Kui eesliini öeldakse, et ees ootab öömaja ja selja taga kuristik siis pistab karjuma ja pöörab otsa ringi. Sellepärast seal ongi. Peale eeslid ei hakka keegi ilmselged ja igavest tõdede vastu vaidlema. Kui seal on Eiki vanakraamikaupmees Jozova mult vana jää miinipuust pitsi ja merevaigust otsaga punasest Levandi savist piibu eest kaks liiri küsis siis sattusin ma segadusse, sest tubakapoes maksis samasugune uus puhas, pragunemata piip. Kõigest kaks peastrit. Joosua ütles mulle. Liir ei ole muidugi peaster. Aga Jozova piip ei ole ka see, mis Uusby. Kõik, mis lollide lõbuks on loodud, läheb vanaks saades hukka ja odavaks. Kõik, mis on loodud tarkade naudinguks läheb aastatega üha enam hinda. Noore neiu eest maksab mõni Kergats 20 piastrid aga vanale lirvale ei anna ta tassi kohvigi. Suur Maimu-Niiles oli see vastukümneselt laps nagu lapsed ikka. Aga kui ta 50 täis oli saanud, siis tunglesid kõik Euroopa, Aasia ja Aafrika õpetatud mehed tema koja pööruses ja ootasid sõna, millele kultucati kaal. Ma küsin sult piibu eest kaks leeri, sest iga päev olen ma teda seitse korda suitsetanud. Peale laupäevase päeva, kui ma üldse ei suitseta. Ja esimest korda suitsetasin ma teda pärast unustamatu isa Elazarbenelia surma. Siis olin ma 18. Ja nüüd olen ma 68. Kas Josva viiega 10 aasta töö ei ole siis kahte liiri väärt. Ma ei tahtnud saada eesli sarnaseks ega hakanud tõe vastu vaidlema Anssonioosevale kaks liiri. Ja tänasin teda kõigest südamest tulusat õpetussõnade eest. Vanakraamikaupmees oli sellest nii liigutatud, et palus mind majja astuda. Panime istuma mugavasse tugitooli, ammugi halvatud vanaema ja poti peal kükitama lapselapselapse vahele. Kostitas ühe korraga kõige juudi maiuse kibedaga nimelt mee ja lõikaga ning jagas oma õpetussõnu edasi. Võib-olla prose lüüdi loomuse tõttu, aga võib olla ka lootuses saada nende eest väärturgilire. Ma sain kuulda palju ülevaid, abstraktseid tõdesid ja väikesi praktilisi nõuandeid. Ma sain teada, et kui keegi sünnib, siis tuleb rõõmustada, sest elu on parem kui surm. Aga kui keegi sureb, siis ei maksa samuti kurvastada, sest surm on parem kui elu. Sain ka teada, et kui karvamüts osta, siis on seda kõige parem lavendlitingtuuriga piserdada. Et Bieber kadunuke pärast surma karvutuks ei jääks. Ja et kui palju lambarasvaga praetud pirukaid süüa siis tuleb lagritsajuurt peale hammustada ja kõhtu ühtevalu tasakesi paremalt paremale poole silitada, et kõrvetistest lahti saada. Küllap ma ajapikku need saloniki vanakraamikaupmehe Jooseva õpetussõnad ära ilmutan. Seni aga piirdun sellega, et pajatan ühe loo, mis tihedasti minu soetisega seostub. Loo sellest, mil kombel ja mispärast noor Joosua ja miinipuust, pitsi ja merevaigust otsaga punasest Levandi savist piipu hakkas suitsetama. Ma esitan selle loo kogu tema ilmekas lihtsuses. Selles loos liitub iidse rahvatarkus tema vaigistamatult kirega, mis lõõgavalt Ghanani maalt kargeile ja kasinaile hajutus maile kaasa viidud. Ma tean, et see lugu tundub paljudele pühadust tõotav ja küllap mõned juudid seavad koguni kahtluse alla, kas ma olen ikka päris õige ümberlõigatud juut. Kuigi asi on lausa silmanähtavalt nõnda. Ometi peitub Joosua piibu loo kareda koore all magusa lõhnaga tõeiva aga tõe vastu, nagu ma juba ütlesin, vaidlevad Vaideeslid. Küllap oli ta oma elu jooksul ohtrasti lambarasvaga praetud pirukaid söönud. Ja kuna pojad isasid ei õpeta surnud