Stockholmi Eesti maja Eesti raamatukogu kolis väiksemale pinnale, kuna raamatukogu haldajal Eesti komiteel on järjest vähem võimalusi raamatukogu ülalpidamiseks. Viimane kolimine oli kolmas omataoline. Palusin raamatukoguhoidjal Edikud kanüümanil rääkida, mis raamatukogu see on ja mida sealt leidub. Aga see on ikka olnud juba üle 40 aasta algupäraselt Tanja kolinud nendest ruumidest teise kohta üsna kaua tagasi. Kui ta esimesed raamatut tema osas oli koguni veel kauem tagasi oli midagi 50.-te keskpaigas. Oli täpselt aasta armeedes, kirjutasin sellest hiljuti küll, aga kahjuks on meelest ära läinud. Algas sellega, et mõned eestlased annetasid oma raamatuid ja ütlesid, et alustada eesti raamatukogumiskus, kõik saaksid laenata. Ja siis hakkas Eesti komiteesse juurde ostma ja siis on mitut moodi, on kingitud ostetud raamatuid, alguses osteti kõik need ortoja Eesti Kirjanike kooperatiivi raamatut, mis välja tulid, olid siin olemas. Pluss veel ka neid, mis Ameerikas ja mis üldse läänes välja antud eesti raamatud. Kui palju on kirjandust raamatukogus? Siin olid üsna mitmed tuhanded natuke Segise viimasel ajal, kuna nüüd on tulnud nüüd pärandustega ja me ei ole jõudnud veel sorteerida. Me vaatame tavaliselt läbi, kui keegi toob, mida meil endal enne ei ole või on juba kadunud või väga kulunud. Siis võtame omale ja muide saadame edasi Eestisse, aga see on üsna palju tuhandeid ja ma tõesti ei oska aru praegu öelda. Mainisite ennem ortote Eesti Kirjanike kooperatiivi, mis asjad need on? Need olid kaks kirjastust, mis siin ortoalgas kohe üsna alguses ja ortooli algusel Rootsis andis välja raamatuid Eesti kirjanikelt siin pea, kes olid siis põgenenud läände, aga ortogolisele, Kanadasse ja pärast läks ta rohkem tõlkekirjanduse peale. Nii et siis ei olnud enam nagunii. Huvitav, kui eestlased hakkasid juba siin oskama lugeda, teistes keeltes polnud enam eestikeelseid tõlkeid jõudu vaja. Ja Eesti Kirjanike kooperatiiv oli Lundis asutati ja see andis välja ainult Eesti kirjanikkude raamatuid. Siin kirjanikke, kes kirjutasid siis Rootsis, kui palju neid raamatuid on välja antud? Arvu ma ei oska praegu öelda, kirjanikkude kooperatiiv lõppes, et paar aastat tagasi ja siis oli nende kohta artiklid lehtedes, aga ma tõesti ei oska öelda, see tuli, see oli väga tihedalt, iga kuu ei tulnud aga peaaegu raamat kuus mitmed aastad järjest. Aga ma, ma ei arvud ei ole mul meeles, mis raamatut need olid. Ja need olid eesti, nende kirjanikkude, kes siia olid, algusel oli mäel ja Gailit ja ja Ristikivi siis oli Mäelut ja siis oli muidugi neid natuke hiljem. Ja üldiselt need, kes eesti kirjanikud suurelt osalt need vanemad, kes olid juba Eestist tulnud Eestis alustanud kirjutamist pluss siis ka siin Uibopuu ja sellised, kes rohkem siin oma kirjandus Kangro andis, Kangro oli juhataja sellel Kirjanike kooperatiivile, tema isegi kirjutas ka palju. Ja üldiselt tähendab neid, kes olid Eestist juba alustanud ja siis ka siin juurde tulnud, nooremaid kirjanike raamatute väljaandmine on hästi kallis, kuidas finantseeris Eesti Kirjanike kooperatiivraamatute väljaandmist? Seal olid nii, et inimesed olid liikmed, tähendab, sidusid end sellega, et iga iga raamat välja osta, nad ei olnud tollel ajal eriti kallid, need raamatud, aga igal juhul nad olid nii-öelda pidid, kuid