Nüüd kuulame Prangli saarel salvestatud intervjuusid. Nimelt mälestati eelmisel laupäeval Prangli saarel augustipäevi 61 aastat tagasi, kui saare lähedal pommitati Põhja-Eesti kaubalaevastiku suurim alus Eesti rand. Sellist mälestushetke on korraldatud viimased kümmekond aastat igas augustikuus. Lisaks tavalistele puhkajatele oli sel puhul eelmisel laupäeval Prangli palju võõraid, kes osalesid jumalateenistusel 150 aastat vanast Laurentsiuse kabel kirikus ja mälestushetkel Eesti rannakalmistul. Enne kui kuulame saarel salvestatud intervjuusid, helistame meie tuntud sõjaajaloolasele Mati õunale et küsida, mis siis aurulaevaga Eesti rand 1941. aastal õieti juhtus. Juhtus see, et tõepoolest Eesti rand sai pihta kaks lennukipommi. Ja noh, üks laevakaotus on alati suur häda, aga veel suurem häda on, see oli tollal Eestirannal, tollal oli peal elav last 3500 Eestist mobiliseeritud noort ja natuke vanemat meest kuni 45 aastaselt välja. Ja need poisid jäid sinna pommitamise alla, juba esimene pomm, mis langes, läks läbi laevatekkide läbi laevapõhjaga lõhkes põhi all ja seal trummi purskas fantaanist võt, aga trumme ei olnud tühi, seal olid sees mehed. Teine pomm lõhkes otse laevatrümmis asbestikottides hirmus asbesti. Nii-öelda pilv lendas laiali, aga vähe sellest ka kohe momentaalselt sai surma neli 50 meest. Laev hakkas vajuma saadud tabamusest just esimesest tabamusest ja laeval tekkis paanika, kuna mehed suur osa neist olid ju maamehed, kes laevaga, võib-olla paljud sõitsid esimest korda, aga raamatuid olid tol ajal veel lugenud kõik meesterahvad ja nad olid kuulnud sellest suurest hirmsast keerisest, mis laeva hukkumisele põhjaminekul tekib vee peal ja mis inimesi sinna kaasa tõmbab. Paremaks peeti ennast selle all parda taga juba vees olla ja paljud sajad mehed passid üle parda. Need, kes tundsid, et nad paremini ujuda oskavad, aga need, kes ujuda ei osanud või olid kehvad ujujad, need loopisid üle parda. Plam Käia pakse laudu, nimelt Tallinnas olev võetud suurelt. Lauavirnad oli võetud Eesti rannatekile peale asja mõte oli see, et kui tõepoolest laev peaks põhja minema ära vajub veepinnalt, siis need lauad jäävad veebinõu ja, ja nii-öelda on meestele toeks, et need saavad ka vee peal ennast pidada, aga seekord said need vaeva. Lauad jah, saivad paljudele nii-öelda sõna otseses mõttes surmalõksuks, kui nad näiteks mõne lauaga planguga vasta pead või õlga said, mis viis nad siis vee alla. Ja pluss laev liikus edasi vaikselt küll. Laeval peeti aru pidanud teha ja paljud mehed tõmmata sõna otseses mõttes sõukruvi poolt tekitatud nii-öelda sinna v Jukkaja sõukruvi laskis nad nagu hakklihamasinast läbi. Kes õieti pommitas, on olnud juttu sellest, et need lennuk oli küll saksatunnustega, küll soome tunnus. Minule selgeks saanud pilt on umbes selline, olen väga paljusid mehi, olen kuulanud muuseas minu enda kisa oli ka Eesti ranna peal ja see putramine tuleb suurelt osalt sellest, et ka Soome lennukid teatavasti kandsid või õieti soome lennukid tookord kandsidki haakristide Soome lennuvärk oli haakrist tollal sinine aagris. Aga Saksa lennukid kandsid jah, tiibadel kandsid tavalisi riste ja tõepoolest tähendab sellel kõrgustüürile sabapealses ka haakristi, nii et ega see noh, tavainimene selles vaheta tõid, milline oli see saksa, milline oli Soome lennuk, Saksa lennukid viskasid talle need pommid peale. Pärast tuli tõepoolest üks Soome lennuk, nii et vahepeal oli, oli selline vahejuhtum, et laeval olnud politruk, kes oli ninaga laeva pandud valvama laeval oli õnneks Eesti meeskond oli peale Eesti kapten Boris nelke oli peale, aga nüüd politruk laskis ennast sõuda. Keri saarele söepommitamine oligi Keri saare lähistel, kes on sõitnud siit Tallinna ja Helsingi vahet, teavad väga hästi seda. Tore, niisugune keri saar on väike pisikene saarekene, kus on üks pudelikujuline või nisukene karafine kujuline tuletorn peal vanaaegne tuletorni, üle 300 aasta juba vana. Sinna helistas Tallinna, et abi saadetakse, aga hobi saadetud tegelikult oli eesti rand, sõitis ka väikeses konvois 17 laeva, seal 10 sõjalaeva ja peale tema enda veel kuusse viiul laevaga. Nii et osa mehi tõepoolest võeti ühe laeva pardale, kes seal vees siis sumasid, et kuskil 230 meest olevat vast välja püütud ühe hüdrograafia laeva pardale, missis siis veeti siis edasi sinna Leningradi poole edasi, aga ülejäänud sinna ja politruk olevat nõudnud peale seda, et tuleb jätkata teekonda Sis Kroonlinna, aga õnneks oli, kaptenil oli mehisust öelda. Kroonlinna me mitte mingil juhul ei jõua, ainukene tee on noh, siinsamas kuskile madalikule sõuda, enne kui vaev jah, ära vajub ja kolmandal