isasid, liiati siis ei saanud ka Jozova, kes alles palju hiljem lagritsajuureraviomadustest kuulis isa vaeva neil päevil kuidagi leevendada. Kui Heljazarbeneelija tundis, et lõpp on ligi, kutsus ta oma sängi juurde neli poega iechouda leibi Jets haagi Joosua. Peale nelja poja oli Eliazarbeneljal veel neli tütart, aga neid ei kutsunud. Esiteks sellepärast, et kõik nad olid mehele läinud. Teiseks, aga sellepärast, et seal, kus üks mees teisele õpetust jagab, ei ole naisterahval vaja juures olla. Ja just tarkade näpunäidete jagamiseks Eliazar oma pojad kokku võttiski. Hakatuseks pöördus ta kõigi nelja poole südamliku sissejuhatusega. Kõik on tühi töö ja vaimu närimine. Et see aga kaugeltki uudis ei olnud ja kõik neli omal ajal koolis selle teksti väikese moonutamise eest õpetaja kätt oma lapselik punnpõskede peal tunda olid saanud, siis ei pannud nad tuttavaid sõnu sugugi imeks, vaid jäid kannatlikult ootama, mis edasi saab. Isa püüdis Saalomoni koguja raamatu mõtet oma pika ja vaevalise elukogemuste varal kinnitada. 75 aasta kestel oli ta kogenud kõikide soovide tühisust ning vallutas nüüd poegi kõiki ihasid enesest eemale peletama. Elu oli tema ütlemist mööda nagu liblikas. Eemalt vaadates ilus. Aga kui ta kinni püüda, siis luitub ta ja määrib oma armetu tolmuga inimese sõrmi. Millestki unistada tähendab paljut oma valduses hoida, midagi kätte saada tähendab samas kõigest ilma jääda. Needki sügavad tõed sarnanesid poegade meelest millegagi, mida õpetaja kämbla ja virgutava vitsakimbu vahepeal palju kordi oli kuuldud. Sellepärast palusid nad aupaklikult, et isa asuks asja tuuma kallale. Siis kutsus ele säärbenbeelija endale lähemale vanema poja Jehhouda. Kui mina olin nii noor kui sina, Sis, õhkasin ma armastuse järele sünagoogis, selle asemel, et ausalt palvetada, ajasin pea kuklasse ja vaatasin naisi, kes mulle kangesti katuseräästa all säutsevaid pääsukese meenutab. Ütlesite kord kuulsin ma türgi saunast mööda minnes suudluste hääli ja leidsin, et see oli kaunim kui hommiku või õhtupalveviis. Kasina ja vaese juudina targa kösneri Eelija pojana ei pääsenud ma kohvikutesse või saunadesse, kus kreeklased ja türklased said mõne peastri eest silmarõõmuks. Meretaguste pääsukeste sulestik kõrvadele, suudluste hõbedast, helinat, ninale, roosiõli ja mustade päikesest soojenenud juuste hõngu. Sõrmedele mürna vaipadest, pehmema ihu, puudutusi keelele, Kreeta veinist magusamas sülje. See kõik polnud minule määratud. Kuid issand, ilmutas vaesele Hazari vastu leebust. Ja kui ma kõige magusamas ootuses kolm aastat olin piinelnud leidsin ma lõpuks Adrianoopolise Rätsepa Ruhhi tütre Rebecca. Sinu ema. Tõsi küll, ta nägi välja nagu sulgi, vares, tema ihu oli kõvem kui saloniki kaldapealsete munakivisillutis. Tema suudlused nagu kepilöögid vastu Plekastrulit. Tema lõhn oli sigi sinepiõli ja kammelja lõhn. Tema sülg maitses nagu kala saab. Ometi oli Rebecca vooruslik juudi neiu, kes ei põlanud ära abieluvaesele Saariga. Mu poeg, ma ei ütle sinu kadunu tema kohta ainsatki halba sõna, olgu muld talle kergem kui kaameli karv. Kuid surivoodil ütlen ma sulle, ma teadsin, mis on armastus, kuni sellel silmapilgul, mil ma sain tundma, mis on armastus. Ma jätan sulle päranduseks fina sõrmuse, mille ma kunagi Rebecca pesemata sõrme pistsin. Kanna seda. Sinu käes saab sellest õnne toov armupüünis. Naise sõrmes muutub ta rängaks ahelaks. Isa vaidles ihuda