Ja tere taas kaasa mõtlema ja tere taas kuulama rahva teenreid. Täna on vikerraadio stuudios Sulev Valner, Maaleht Heikki Talving, BNS ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe endiselt Eesti televisioon. No millest me alustame, ostame lõbusast, varustame kurvast, alustame lõbusast. Hakkame lõbusast peale. Juhtusin nägema just täna hommikul uudisteta üks ameeriklanna on kohtusse andnud kuulsa poplaulja Janet Jacksoni veelgi kuulsama poplaulja õe. Ja nimelt selle eest, et Jacksoni parem paljastunud rind, mis välkus teleekraanil üks kuni 1,5 sekundit on põhjustanud talle tõsiseid hingelisi kannatusi. Oh, mida see meile ütleb, mida see ütleb meile sellest sellest riigist mis tegelikult praegu maailma valitseb? Ega hästi tahaks sellises riigis elada. Ja mina, mina nüüd ei teeks suurt üldistust. Selle riigi peale, et ütleme, et näitab, et see riik on ka väga mitmekesine sest et seal ilmselt leiab nii ühte kui teist Igasugu ja paraku on see riik meile nagu teed näitav riik paljudes asjades ja me väga palju sõltumisele streigist mu isiklikud kogemused selle selle maaga on, on kõigiti head muidugi, aga, aga ega selliseid totrusi kohtad seal märksa sagedamini, kui, kui meie kallis väikses armsas Eestis, et väga sageli on, on hea, hea meel, et meil veel ei ole niisugune noh, ütleme no tegelikult ei ole ju see tegu, see, see inimene ei ole ju selline võib-olla see ühiskonda muudetud juristide ühiskonnaks ja kus, kus dollarit näed laita, seal seal tule alati. Nii et selle peale sellepärast seda ma pidasingi silmas, kui ma. Kui ma ütlesin, et tahaks elada, see poliitilise korrektsuse tagaajamine läheb liiale, paraku on see jõudnud ka meile lähemale. Kuskil siin paar nädalat tagasi lugesin uudist selle kohta, Ta et 10 väikest neegrit ilmub üle lahe teise pealkirjaga, sellepärast et sõna neeger ei tohi nagu enam pruukida. Et see on sealtmaalt tulnud komme. No minule toob see lihtsalt väga lahe lühidalt lähipäevadelt mõelda selle sain sel nädalal Maalehe peatoimetajana kirja Ameerika suursaadikult kellele ei meeldinud üks Maalehes paar nädalat tagasi ilmunud kolumn selle nädala ühelt peategelastelt Jaan Kaplinski pilt, kus ta räägib kahest Ameerikast. Samas mina ütleks, et Kaplinski lugu oli just nimelt selline, et mida ka mina praegu ütlesin, et et tegelikult on tõesti kaks Ameerikat, on see Ameerika, mille kohta võiks nagu Heikki sõnadega öelda, et võib-olla seal see selline asi tekitab õudust ja on, on teistsugune Ameerika, mida noh, nii-öelda väga-väga mõistlike inimeste, ameerika kuigi muidugi suursaadikule ei meeldinud ka niisugune määratlus, et justkui justkui oleks need. Et justkui ainult mõned Ameeriklased soolod ehk siis nagu tahtis, et selliseid artikleid Su lehes ilmuks või või ta lihtsalt tahtis polemiseerida. Sellisel juhul oleks võinud pöörduda autori enda poole. No eks ta tahab polemiseerida järgmise nädalalehes ilmselt seal kirja ka avaldama, et, et eks see ongi nagu ütleme, temal on õigus polemiseerida. Ma arvan, et ega selles mõttes ei saa temalt võtta ära õigust tema arvamusel, aga aga kindlasti oli ka Jaan Kaplinskile õigus oma arvamusele. Kaasa arvatud õigusele avalduda sinu lehes, kui sa seda vajalikuks pead või teie toimetused avalikuks. Nojah, see tuletas mulle meelde ühte asja, mis on tegelikult peaaegu kuu aega. Vana, see oli lugupeetud suurim opositsioonipartei ajalehes ilmus üleskutse, et Postimehe tippajakirjanik Kalle Muuli võiks nagu tunduvalt vähem sõna saada, see oli nagu peatoimetaja Tammerkile adresseeritud üleskutse. Olen Moliga mitte alati nõus ja me oleme tihtipeale ka tülis olnud, aga, aga sellised asjad, et nüüd ei tohiks oma arvamust avaldada Eesti ajakirjanduses ajakirjanik ja hea ajakirjanik hoolimata sellest me seisukohad alati kokku ei kolksu. See on nüüd küll natukene liiast. Mina nagu meenutaksin nagu vanade humoristide seisukohti. Et umbes nii, et mulle üldse ei meeldi, mida see inimene räägib, aga ma olen valmis surema tema õiguse eest. Seal ei ole seda rääkida, see oli, see oli vist üks Ameerika Ühendriikide aluspanijaid. Ja meie ajani tagasi, no see näitab jälle, et Ameerikal on mitu nägu. Ameerikal on tõesti mitu, nagu mul on isegi oma isiklik kogemus sellest nii-öelda hingelistest kannatustest sellel samal teemal. Jutt ei ole muidugi mingist rinna paljastamisest ega, ega tõesti hingelisest, aga, aga sellisest silmakirjalikkuse eest ma olen seda ilmselt ka siinsamas meie saates kunagi rääkinud, kuidas mind Ameerika volitatud isikud on ähvardanud soolaputka, aga sellepärast, et ma avalikus kohas õlut jõin ja, ja ma küsisin, mis ma siis oleks pidanud tegema, oleks pidanud panema selle paberkoti, öeldi mulle, noh, see on see vana vana luua, aga ma olen tõesti oma naha nagu üle elanud ja kui täismundris hiilgava märgiga mees ütleb sulle, et, et nüüd on niisugune lugu, et soolaputka vähemalt üks siis no võtab ikka jahedaks küll olemisega. Minu teada on selliste Eesti seadustes ka enam-vähem juba samal samale tasemele jõutud. Jah no vot, nii et me jõuame järgi, vanasti kommunismi ajal öeldi, jõuame järgi, läheme mööda. Imperialism on kuristiku serval. Me jõuame talle järgi ja läheneme. Tuleme, te tahate vägisi oma jutustusega tulla eesti asjade juurde, tuleme siis. Meie president teatas nagu oodatud oli. Et ta annab sel aastal ordeneid, ta isegi nimetas need nimed huvitavad, sel aastal ei ole nagu meie ajakirjandus tegelenud sellega, et kes on presidendi vastuvõtule kutsutud tavaliselt juba varasematel aastatel, need nimekirjad vaikselt on hakanud lekkima ja siin on isegi presidendi kantseleiga vägikaigast omal ajal veetud, et miks need nimekirjad nagu liiga vara tulevad ja ja, ja siis me saame arutada, et, et kas see või teine on õigustatud sinna minema, noh, me saame nüüd arutada seda, et mida see ordenite ordenit mina ikkagi ühele või teisele persoonile mitte, et me läheksime kangesti isiklikuks siin aga, aga põhimõtteliselt noh, ma ütlen nagu sissejuhatuseks teie. Meie intrigeerimiseks, et ma mind aega ei huvita, see tähendab mitte ei huvita professionaalselt ajakirjanikuna loomulikult huvitab, et kes ja nagu mille eest, aga aga ma