ajal endast tõepoolest kohale üks Soome lennuk, mis olevat visanud kaks pommilaeval ainult nina ette ja siis veel kord üle lennanud ja lehmi näidanud käega sõna otseses mõttes viibanud läbi akna, tahab, lendas väga madalalt praktiliselt laevamastide kõrguselt ja viib pass käega siis Prangli saare poole ja noh, sellest tehti nagu järelduse, et ilmselt ta lenduri mõte on see või käsk, on see, et minge poisid Prangli saart maale ja noh, seal me teid enam ei tülita ja niimoodi ka kapten, kes tegi, keeras oma laeva lina kuskil 90 kraadi ümber ida asemel siis lõunasse ja sõitis sama päeva õhtul siis 24 kust 1941 sama päeva õhtul kell kaheksa kuskil Prangli saare lähistel, üks kolm-nelisada meetrit rannast, siis Eesti rand tuli liivamadalikule välja liivasele põhjale. Kas laadal puhkes pommitas, mis seejärel ka tulekahju? Ei tulekahju õnneks ei toimunud olevat olnud, jah, olen meeste käest paljude käest kuulnud, et tõepoolest oli paanika oli seal ja noh, oodati, et mis sellest saab ja laev läheb põhja ja hirm, hirm oli nii-öelda suureks. Hirm on ikka see, mis kõiki mehi võib tabada. Vaat kui nad on ja sõjamehed või mitte, surmahirm on meis kõigis naistes samamoodi. Aga tulekahju õnneks mitte. Nii et tuleohvreid ei ole pärast, kui seesama. Eestiranna kalmistu, mis on, kuhu on nüüd maetud kuskil üks 60 mees, tegelikke ohvreid oli kuskil, arvatakse, et kuskil üks, 10 korr rohkem vast kui need arvud liideti ja lahutati, Eesti Rannar oli, nagu ma ütlesin, juba 3500, kuskil pärasku pääsenute kohta tehti nimekiri, siis pääsenud selgus, et on 2672 ja kuskilt 230, nagu ma ütlesin, et viidi siis hüdrograafia laeva pealt ära saama. Q, 2900, nii et tuleb kena nisukene, jah, oi kena, mitte eriti kena, 600 meheline vahe sinna sisse, nii et üks kuskil 60 meest minu meelest peaks olema, sinna maeti tud esimesel päeval kohe toodi laeva pealt toori maha siis 14 surnud, kes sinna maeti. Ja hiljem järgmistel päevadel toodi veel sealt trimmis sellest teisest ruumist, kus pomm plahvatas trummis sees, seal asbestikottides toodi siis sõna otseses inimeste lihapuru ja jäsemeid ja sõna otseses mõttes lihanarmad missinaga mahuma ette. Noh arvestuslikult võib-olla polegi ja hiljem ka meri mainet põit randa sinnasamasse Prangli randa kandsid ka neid mehi, kes olid noh, ütleme sealsamas Sõõrumist läbi käinud näiteks või muidu ära Polnud seal, nii et kõike kokku kuskil 60 inimest peaks olema sinna maetud meesterahvad kõik jah, tõepoolest. Tookord ja aga hukkunuid jah, siis 10 korda vast rohkem. Me peame olema tänulikud Prangli dollastele elanikele, kes paatidega mehed merelt Saarele tõid. Kui kauaks need mehed sinna jäid ja mis oli nende edasine saatus, nad olid ju punaarmeesse mobiliseeritud. Jah, tõepoolest ka meestel endal oli niisugune kahtlus oli, et kuna Tallinn oli sel ajal oli ju tegelikult veel ju punaarmee käes on alles 24. eks ole, 24. augusti õhtu suur karavan läheb Tallinast teatavasti minema 28. seda teame müüa praegu. Aga ega siis tollal veel teatud, et milla üldse venelastel nii-öelda siit Tallinnast ja Põhja-Eestist minek on. Aga Prangli saarel organiseerib ta tõepoolest kõigepealt jah, Prangli mehed tulid oma mootorpaatidega appi mehi maha tooma, kõigepealt toodi sealt siis raskelt haavatuid, muuseas oli peal veel 85 meest just sellest sellest trümmis lõhkenud pommist ka ja toodi need vaesed mehed maale. Eesti rannad endalt, lasti neli paati, Tal oli neli paatele peal ja testinud parv esid, oli asi juba natukene rahulikum, oli, aega oli teha, tehti parved nendest samadest kurikuulsatest laudadest ja plankudest nakati neil mehi maale vedama, nii et noh, üle kolme jah, ligi 3000 meestleid andis Kamale vedada seal ja see on siis praktiliselt 25. kuupäeval juba, võeti ära nii-öelda tehti riigipööre, võeti tagasi vabariigi võimsal Prangli saare peal sõna otseses mõttes. Seal oli kaasas oli politruk iva nimetasin aga ka umbes kolmekümnemeheline niinimetatud kaitsemeeskond seal noh, liialda venelastest ja nii-öelda või nõukogudeliitlastest Enn liitlastest püssimehi, kes siis pidid korda hoidma seal ja, ja nii-öelda meelsust järgi valvama, aga neil meestel võeti relvad käest ära. Olen seda oma isa käest ka kuulnud, kuidas kapten Martin Crosbergelorry, see mees, kes seal organiseeris, ütle, mindi lihtsalt suure hulga meestega ligines. Poisid tõi, aeg on läbi. Kuid vastu hakata meist mõne mehe mahalaset, ega sellest midagi ei muutu, et siis me lööme teid lihtsalt kõike maha, aga kui rahulikult relvad käest ära annate, siis jääte ellu ja noh, nii-öelda poisid said asjast aru, andsid relvad käest ära ja jäeti need siis ka hingeks sisse. Ja hakas toimub seal