nad olid seal liikmed, siis nad ostsid iga raamatu välja, mis uus raamat tuli ja sellega oli natuke odavam, kuna kirjastusel oli siis garantii, et need raamatut müüakse. Mis teoseid praegu raamatukogus kõige enam? No praegu on jätkuvalt need, mis, mis meil olid, aga siis on ka nüüd juurde tulnud Eestist mis praegu välja antakse, nooremaid ütleme, tänapäeva kirjanik jah, muidugi neid kuulsamaid nagu Kross, traatiani, aga muid ka. Ja neid me saame ka mitut moodi, näiteks kui ma ise Eestis käima ostan alati Pedamatuid endale lugemiseks, seepärast olen siia toonud siis on ka teisi eestlasi, kes nii-öelda loevad läbi ja ütlevad, et annavad raamatukogule, et nüüd meil on ka tekkinud natuke nii-öelda Eesti. Varem oli põhimõte, et olid just kõik läänes välja antud raamatut siin, aga nüüd on mõlemad, aga on ka neid eestikirjalikeks rootsi keeles kirjutavad. Nende raamatud on meil ka olemas, aga üldiselt me nagu muid väliskirjanikke eriti ei võta poliitilisel ja sellel teemal on ka inglisekeelsed ja saksa ja rootsikeelseid ka teiste kui eestlaste kirjutatud. Aga muidu muud teosed me ikka püüame siis kas eesti kirjanikud kes rootsi keeles mõned, aga ikkagi siiski Eesti päritolu. Kuidas Raamatukogu finantseeritakse? No see ongi see probleem, et meil ei ole üldse mingeid finantse Tanja kuulunud Eesti komiteele ja komitee on ju olnud, tähendab saanud riigi toetust varem mida saab ka praegu, aga väga väiksel kujul seal vähendatud see väheneb ju liikmete arvuga ja liikmete arv väheneb selle tõttu, et vanemad inimesed surevad, kaovad ja uued, nooremad eestlased enam ei ole nii palju komitee liikmed. Nii et õieti see finantseerimine on väga nõrk, need raamatud viimasel ajal me ja me ostame siiski nagu Andres kingi raamatu ja ütle mõni nüüd see läidva raamat, raamat, mis laeva taevaniidi kohta ja mõned uued, mis me leiame, on aktuaalsed, siiski katsub komitee osta, aga suuremalt osalt on nüüd nagu annetused ja kingitused ja ja niimoodi, aga muidugi mõningaid, mis me leiame, et peaksin olema rootsikeelne Kalevipoeg ja ja üldse mõni uus raamatus, välja tuleb maarjaTalgre ja sellised, mis praegu nagu aktuaalsed, neid me ikka ostame. Ja siis mõned Eestiski oleme ostnud nagu mõned Eesti elulood ja sellised raamatud, mis leiame, et võiksin koguse olla. Kes on lugejad raamatukogul ja need on olnud väga erinev Nemad siin mina olen 10 aastat siin tööl olnud ja siis algusel oli juba rohkem pensionärid, iga kord, kui nendel on siin Eesti majas kokkusaamine, siis tulid ikka üles, laenasid nüüd on siis on ka nüüd tekkinud juurde mõni aasta tagasi üsna palju neidu pääl tüdrukut, kes, kes Rootsis tööl on, kes tahtsid ka siis eestikeelseid raamatuid lugeda, laenata ja üliõpilased, kellel on kursuste jaoks vaja lugeda eesti keelt, mitmesuguseid on, aga nüüd on olnud justkui pensionärid ja noored kahte moodi on olnud. Et vahepealsel põlvkonnal vastan oma raamatud suurelt osalt olemas, küll käivad küsimas, kas midagi uuemat on ja kes Eestist midagi on. Nii et Eesti elulood, need olid väga populaarsed, need olnud välja laenatud nüüd väga mitmed korrad. Kui palju lugejaid ei saa öelda, et neid palju oleks? Ei saa öelda, et iga nädal keegi tuleb, aga see on ka erinevalt, vahest tuleb päris mitmed korraga ja vahest tükk aega ei tule keegi. Et eriti palju