eetris? Noh, eks päästmisest nüüd asi kaugel, eks ole, ikkagi paljudes muudes asjades kinni, siin on kaks tasandit, üks on inimese tasand ja teine on siis ütleme vaatame regionaalsel tasandil seda, kui ma ütlen inimese tasandil, siis on kahtlemata vabaduse suurendamine. Ütleme, koolide valikul on väga oluline, sest ükski inimene ei ole Üheski Kapa-Kohilas või kuskil ei ole kinni ja kui ta tahaks liikuda, ütleme, teise kooli, siis siis oma praegu ju omavalitsused tihti takistavad seda, eks ole, selle raha liikumine koolist, kooli või inimesega koos koolist kooli ma ei kasutaks, oleks ju päris loogiline. Teine küsimus muidugi, kohe tekib küsimus, mispärast peaks olema see kool huvitatud selle raha üleandmisest, kui sellest sõltub tema eksistents? Paljud maakoolid ju kõiguvad ikkagi väga tugevasti selle kriitilise piiri peal. Ja tee see nii et inimliku sellisest aspektist ja selliste kuigi noh, ütleme, et saada parimat haridust ja liikumine siin on täitsa õigustatud, kuigi see 24000 ei kannad ei karda ju kõiki vajadusi, mis on, kui inimene tuleb maalt ikkagi näiteks inglise kolledžisse, siis elamine Tallinnas, kõik see on ka kui surve vanematele. Aga teine asi on muidugi ma saan aru, mille pärast rahvaliit muretseb ja mille pärast paljud maakoolide õpetajad muretsevad, kui nende juurest hakkavad ära minema seal koolidele surm. Ja see on nagu kahetasandiline küsimus, millel ei ole kindlat vastust, jah, see on hea. Ja minu meelest see on siiski nagu pea peale pööratud regionaalpoliitikat nagu läheneks regionaalpoliitika mitte sellest otsast, et me nüüd püüame ka maal või väiksemates keskustes anda korralikku haridust vaid selle asemel siis nagu noh, püüame need vähe andekamad, et noored sealt meelitada linnadesse, kus nad saavad siis noh, paremat haridust, aga ega me sellega ju lahendusele noh, selle maakoha probleeme, pigem need maakohad ju nagu suretame välja pisi pisitasa, sest koolid on olnud ikkagi need küla küla nisukesed, hariduskeskused ja kultuurikeskused. Ma tahaks muidugi näha, et selles samas Postimehe artiklis, kus on juttu ministri maimelise ideedest, on toodud välja numbreid, et sõpra võiks edaspidi olla see või see 24000 krooni õpilane kulus mullu ja samal ajal siis Rocca al Mare koolis on see kuskil 26000 kuni 30000, et väga hea oleks näha seda, et mis on tegelikult need reaalsed kulutused selliseid väikesele maa või külakooli, millest sa rääkisid, mis tuleb tingimata säilitada ja kui palju on ikkagi pereõpilane kulutatud näiteks Tallinna tippeliitkoolidele. Ärme räägi ainult sellest Rool moora laulis 21. esimene koos laulis end miljonit, eks oleks remonti. Tagame sellega õpilaste arvu vahel ära, siis me näeme, mis on seal tegelik pearaha. Ma kipun arvama seda, et isegi sellistes väikestes maakoolides võib-olla ei ole kulutatud seda kahtekümmend nelja tuhandet õpilase kohta, aga samal ajal Tallinna liikulisem võib-olla see tõesti sadatuhat kroon ei õpilane olnud, et see on väga raske, see vajaks sellist noh, ütleme põhjalikumat analüüsi ja arutelu, et idee iseenesest minu meelest ei ole nagu vale, et ta kannatab täiesti diskussiooni, et ei tohiks teda maha suruda. Hästi rumal idee, mis võib kaasa analüüsime. Meil