laeval oli suur toiduvaru oli peal, laev pidi minema ka pika teekonna ära tegema Venemaale Prangli saar ise, ega siis Prangli saarel ei ole kunagi naljalt viimastel aastasadadel näljas olnud, pandi kohe leivaahjud, kuuldavasti küdema, toodi kohalikust Neuda laost selle soolakalavaru soolakala suitsukalavaru oli sealt kalad välja. Ja hakati meestele nii-öelda süüa tegema. Leiba kala jah, just nagu Jeesus Kristuse poolt omal ajal hakati seda välja jagama ja kuna keegi teadnud, kauaks tuleb siin saare peal jääda, siis noh, nii-öelda usinamad mehed said omale kohad saare taludest saarele või kuskil veel üks paarkümmend aastat tagasi kuskil 250 inimeseline elanikkond, kolm küla, lääneotsa ida, otse kellase küla ja noh, taludesse kõike mahtunud osa mehi olevat hakanud metsa alla omale vaikselt juba muldonne ehitama. Aga siis, kui tõepoolest tähti seda suurt Karafani ära minema siit Tallinnast 28. augustil, siis oli selge, et nõukogude võim on selleks korraks, on nii-öelda siin, Tallinnas ja Põhja-Eestis on ta läbi ja saartele veel tollal ju ja saartele läänest saarestikule Osmussaarele ajaliselt sisse. Ja 29. augustil tuli esimene niisugune side tuli ka uuesti siis nii-öelda vabanenud mandriga, võigas, nüüd vabanenud punaarmeest vabanenud, aga nii-öelda uue okupandi saanud mis küll esialgu ta eriti karm ei olnud, tuli siis Loksalt tuli just Herna teise pataljoni meestega noh, eestimeheta teatavasti aga siis saksa leitnandi Reinhard juhatusel ja juba kolmekümnendat järgmisel päeval siis v Timandrile seas raskelt haavatud minema ja järgnevatel päevadel hakkas siis meeste niisugune suurem mandrile vedu. Muuseas, huvitaval kombel lade veetud kõige ligemale mandripunkte siia, mitte Viimsi poolsaar oleks olnud nagu loogiline, millegipärast õieti natuke ida poole Neeme ilmselt võis olla, aga niimoodi, et neeme mehed ehk ise olid aktiivsemad sellest Eestirannal olijat, et üleveol nii et sealt organiseeriti vedu Tallinna bussidega ja kuna kõik bussidele ei mahtunud siis suur osa mehi tähendab, marssis ka pikki nii-öelda Narva maanteed tolleaegsed Narva maanteed siis kenasti jala linna poole. Minu isa olevat täpselt nädala näiteks kodust ära olnud, nii et ta kuskil nii-öelda esimesel septembril jõudis koju. Oli, oli nädala ära kodust. 60 aastat on pikk aeg ja tekivad legendid. Pranglil räägitakse veel praegugi, justkui oleks Eestirannal peal suured vedelkütusepaagid, pommitamise järel olevat need läinud põlema, niiet meri laeva ümber põles ja see takistas meeste pääsemisvõimalust. Räägitakse justkui olevat olnud laeval piiritusevaadid või Eesti vabariigile kuulunud kullakangid. Mida ajalugu selle kohta ütleb? Hajulgu ütleb selle kohta niimoodi, et tõepoolest kus tahtmine on, suured kuulujutud, seal vähemalt pool on ikka õigust ka vedelkütust tõenäoliselt laeval ei olnud, ma arvan, et eesti rand käis tollal veel. Tolleaegsed aurulaevad, suured osad käisid söega ja eesti rand ilmselt ka söega vedelkütust. Ai siiski ma ei välista päris praegu mõte tuleb ootamatu, et seal võis olla vedelkütuste laaditud näiteks bensiinivaates peale ma isiklikult ei ole seda pole kuulnud, aga tõenäoliselt viib, võib siin olla, lugu tähendab ühte sorti kütusega, kõik üks kütus, mis Prangli laste poolt sai nimeks kuldrannake, nimelt tõepoolest oli seal peal minu mäletamist mööda kas 300 maati 300 tammevaati Tallinna piirid, tuse tehas, seesama noh, mis praegu on Liviko sealt pärit piiritusega korralik kui joogipiiritusega, mis siis pidi minema, omal ajal ei olda kangetaks jookideks, aga võete kui strateegiline varu võeti siis vene sõjaväe poolt kaasa. Ja tõenäoliselt sai pihta sellesama pommitamise peal võis, võis mõni piirituse, vaat ka lõhkeb piiritus teatavasti seisab vee peal, nii nagu bensiini samamoodi ja kui ta tõepoolest põleb seal kenasti vee peal. Jah, see võis olla niisukene, efektne vaatepilt, nii et laev ise põlenud. Igatahes ei ole ma kellegi käest kuulnud, et laev oleks põlenud laeva peal tulekahju aga tõepoolest siis need piiritusevaate hakati sealt vaikselt maale vedama ja 300. D on päris palju olevat olnud suured kvoodid ja nagu ma ütlesin, et Prangli elanikud 250 inimest ja see on siis naised, lapsed ja rinnalapsed sinna juure. Kõik arvatud, nii et see noh, eks neid vaata, tehti ilmselt lahti juba siis, kui need mehi seal neid mobiliseeritud, seal peal World üldiselt hoiti seal distsipliini, nende mobiliseeritute hulgas, sealhulgas Eesti tagavaraohvitsere mobiliseeriti, oli kõige kõrgem mees, oli seal kolonel Arved Enman ja need mehed oskasid distsipliini pidada, nii et ei midagi laus joomustega. Vähemalt sel ajal, kui seesama see mobiliseeritud peal