vastu, su elu on olnud parem kui õpetus. Kui sa oleksid ainult türgi saunadest või kreeka kohvikutest unistanud, ei oleks ei mina ega minu vennad ilmavalgust näinud. Nõnda öelnud võttis ta tina sõrmuse ja lahkus. Joosua sõnade järgi aitasid isa kingitus ja õpetus Jeff Uudel oma elu õnnelikult ära elada. Ta hakkas aega viitamata ja haruldase innuga endale pruuti otsima. Kohtas peagi ilusat ja pealegi rikkast kaupmehe tütart annat ning pistis isa tagasihoidliku sõrmuse hardalt Roosesse sõrme. Siis hakkas ele särbenelia õpetama oma teist poega leibi. Näinud ära, et armastus on vaid unistus, pöördusin ma lõbustuste poole. Ma kadestasin kõiki, kes naersid, laulsid ja tantsisid. Ma jälgisin eemalt Kreeka pulmatantse. Jäin kuulama araablaste laule, kolasin mööda turge ja purjus lällutajate kampa nähes lõid mu silmad vaimustusest särama. Mul ei olnud lõbus. Vaesel juudil, kellel pealegi on naine ja lapsed, on väga raske lõbus olla. Kuid ma uskusin, et kui väga soovida, võib siiski lõbu saada. Ma hakkasin su ema Rebecca eest salajas karglema jalgu üles pilduma ja peade väärutama, nagu seda tegid osavad kreeklased. Ühte turul tantsinud türklannat järele aimates sain ma isegi selle kunsti kätte, kuidas oma lotendavat kõhetud kõhtu niimoodi liigutada, et keha sealjuures paigale jääks. Tantsuga hakkama saanud asusilmal laulmise kallale. Ma õppisin ära kreeklastest sädina türklaste itkemise, araablaste armuohked ja koguni need veidrad helid, mis meenutasid sisse sõitnud austerlaste luksumist. Kui ma kõik lõbu saladused kätte olin saanud, müüsin maha oma viimased püksid. Ostsin pudeli veini, kummutasin selle põhjani ja kukkusin lusti lööma, see tähendab tantsima, laulma ja naerma. Ligemalt vaadates tuli paraku välja, et lõbutseda on väga igav. Mu poeg, ma vannutan sind, ei lepi sellega, et teised lõbutsevad. Käi ise ikka langetatud päi ja sa saad õnnelikuks. Ma jätan sulle päranduseks tühja pudeli. Kui lõbujanu sinus võimust võtab. Tõsta see pudel kõrgele üles ja uuri, hulk aega tema tühja põhja. Tundes, et õpetuseiva pidi langema viljakas pinda sest leib oli sündimisest saadik haruldaselt morn olnud. Kui ta rõõmsa Simmhathora peo ajal sünagoogi tuli, mõtlesid Igelikud vanadusest ogaraks läinud, väga mehetama, mossis nägu, nähes, et nad on päevad segi ajanud ja hakkasid laulma templi hävitamise päevaks määratud palveid. Isa sõnad ära kuulanud tundise leib siiski huvi ele, hasarbenelia, senitundmatute, vokaalsete ja koreograafiliste võimete vastu. Isa näitab mulle, kuidas lõbutsesid ja mulle saab igaveseks selgeks, kui tühine see on. Elias armastas oma lapsi kõigest hingest ning oma 75-st eluaastast samuti ka kõhuvaevast hoolimata ajas ta enda asemel üles ja kukkus Orglema kortsus, kõhtu õieli, aia matraavima galopeerima loksuma nagu 100 austerlaste ühtekokku ja siristama nagu väike kanaarilind. Tema vaev olnud asjata. Leib, kes kuni selle päevani ei olnud mokkaotsaski naeratanud, puhkes laginal naerma. Ta ei suutnud isale koguni midagi vastu öelda, ainult lõkerdas ja siputas kõhnu vooruslike jalgu. Lõpuks kahmastad tühja pudeli jooksis minema. Ka tema elu läks isa õpetuse helge mõju all hästi korda. Temast sai kõige lõbusam mees terves saloniikis. Ta avas peaturul palagani ja teenes nagu kord ja kohus. Keegi ei osanud temast paremini vatsa abistada, madalat kõhu häält teha, tühja pudeli peal leinaaariaid mängida, nii et rasvunud