ütlen, et mulle ei lähe korda see, sest et ma ei saa aru. Ma ei saa aru, mis, mis sa mille baasil või millise põhjendusega, neid antakse seal muidugi põhjendused taga kõik, aga, aga, aga see, see valikuprintsiip jääb mulle ikkagi. On jäänud varasematel aastatel ja ei hakka see aasta kuidagi hämaraks. No sel aastal on üks loogika, on näha, et hästi palju on neid, kes on tegelenud Eesti viimisega Euroopa Liitu ja NATOsse, nende osakaalu on üsna suur, eriti ülemises otsas. Sel sealt tulenevalt on palju. Del välismaalastel ja ka paljudel Eesti riigiametnikele on taha pandud see põhjendus ja kui arvestada seda, et 14 september. Põhjendus, muide, naljakas, ma segan korra vahele Euroopa Liidu ja NATOga liitumise korraldaja. Muuseas, kas te panite tähele, et Ülo Nugis on Eesti iseseisvuse korraldaja seal filoloogile sealt midagi täiesti. No jätame need filoloogia kõrvale, aga. Põhimõtteliselt põhimõte sellest, et nende nendele, kes aitasid nüüd Euroopa Liitu ja NATOsse sel aastal tunnustust jagada, see on minu meelest, selles on oma loogika sees. Selles on oma loogika sees ja minu meelest. Mul on siin üks meeldiv loogika selle aasta selles nimekirjas, et et ei tundu olevat sellist väitlust, mis võib-olla mõnel mõnel varasemal aastal noh, või ütleme nii, et on nagu natukese rohkem seda hõngu olnud asja ümber, et selline omadele omadele rohkem andmine ja kellelegi ärajätmine, kes ei ole nii oma, et, et mulle tundub, et seekord selles valikus on, on küll väga palju neid nimesid, keda keda võiks eeldada, et, et presidendi ja tema lähikonna jaoks Nad ei ole samast põlvkonnast ei ole samast, samast nii-öelda poliitilisest suunast, tingimata aga ei ole sellepärast jäänud orden saamata. No ütleme ikkagi selliseid muusikuid ja kultuurielu edendajaid on seekord ikka selgelt olemas siin kohe noh, mis, mis viitab nagu presidendiproua, noh, ma ei tea, endisele elule või, või hobile või, või elutööle või kuidas soovite. Samas on. Nüüd on ta ikkagi väga selge, ka üks põhjendus on, on laulu-tantsupidude traditsiooni saamine maailma Unesco maailmapärandi nimekirja ja seal et väga palju on tõesti näiteks tõesti just seotud näiteks siin rahvatantsujuhte kes on ja kes kahtlemata väga väärivat. Tol ajal ja laulu ja tantsupeoaastal. Nõme. Et võiks nagu no igal juhul on väga raske nüüd küll mitte pidada neid seda väärt olevaks, et nad võiksid siin nimekirjas olla üks väga hea märk minu meelest, mis minule minule väga meeldis, selles nimekirjas oli, et saab, saab ka autasustatud proua Helle Meri. Et, et, et see on, see minu meelest võiks, võiks olla. Ma tahan loota ka märk sellest, et saadakse üle niisugusest ka ka teatud väiklusest ja sellest, et et kui, kui praegune president võimule sai, et see oli nagu, justkui sellega kaasnes nagu justkui mingi pööre ja mingisugune et siis siis hakati nagu tagasi tegema seda ülekohut, missis jälle tehti omakorda Arnold Rüütlile kunagi. Ja ma nüüd loodan, et ehk on nüüd see asi nüüd kõik ületatud, et kuigi muidugi ütleks ka nii, et Helle Meri, kas minu meelest saada ordeni ka kohe pärast seda, kui eelmine president ametist lahkus mulle, et selles mõttes on isegi pidanud need kaks aastat seda ootama, võinuks kohe toimima. Ja ordeni nimi ehk Eesti Punase Risti esimese klassi aumärk viitab sellele, nagu tegu oleks mingisuguse tule kustutamisega. Päästmisega. Elitaarne sõda, tsiviilteenet, sellised heategevus heategevusega. Teatud inimesed, ma kujutan ette, et noh, et et on täiesti loomulik, et kui praegune president näiteks lahkub ametist, siis oleks Ingrid Rüütel loogiliselt võiks olla kohe nii-öelda järgmise sammuna jälle esimene, kes saab, eks ole, Punase Risti teenetemärgi selles mõttes. Ei, aga tõesti noh, et selle eest, et ta presidendiproua on tegelenud heategevusega niiviisi, et see, see võiks olla selline hea traditsioon. Ja see on ka ilusti nagu sõnastuses välja öeldud, et Eesti presidendi abikaasa kohustuste kujundaja kinnistaja. Oota, kas ma sain õigesti aru, et sinus tekitas nii, nagu võib-olla? Selge see, et mingisugune teatud kist sõnal nomenklatuur oleks nüüd vist palju öeldud, et need on Aaltost. Jah, tähendab kui miski mulle vastuseisu tekitab, siis tõepoolest see, et kui sa oled nagu teatud ametikohal olnud või oled, siis sa paratamatult sellega saad. Et noh, selle kohta mul tuleb üks teine väljend meelde, et andis jumal ametikoha sises, siis andis ka mõistuse, eks ole, noh antud juhul andis ordeni, et kas peab tingimata noh, mõned oota, ma tõesti ei taha praegu minna nagu isiklikuks, aga mõned tekitavad nagu küsimust, et et mis oli selle inimese panus, siis on ikkagi nagu mingi perioodi eest, eks ole põhimõtteliselt või siis kas lühema või pikemaperioodist periood, ei pea olema aastasel pole kaks, kolm, neli, viis, aga põhimõtteliselt peab nagu, nagu mille käest nagu saama. Mõne inimese puhul tekib tõesti selline tunne, et on, ta on saanud selle puhtalt selle eest, et ta täidab mingit ametikohta ja ja noh, kuna erakonda nagu ametikoha andnud enamasti siis nagu meie riigis kipub olema, siis, siis Audustaks sellega nagu erakonda või selle juhti või. Nojah, vaata, siin on küssa, võib-olla selles, et no hea küll, ma saan aru mingisugustel sõjaliste konfliktide muude ajal Sapo kangelast teo eest ainult anda, aga rahuajal milline valikukriteerium. Ma saan aru, et need, kes on seal elu päästel doonorit, neil on selge mingis konkreetses konkreetse tavapärast väljaminevad teo eest, aga kui anda selle eest, et on enam-vähem viisakalt tublilt seda meie noorukest riiki teeninud, kas see on taunimisväärt? Ei tea, mina jälle, oi, aga mina, mina tahaks Aarnega vaielda minu meelest siin nagu selles nimekirjas minule jälle hakkas silma, et ikkagi vähemalt inimesel, kellel noh, mina ajakirjanikuna olles jälginud seda poliitikaelu et tõepoolest siin valdav osa neid Eesti ütleme poliitikategelasi kes seda saavad, et ma siiski suudan tuvastada enda meelest sellised tõepoolest tõsised teened, ütleme Jüri Luigel Harri Tiido, olla kasvõi Hannes Rummi. Ja noh, ma ei saa, ma ei saa sinuga, Sulev praegu vaieldes, ma ütlen veel kord, ma ei taha praegu siin saates minna isiklikuks. Ma pärast