oli, seal toimub. Ma ütleks, et võib-olla hiljem küll hiljem hakkas nii-öelda laeva isetegevuslik, nagu öeldakse, niukene landi võtmine või remondivõtmine sealt tõepoolest Prangli meestele kangesti meeldisid need toredad piiritusepaadid. Neid olevat veetud Pirital seisab vee peal, kui ta lükata laevalt vette vette lükata ja saab paadi slepis kenasti maale vedada. Olen kuulnud lugu, kuidas mõned noored härrad tegid seal eksperimenti, tähendab, noh, meil oli, tundus nagu, et liiga palju on nagu seda taarat kaasa võtta, püüame paadiga, laseme piiritust otse paati ja, ja lasi ja nii olid tehtud, kirvega löödi vaadi lots sisse, lastiveeritusele otse paati voolata, noh muidugi omaette niisugune fantastiline lugu, seal nad siis olid pikkades kala säärikutes otse piirituse sees. Aga kui nad seal looma kallimarjukesega Arv randa jõudsid olevat? Teatavasti piiritus on väga hea lahusti juuda, lahustas ära paadi tõrva. Et see märjukene olevat nisukene kena pruun olnud, selleks ajaks, kui nad kaldale jõudsid. Tõrvali paatori olnuks lumivalge, seestpoolt ja märjuke muidugi pruun, nagu ma ütlesin jah, et niukene kena konjakimoodi ja natuke tõrva maitset juures, aga kuuldavasti ei olevat seganud seda jaht Bruckimas seda head jooki, nii et seda jätk jätkus seal aasta eks Prangli saare peal. Ma käisin ise esimest korda 1970.-te aastate alguses. Mehed arvasid, et võib-olla mõne nii-öelda kokkuhoidlikul mehel on ehk mõni veel vaikselt kuuri all, mida ta siis nii-öelda pühade puhul natukene napsitav. Jah, aga nii, et eks seda peale otse sõja ajal ja peale seda oli seda napsis seal Bronglis jätkus ikka küll ja küll ja seda piirituslaari olevatki nimetatud eri nimega kuldrannake, noh, eks ühest kenast laulust mõjuks, nimetas Kasel. Ma saan teie jutust aru, et kaubalaev Eesti randa ei läinud kohe põhja, kui sealt seda provi anti, ära toodi, mis sellest laevast sai? Live tegelikult teda pommitati veel puhku venelaste endi poolt torpedeerima sõna otseses mõttes ja noh, vene allveelaevnike poolt ja pommitati lennukite poolt ka nii et ta sai järjest tabamusi ja ta vigastused olid selles kaunis suured peale sõda ikkagi venelaste poolt juba 1944, kui uuesti venelased olid, siis oli, toodi ta kõigepealt Kopli lahte, on paljud mehed, mäletavad teda Kopli lahes oli ta seal kenasti põhja peal, jällegi hiljem siis toodi ta Paljassaare juurde juba paljassaares, kes vanemad, et mehed jällegi mäletavad sealsamas, kus vahepeal oli või on praegu ka sadam enam tal tegelenud kalapüügiga nii-öelda vene aja lõpus vahelise uus uus kalasadam oli seal olevat eesti rand lõigatud kõikideks vanarauaks, nii et kuskil 46. aasta, vaid ka midagi niisugust. Jah, nii sõitvat laeva temast enam ei saanud. Ja merepõhjas ta hauda ka ei ole. Ei ole jah, seda ka mitte. See oli intervjuu sõjaajaloolase Mati õunaga. Läinud laupäeval Pranglit külastanud president Lennart Meri ütles Eesti rannakalmistul kõneldes, et kõik eestlased jõuavad kord koduranda, pidades silmas Eesti saadiku Aleksander varma säilmete Eesti mulda säilitamist nädal tagasi pühapäeval. Ta lisas, et on ka palju eestlasi, kes võõrsil nimetutes haudades puhkavad. Aga kodumaa seisis neil silme ees, enne kui nende pilgud kustusid. Neile kuulub meie sügav tänutunne ja usk, et me Eestimaad Eesti merd ja Eesti randa teist korda mitte kellelegi ei loovuta, ütles Lennart Meri. Rahvamaja juures sain jutule Prangli Põhikooli direktori Kalev Põldsaarega, kes tuli Pranglile kaheks aastaks tööle ja nüüd on sellest 10 aastat möödas. Mis siis saarel nii väga köidab? Kõik köidab lausa nii lapsed kui lapsevanemad ja nüüd just need toredad sõbralikud lapsed. Sest meie koolis ei juhtu selliseid asju, et keegi laserkaardikepiga õpetajat hirmutab. Või nagu mujal kuulda, et vastu radiaatorit on sunnitud maanduma ja nii edasi. Ka lapsed omavahel saavad hästi läbi ja viimasel ajal on lapsed paljud õpihimulised, et kui ma mäletan ennast põhikoolis näiteks olevat Kas Prangli põhikoolis on hea õppida ja kas õpitulemused on õpetajaid ja, ja koolilõpetajaid endid rahuldavad? Me alguses kartsime, et väikesaar ja väike kool ja kas me ikka suudame sellist tööd teha, et lapsed ka konkurentsivõimelised mujal oleks, eriti nüüd seoses oma riigiga ja praegu on küll kõik lapsed saanud sisse sinna, kus nemad tahavad, need põhimõtteliselt on nii, et kui ta suudab Prangli kooli lõpetada, siis ta saab ka mujale ja saab ka seal hakkama üliõpilasi kui ka keskkooli õpilasi, siis on meil osa, kes käivad praegu sidekoolis. Probleem on ainult selles, et palju loeb mandri elukoht, et ei saa kõik minna just Viimsi keskkooli, vaid kui mõne sugulane elab näiteks Jüril. Siis