on olukord olnud viimastel aastatel ja mida me tahame Teebki natuke ettevaatlikuks, seda seal menetletud jälle nii kiiresti ja kuidagi nii jõuliselt ja, ja nüüd ütleme sellesama rahvaliidu ka üle nagu ajades või ülesrullides, mis sa arvad, teed sellest? Ei, ta ei, ta ei ole, inimvaenulik, ta siiski päriselt nagu ei ole, aga tekivad kohe 1000 küsimust on ikka uue uue idee puhul ja ja asja teine pool on nagu üldse veel, vähemalt ma ei ole kuulnud või lugenud seal lahti räägitud need koolid, kuhu tikutakse, need ei ole kummist. Need, need on juba, ma tean noh, näiteks 21. olukorda paremini teistest koolidest ja see on, see on nii täpselt täis, et sinna ka parima tahtmise juures selle pearahaga. Noh, tead küll, ei mahuks ja tahtjaid on ilmselt palju ja, ja nii on nende nelja-viie eliitkooliga kõikjal, mis seal liikumine sisuliselt tähendaks, kui ta tekiks. See on juba probleem ja see on kasulik. Seda on algusest peale, sealsamas ütlevad ju ka, et Miina härma kooli või või teised kolleegid, et see on kasulik linna koolidele, kus sisuliselt nad niikuinii saavad selle saavad selle koore riisuvad endale, eks ole, et kuidas jah, seda jaotada seda õpilaskontingenti ja kas teisest küljest jälle igasugune jaotamine tähendab ju ka vabaduse ära võtmist inimesed, eks ole, nii et see on väga palju, on küsimusi, mis minul tekib, küsimus on, muidugi, ma ühinen Margusega, et mina tahaks ka analüüsi näha. Kui Rocca al Mare suudab maksta miinimumpalka õpetajale sedasama 26000-ga 12 toad hakkavad minu palgad, sest me teame, et õpetajad võrdlevad, võitlevad selle 7300 eest, eks ole. Ja mida kindlasti maakoolihooned kulud, kus on, kus on need kulud, eks ole, milliseid elusid Mu arvestatakse, aga mulle ikkagi jah, nagu hinge sööb see mõte, et ma mäletan, kui Eesti nii-öelda võitlus iseseisvuse eest ja ja üks osa sellest oli just võitlus selle vastu, et nõukogude ajal hakati väikseid maakoole kinni panema lapsi koondama suurtes noh, ütleme keskasulates või sundima neid linna lähedalt käima siis linnas koolis, et et minu jaoks on see noh, nagu mingil emotsionaalsel tasandil natukene natukene niisugune ebameeldiv. Ta ei ole ainult emotsionaalne puhtpraktiliselt, minagi mäletan näiteks. Pikendab see laps tuleb linna elama sugulaste juurde vanematest eraldi või, või kuidas see nagu ikkagi praktikas hakkab käima. No seal on jutus, et alghariduse saab ikka ta suhteliselt kodu lähedal, see on määratletud. Ja ma ei mõtle ka. Väga paljuski ja gümnaasiumi tasandil, aga muidugi noh, midagi ei ole teha, Margus teeb neid asju minust paremini ehk see raha, mida me praegu kulutame ka SKP-st kuskil kuue protsendi ringis vist läheb see, seda ei saa lõputult kasvatada, tähendab küsimus on ka selle koolivõrgu ja kogu selle efektiivsuses. Aga see on osa ikka, seda analüüsime, aga, aga jah, analüüse mind vaadatakse ikkagi valitsuselt seda terviknägemust ei saa ju lahendada kooli probleeme, ühe. Ei olda meetmega, samal ajal eksime. Regionaalpoliitikat sellist ei tee, eks ju, või ei tee piisavalt, et ütleme maal ka rohkem ettevõtlust sünniks või et, et see asi nagu areneks kuidagi terviklikult, et me nagu üritame kõik tükkideks lahti võtta, aga nagu tervikut me üldse ei näe