Kairi Look. Piia präänik kolib sisse. Loeb Ülle Kaljuste. Piia kohtub koiga. Viijal oli täna lasteaia lõpupidu ja ta valis kapist kleiti. On mõeldud helesinine kleit, rippus riidepuul ilus karvane krae küljes. Selle ema paningi rõõmustes piie tõusis kikivarvul. Aga niipea, kui ta käe kleidi järele sirutas, märkas ta midagi ootamatut. Krael pikutes pisike kollane ussike ja pilgutas tüdrukule silma. Milline ussike tahvel Oled, küsis Piia suu üllatusest lahti. Väga vabandust, majasin sissegi, kogeles Piia ma lihtsalt pole oma kapis veel ühtegi koid näinud. Ei ma alles kolisin teatas Ronja. Kinoa maksan kätte, kui. Elu sees. Ei ole, noogutas Piia. Teistel pole ka ühtegi Liisalon, kutsikaid ja Kristjanil on papagoid. Aga koid pole kellelgi. Tähendas Ronja rahulolevalt. Aga nüüd asjast? Ei luuleta. Ja ema-isa tulevad ka rõõmustes, Piia. Ma mõtlesin, et panen sellesama sinise karvase kraega koi, kirtsutas nina ja tegi ümber kleidi tiiru. Kui roomas ülemisele nöörile ja nuusutas seda õndsa näoga Roheline sobib vist paremini, jah, nõustus Piia. Ma hakkan siis riidesse panema. Kas räägime õhtul edasi? Noogutas koi. Ta puges pehme krae sisse ja keeras end mõnusasti kerra. Kevadpidu oli tõesti erakordselt tore. Piia roheline kleit meeldis kõigile ja luuletus tuli tal ka väga hästi välja. Kõik kooliminejad, lapsed said diplomid ja ära söödi hiiglasuur kaelkirjakupildiga tort. Ja kui Liisa jälle oma kutsikaga kehkima tuli, polnud Piia üldse kurb. Elusat koid polnud kellelgi peale tema ei lastel ega õpetajal. Saadud kanada sõber Jack Ütelda, päeval, kui Piia mängimas tuli, istus trepil mingi võõras onkel. Ta vilistas limpsi sburgist supilusikaga mett ja tal olid pükstes jube suured augud. Tere. Ütles Piia viisakalt, proovi sonklist mööduda džaumis teede rõõmustes onkel ja liigutas paljaid varbaid. Tšauhh. Ma tulin just lasteaiast. Vastas Piia kõhklevalt. Mis sa ise teed? Niisama Chile käides onkel õlgu ja haukas purgist mett ja mesi. Mesi. Minu lemmik on. Pea kohalt, kostis Kiistamist ja Piia vaates süles. Kolmanda korruse aknal kõõlus Virjem ja lehvitas talle. Piia, see on Jack uus peika, ta tuli mulle suveks külla. Jack'i ei oska veel eriti eesti keelt, aga küll ta õpib. Minu eesti keel ei ole väga hea. Noogutas tšekia, ulatas Piiale käe džaumist. Häda. Ma mõtlesin, et lähen vaatan multikaid, ütles Piia. Kohe algab Karupoeg Puhh. A väga hästi. Rõõmustas onkel ja sirutas end trepil välja. Winny Puhh. Ta on minu lemmik ka. Jääkarud ja pruunkarud. Jack on suur karu sõber, hüüdis Mirjam aknalt. Tan Kanadast ja seal on kõik metsad neid täis. Kaasu. Minu suur lemmik ka, mis karu laule ei saanud, Piia aru. Jack'i ajas end püsti ja köise hääle puhtaks. Siis ajas ta käed laiali ja laulis ilusa madala häälega. Ööd siis istus onkel trepile tagasi ja võttis meepoti uuesti sülle. Laul jõuluvanale sõnasta. Mulle meeldivad ka karud, ütles Piia. Me võiks mõnikord koos loomaaeda minna. Onkel kratsisid kukalt ja vaatas segaduses süles. Tuude. Tõlkis Mirjam aknalt. Piia tahab sinuga loomaaeda minna. A U tähendas onu suuvisiit. Ja mulle ei meeldi, raputas ta pead. Jackile meeldi, kui loomad on puuris, seletas Mirjam. Tulevikus plaanita hakata karude vabastajaks Kanadas kõik aruavad ja kõik mets. Seeder seletas Jack. Ta õngitses taskust telefoni ja näitas Piiale pilte. Fotodel oli Jack jääkaruga Jack pruunkaruga ja Jack karukostüümis. Ühel pildil pikutes Jack isegi karu seljal. Pöidlad püsti. See nahka on väga vana karu, seletas ta. Toppis, hüüdis Mirjam aknalt. Topiskaru, noogutas Jack kurvalt ja lülitas telefoni välja. Topiskaru. Kurb Aruluukalu kurb karu. Läheme siis hoopis loomaparki, arvas Piia. Me käisime seal eelmisel aastal ema-isaga. Seal on kõik karud vabad. Jacki silmad lõid särama ja ta hüppas püsti. Vabad karud. Meie lahne. Mirjam naeris. Kokku lepitud järgmisel nädalal, kui Piia vanemad lubavad. Minu sõber on elus, karu ei topiskaru. Võttis tšak vestluse kokku ja keerasid meepurgile kaane peale. Ja sina oled minu sõber, Kiia. Sa oled minu sõber ka. Noogutes Piia. Kanada sõber Jack. Raamatu Piia präänik kolib sisse, kirjutas Kairi Look, luges Ülle Kaljuste. Režissöör Tiina Vilu, helirežissöör Külliki.