tuleb Jüri kooli, kellel elab Kuusalus, läheb Kuusalu kooli aga kõikjal on täiesti hästi tublilt hakkama saanud, nii et selles suhtes on küll hea meel. Kas tulevad Prangli saarele tagasi ka pärast seda, kui on kõrgem haridus või või eriharidus käes? See oleks ilus unistus, võib olla tulevast rahanduse vanemaks saavad ja need noorema ja vaba aja soovid Tallinnas rahuldaksid. Hoyoskage öelda praegu selle kohta praegu on. Saarele on jäänud kahjuks ainult need, kes ei ole suutnud lõpetada isegi Prangli kooli viimastel aastatel. Ülejäänud on kõiki jäänud linna muidugi ei saa seda päris kindlalt veel öelda, sest osa õpivad, enamus praegu õpivad nendest, kes meie ajal nagu lõpetanud on. Sest mul on abikaasa, koos tuli temaga koolis õpetaja võib-olla nendest, kui mõni tuleb, aga see ongi kahe otsaga asi. Siis hakkab natuke kurb, kui tuleb, järelikult ei saanud hakkama saama, selle tahaksite, tuleks. Millega Prangli saare inimene oma leiba teenib? Ütleme niisugune kesknoorem ja keskealine inimene, kes on täies tööjõus. Mehed on kalurid, kalaühistus püüavad hooajal kilu ja räime põhiliselt ja noh, oma lõbuks ja sugulastele-tuttavatele siis lest natuke paremat kalaga. Naistel on siin niisuguseid võrkude tegemisi, töid ma ei oskagi täpselt öelda, mis ta nüüd nimelt on, aga see on üks niisugune töö, mis võtab väga palju aega ja teenistus on vist üsna väike. Nagu ma aru saan, mingi vaevalt 2000-ni sellega võrreldes isegi kooliab, et ennast hästi tunda. Aga omavalitsus ei anna tööd, riik ei anna töökohti siin piirivalvet, päästeametit, politseid. Politseid, me oleme siin, noh, kes keegi mõni loodab, et oleks, mõni tänab õnne, et ei ole. Ei ole jah, meil siia elanike arv on siiski ju niivõrd räige. Püsielanikke on tegelikult mingi 115 116 velskripunkti andmete järgi lihtsalt nüüd politseinik siia tööle panna, see kui on midagi häda käes, ehk siis tehakse avaldus ja uuritakse, kutsutakse mandrile välja või tullakse kohal olnud, kui raske juhtum on, ega meil eriti palju ei juhtu ka, enamus asju on ikka omavahel lahendatavad ja kuidas arstiabiga rahul olete? Esmavajaliku saame saarel, sest minu velskripunkt ja kui on kellelgil midagi tõsisemat lugu, siis saab ju Viimsi haigla on meil päris külje all, siin ja polikliinik ja väga ekstreemsete juhtide puhul on seni vähemalt ka hoobilt tulnud helikopteri isegi südaöösel, kui vaja. Kuidas te hindate praegu seda saare niisugust, külarahva, oma head või halba läbisaamist? Suur osa elanikkonnast läks saarelt ju sõja viimastel aastatel ära, nii nagu paljudelt Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti väikesaartelt. No meil sellist asja ei ole, nagu on kuulda Vormsil ja Ruhnus ka vist jah, et, et kohutav võitlusmaade pärast, et kas ta peaks nüüd jääma siin nendele inimestele, kes praegu elavad, või nendele, kes ära läksid? Noh, on üksikuid tagastamisavaldusi tulnud ühe käe sõrmedel võib üles lugeda. Ja paar tükki on nad ka tagasi saanud, nad kõik on saanud, aga siin ei ole niisuguseid väga suuri nõudmisi seni olnud, tülisid ka ei tea. Aga noh, omavahelisi naginaid tuleb ikka ette, aga kust neid tuleb? Nagu öeldakse paremates peredes, Ki tuleb, aga need ei ole nii tõsised olnud, et just mingi kaikad ja kivid mängoliks läinud. Mis teie isiklik arvamus on, kas saarel võiks olla rohkem turiste või, või Prangli saare rahvas hindab rahu ja vaikust rohkem kui turistide toodud raha. Esimesed aastad, kui me siin olime, oli põhiline suhtumine umbes selline, mida nad tulevad ja tallavad siin meie maade peale. Nüüd on juba päris mitmed, kes oskavad ka seda raha vastu võtta, mis nad toovad. Siis nad tulevad nagunii, aga nagunii ei pääse. Ja siis on mõttekam juba seda raha vastu võtta kui lastesse tagasi. Noh, niimoodi ma ei tohiks ju, ei tahakski mõelda, aga ilmselt nagu öeldakse, häda ajab härja kaevu, et kui kalapüügikvoodid peaksid siin kahanema ja elu natukene nagu selles mõttes halvemaks minema praegu ikkagi põhisissetulek saadakse värelt, siis see suhtlemine ilmselt muutub järjest rohkem turistide kasuks. Jah, ausalt öeldes minagi vaatasin, et ostaks midagi Prangli saarelt mälestuseks kaasa, aga ei olnud nagu midagi osta või oleks maitsnud, kuidas näiteks maitseb Prangli saarel tehtud või, või juust? Meil ongi see lugu nii et niisuguseid traditsioonilised asjad nagu näiteks kihnu liivased rahvarõivad ja kombed ja tegelikult siin ei ole. Nii kurb, kui see ka ei ole, kas viisid siis need lahkujad kaasa, kes omal ajal ära läksid? Need, kui meil oli siin saarte naiste kokkutulek nädal tagasi, siis lausa otsiti küla pealt, kas on keegi midagi teinud või ei ole ja oh üllatust, Tartust sai see saal päris täis