silme ees, et see ainult hariduse pea või nende osakutega või pearahaga me ei saa ju lahendada tegelikult seda, et ega Eestis praegu toimub selgelt, eksju rahvastiku liikumine maalt linnadesse ja ole normaalne, sest sellega kaasneb maa tühjenemine, eks. Ja hariduslik hariduslik kihistumine, no ja sellega koos ka üldse kihistumine, sellega kuusk üldiselt rahvastiku vähenemine Tallinnas suletakse. Jah, sest et no teame, et sündivus on pigem linnades madalam raha läks et see, kui ühe käega võitleme nagu sündivuse lisand, aga see-eest ja jagame nüüd heldelt. Noortele emadele aastaks, eksju. Kolm keskmist palka, eks ju, siis samal ajal. Me ei mõtle selle peale, et noh, siiamaani on suured pered olnud ikka need, kes on maal elanud ja lapsi on sündinud ikka maa maal ja väiksemates asulates. Mul jäi kõrvu üks ütlus, et kuidas siis ikkagi maanteed, lapsed linnas kuuris hakkad käima ja kuidas sugulaste juures elama. Tegelikult inimene või laps, kes kodus olema kuni põhikooli lõppemiseni ja kõik see tänapäeval on ju põhikoguni üheksa klassi ja 10 11 12 on siis nii-öelda gümnaasium. Et ma arvan, et laps on selleks hetkeks ikkagi päris suur selleks, et ta võib mõne aja ka perest eemal olla. Ja ma oskan kõrvutada siin Inglismaa näidet, kus ma just lugesin, vestlesin inimesega, kelle enda laps on Inglismaakoolis käinud, sealses praktiseeritakse seda väga palju, et meie mõistes siis 16 aastaselt laps lähebki koolikodust eemale ja tegemist on väga suurte erikoolidega, kus põhimõtteliselt lapsed elavad ööpäevaringselt seal ja käivad kodudes nädalavahetusel ja on tuvastatud see, et tegelikult seal Ta omandab hoopis kvaliteetsema hariduse, ta õpib juba nii-öelda sootsiumis elama, suhtlema omasugustega, hoopis teises kasvab tema iseseisvus. Nii et ega siin on omad plussid ja miinused ja ma olen ka Eestis kokku puutunud sellega, kus inimesed ütlevad, et nad ei tahagi, et pärast põhikooli lõppu võib-olla tema laps oleks sammas alevi gümnaasiumis, et ta mõtleb juba kaugemale, kust saada paremat haridust, ta saadab selle lapse, linna on siis Pärnus, on see siis Tallinna, siis ta teab, et nendest kuulidest saab parema hariduse pidades silmas lapse kaugemat tulevikku. Et siin on tegelikult oma plussid ja miinused, ei saa alati väga üheselt neid asju otsustada. Ja aga tulemuseks on ikkagi see, nagu sa ütlesid, et need paremad ajud lähevad siis sealt väiksemast linnast ära. Esialgu lähevad nad maalt linnas ja siis lähevad nad sellest maakonnalinnast Tallinna ja ei ole teha. Ja tulemuseks on on see, et, et sinna koha peale ei jäägi seda ajupotentsiaal. Sa jõuga ei saa. Need tööd on, seal, oli seal oli ja mis ettevõtlust. Me saame seal loota, kui need kõik on sealt ära läinud. Linna ma arvan, et hariduse omandamist tuleb oma põhjamaades, ei ole üldse era koole, põhihariduse tasemel, isegi Soomes ei ole ka kõrghariduse tasemele ja ma ei näe küll, et sealne ühiskond oleks selle läbi kannatanud. Ta aga ma toon teile näite siitsamast, kui ühe käega jah, tõepoolest ilmselt lõikama väga paljud koolid läbi, siis siinsamas Tallinnas, mitte kaugel Teedu elukohast, tondiraba keskajal, Katlene on sul küll kõrval tondiraba keskkooli ümber käib ja nüüd igavene igavene