kreeklased nagu roosad muretult pallilt põrandal, naeru käes, vähkressid. Kerges hämmingus vägevast muljest, mille ta õpetus leibile oli jätnud lausus Eliazarbenelia kolmandale pojale hakile. Näinud ära, kui tühine on lõbu, lõin marraamatut lahti ja asusin teaduste kallale. Aga vaese juudi asi ma pidin leppima kolme raamatuga. Palveraamatu, Araabia unenägude seletaja ning protsentide väljaarvamise käsiraamatuga. Ma lugesin läbi algusest lõpuni, nii nagu loevad juudid siis veel kord lõpust algusesse kongristlaste komme. Ja kahju küll, ma sain kõigest aru. Tarkus on aga ainult siis ahvatlev, kui ta tundub tabama. Ma sain teada, et kui ma oleksin olnud tõesti väga vaga mees ega oleks oma vatsa abistanud siis oleks jumal tasunud mulle ele Saarile ja kõigele mu suguseltsile 20.-sse põlve, see kaasa arvatud rammusat karjamaadega. Samuti seda, et kui ma oleksin kunagi valgeid hiiri unes näinud, siis oleksin ma saanud rikkalt aialt päranduse. Ka vaest, mitte lõpuks seda, et kui keegi oleks mulle ühe piastri võlgu võiks silma kõigi reeglite järgi välja arvestada, mitu protsenti see peaster on kasvanud. Kõik see ajas mind haigutama. Ma olin juba valmis teadust ära põlgama, nagu ma juba enne armastuse ja lõbu ära olin põlanud. Kuid minu ees avanesid uued ahvatlused. Sinu ema Rebecca vihkas mu raamatuid ja ükskord kasutanud ära silmapilgu 10 protsenti kokku lüües tukkuma olin jäänud, viis ta kõik kolm teost söepanni alla tule hakatiseks. Ta halastas ainult nahast kaantele, mis tundusid talle kahjutude koguni väärtuslikud. Hoolimata sellest, et raamatute võltstarkus avalikuks oli tulnud, nutsin ma neid taga ja silitasin köitenahku nagu kalli kadunukese rõivaid. Järsku märkasin, et palveraamatut rüütanud naha külge on kleebitud mulle tundmatute kirjamärkidega paber. Taipasin kohe, et nimelt siin on peidus tabamatu tarkus. Viisin paberi targa Abrahambeni Israeli kätte ja ta ütles mulle, et need sõnad on kirjutatud hollandi keeles, mida tema ei mõista. Mu poeg teist korda oma elus müüsin maha kõige tähtsama oma püksid. Ja ostsin hollandi keele õpiku. Öösiti, kui Rebecca magas, õppisin ma tuhandeid keerulisi sõnu, millel olid keerulised tüved, nagu tuule käes kasvanud puudel. Võttis kolm aastat, enne kui ma lõpuks aru sain, mis kunagi palveraamatut rüütanud naha külge kleebitud paberile oli kirjutatud. Need olid näpunäited, kuidas kõige paremini suuri teemante lihvida. Ometi ei olnud ma ealeski mingisuguseid ka kõige väiksemaid teemante näinud. Tõsi küll, mere äärest leidsin ma vahel läikivaid kivikesi, kuid neid ei andnud kuidagi lihvida. Ma pärandan sulle selle paberi kui ilmse tõendi, et tarkus on tühine letti meeldiva teadmisega, et maailmas on palju arusaamatuid keeli ja läbi lugemata raamatuid. Las teised õpivad, rikuvad silmi ja põletavad ilmaaegu õli. Jets haak tänas isa paberi ja sellele ele Sarbenelia hoolsa käega juurde kirjutatud tõlke eest ning lausus. Minu meelest ei õppinud hollandi keelt sugugi ilmaaegu. Õli oleks niikuinii lõpuni põlenud ja sinu silmad oleksid nii kõnni tantsiks jäänud, sest õli peab põlema. Silmad peavad aastatega tantsiks jääma. Sa andsid mulle vähemasti õpetuse, kuidas suuri teemante tuleb lihvida. Kes teab, vahest leian ma teise paberi, kus on öeldud, mismoodi neid kive võib leida. Ja minust saab kõige rikkam kaupmees tervessaloneetis. Joosua rääkis mulle it's, haak oli tõesti rikkaks saanud. Tõsi küll, ta