saadet näitan sulle nimesid ja küsin, et, et ütle mulle siis nende teened ja, ja ma, ma tõesti ei taha sulle nagu avalikus eetris teha ja seda me ei oska praegu öelda, sest et põhjend Põhjenduste tekibki või ettepaneku tegija teenetemärkide komiteele, neid on ju palju, kes saavad seda teha ja millisel põhjendusel keeginud. Võib-olla mõne isiku puhul? On see selline huvitav küsimus, noh näiteks seesama siiski ühe isiku julgeks välja siin pida iseenesest sümpaatne inimene, Ülo Nugis, et, aga et ega noh kuidagi võib-olla tekitab tõesti küsimusi, et miks just tänavu ja praegu ja see aga noh, võib-olla tal on mingisugused Tema korraldas meie iseseisvust, nojah, aga siis nüüd imeliku ja natuke hilja antakse ma nagu võib-olla tagasi. Et ma ei mäleta. Tõesti siin kas Ülo Nugis on varem saanud või mitte? Aga kas ta on ilma jäänud, sest ma mõtlen Minu meelest oli, kui oli nüüd just ju eelmisel aastal või oli meil suur, kus kogu see ülemnõukogu taasiseseisvumise aegne koosseis sai täies praktiliselt täies koosseisus vist Illar Hallaste oli välja jäetud. Sai, sai ordeniga vaevalt, Ülo Nugis seal ilma. Vaat ma ei mäleta, et selles mõttes teine asi ongi, ütleme riigikogu liige, näete, selline autasustamine, et, et kui sa oled saanud ka 250 häälega riigikokku Sa eriti seal silma ei paista, aga sa oled liige, siis varem või hiljem sulle see orden antakse, sellepärast et lihtsalt nii on ette nähtud, et see tundub kummaline. Teine asi mulle torkas kõrva, äikesime jutus, et et kui see inimene teeb tublit tööd siis miks mitte anda? Jah, nagu ma ütlesin, siin üks küsib mõtlemise koht, eks ma öelnud otse kas anda või mitte, et kui inimene teeb tublit tööd, siis ta saab selle eest palka ja ta säilitab oma töökoha, peaks olema põhimõtteliselt kui ta idee tublit tööd, siis ta saab kinga kõigepealt palga vähendamisega ja siis kinga, eks ole, see peaks olema nagu niisugune mõtteviis. No me räägime erinevatest asjadest, üks asi on nagu ettevõtluses või noh, palgad on nagu meie teeme ja teine asi on seesama riigi ülesehitamine, ega see, selles on probleem. Ega ma ei väida, et ma ütlen, et ma sinu moodi. Analüüsime siin kõike. Leegid, näiteks SL õhtulehest, ma vaatasin täna huviga, et kas on leidnud mingisuguseid küsitavusi selles nimekirjas, nii nagu siin paar aastat tagasi oli vist härra Vello linnuga oli, eks. Aga ei olnud, ainult üks katse oli, oli tehtud, et inimene oli saanud. Ši sel ajal aukirju, kui Rüütel oli ülemnõukogu presiidiumi esimees See ei ole ka mingi koridor, ei ole ka mingisugune kuritegu, see, aga, kui oleks olnud Mingisuguseid tõsisemaid probleeme, siis oleks see juba tõenäoliselt analüüs selles tules kirjas olnud. No ütleme, et selles nimekirjas on oluliselt vähem igal juhul võrreldes paari eelmise aastaga sellist mälestusi minevikust, kui, kui, kui siin võib-olla andis tooni mõnel mõnel eelmisel korral, kus oli selge, et nii-öelda tänati vanu sõpru Paljuski. Ära. Ära tänatud, ega ka päris puudu ei ole. Aga aga ütleme, et seda see ei anna tooni. Aga no see nimekiri on ka muidugi tunduvalt lühem kui näiteks noh, 447 vist oli, kui mälu mind ei peta. Lühem kui Lennart Meri viimasel aastal poole võrra umbes siis oli kuskil kaheksa ja aga ikkagi noh, muidugi spetsialistid, kes, kes nende asjadega tegelevad oma oma professionaalse tööna on ammu ära põhjendanud, et, et see on täitsa normaalne, et oh, ma ei tahaks seda, aga ega ma ei ütle ka, et jagatakse rinda noh, niivõrd palju ehk sadade kaupa, et et noh, see nagu devalveerub või, või ütleme alguses räägiti sellest, et devalveerub, pärast öeldi, et nii peabki olema, et 400 500 600, täitsa täitsa loomulik number. Aga. Aga paratama, need on erinevad loogikat, ühest küljest võib öelda, et ta nagu devalveerub, aga teisest küljest on see jälle suhteliselt riigile mitte väga kulukaks minev viis avaldada suurt tunnustust inimestele. Noh, ütleme siis teha tegelikult head meelt, tunnustada suuri tegusid ei ole praktiliselt ütleme võimalik võib-olla neile samadele kõigile näiteks kompenseerida neid tegusid rahas. Noh, nii, nii et see oleks väga tuntav, eks ole, et anda neile kõigile, ütleme sellises nii-öelda suure riikliku preemia mahus rahalist, et see läheks juba selles mõttes On näide siin ka meie kuulus mägironija, kes eelmisel aastal siis oma oma vägitüki ära tegi. Ja kes seal on ka saanud siis ordeni rinda selle eest, et ta ta nii kõva mees on jah, et kui me ei saanud. Jah, et kui me kujutame näiteks ette, noh, oletame, et iga inimene nii-öelda siin nimekirjas või noh, vähemalt osa neist, eks ole, vääriks nii-öelda umbes samasugust noh, näiteks miljonit nagu mingi olümpiavõitja, mõned neist ongi olümpiavõitjad siin või või vähemalt olümpiavõitjaid vist seekord ei ole. Aga noh, on Tibsbon küll võiks olümpiavõitja on ka, aga Viljar Loor vanad Eesti Punase Risti teise klassi, aga ma arvan, et sellepärast, et seal oli palju rohkem, eks ole, et noh, et tähendab, see nimekiri on niivõrd palju, ütleb, et me võiksimegi koguma saate sellega täita, me rahva teenrid on nimekirjas puha valdavas osas väikese tähega, aga meid ju ei ole. Neid eile meile ajakirjanikele antakse napilt pahameele põhjus eriti ja ei, ei, vastupidi, ma arvan, et ajakirjanikud on, on selles mõttes tõelised rahva teenrid, et nemad töötavad palga ja missioonitundega. Et noh, ma arvan, et ajakirjanikel nii-öelda avalikku tähelepanu vähesuse üle kurta ei ole ka väga põhjust neid kasvõi meilgi siin laua taga Ja kui on mingisugune edevuse vajadus, siis see on rahuldatud. Ja lepime selles kokku, et nii on juba juhtunud. Edasi jätkame puhtalt missioonitundest ja leiva palukese teenimise nimel. Sotsiaaldemokraatia oli, oli see sõna, mis nagu lõppeval nädalal oli eriti palju inimeste, kus nad täna on siis mõõdukate arvatavasti tulevast sotsiaaldemokraatide suur üldkogu, see on võib-olla selle suure asja nagu põhjustanud, aga tegelikult oli sotsiaaldemokraatia märksa laiemalt kõne all mitte ainult Eestis, vaid Euroopas toni plärdigi jätkas oma mehi, mehetegusid, tema on teatavasti sotsiaaldemokraat. Saksa sotsiaaldemokraatide esinumber pani oma oma ameti maha siis mitte riikliku ameti, vaid