neid käsitööasju. Aga ma ei ütleks, et nad ühtses stiilis tehtud on, igalühel on oma stiil siiski. Ja müüa ja aeg-ajalt siin ikka on midagi veel, siinse kohalik must luuk on tee ääres, võib olla, nägite, seal midagi pakutakse ka see suvi hakkab läbi saama see kõige suurem hoog ja kõik on ära ostetud, paistab nii ja noh, kas siis ei ole vajadust juurde teha või pole viitsimist olnud. Aga igal aastal on rohkem olnud, need suve keskel ikka oli ka midagi. Ratsaturismitalu peale ei ole Banglil mõeldud. Meil oli hobune Urmas kes sõi puravikke metsas meie suureks kurvastuseks nüüd puravikud Allase hobust enam ei ole. Kuna tema peremees suri ära jabunemist kurvastusest läks sama teed, ei leppinud teiste peremeestega enam. Aga jah, ratsutades meist ei ole küll praegu nagu juttu olnud. Ju siis ei ole neid inimesi, kes neid hobuseid nii põhjalikult tunneksid, julgeks seda asja enda peale võtta. Sest tegelikult ikkagi mehed on kõik niivõrd selle merega seotud olnud ja kalapüügiga, et see tahab ikka lausa mõttemaailma ümberseadmist teises, teise poole. Noh, ma ütlen, et ilmselt peab ikka midagi juhtuma, ei tahaks küll soovida, aga. Jah, noh, ütlesite, et suveajal on siin ikka üsna palju rahvast, et tänagi õhtul on, suvelõpudisko on tulekul ja ja see tähendab seda, et kõik, kes on oma esivanemaid pidi Prangli saarega seotud, et niisuguseid suvekülalisi ikka veel piisab. Ja suvel on ikka nii, et vahel, kui kõnnid kas või majast poeni, siis tuleb mingi 100 inimeste vastu, nendest kahte tunned, et rohkem võõrad, küll võtavaid. Aga talvel muidugi on vahel päris vaikne tänav, nii et poole päeva jooksul ei näe kedagi liikumas ja eriti veel poepäev kajale. Prangli inimesed, niipalju kui nendega jutule sain, näivad siiski hindavat rahu ja vaikust. Eesti Päevalehe artikkel suveparadiisist Pranglist tänavu juulis tõi saarele nii suured puhkajate hordid, et mõnest õuest vooris päev läbi suvitajate paraad randa ja tagasi ja kellele kohalikest meeldib. Kolmeteistkümnendat aastat on Prangli saarel elanud Irja Saar. Praegu on tal uus amet, kultuurimaja juhataja. Kui elav kultuurielu Prangli saarel on. No üldiselt, kui nendele midagi pakkuda, siis on. Ma pean veel õppima seda asja natukene, ma olen nii algajal, et aga nad võtavad vastu väga hästi ja isegi need esinejad, kes siin käivad seal kuskil sellist publikut kui siin ja kes siin on sellel suvel siis käinud. Põhiliselt on ikkagi ansamblid sellised noh, mitte nii väga tuntud ansamblid, ütleme, siuksed natuke odavamad, mida me jõuame kinni maksta selles mõttes ja mida need inimesed jõuavad maksta. Pileteid aga operitas. Greta käis siin küll esinemas ja see sai küll väga tohutu vastu Klausi osaliseks. Tänagi tuleb diskor jälle tagasi, kuigi ta juba käis korra see suvi, aga talle nii väga meeldis, et ta tuleb ise kohe ütles, et ta kohe nõus, ükskõik kuidas. Ja siis järgmine nädalavahetus tulebki, Kuusalu rahvamajast tulevad isetegevuslased. Esimene suvi on kuidagi, jah, eks ma ka õpin alles seda asja, vaata, mis keegi tahab ja kes mulle nõu annavad, eks me siis järgmine aasta püüan paremini. Või noh, teatreid kindlasti oleks rohkem vaja, võib-olla, ja siis lihtsalt. Aga ansamblid meeldib. Nägemist. Aga ansamblid muidugi noortele ja mitte noored, ainult käivad ka minuealised käivad vanemad isegi ja meile meeldib tantsida, meeldib väga mingid ringid, et ega sügisest käima siin rahvamajas proovida, lastega on lihtsam, võib-olla lapsed on niuksed, võtavad nagu tulevad, nad on isegi siin iga aasta teinud näidendit, näiteks jõuludeks on alati meil oma lapsed ikka mingi tükiga hakkama saanud. No see on rohkem nagu kooli juures küll siiani olnud. Meil on siin naiste võimlemisring kunagi ja võib-olla saab selle uuesti käima panna ja arutasime, et võib-olla mingi kokanduse ring, et igaüksteisele annab nõu ja kord ühte, kord teist ja võib-olla käsi tööd ja siis me siin arvutit oleme juba õppinud ja siis inglise keeles õpime siin naistega ja noh, eks me kuidagi ühendame need asjad kõik. Ja kui tuleb veel keegi siia tahab tulla siia ringi juht, siis teretulnud küsimus oli just, et kuidas nende kangaspuudega Prangli saarel on? Need on, ühed on olemas küll mulle meeldib kududa, heegeldada küll väga, aga, aga noh, muidugi pole kunagi tegelenud. Ja siin on noh, väheke tegelikult, kes nendega tegelevad, aga siin, kui veel see näitus oli siis olid siin need kangastelgedel vaibad olemas. Et ikkagi on olemas, siis teevad, vähe küll. Aga eks need vanemad inimesed võib-olla juba ma ei tea, kas siis on võib-olla juba manalateele läinud, need, kes on nendega rohkem ja noored on ju kuidagi sellised, saab ju lihtsamalt ka vaeva