ei leidnud traktaati selle kohta, kuidas suuri teemante võiks leida. Ent ilmselt täiendasid teised loetud Foli jändid isa pärandust, sest ta avas võltsprillide antide töökoja. Tema asjad edenevad hiilgavalt ja tema südametunnistus on puhas. Sest kuigi tal muud valerahategijad hukka mõistab, ei leidu seal sõnakestki nende kohta, kes ausal teel võlts vääriskive valmistavad. Kolm vanemat manitsussõnade pärandusega rahul olevat poega minema saatnud jäi elevasarbenelia kahekesi oma kõige noorema poja ju suu, aga kes oli tookord alles ilma kindla ametite rumal kollanokk ja keda praegu peetakse saloni iki kõige auväärsemaks vanakraamikaupmeheks? Mu kõige noorem ja kõige armsam poeg alustas lihasar südamlikult. Kui sina sündisid, olin mina juba vana ja tark. Enam ei andunud ma ei teadusele, lõbule ega armastusele. Oma tarkusest hoolimata ei saa õieti arugi, olgu see suusoojaks öeldud. Kuidas nii juhtus, et sina sundisid? Ma pidasin kaua aru, mida ma nüüd tegema peaksin ja mis sinu ema Rebecca karvastereid tühja pudeli söepannil kõrbenud raamatute asemel ette tuleks võtta. Aru pidades läksin ma õhtul välja ja nägin, kuidas türklased, kreeklased, juudid, oma lävepakkudele pika varrega puhkenud tulbi õie sarnase Kahaga Piipe suitsetasid. Ma olin juba varem tähele pannud, et armastusele lõbule ja teadvusele anduvad inimesed väsivad oma harrastustest kiiresti. Türklane kergitab kotipüks ja katsub, kuidas oma 10 kõige kaunima naise juurest minema saab. Kreeklane Kreeta vein joodud, laulud lauldud, tantsud tantsitud, viskab enese tänavakividele pikali ja väänleb seal väsimusest, teinekord ka iiveldusest. Kõige targem juut jääb Talmudi kallalt Tugastama. Ilmselt tuli piip kõikidest muudest mõnudest, et sest selle upitamisest alalõpmata januneva suu juurde ei tüdinenud keegi. Kui ma sellest aru olen saanud, siis mu poeg müüsin ma kolmat ja viimast korda maha oma püksid, mis Rebecca vähe enne seda oma pulmakleidist oli õmmelnud. Saadud kaebiastri eest ostsin ma endale heal Levandi savist jasmiini, puust pitsi ja merevaigust otsaga piibu. Aga kui ma selle koju olin toonud mürna tubakapaki lahti, olin võtnud ja tulbi õie peale sütt hakkasin sättima. Siis peatas mind tarkuse hääl. Saar, ütlesin ma endale. Oled sa tõesti ilma aegurrebekad hellitanud, vatsa vabistanud ja Hollandi sõnade tüvesid uurinud, süüdatud piip on kehvem kui see, mida iial pole maitstud. Tobu, ära lase oma õnne ühes suitsuga ära lennata. Sellest päevast peale olema Rebecca kiiva pilgu eest hoolega varjatud, kalli piibu igal õhtul voodi alt välja võtnud ja tema kullakarva merevaiku hardalt suudelnud. See meenutas mulle päikest ja türgi sauna kaunite naiste rinnanibusid, mida vaene juudi ealeski ilmsi nägema ei saa. Ma hingasin sisse jasmiini, puuhõngu ja piibu vars oleks nagu valgesse helbe õide puhkenud. Seal laksutasid ööbikud etemalt kui kõige vilunuma kreeklased. Punane savi tuletas mulle meelde püha maad, kus puhkavad patriarhid ja prohvetid luudkondil kõige oma tarkusega, mis on suurem kui juudi ja koguni Hollandi raamatute tarkus. Nõnda ilma suitsetamata olin ma õnnelikum kõigist türklastest, kreeklastest ja juutidest, kes oma lävepakkudele arutult õnne tuhaks tegid. Ja ma palun sind, ärgu tulgu sul mõttessegi tema karsket neitsiliku ihutulega rüvetada. Suur oli seda kõnet kuuldes noore Joosua pahameel. Isa, kui sa poleks piibu sisse sülitanud nagu eunuhh vaid oleksid