mäsu, sellepärast et poliitikud on teatavasti väga hellad asjad. Kui valimised hakkavad jälle lähenema, siis kõik kardavad elektoraadi pärast. Aga näiteks, kui ma lugesin neid samu Tallinnas suletavate koolide andmeid, siis minu arvates ei saa olla ühegi kooli säilimiseks teist põhjust, kui hea haridus, eks ole, ja kui ma näen selle kooli kooli andmeid selle kohta eksamitulemused on alla Eesti ja Tallinna keskmist, kus väljalangevus on tsirka üks kolmandik, kus on 660-le õpilasele minu mäletamise järgi ehitatud, koolis on pool, siis on selge see, et mingisugused ühesõnaga kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad on ikkagi need, millega tuleb arvestada. Aga Tallinnas eriti kus ju ei ole need vahed nii suured ja kus koolid on suhteliselt ikka lähedale ehitatud, nii et et mulle tundub, et siin võiks, et kuidagi vaadatakse seda asja ühega üldisel tasandil ja teisel samal ajal ei nähta need samuti mädapaised siinsamas Tallinnas. Nojah, mõni võiks ju ka öelda, et noh, et see on sama tagasiminek Mauruse kooli juuretised, Indrek Paas tuleb maalt linna ja saatsin ka oma esimesed elukogemused. Aga noh, nii nagu Margus ütles, see eeldab ikkagi mingi internaadi olemasolu. Sest noh, ikkagi ka kuueteistaastased maalt tulnud noored paisata kohe Tallinna ellu. Ma ei näe, et see nüüd kõige mõistlikum tegu on, arvestades siinset narkomaania ja igasuguste muude pahede levikut Aga ega ka kodutee? No ma arvan, et ikkagi kuskil Vändras ei ole see niisama ahvatlev, kui siin Tallinnas Lasnamäel. Kuulasin ma kuulasin ma sinu seda liikumise kirjeldust ja sa jätsid protsessi lõppu kirjeldamata see, aga see on ka paratamatus. Aeg-ajalt isegi tehakse selle kohta erisaateid raadios ja teles, kuhu osa noori niikuinii läheb, edasi läheb läände Ta või kuhu tahes, sest nad on ennast niimoodi seadnud, teine, küllap nad tagasi tulevad, kui nad sellest siis sees ja ja, ja uutes tingimustes, esimesest maist alates on hästi loomulik protsess, nähtamist. Me ei saa välistada, et mõned Valga õpilased tahavad hoopis Lätti minna oma gümnaasium. Rahu või paari? Küljest, see on tore ja mulle ka meeldib see, et paremat kes on ettevõtlikumad ja lähevad mujale, aga ma ei tea, minu hinges on kuidagi niimoodi, mina mäletan oma keskkooli aega, mind ka meelitati eriklassi, aga ma ütlesin ei, mina põhimõtteliselt ei taha mingisuguse eriklassi olla. Ma ei taha olla sellises koosoleku üle Tallinna untsakate lapsed kokku jooksnud, sellepärast et minu meelest see oli juba tollal niisugune taunitav ja kuigi ma siis alles kuueteistaastane, ma leidsin, et ma ei lähe eriklassivend, ma lähen kõige tavalisemasse keskel katki ja ma ei kahetse seda. Senimaani, et ma nii toimisid, see on võib-olla jah, inimesest sisse kodeeritud. Ega ega ei ole kerge lapsel, kelle, kes käib koolis, millele me oleme kergel käel kogu aeg rõhutanud, et see on eliitkool, seda ma võin kinnitada, minu enda kool 21. kannab seda rusuvalt koormat. Tun, harilik kool, harilikud inimesed, käivad seal ta tingimused veidi paremad, aga nad ise usuvad seda eliidsust ka juba väga. Teinekord tekivad sellest niuksed. Imelikud asjad või see jääb lapsele külge, selline mõtteviis, et ta on eliidi osa, siis ma