näha. Kui te 13 aastat tagasi Prangli saarele elama tulite, siis kui see ei ole saladus, miks te tulite? Ei ole saladus, mina olin terve perega veel. Ma tulin nii, et tulin kulutuse peale, kuna vajab Tibrongli kaupluses juhatajat anti korter ja kaardi pealt näpuga, ajasin jälgi otsima veel koha üles, sellepärast et ei teadnudki sellest kastmest midagi. Ja märul. Kui te millestki tunnete puudust, siis mis võiks olla siin saarel? Ja me saame kõik kätte, kui me tahame. Ei teagi, ei oskagi mõelda, millest puudu. Ja nüüd ma lähen praegu ma olen küll kaugel kõigega, tuleb leppida, lihtsalt vähemaga saab ikka hakkama. Esimesed aastad võib-olla ma tundsin puudust jah, võib-olla sellest, et mul kõik sugulased ja kõik jäid maha ja ja minu jaoks oli see ikka imelik, tahad, käib kolm korda nädalas ja ma ei saagi iga päev siduv, kus ma tahan ja ja kuidagi noh, olin noorem ka muidugi 13 aastat, siis sel ajal ja siis tundub ikka nagu tihemini ja mõni asi häiris, et kuidagi harjunud selle oma eluga nii ära, et täitsa rahul. Ja poiss on mul üldse selline poiss, kui me siia kolisime, oli mul kolme ja poole aastane. Ja tema arvab, et ta on ikka täitsa saare mees temast ikka, mis tema. See, mis enesetase kolm aastat, see ei loe üldse, et no ikka saare poissi võik. Prangli saar ei kutsu ainult puhkajaid posti paadi Helge pardal sain tuttavaks Tallinna botaanikaaia kahe teaduri Rutt Aguraiuja ja Mare liigiga. Tuli välja, et Prangli saar on kapotaanilises mõttes huvitav, kohati lausa unikaalne. Alustab rutt aguraiuja. No minu jaoks see huvi, eriline huvi Prangli saare vastu on sõnajalad, mis siin kasvavad. Et hetkel kasvavad kas Eestis väga haruldast sõnajalga ja üks nendest on põhja Roon jalg, see on ainukene teada olev leiukoht. Ja seda nüüd niimoodi seda ütleme, hetkel on 176 taime kasvab. Ja siis teine haruldane sõnajärg on ida Kivirt, mis tõenäoliselt on hävinud, see tähendab seda, et me pole leidnud teda, võib-olla ta kuskil veel on, aga teadaolevatelt leiukohtadelt on ta hävinud. Ja nüüd siis meie niimoodi püüame õppida kasvatama seda sõnajalga ja siis proovida, kas on võimalik taastada loodusliku populatsiooni. Et toote selle taime siis, kus ikkagi tähendab ja selleks, et need loodusesse tagasi taime tuua, proovida teda panna sinna kasvama peavad olema kindlasti loodusest pärit, et ise ja, ja siis võimalikult lähedal sellel põhjarealist. Et need taimed, mis meie ei ole, mistõttu on pärit tegelikult Soomest ja üles kasvatada Tallinna botaanikaaias. Ja meil on neid taimi seal veelgi, aga, aga kuna iga elunorme siis me oleme vähehaaval hakanud siia välja istutama ja esimene aasta mais ütlesin ainult kolm, neli taimed näha, kas üldse ellu jäävad. Ja jäid kõik taimed jäigi ellolikil, pisikesed ja kehvakesed aga olid elus. Kas tõsite siiasamasse Prangli surnuaia kivimüüri peale? Jah. Ja see koht sai valitud just sellepärast, et looduses sageli see põhja rownialgi ida Kivirk kasvavate sarnastes kohtades või samades tingimustes sageli koos, kuna nendes kohtades, kus ta varem on leitud, on tõenäoliselt kasvukoht juba muutunud inimtegevuse tagajärjel ja muidu ka. Siis me mõtlesime, et proovime siin, et siis ühel pool aeda kasvab põhja Raun jalg, teisel pole häda midagi, mõlemad on esimese kategooria taimed. Ja nii me siis nüüd siin vaatame, mis edasi saab. Tähendab, teiste ütlesite kaks aastat tagasi, nüüd te käite igal aastal vaatamas, et kuidas nad kasvavad? Nojah, esiteks kõigepealt, kas nad on elus ja teiseks kasvavad ja kolmandaks, kas nad siis ka endale järelkasvusoole Figitavad siin, et kas uusi ja noori taimi ka tuleb, nii et need, need vaatamata sellele, et see suvi on nüüd hästi selline kuiv, kuum olnud. Tundub, et nad on, et eosed on juba laiali lennanud ja neid siis katsume silma peal hoida ja vaadata, kas tulemusi ei tule. Missuguste tulemustega? Proovi eksperiment peaks lõppema, et võiksite öelda, et tõepoolest ehitised rahule, et see on õnnestunud. Esimene oluline tulemus on muidugi see, et seda ainult see kasvab ise. Et see on juba nagu esimene hea tulemused ise ilma meie abita. Aga nüüd selleks, et, et teha mingit, kas ta nüüd jääb püsima, vaat see sõltub nüüd sellest, kas ta, kas tulevad uued noored, väiksed taimed ka juurde, et kui hakkab juba tekkima selline, et nende suurte taimede ümber on palju väikeseid või vähehaaval tulevad juurde, et siis nagu tekib selline päris korralik populatsioon uuesti ja see siis hoiab ennast ise siin, et on võimeline kasvama, et see on nagu nüüd see lõppeesmärk meie jaoks. Kasvavad nad siinne surnuaia kivimüüri vahel ja peal ja, ja kui te ei oleks mulle näpuga näidanud, ega mina ei oleks osanud neid haruldusi