parteilise ameti. Jutt on siis Saksamaa liidukantslerist. Aga, aga Eestis Eestis põhjustas sellise väikese tormi veeklaasis siis Jaan Kaplinski nimi on täna korra läbi käinud ja käib ilmselt veel oma pöördumise või, või avaldusega alguses ma kuulsin nagu arvamusi, et ilmselt see selle avalduse, see, see keel ja see tekst puhtalt tehnoloogiliselt on, on niisugune, et see ei saa olla Kablintsi kirjutatud. No pärast Kaplinski teatavasti on selle asja nagu omaks võtnud ja ja on tunnistanud, et tema tõepoolest on selle poolteist lehekülge A4 formaadis kirja pannud. No mis me sellest arvame, sellest sellest kirjatükist? Nojaa tähendab. Sellest saab palju arvata erinevate Muka nokkade alt. Tegelikult ei olnud see üldse inimene. Kui vaadata lugupeetud erakonna Mõõdukad kodulehekülge, siis 28. jaanuaril juba ilmus seal pikem intervjuu Kaplinski ka seal oli see tuli vist kolmandal kuupäeval, eks. Puhkepäevad on selle ajaga, see võis olla. Nädalapäevad ennem. Ja kui nüüd juurde panna, tänas tänases Postimehes ilmunud intervjuu, kus Kaplinski teatab, Beta võib-olla ühineb täna nime muutva erakonnaga, siis võib selles näha teatud PR-tegevust, mis on üsna edukas olnud. Sellepärast et see on tõstnud huvi täna nime muutma erakonna vastu. Kahtlemata iga selline erakond saab väga hästi aru, et lisaks nii-öelda uuele üldisele nimele on on vaja ka väga selgelt sellist lihtsalt arusaadavalt atraktiivseid nagu uusi inimesi kes, kes kellega saaks, ütleme lihtsal valijal või avalikkusel oleks nagu lihtne seda asja seostada, et ahah, see on nüüd see erakond, millised, kuhu, kuhu läks Kaplinski või ütleme, mille toetuseks Kaplinski, noh, ta ei ole veel läinud vist sinna, aga aga kisub sinnapoole. Me ei tea, mis kell see kongress hakkab. Praegu on, just algas. Just algas nii et me võib-olla, aga ega ausalt öeldes tundub, et see kongressi käiku on üsna ettearvatavalt, vaevalt siin vaevalt neil tekib tõrkeid selle uue nime kuuluda kinnitamisega ja, ja ka ka selle oma manifesti vastuvõtmisega. No aasta tagasi tekkis aasta tagasi, mais üritati samamoodi nime muuta, kas siis tegelikult oli kaks ettepanekut, üks oli tööerakond ja teine oli siis sotsiaaldemokraatlik erakond, mõlemad kukkusid läbi sellepärast et seal oli. Noh, ma ei tea, suti üle viiendiku, võib-olla veerand pooldas üldse ainult nime vahetamist. See on veel omaette omaette teema. Kui palju see nimevahetus tuleneb sisemisest loogikast. Ja kui palju välisest survest? Meenutame seda, et, et, Pärast maikuud tekkis mõõdukatel suur pikk paus enne kuni selle teema uuesti tõstis ülesse sügisel oli see kuskil septembris-oktoobris, Toomas Hendrik Ilves, kes on teadupärast, et europarlamendi vaatleja ja kes kuulub europarlamendis sotsialistide fraktsiooni või sotsiaaldemokraatid, õigemini. Kui palju on, olin nüüd selle uuesti ette võtnud nimed nimemuutuse taga. Seestunud soove, seda, seda ma ei oska praegu öelda. Kui palju oli, kui palju oli sisemist loogikat. Noh, ilmselt üks suur sisemine loogika on ikkagi selles, et igal juhul vanamoodi mõõdukat jätkates oli enam-vähem selge, kuhu see asi suubub. Et ei kuhugi, et selles mõttes oli selge, et meil on vaja midagi väga radikaalset muuta ja eks see muutus ilmselt, et peab olema. Peab olema niikuinii veel edaspidigi sisuline aga kindlasti oli vaja ka muuta nii-öelda oma sümboolikat. Mis on siis tähendab nii selle erakonna nimi sümbolid kui ka Isikud, kes selle erakonna ise on tegelikult maininud, et, et ei ole tegu paljakosmeetikaga, et ta on ikkagi nad noh, tahavad ennast identifitseerida edaspidi, kui ikkagi sotsiaaldemokraate selle, selle kui maailmavaate esindajatena, kes kuuluvad ühte suurde, Euroopa sotsiaaldemokraatlike, parteide vennaskonda, no seda peab ikkagi olles teod näitavad tegu kosmeetikaga või mitte seda ei saa öelda nii, ja mis sa, nende teod tähendab, kui vaadata nende programmi põhikirja kõiki neid alusdokumente, siis on ju just nagu tegu, eks ole, sotsiaaldemokraatliku erakonnaga ainult, mida sa kuue rahva esindajaga nagu näitad, eks ole. Kui, kui näitamise võimalus on tegelikult minimaalne vaevu üle hääle künnise saanud, et siin ongi seesugune, no siin on tegelikult mitu vastuolu. Vastuolu on kõigepealt selles, et sellise tekstiga nagu Kaplinski välja tuli sellist teksti pandi aastakümneid tagasi, kui, kui räägiti robustselt siin kumab mulle mingisugune võitlus, revolutsioon kaitsta, astuda võitlusse oma põhimõtete eest. Eesti on teelahkmel, pesuveega ka laps välja visata, ühesõnaga see kõik, kogu see selline selline tekst viitab nagu mingisugusele barrikaadidele minekuid. Niisuguse revolutsioonilist hõngu on siin asjas. Aga just ei vaja mitte mingisugust revolutsiooni. Kas see ei ole mitte seesama hõngu, mida tegelikult Eesti poliitikasse tõi umbes poolteist aastat tagasi, Res Publica on tegelikult seesama hõng lihtsalt nii-öelda nii-öelda teisest suunast ütleme, teise märgiga, aga niisugune mustvalge, lihtsad, selged reklaamloosungid, lihtsad, selged, jõulised ütlus ei senisele ja teistsugusele. Siin on ka veel see kummaline paradoks, et seni on selle partei nimi olnud mõõdukas. Ainult mõõdukust ei ole, tähendab sotsiaaldemokraatia, mida vajatakse võib-olla Eestis ja kindlasti vajatakse Eestis, millel on Eestis olemas tugev, mis vajab ka kindlasti tubli portsu mõõdukust, aga mitte barrikaadidele. Ei, sellega ma olen täiesti nõus, tegelikult siin haakub sellega mis asi see sotsiaaldemokraatia üldse on, sellepärast et noh, ma ei hakka nüüd või noh, võiks ikka tsiteerida teiste sotsiaaldemokraatlikku part Thai nime kandva rühmituse liidrid, kes kui oma erakonna ainsa esindajana eelmise sidusaid, Tiit Toomsalu kogu aeg kogu aeg tegi vahet parempoolse ja vasakpoolse sotsiaaldemokraatia vahel. Kõik sõltub sellest millimillisele teilise läheb. Varem mõõdukad saatsid eesmärgiks Niinud, kolmanda tee, millest Tony Blair ja Schröder rääkis Minu meelest kogu selle asja niisugust arengut tuleks vaadata viimase poole aasta kontekstis ikkagi lähtuvalt kahest suurest vaidlusest, mis ühiskonnas on olnud vanemapalk ja tulumaksu alandamine ja selles taustas ei ole mitte midagi imelikku Jaan Kaplinski tänastes