arvan, et see ei tule talle kasuks. Aga ma arvan, et me lõpetame selle jutu, sest ma tahaksin lõpuks kõigi rahvateenrite kuulajat ja tegijate nimel tänada Teetu sest me tahaksime Teet Kallasele anda natukene rohkem puhkust, kui teda on seni talle antud. See on muide 55. kord, kui sa oled meie eetris. Palju meie saade on, tänane saade on 303. järjekorras, siis ma olen kuue, millised mälestused sulle jäävad rahvateenrite, sest praegu ei tähenda, et me sind ka edaspidi kutsuks, aga ma olen päris tänulik. Maandun. Vaadanud, et mõnikord süüdistus, et see mees oskab õigel ajal seal õiges kohas olla, mõnikord peavad paika, mul on ikka hea meel küll, et ma olen selle põlve, mis ma pidasin aktiivsed, ajakirjanduspõlve, suure osa ka osalenud Eesti kõige kuulatavam jutusaates pea juhtivas jutusaates ja, ja, ja mul on mõneski tagasisidest on tõeliselt hea meel, ega, ega siis tänapäeva nii lihtne see ei ole, et me mõne sõnaga lahendad probleemi, aga kus sa sellega oled tekitanud, siis on see natuke kordamineku tunne on olnud. Nagu sa rääkisid alles hiljaaegu ühe meie ministri aasale olnud südamest südamesse vestlus. Sushit raadiosaates öeldust. Aga ma tahan öelda ilusti Teedu pikaajalise kolleegina, et ega teete jää kunagi puhkama, nii et ta võtab endale kuskil mujal niikuinii selle aja täidab jälle ära ja küll meiega hoolitseme selle eest. Ja pealegi võtab ta teekski suure osa ajastuga õnne tegemine, Õnne 13. Rahva südametunnistus, au ja südamesõda, nagu tahaks. Ma lähen raamatu teha, kuigi nende otstarve muutub aeg-ajalt küsitavaks, kes neid loeb, aga aga tahaks õppida. Kirjutama proosat ka. Aga ütle nüüd, nagu me ei teagi, siis nüüd võib-olla sinu koha peale istub siin ja edaspidi aga missa nagu annaksid oma pärandusena talle, mis maailmavaadet, mis maailmavaadet kosmon. Nii väga, kas mul on nii väga, noh, mõni arvab, et kisun teistest rohkem vasakule, aga mis siin häbeneda, mõni peab olema ka siinpool ja teine teisel pool ja minu meelest on rahvateenrite võlu ongi selles, et me oleme kõik väga erinevad olnud ja enamasti on siin tasakaalukad inimesed olnud, tähendab, kes arvestavad, q oskavad teisi kuulata millegi väga ekstreemse ka ei ole kunagi silma paistnud ja see on saade, mille puhul kuulaja ei tea täpselt nii ette, mis noh, on analoogseid saated, kus on enam teada hoiak kohe aga siin selgub, hoiad pärast teema läbirääkimist ja, ja võib-olla on see, eks tema võlusid, nii et noh, katsuge, katsuge püsida. Samal ajal aitäh, aitäh igatahes sulle teed tulemast meie seltsis nii palju kordi ja meie ülejäänud üritame edasi seda vankrit vedada vähemasti niikaua, kuni meid kellegagi ühendatakse. Või midagi päris uut enneolematut sünnib. Ma arvan jah, et kui ikka 97000 kuulajat on, siis on see vähendamine, on raskevõitu, seda Loemust saadet lihtsalt ignoreerida. Aga sellest hoolimata soovime kõigile teistele samalaadsete saadete tegijatele jõudu, sest et ainult see rikkus nende erinevate arvamuste rikkus on ju see, mis, mis ajakirjandust ülal hoiab, ei mingisugust monopoliseerinud, aga igatahes ma tänan, Teet Kallast. Eraldi tulemast täna meie saatesse Maywermann ja Margus metsa ja jääme siis ootama. Mida siis saab selle täna kõneldud Zapaloog.