kahjuks ei ole. Suurem osa võib olla. Nii et just kes eriti tahavad eesti kirjandust. Mul on olnud mõned väga huvitavad inimesed singi, seal võtnud nagu ühe kirjaniku kõik raamatut, ütleme, tuleb järjest, ta laenab näiteks kõik Ristikivi kõige Uibopueni süstemaatiliselt läbi lugenud, oli paadist pensionärist proualt, kes niimodi käisid laenamas ka ja mõned, kes ja uurivad mõnda kirjanikku just ja aga üldiselt ei saa öelda, et väga palju oleks neid lugejaid. Kui palju on üldse Rootsis eesti kirjandust eesti keeles tekstides, raamatukogudes tütar on üsna vähe, Nad olid koondatud ühte, varem oli ette poris, aga nüüd ma ei tea, mingi muu linn on nii, et sa raamatukogus saab tellida oma raamatukogust ja siis ühes kohas koos kuskil on, aga neid nad hakkavad ka vähendama. Distseedeedeeelli raamatukogu saatis meile hiljuti paar kasti raamatuid, mis olid eesti raamatutest raamatukogu templiga. Et ma ei tea, kas nad leiavad, et ei põle enam, aga neid on kuskil olemas, need tellida saab, aga need ei ole mitte igas iga linnaraamatukogus. Kui palju on eesti kirjandust ilmunud rootsi keeles? Tõlkeid on ju vähe, aga need on nooremaid kirjanikke, kes on otse kirjutanud rootsi keelest tõlkinud on, ma tean, et algusel oli Mälgul mingid novellide, mingit näidendit, aga siis Uibopuu on päris mitu raamatut tõlgitud. Üldiselt võrdlemisi vähe on tõlkeid, aga nüüd on nooremad näiteks Maarja talgele, kes kirjutab rootsi keeles, Jänel Melber, kes kirjutab rootsi keeles. Miilits kirjutas rootsi keeles. Nii et osa eesti kirjanikud, kes on kohe otse kirjutanud rootsi keeles, aga siiski on Eesti päritolu kauri ja veel mõnedki Puide ja üks kui teine Need on mõned, on ka eestiteemalised eestiainelised, aga mõned on lihtsalt, et on. Eesti päritolu kirjanikest kirjutab rootsi keeles, kui palju on neid raamatuid rootsi keeles ilmunud, mis on Eestis kirjutatud. Ja neid ma tean. Ta on krossil paar tükki tõlgitud. Ja Mati Unt, üks kui teine on tõlgitud sinna, aga ega neid väga palju ei ole. Meil on ta isegi, ma tean, et meil on krossiraamatuid, ame rootsi keeles ka Rakvere romaan ja mis veel üks kui teine, aga aga ega väga palju ei ole, keel vist ei ole nii meelittoni palju tõlkima, on ka veel, Viivi Luik on rootsi keeles ja ajaloo ilu on rootsi keeles. Mõni üksik. Kes on Rootsis kõige kuulsam eesti kirjanik? Siinolijatest võib olla ju, kuidas öelda, Mälk ikka oli oma aukohal kogu aeg muidugi Kailitaga. Aga Eesti omadest ta tänapäeva omadest muidugi krossi tunnevad enamasti kõik. Viivi Luik on ka, mida peetakse nagu lugude raamatutest ka siin olid ju algusel ikka need meie vanameistrid muidugi siin ainult jalgu selga välja neid, kes ei olnud siin näiteks Tammsaare teosed, on siin välja antud, ilma et tema siin oleks olnud ise teised kirjanikud olid ju nagu ise siia tulnud Ristikivi ja meelke Gailiti asjalikult ka. Ka see Kivitas nimed marmortahvlil neli osa on ju, mis on siin välja antud. Aga raske öelda, kes kõige kuulsamast oleks, on ka maitse asi. Ühele meeldib üks, teisel teine, aga muidugi vanameistrit Mälkus emast peavad ju kõik lugu. Ja tema on nagu eri väga populaarne ka nende hulgas, kes siin on laenanud. Kas koolikirjanduse kohustusliku kirjanduse nimekirjas ka mõni eesti kirjanik on? Rootsis ei olegi midagi niisugust, ka kohustuslik kirjandus, see on