seisukohtades ega mitte midagi uut, isegi ma ütleks nii, et inimesele, kes on jälginud Jaan Kaplinski artikleid kuna ta ka Maalehes näiteks enam-vähem iga kuu kirjutab ühe kolumni, et siis tema artiklid vanemapalga suhtes, mida ta on nimetanud eugeenikaks Eesti moodi ehk niisuguseks assiliseks puhastamiseks ja tulumaksu alandamise kava suhtes, mida ta on nimetanud umbes samade nimedega nagu siingi tekstis. Et selliseks noh, nii-öelda igasuguse võimaluse äravõtmiseks normaalseks edasiseks arenguks, et, et see, tegelikult need mõtted siin ei ole, ei ole uued. Ja mõlemas küsimuses on tegelikult Eesti ühiskonnas olnud minu minu mäletamist mööda eelmisel sügisel niisugune ikkagi ka suhteliselt suhteliselt väga mustvalge debatt väga-väga jõuliste väljenditega väga jõuliste kommentaaridega nii-öelda poolt ja vastu. Ja ilmselt Mõõdukad jälle tunnetasid ära, et praeguses ühiskondlikus õhustikus ei ole nii-öelda midagi peale hakata niisuguse targa, intelligentse, Jutuga, et ühelt poolt vaadates on asi nii, teiselt poolt vaadates on asi teisiti, et seda jutt. Avalikkus praegu kuulata ei taha, töötu nad rääkisid ka enne valimisi ja tagajärg oli näha ta täna. Kuulge, härra valinud teise teise nii-öelda nad, nad vähemalt proovivad praegu, et kui nüüd minna peale siukse väga selge jutuga, et kaitseme seda, ründame seda. Kui me räägime veel siis, kui me räägime veel Kaplinski tekstis, siis ta räägib siin parempoolsest riigipöördest. Kui aga võta tema sellest pöördumisest üks lõik, kus ta ütleb, et riiki nõrgestatakse eraturvafirmad erahaiglate, erakoolide erapostiteenuste loomisega sisse on, siis see ongi riigipööre. Et eesti rahvas on teatavasti valinud turumajanduse ja kui meil eraei oleks, siis me oleksime seal, kus me oleme. No ja täna hommikul ma juhtusin kuulma teise rahvateenrite saatejuhiintervjuud Mõõdukate, praeguse Mõõdukate tulevase, siis tõenäoliselt sotsiaaldemokraatliku erakonna sõna Eesti ei ole, kuigi Kaplinski tänases Postimehes kirjutab Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond ametlik ametlikku ütleb intervjuus ametlik nimetuses sõna Eesti ees ei ole esimene Padariga. Ja. Kuidagi internatsionaali järgi vä? Padari käest Mart Ummelas siis küsiski võimalike liitlaste kohta ja parlamendiparteidest välistas, Padar koostöö enam-vähem välistas, tähendab Reformierakonna Res Publicaga mainis koostöövõimalusi Keskerakonna Rahvaliidu, Isamaaliidu. Kaheksa oli ju ikka nii ütleski, et välistan koostada. Ma ütlesin, et, et on raske koostada, enam-vähem ma parandasin ajad, parandasin seda lauset, aga ma isegi kujutan ette, et näiteks kui see nelik tõesti juhtuks järgmistel valimistel võitma koalitsiooni tegema ma millegipärast kardan, et näiteks tulumaksumäära tõstmist 30 protsendini või midagi muud sellist ei juhtu tulema. Vaatame esialgu tuleb järgmiste valimisteni ilmselt elada selle riigikogu koosseisuga, kes meil täna on ja siis muidugi on natuke keerulisem, et seal seda vasakpoolset võimu teha. Aga, aga küll ma arvan, et seesama mõõdukate praegune teguviis ja niisugune jõuline muutumine, mistõttu kindlasti tuleks Ivari Padarile kõvasti au anda. Ma ma isegi imestaks, kui Ivari padarist saaks sel aastal noh, niisugune poliitiline maastikul ütleme vähemalt jõulisi liigutusi tegev tegelane, nagu oli eelmisel aastal kontekstis näiteks Villu Reiljan. Et natukese niisugust, et, et ma arvan, et see teeb vähemalt väga ettevaatlikuks ja murelikuks Mõõdukate selline selge vasakule asumine näiteks just nimelt keskerakonda ja rahvaliit sellepärast et võitlus käib tegelikult. Ühes samas kohas samal ajal sama kohas Kes seal kusjuures nemad on jätnud noh näiteks mina imestan kogu aeg, et miks rahvaliit on jätnud ennast endast selge vasakpoolse partei tegemata miks olles oma valijaskonnast täiesti selgelt noh, niisuguste rõhutute kaitsjad ütlevad samas, et ei, me ikka pigem oleme natuke paremad poolsed, et tegelikult see mulle tundub, et sellega nad praegu mõõdukatele väga suure sellise niši ja, ja, ja Keskerakonnaga umbes sama, et nad nüüd läksid sinna liberaalses internatsionaali ja selle tõttu ei saa nagu ennast mingisuguseks väga selgelt, eks vasakpoolsete eks ju nimetada seda, et tänu sellele on nagu mõõdukatel praegu üks suur nišše, nagu et kui nad nüüd suudavad saavutada niisuguse tõesti usaldusväärsuse milleks ilmselt neil on just väga vajalik ka see nime muutmine, selleks, et vabaneda oma minevikust, vabaneda süüdistustest oma sellise ebamäärase mineviku pärast ja igasuguste minevikuprobleemide pärast. Et siis neil vähemalt teoreetiliselt nagu avaneb väga suur mänguväli Eks seda muret Keskerakonna poolt, see tuli ju väga selgelt välja, kui Keskerakonna esimees kohe Kaplinski avalduse või pöördumist toetava avalduse tegi. Algab võitlus Kaplinski pärast, ära mine mõõdukat, kellel on üks asi, on seal, et ma arvan, et seal on rohkem midagi, et üks asi on nagu see jah, et me, nad muudavad nime, aga, aga et nad kasutatakse ka rohkem ainult hoobasid, siis ma, ma ei näe tegelikult praegu teisi hoobasid, kui just nimelt oma ridade üle vaatama ja see tuleb paratamatult ja kui siin on väidetud, et noh, ütleme esialgu ma olen kuulnud nagu ühte avalikku arvamust, et nime mõõdukate kaotamise pärast inimesed lähevad nagu sealt erakonnast ära. Noh, jutt on siis tulevasest Brüsseli elanikust pooleteistkantselei kantselei ülemast, jah, Henrik Hololei Eestis. See võib ju nii olla, kuna ütleme hästi nagu ei kujuta ette küüna tema puhul paistavad küll väga selgelt teised põhiliselt. Ütlevad jah, et kas nimi oleks muudetud või mitte, niikuinii oleks Hololei erakonda vaatanud. Ei noh, praegu on hea võimalus, ütleme igal juhul, aga kahtlemata ütleme ka paljudel inimestel, kes võib-olla ongi mingil põhjusel seal mõõdukates olemistest olemisest nagu tüdinud, on praegu hea hea ettekääne öelda, et nad lahkuvad selle pärast kusjuures võib-olla tõesti põhjused on kuskil aja jooksul settinud hoopis mingid muud isiklikud vastu. Või lihtsalt kuskil mujal on arvestades seda? Milles Mõõdukate erakonna kokku pandud, eks see seltskond, kes tuli sinna nagu Parempoolsete nime all nendel on ka tõenäoliselt mitte ainult