siit üldse üles leida, kas seda ohtu ei ole, et mõne korrastustöö käigus nad lihtsalt korrastatakse, ärasid? Ja see oht on alati ja tähendab, meie jaoks on see selline omaette probleem. Et ühest küljest ma arvan, et on väga oluline, et inimesed teavad, et siin kasvavad nii haruldased taimed, et seal selles haarevikus. Aga, aga teine oht on ka see, et, et kõik inimesed ju ei hooli ja, ja siis võib juhtuda, et, et saavad taimed kannata või hävitada või kuna need kasvavad siin selle kivimüüri peal, siis osa inimesi käib üle kivi müüa ja see lihtsalt vajub ühel hetkel kokku see kivi koos nende taimedega, mis seal kasvavad. Ja mõni inimene ei võta kaasa omaenda järgi seda surnuaiaprahti ja unustab selle siia, paneks sinna kivimüüri kõrvale, aga taimed jäävad sinna alla, et et sellepärast me nagu tahaksime, et need inimesed teaksid, mis siin on. Aga, aga nii haruldaste taimedega on alati see oht, et keegi tahab võib-olla enda koduaias kasvatada ja teha ja hoolitseda selle taime eest, et siis võib juhtuda, et ka need taimed kaasa viiakse. Et siis sellest sellest, et vaatevinklist võttes nagu alati ei ole hea. Et inimesed täpselt teavad, kus need kõige haruldasemad taimed kasvavad. Nii et lihtsalt praegu olete ise see, kes teab, et te olete ennast siia kasvama pannud ja käite aeg-ajalt omakasulapsi vaatamas. Jah, esialgu jah, ma need kõige haruldasemad hoian enda teada. Mare, kas teil on ka siin Prangli saarel kasulapsi? Minul kase lapsi ei ole ja mina olen põhiliselt, kuna rutt uurib sõnajalgu ja teeb doktoritöö praegu ka just sõnajalgade peale, siis mina olen põhiliselt nagu abi. Ja, ja kui rutt ära on, siis teen teiste liikide seiret, ütleme aga sõnajalgade, mis puutub jah-sõnajalgadesse eest eriti Pranglisena jalgadesse ja, ja just konkreetselt sellesse kõige haruldasi liike, mis on siia siis tagasi toodud. Ja see on nüüd küll puhtalt ruti, teine, aga mis teile kui botaanikule siin Prangli saarel veel silma hakkab, mis on haruldane või huvid? No tähendab, me oleme käinud siin ka teisi taimi uurimas varasematel aastatel me oleme uurinud siin kukemarja kusjuures, mis on ka päris huvitav, siin kasvavad koos nii neil kaks liiki põhja-kukemarja harilik kukemari ja neid on väga raske tegelikult omavahel eristada ja see on peaaegu. Ma ei ole ka päris taanik, tähendab oma hariduse oleme saanud kunagi põllumajandusakadeemiast. Ta on ikka aias, ma tegelen natuke teiste asjadega, tähendab, kasvatan suvelilli ravimtaimi ja nii et neid haruldaste liikide seiret me teeme Rutiga kahekesi lihtsalt, et noh, aidata teda ja ka mul endal on huvitav ja tähendab Prangli saare loodus iseenesest on väga huvitav ja siin on kui mitte haruldasi taimi, siis väga huvitavaid taimi, väga huvitavaid taimekooslusi, milleks Prangli saar võiks sobida, kas ta ravimtaimede suuremaks kasvatamiseks võiks sobida? No kuidas ma teile ütlen, tähendab, räide nende kasvatamisega tegeleb põhiliselt tus, farmaatsia instituut, nemad võib-olla isegi koguvad. Mina tahaksin rohkem rahvale tutvustada ravimtaimi, et nad korjasid seda loodusest. Looduses kindlasti leidub ravimtaimi kindlasti ta on looduslikult väga sobiv kasvukoht no kasvõi näiteks liivatee, mis on siin väga laialt levinud ja igal juhul ma soovitan inimestel taimed selgeks õppida. Ja mõningaid liike loomulikult kasvatada koduaias nagu lavendlit ja kas või aed-liivateed ja salveid ja selliseid puhtaialiike. Aga mis kasvavad ikka meil looduses neid korjate loodusest. Aga vaheteist inimesed lihtsalt ei tea. Ja sellepärast meil ongi rajamisel botaanikaaias aina kollektsioon. Prangli saar on üks armas koht, ütleks. Ta on küll linnale nii lähedal aga omamoodi eraldatud, sest talved ju siia eriti pääse ja need inimesed, kes siin elavad, elavad ka väga eraldatud elu talvel. Aga ma ei tea, mulle meeldivad need vanad külad ja vanad väikesed majad ja kiviaiad kiviaedadega tänavad. Et selles mõttes on see ka üks väga armas koht. Meretagune asi, ta on tõepoolest, et kui me esimesed aastad siin käima hakkasime, siis tundesse täiesti omaette maa ilmana. Aga nüüd ilmselt on väga paljud inimesed avastanud selle koha ja siin käib rohkem inimesi ja vahetevahel küll tahaks, et kui inimesed sellise ilusa koha avastavad, nähti seda jaksid telesaare ilu, lihtsalt säiliks eraldatus ja see loodus ja need, need küladsin, et et see nagu ei jääks ja ajale päris jalgu. Ma mõtlen just, et see ei muutuks lihtsalt nende nende uue ajaga kaasnevate igasuguste halbade nähtuste läbi kannab, aga kas see saar vaid seda võib-olla sooviks nendele inimestele, kes siin elavad ja saarele Selle sooviga ühinevad arvatavasti kõik, kes on kordki Pranglil käinud.