teda korralikult suitsetanud, siis sisse suitsetatult maksaks ta praegu vähemalt 10 peastrit. Joosua ägeda loomuga keevaline mees, kaheksa piastri kaotamise, veel rohkem, aga tarka mängiva isal lolluse peale tige kahmasta piibu ja kopses selle puhkenud tulbi õiekujulise Kahada ele särbeneljale otse. Hoolimata üldisest arvamusest, et Levandi savi on habras, jäi piip terveks. Ehkki ele Sarbenelia pead peeti seal on niisama kõvaks kui marmor. Kuid Hollandi traktaatide lugemisega rikutud silmad paneele saar tõepoolest peagi igaveseks kinni. Muidugi ei puudu Joosuva ega tema õilis viha siin asjasse. Nagu eelnevast ilmneb, oli vanamees kõhu vaeva käte suremiseks küps ning kui ta manitsuskõnet viienda poja puudumise tõttu ära lõpetas, viis ta oma kavatsuse ka täide. Joosua jooksis kööki ilma sel silmapilgul ele särbennelija surma, vahetute põhjuste juriidilise või meditsiinilise tõlgenduse peal oleks mõelnud, võttis söepannil söe ja panin päranduseks saadud piibu kähku põlema. Sestpeale ei lahkunud ta piibust tervelt viis 10. aastat. Vaga ja jumalakartliku mehena oli ta hiljem huvi tundnud oma käitumise vastu enne isa surma. Ta oli järele mõelnud ja leidnud, et see pidi olema jumalale üsna meelepärane. Vanemate austamise eest on ette nähtud pikk eluiga. Kuna Jozova oli juba 68 täis ja ikka veel hea tervise juures siis oli selge, et tema igatahes pole au pakkumatu olnud. Teiselt poolt oli saar ise enne surma Joosevale mõista andnud, et poja sündimise põhjused olid olnud niisama ähmased nagu jäid hiljem ähmaseks isa surma põhjused. Lõpuks on ju jumala käsud nagu kõik seadused antud igapäevaseks täitmiseks aga mitte nii erakordseteks puhkudeks nagu vale, targa isa siis suitsetamata piibu pärimine tema poja poolt. Niisiis suitsetas Joosua oma piipu kuni 68. eluaastani ning müüs ta maha vaid sellepärast, et lootis elada veel vähemalt 30 aastat. Mõtles sisse suitsetada mõne teise piibu ise rahul esimesega, mis andis peaaegu kaks liiri puhaskasu. Tõmban seda tihtipeale õhtuti diivanil pikutades kuid ei suuda teda kunagi lõpuni suitsetada mitte tema mahukus, vaid üksnes kõrge vaimsed elamused on sellele takistuseks. Iga kord, kui mu huuled merevaigust pitsi puudutavad meenub mulle Eleazarben Eelija hale elukäik. Mida kroonis Joosua-le antud hiline õppetund. Ma hakkan kahetsema mitte seda, mis mu enda elus ette on tulnud vaid paljud, mis oleks võinud olla, aga mitte ei olnud. Mu silme ees löövad virvendama mulle tundmatute maade kaardid nende naiste eri värvi silmad, kes pole mind suudelnud. Nende raamatute kirjud kaaned, mida ma pole kirjutanud. Ma säästan laua või ukse juurde. Ja kuna pole võimalik ei reisida, ei suudelda ega jutte kirjutada, suur puhkenud tulbihoid meenutav piip suus siis jääbki ta üksi esimesest hingusest vaevalt soe. Vaadanud ära uue linna, kus inimesed nagu igal pool mujalgi sigivad ja surevad suudelnud veel üht naist, kes nagu kõik alguses luuletusi loeb ja pärast vaikselt Norrisades magab kirjutanud poole poogna pikkuse juttu, mis sarnaneb tuhandete teiste juttudega armastusest või surmast, tarkusest või rumalusest jõuan ma tagasi sellele kulunud diivanile. Küsin endalt kahetsedes, miks maa oma piipu küll lõpuni ei suitsetanud? Nõnda muretsesin ma kahe türgi liiri eest eseme mis mõne teise hambus oleks õndsuse allikas. Aga minu suus on otsekui tantalose karikas, mis kobrutab lausa siinsamas ja on kolmekordselt.