isiklikke, vaid kana ideoloogilisi põhjusi võib-olla ära minna. Teisest küljest võib jälle uusi inimesi juurde tuua, seda ei oska. Nojah, me eurotemaatika juurde veel tuleme, aga ütleme ei kujutage ette, et parempoolse liberaali voliniku kõrval oleks, eks ole, sotsiaaldemokraatlikku parteisse erakonda kuuluv kabinetiülem, et see ongi vähe vähe kummaline, muide kui te vaatate neid nimesid, kes on siis ühinenud sellega, siis kindlasti te olete vaadanud, tänase hommiku seisuga oli neid juba tublisti üle 800. Ma ei tea, kui, kui kiiresti see nimekiri täieneb, aga veel üleeile oli neid poole 1000 ümber, nii et ikka ikka tilgub juurde. Mis ei ole, ütleme, Eesti mastaabis väga suur number mingisuguse pöördumisega ühinemisel me teame siin pensionärid on saanud 25000 häält kätte ja nagu naksti. Aga ikkagi, kui me neid imesid vaatame, siis segame teiste erakondade esindajad ei näe kui ka ainult mõõdukad, ehk siis sotsiaaldemokraadid ja Keskerakonna Keskerakond. Et minu arvates nagu ütles, ostab Bender, et kaadrid otsustavad kõik, et, et see on nüüd erakonna toetuse populaarsuse reitingu tõstmisel ikka päris päris selge tee kui teatav hulk vennas parteist üle jooksjaid oleks ja ütleme niisama sees ja Tiit, kes on Erakonna juhiga võidelnud siin juba ikka mitme aasta jooksul kui, kui Mõõdukate saavutaksid selle, et, et siin Oviir ja Kreitzberg ja mikser ja, ja noh, ilmselt ei teagi neid imesid kõiki veel palju. Kreisiserdi allkiri oli üks esimesi, mis siin mul ei oleks juhtunud, mõõdukas ütles, et tema ühines, selle avalduse, käinud sellepärast Kreitzberg inimesena. Muuseas see on väga-väga tähendusrikas, et väga, väga väga huvitav. Ma arvan, et see võib sellest võita, keda selline väike lumepall kõik oleneb sellest, et kas noh, ütleme nüüd Kaplinski enda nimi ja siis veel need mõned nimed juurde kas see kõik kokku annab sellise kriitilise massi, et, et väga paljud kuskil kahe vahel olevatele inimestele tundub, et vot see on nüüd asi, millega tasub kaasa minna. Sest selge on see, et nii-öelda senise Mõõdukate erakonna maine ja, ja võib-olla kõik see olek oli paljude jaoks selline, et kes isegi nagu tahaks võib-olla natuke seda tüüpi inimesed olla, aga noh, selle seltskonnaga päris kaasa ei lähe. Vaat nüüd on küsimus, et kas suudetakse luua mingi uus kriitiline mass sellist usaldusväärsust, et see on nüüd koht, kuhu kuhu minna tasub ja ja no igal juhul tuleb tunnustada. Et võrreldes vahepeal sa sellise väga nukra ja, ja tundus, et üsna lootusetu seisuga on, on saavutatud. Noh, lootusrikas seis. Kas sellest nüüd midagi tuleb? Eks elu näitab, aga igal juhul ei tule kahjuks mingit väljundit, ütleme lähiajal valima ei lähe, valimis ei ole. Tähendab, europarlamendi valimised on, on ka mingisugune indikaator kahtlemata, kuigi me seal ei tea veel kahjuks tänase päeva seisuga kas siis nii-öelda lahtiste või kinniste nimekirjadega ja mis saab otsustavaks, kas partei nii-öelda renomee, programm, maailmavaade või, või konkreetse inimese mingisugune meeldib, ei meeldi ärasamas ütled sa nii kaua? Kui on sellepärast, et Tallinna volikogu valitakse 2005 sügisel, eks ole, ja juba ühesõnaga kohalikud valimised ja tegelikult on sinnani praegu ütleme poolteist aastat, see ei ole üheks heaks niisuguseks kampaania ülesehitamiseks. On see just paras aeg alustada? Tõsiselt ja noh, järgmise riigikoguga on rohkem aega. Aga mis on muidugi huvitav, meie poliitikaelus aeg-ajalt on meenutanud väga sihukest kodust supikaussi või kohapeal podiseb pada, et millel ei ole nagu noh, niisugust rahvusvahelist mõõdet siis nüüd on seda rahvusvahelist mõõdet, et oioi, kui palju Euroopa dimensioon on ikka väga kõvasti sisse murdnud ja ja nagu ma olen kuulnud meie diplomaatide käest on Euroopa parteid need suured, siis kes ootavad nagu täiendust liituvatelt riikidelt liituvad 10-lt riigilt on tegemas päris kõva tööd selle nimel, et saada liikmetesse oma liikmeskonda olulist täiendust, kuigi Eestist läheb neid siis ainult kuus tükki, aga isegi neid iga üksikut kohta peetakse väga väärtuslikuks ja selle nimel tehakse tööd ja ja on näha, et ka esimesed skandaalid ei ole nagu juba jätnud meid puudutamata. Ei oska ilmsetel käituda oma sellises noh, uues Euroopa kodus, mida me tegelikult juba omame. Ja, ja see ongi väga keeruline, tähendab seni mingisugune Euroopa Rahvapartei või Euroopa sotside erakond või oma meie jaoks omandab mingit mingit tähtsust, et noh, olgu siis nad on mingisugune liberaalne internatsionaal sotsialistlik internatsionaal. Nüüd tähendab see konkreetset poliitilist võitlust ja, ja eks siis üldse meie voliniku Siim Kallase Musta pesu pesemine, ütleme nii kõige halvemas mõttes, et musta pesu nagu ei olegi, aga pestakse teda ikka. Näitab ka seda, et, et võitlusareen on avardunud, võitlusareen on tegelikult kogu kogu Euroopa, samuti on nii-öelda vana kommunist. Las ma mõtlen jah, praegusel ajal, mis oli nagu selle nädala luukere, nagu täiesti ootamatult välja toodi, et et kellele see saladus oli, et Kallas oli NLKP või EKP liige, aga aga nüüd kellelegi Eestis tundus see ka see väga hea malakas olevat, millega saaks nagu vehkida. Ma ei ole täiesti kindel selles, et see malakas kaevati ka. Nojah, eks seda ütles Kallas, ütles ise sel päeval pressikonverentsil, kui valitsuses oli ta ametlikult kandidaadiks nimetanud, et luukeret kaevatakse veel Eestis, pakitakse ilusast sisse, saadetakse Euroopasse. Kuigi selle Euroopa Rahvapartei avalduse taga Võib-olla kui ma seda Esulismi hukka mõistnud Jah, ja enne seda, mis puudutas ka noh, niimoodi volinik teemat oli, seal oli üks algatajaid, oli üks ungarlane, kelle nimi mul meelde ei, praegu loomulikult ei tule. Ja Tal oli näha ilmselt, et see tema pidas silmas eelkõige oma Ungari volinikukandidaati, kelleks pandi üks, 63 aastane karjääridiplomaat. Loomulikult on temal siis minevikus sellised asjad, mis on seotud kuulumisega Ungaris. Noh, see Ungaris ei olnud vist kommunistliku partei nime olla. Jah, aga nende karjäär tähendas midagi muud kui meie diplomaatide karjäärist, meil polnud diplomi ja kui me eksiilis oleva Eesti välisministeerium on Arnold Green oli, esineb nii, nii, nii, nii et