Eestis, Eesti koolides, siin ei ole siin ju varem, kui ma ise nooruline koolis käisin, siis soovitati lugeda, aga mitte kunagi nii et just see või teine raamat vaid ikka soovitati, et suvel Loemanni raamatuid ja ka kohustusliku peale, tänapäeval ei ole ühtegi kohustuslikku raamatut Rootsi koolis palju üldse, Rootsi lapsed loevad raamatuid tunduvalt vähem kui Eestis, ma arvan küll rinnanjov, vaadatakse telekat ja mängitakse neid arvutimänge, järvetakse neid koomikseid ja selliseid asju oli palju raamatuid. Mul on omale terve hulk lapselapsi ja mõne häälega see raamatute lugemine nimega. Väga populaarne ei ole, muidugi loevad mõned lapsed erinevad, aga ka niisugused kohustuslikku kirjandust ei ole. Seda on Eesti nendel, kes õpivad ülikoolis eesti keelt, nii et need on üks kategooria kesid, laenavad ka. Ja neil on ka õigus lugeda osa raamatuid rootsi keeles eesti kirjaniku, nad peavad lugema teatud hulk lehekülgi eesti keeles. Ja siis eesti kirjandust võib valida ka rootsi keeles. Kas väliseesti kirjandust on nüüd ka taas välja andma hakatud? Eestis ja minu meelest üsna palju, kui ma nüüd vaatan, Eestis on, leiame need, kes siin on, need raamatud, mis siin on välja antud, on suurelt osalt ka Eestis must ristikivile on ju peaaegu minu meelest enamus tema raamatuid antud välja. Siis on meil ka need luuletuskogus ja neid on ju ka, olen näinud Eestis välja antud Lepik ja muid need on ju ka üks päris hulka meil luuletuskogus ja on ka teatud hulk inimesi, kes neidudest käivad laenamas, nii et nendel on ka oma lugejaskond olemas. Mis saab Eesti raamatukogust siin eestimäes tulevikus? Ka see on üks suur probleem, sest nüüd on olnud meil just ümberkolimine. Kuna Eesti komitee ruume vähendati ja siis me oleme püüdnud kokku kolida nii palju kui võimalik, kitsendav meil on nüüd koridoris ilukirjanduse kapid ja ja nüüd praegu on nii, et tulevikku ei tea ju täpselt, kui kaua see Eesti nii kaua me ütleme, et kui komitee veel püsib ja siin majas on, siis me püüame seda raamatu ka hoida, aga tulevik ei ole nii väga selged, et ei tea, mis juhtub. Kui palju on Rootsis veel teisi Eesti raamatukogusid? Maid ülikoolide juures on Uppsalas ma tean, et ülikooli juures on, ma usun, et Lundis ka, aga rohkem ma ei ole kindel ja näiteks metsa koduse skautide alal on ju ka niimoodi sinna kingitud ja saadetud, et seal on, ma ei tea, kui korralikest raamatukogu, aga seal on eesti raamatuid. Ja, ja ma tean, et uks seal ülikooli juures on. Ja ma arvan, et elundi sõjalise näinud, aga ega muidu palju ei ole. Jutupoes ja baaris ma ei tea, kas, kas nendel on mujal, kui kooli juures oli, aga võib-olla, et testima Eesti kodus Eesti majas, ma ei ole kindel, kui palju neil on. Ma loodan, et, et sellega võib ju soovitada, et inimesed, kes kuulevad, ütleme, Rootsis seda, et tulevad ja laenavad meil raamatuid. Nüüd on nii, et mina olen isiklikult siin, teisipäev, kolmapäev, neljapäev need päevad, aga meil on ka nii, et. Me just kavatsesime nüüd, kui raamatukogu ja natuke korda saab rohkemat pääle seda kolimist. Et me paneme eestilehtedega ja siis need ajadeni telefoni kokkuleppel seal muid aegu ka. Just need ooperid või noored tüdrukud, kes sind tööle on, need vahest paluvad tulla õhtupoolikul ja me oleme siis lubanud tulla. Aga kui keegi tunneb huvi ja tahab laenata