selle Avalduse ja voliniku seost või otsid hoopis sealt, aga noh, siis ootamatult aku sellele külge kallas. Aga minu meelest need ei tule jälle selle avaldusesse sugugi suhtuda kui kuidagi mingisse kahtlases asja, et väga tore Euroopas kommunismi hukkamõistu on üks samm edasi tehtud ja ma arvan, et see on tegelikult asi, mida põhimõtteliselt tuleb meil siin ikka tervitada, et Euroopas natuke rohkem ütleme ka ajaloohindamisel hakatakse jõudma nende aru saamadeni, millest tegelikult meie ammu oleme aru saanud ja, ja noh, ka selle meie minevikku just et, et ei oleks nagu niisugust noh, sedasama ikkagi hoiakut alad. Et kui 40. aastal siin küüditati, et miks te politseid ei kutsunud ja nii edasi, et nagu selle režiimi, et kus see režiim, kust meie tuleme sellest režiimist parem arusaamine. Euroopas tuleb ainult kasuks. Aga nüüd lihtsalt sellele asjale nüüd pookida külge nüüd Siim Kallas, keda noh, võib ju ikkagi isegi Eesti kontekstis nimetada siukseks ikkagi väga alamastme nomenklatuuri tegelaseks selles Nõukogude hierarhias hoiukassade valitsus, Rahva hääle ase toime, taia lõpus ametiühing, aga no see oli juba natuke selline aastat, eks ole, 89 ja see oli juba natuke teise värvinguga, eks ole, seal pigem juba ümberkorraldamine. Et sellel pinnal, noh, on siin meil, meie enda poliitikas noh ja ütleme, võtame ikkagi meie austatud presidendi enda, eksole on hoopis teisi tegelasi, kellel noh, ütleme, selle minevikuga on, on hoopis teised suhted ja, ja ta öelda nüüd, et Siim Kallas on mingisugune Eesti kommunistliku mineviku näide Siin siseabsurd, seda me nagu iseenda jaoks, Meie eestlaste jaoks ei pea muidugi tõestama, sest kui Siim Kallas on kõlvanud kõikidele nendele ametipostidele, mida ta on täitnud siis on küllalt, aga voliniku ametikohale vähemalt selles mõttes, kuidas ta nagu professionaalse tööga seal hakkama saab, seda näitab tulevik. Küsimus on hoopis hoopis teine, need, kes saadavad selle sõnumi välja siit, kasutades ära seda, et üks Euroopa suuremaid erakondi või ühendusi võtab vastu vastava avalduse, saadavad niisuguse väikse kahtlase noodivälja. Teades ise seal taga, ei ole tegelikult mitte midagi. Aga see langeb tegelikult Euroopas väga viljakas pinnasesse. Ärme unustame, et kohe Euroopa liberaalide juht tõttas seda nagu tühjaks kuulutama. Ka meie meie ETV eetris oli, oli see kus ta ütles, et noh, et see ei tähenda midagi, et nad on kõik. Kõik, kes siia tulevad, on kindlasti veendunud demokraatia ja nii edasi. Aga saab see, see keskmine või mingisugune eurooplane kes, kes ütleb, et ah kurat samas jälle sealt Ida-Euroopast tuleb üks mingisugune mingisugune kommunist või, või mingisugune vanameelne, sest kust tema võib teada. Et Siim Kallas oli meil üleminekuaja ametiühingu juht, kus, kus ta tõesti oli nomenklatuur, aga ütleme, kõige alumise astme nomenklatuur. Teatavasti meie temast eelmine ameti ametiühingu juht kuulus ju EKP keskkomitee büroosse ameti juht avate sinna kuulunud. Et kuidas seda vahet teha, eks ole. Et kuna kuna tegu on niisuguste kahtlaste, mitte mustvalgete asjadega siis need, kes neid signaale siit Euroopa poole teele läkitavad, need teevad, teavad väga täpselt, kuhu pinnasesse see langeb ja milline, milline nende arvestus. Et see segadus oleks suurem sisepolitseis võitlusele kandmine. Eks ta kurb on, aga muidugi, eks natuke sama tüüpi küsimus sellega, et kui näiteks Lätis ja Leedus igasugust jama juhtub, et eks see kandub ka meie meie mainele natuke ikkagi üle, sest kahtlemata kahtlemata üks Baltikum, kõik. Kaugelt keegi ei hakka süvenema, et mis seal täpselt on mingi jama seal Ida-Euroopas on kogu aeg mingisugune jama ja, ja mingisugused süüdistused, korruptsioon ei saa hakkama ja nii edasi. Korruptsioon ei, sa ise tegid eksperdiintervjuud Pariisis olevat daamiga eks õppe teemal korruptsioon, korruptsioon on seal Lääne-Euroopas paraku täpselt sama jutt. Nojah, aga ütleme, kui on olemas niisugust asja nagu keskmine eurooplane, Me saame aru küll, mida ma mõtlen selle all, eks ole, siis kui korruptsioon on hoopis midagi muud kui, kui ütleme, mingi idaeurooplase korruptsioon, see on ikka oma korruptsiooni ja teine on võõras. Ja see võõras kahtlemata ja no vaatame, tähendab, meil on veel ees üks, üks kena lakmuspaber, meie välisministrist. Võib hea õnne korral ja tugeva töö korral saada Euroopa nõukogu peasekretär fakt või, või see, et ta kandideerib, see õhus, liikunud tegelikult Hamm ammu pool aastat, võib-olla, võib-olla isegi rohkem. Euroopa diplomaatilises ringkondades on sosistatud, et meie kaunist blondist välisministrist võib saada üks Euroopa poliitika juhtfiguure. Kuidas ta ise ühes ühes intervjuus ütles, et ei tohi minna selle peale, et me, et peasekretär link, kandidaat on naisterahvas, läheb koodi alla noor ja blond. Tuleb, tuleb ikka mõelda organisatsiooni peale oma kampaanias. Aga muidugi välisministri õnneks ilmselt puuduvad tal siseriiklikud konkurendid, mistõttu puudub ka selline sisendit. Kruvi torpedeerima sellele sellele kohale saamist, pigem uju on vajunud väga pikaks. Ei võib-olla, aga ma ütlen. Võib-olla noh, tema puhul võib võib-olla hoopiski nii, et mõnigi sisepoliitiline konkurent noh, hea meelega näeb, et ta lahkub sinna Euroopasse, teistele jahimaadele, välisministri koht jääb siin vabaks. Küsimus on muidugi jah selles, et ega see Euroopa Nõukogu peasekretäri ametikoht neid A A tingimata ei ole, Euroopas ta on, suuresti on ta. Auametikoht tal nüüd ka päriselt ei ole, sest siiski 1300 töötajat. Luuses ja eelarve, mis on võrreldav peaaegu et Eesti riigieelarvega, neutreerin muidugi aga, aga, aga, aga ega ta nii oluline ei ole, sellepärast tingimata oma oma isikliku või sisepoliitilisi asju seal. Ta on selle asjaga, tundub olevat nii, et Euroopa nõukogu ei ole nii oluline, niikaua kui sa seal sees ei ole, tähendab kui sa seal sees ei ole, siis on ta väga tähtis organisatsiooni peasekretär ja peasekretär on selles organisatsioonis Haajo. Tema on nii-öelda tegevjuht, kes kellel on tegelikult väga palju sellist noh, otsustus ja mõjutamise õigust. Ärme unustame, et, et meie julgeolekupoliitiliselt see seltskond, kes kes meid potentsiaalselt võib ohustada ja kes asub meist mõningal määral ida pool, nad on kõik nii-öelda noh, ütleme fifty-fifty seal sees. Nende liikmeksolekut on tahetud mitu korda peatada, see on tegelikult diplomaatias päris hea niisugune surve, surve, avaldamise hoob, millega, millega võib alati välja tulla ja, ja ma arvan, et Moskvale ja päris kindlasti ei meeldi, kui, kui Eesti vabariigi esindaja saab sinna saab sinna. Ei Moskvale on loomulikult, see on pääsenud ja, ja nüüd ta meile nüüd, kus me oleme NATOs ja, ja, ja Euroopa liidus ja nii-öelda Me oleme nagu sertifikaadid selle kohta saanud, et inimõiguste ja muude asjadega, eks ole, meil kõik riigis korras. Nii korras, kui, kui ta üldse saab olla, ei ole ta tegelikult üheski riigis korras. Siis aga ütleme, mingisugune nagu, nagu litsents on meile antud. Tuletame meelde, kui oluline see litsents oli meile 92 kuni 94, kui me ei olnud veel Euroopa nõukogu liikmed ja kui välispoliitiline eesmärk see tegelikult meie jaoks oli. Nii et tegu on, ütleme, Euroopa igapäevamastaabis või igapäevapoliitika mastaabis sellise varjus olev ametikohaga ja varjus oleva organisatsiooniga, millel siiski on täita oma päris päris tugev Jah, no aga muidugi on ka selge see, et kumba rohkem meie elu rohkem mõtlema, kas Euroopa parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa nõukogu siis olla? Nojah, jällegi Euroopa parlament, tänu ütleme, Euroopa Liidu muutumisele on teinud läbi suuri muutusi nende aastate vältel, kui me sinna oleme pürginud ja läbirääkimisi pidanud. Ja küllap Euroopa Parlamendi roll suureneb veelgi. Aga, aga need asjad ei, ei välista teineteist nii nagu, nagu Euroopa liitu kuulumine ei vähenda kuidagi meie liikmelisust WTO-s või roos või nii edasi, et, et need asjad nagu kulgevad paralleelselt, mitte nad ei ole nagu üksteise sees. Akenov. Et selles mõttes on, on väga tore ja, ja noh, et nüüd Euroopa või Eesti vabariik on nagu sellele kampaaniale oma õla alla pannud ja ütleme isegi nagu tegelikult ju Eesti vabariigi rahadega meie maksumaksja rahadega hakatakse Kristiina Ojulandi Bushima sinna. See on ainumõeldav viis, sest konkurendid on tugevad, konkurendid on nii-öelda vanadest Euroopa riikidest. Inglane ja austerlane olid jah, no praegune peasekretär šimmer tundub olema eriti tugev, tugev kandidaat. Jah, ütleme see ei ole nagu koht, kus seda tavapärast väiklast üles näidata. No vaadates Kallase juhtumit, võib seda väitlus tulla nii või teistmoodi muidugi, mis seal nüüd Eesti sisepoliitilised endaga kaasa toob ja kust me järgmise välisministri saame, see on nüüd järgmine küsimus. Poliitikud on öelnud, et ärme seda arutame enne, kui Ojuland on nagu kandideerivad ja ära elama. Seda ma ei oska, sellepärast, et ei saa, ei saa hakata uut välisministrit, otsime siis järgmisel päeval, kui kui eelmine ära läheb, seal selle selleks niikuinii tehakse. Mingisuguseid kõnelusi peetakse võib-olla juba praegu, võib-olla nädala pärast ma võib-olla on juba olemas, võib-olla on juba olemas. Kuu jah, vaadates seda ringi, kes, kes võiks nagu seda ametikohta täita? Minu, minu pea ei suuda küll praegu välja mõelda või noh, ütleme väga head kandidaati. Ma arvan, isegi head kandidaati, maa ma praegu hetkel ei näe, tähendab võttes arvesse neid poliitilisi reaalsusi, kes, kes olemas on. Varasemat lauset tänases saates annab partei ameti annab ka. Võistlus on. Ja täna õhtul on üks huvitav, muuseas mis avalik-õiguslikule ringhäälingule on, on alati tähtis olnud ja tegelikult Eesti rahvale veel tähtsam. Eesti osaleb järjekordsel Euroopa Eurovisiooni lauluvõistlusel Euroopa Ringhäälingute liidu korraldatud lauluvõistlusel ja seal on alati üritusel, on see nagu suusavõistlus või, või Balti kett või, või see on niisugune noh, masse haarav tegelikult kogu Eesti rahvast haarab. Et lõpetame saate nagu selle selle teemaga, et on teil oma sellist favoriiti olemas, näiteks. Olete üldse jälginud seda või ei lähe üldse telekorduse. Ma loodan, et ma nüüd siis, kui ma, ma loodan Cartagena õhtul neid laule noh, niimoodi kuulda mina ikka kuulasin ja mul on hea meel, et vähemalt paar laulu olid ikka juba jälle Eesti tähendab üks laul eesti keeles, üks laul võru keeles ka. Et see on igal juhul parem tulemus kui siin paaril viimasel aastal, kui on ainult inglisekeelsed olnud üldse minu meelest võinuks ikkagi Eurovisiooni jätkata sellena, et igaüks laulab oma rahvuskeeles. Aga no hea küll, see on nüüd jah, mingi mingi mingi asi, mida meie siin ei saa endiselt muuta. Et, et selle tõttu muidugi ma tegelikult hoian, hoian pöialt sellisele-sellisele laulule, mis nagu esindaks meie rahvuslikke huve. Aga, aga teisest küljest muidugi ma arvan, et, Kahju, et Toomas Hendrik Ilves siin ei ole, ta ütleb, et pole meil mingeid rahvuslikke huve Euroopa liidus, meil on kõik meie oma ja ja noh, lugege tema artiklit eile Postimehes, nii et. Küljest muidugi, ma ei tea jälle, et kas on mõtet seda Eurovisiooni teha mingiks tänasel hetkel nii-öelda teha eurovisioonist selline rahvuslik poliitika ja noh, võib-olla võtame teda siis teisipidi võib võtta ka rahulikult niisugune muusikalis meelelahutusliku sündmusena ja selles suhtes on jälle nii, et las parim võidab ja ja kui, kui on tore üritus, siis, siis siis ongi tore. Jah, ainult, et jälle sellesama selle keskmisele eurooplasele võib-olla seesama Eesti euroedu mõjub rohkem kui näiteks see, kas peasekretär on volinik, on see või see? No ma arvan, et tõmmatakse nii otseseid sidemeid, mina, mina mõtlen tuletan meelde, nagu, et selline liikunud. Ta on jälle, et tegelikult selle, see eurovisioon oli meile väga tähtis poliitiline sündmus, kaua aega, aga ka kuskil sealtpeale, kui Padar ja Benton ära võtsid ja ise ühe korra korraldasime seda pärast sõda ikkagi noh, see pinge nagu on sealt pealt tegelikult. Loomulikult ei ole meil vaja Padari ja Bentoni asemel Padar ja Kaplinski asja korraldaksid, nii et need asjad on tähtsamad, aga meelelahutusena ja riigi tutvustamine kahtlemata on nad väga väga olulisel kohal. Ongi tänaseks kõik meile antud aeg on pöördumatult ümber. Täname kuulamise eest ja järgmine kord rahva teenrid jälle järgmine laupäev Mart Ummelas juhtimisel.