Kairi Look. Piia präänik kolib sisse. Loeb. Pärased hääled ülakorruselt. Oli vaikne pärastlõuna. Piia vaates köögis dinosauruste raamatut ja urgitseb kaneelirulli vahelt suhkrut. Isa tuli tagatoast spordikott õlal ja haaras kapilt veepudeli. Ole siis tubli, varsti näeme. Tegi ta Piiale musi ja lippas jalgpallitrenni. Uks paukus toas jäi äkki hirmus vaikseks. Pea ohkas. Teisipäeva pärastlõunad olid alati igavad. Ema oli tööl, isa trennis janu. Rasmusel oli kevadest saadik uus siniste juustega pruut, kellega ta kogu aeg kinos kontserdil käis. Kadutvus Siimsusiga sujus visalt, sest alati, kui Piia teda nähes lähemale jooksis, haihtus mees lihtsalt õhku. Piia libistas end toolilt maha, et riiulist uut raamatut otsida, kui kuulis äkki kummalist helitümps. Tümps. Tümps. Tüdruk jäi seisma kuulates. Hääl tuli ülevalt kolmandalt korruselt ja kordus dünaki. Mürts madi pumps. Piia jooksis lahtise köögiakna juurde ja vinnas end aknalauale. Hallo on seal keegi. Küüdistaja piilus üles. Ja tõepoolest, ülemise korruse aken vajus lahti kolmandalt korruselt otse Piia kohalt ilmus välja suur karvane pea. Mirjami bernhardiin. Ja vabandust müra pärast. Ähkis koer? Noh, mul on täna lihtsalt ainus vaba hetk, mil meid pole kodus. Mis sa teed seal uudistes, Piia naabrit, parun oli tavaliselt väga kuninglik, aga tänane ista kuidagi räsitud olemisega. Nad panid mu dieedile Edma kõhnemaks, läheks kosti Parun mornilt. Loomaarst ütles Mirjamile. Olen ülekaaluline. Aga see dieet on üks õudne hädaorg. Ma olen kogu aeg kuri ja kõht. Koriseb kas sa sellepärast teedki mürglit? Küsis Piia kaastundlikult. Tema meelest oli parun täpselt parajas mõõdus pehme ja vetruv hea selga ronida ja kallistada. Solvus Parun. Näiteks praegu tegin hüppeid 100 diivani peale ja 100 maha. Telekas räägiti, et hüppavine dieedi vastu väga kasulik. Parun naeris võidukalt ja ta hambad särasid. Sa oled väga tubli, kiitis Piia. Isa räägib kogu aeg, et trende tugevaks ja tuju heaks. Ma usun küll, et aitab selle koleda dieedi vastu ka. Kas ma ei tunne mitte kaneelirullide lõhna? Ema tegi hommikul terve suure kausitäie, noogutas Piia. Terve kausitäie vehkis parun sabaga. On sull alles vedanud. Ole hea, viska üks siiapoole, ka. See trennivärk on mul kõhu õudselt tühjaks ajanud. Ja Piia viskas. Parun püüdis saia osavalt hammaste vahele ja neile sõjaampsuga alla. Ja siis veel ühe. Ja siis veel kolm. Ja võib-olla ka viimased kaks. Sõbrad lobisesid aknalt kogu õhtupooliku. Küll treenida jõuab ka mõni teine kord. Piia sõidab rongiga. Lõpuks ometi oligi pääs juunikuu teine reede. Seda hommikut oli Piia ammu oodanud sest just täna pidi ta esimest korda elus rongiga sõitma. Kõige muuga oli Piia juba sõitnud isa autoga muidugi kõige rohkem. Aga näiteks Saaremaal purjekaga ja ja siis veel maal vanaisa motika külgkorvis. Nii kui vanaema silmapiirilt kadus, tõmbas vanaisa alati raksaki kässarit, nii et muda lendas kaarega üle pea ja müristas naerda. Pea oli isegi kaks korda lennukit. Aga rongiga Tartusse sõita oli tal täiesti esimene kord. Nüüd ronisid kinnad Rasmusega vagunisse. Onu tõstis kotid pakiriiulile ja nad sirutasidend istmetel välja. Peagi jäi Tallinn selja taha ja rong vuras keset paksu metsa. No mis me nüüd peale hakkame haigutes, Piia. Meil on ju jube igav. Rongi akende tagant ei paistnud midagi põrutavat ja ka vagunis pool nüüd asi parem. Piie vastas magas lillade juustega tädi. Ja eemad mäng esid kaks vinilist poissi arvutiga. Mõned read eespool istus suur ümmarguse kõhuga onkel ja sõi Matsutades küpsiseid. Igav. Hoopis parim aeg, mu lemmik. Ajaviiteks. Hüüdis onu Rasmus. Kas tahad, ma näitan? Tahan küll, noogutas Piia. Mis asi sul seal on? Mingites mantli taskust kortsus ajalehe ja lehvitas sellega tüdruku ninale. Mõne ajaleht, oli Piia pettunud. Mitte ainult. Pilgutas onu silma. Oota. Rasmus torkas ajalehe sisse kaks auku ja tõstis selle siis aeglaselt silme ette. Onu sinised silmad välkusid läbi aukude. Löönud linn tähendas ta rahulolevalt. Aga sina mind. Ja see suur kõhuga Unkeline ka. Tuleb ainult osata vaadata. Ja piilus ka läbi ajalehe onclick, kes nokkis parajasti nina. Ta urgitseb ninast rohelise tatikolli, uuris seda näpu otsas ja kleepis siis tasakesi tooli alla. Ars luurama sosistas onu lehed, Poes hiilisid nad vahekäiku ja tõepoolest vaadata, osates oli kõik väga põnev. Piia avastas, näiteksid lillade juustega tädi, kotis on kassipoeg. Ja poisid ei mängigi arvutis vaid vaatavad hoopis netist paljaste preilid pilte. Paksu onclick kotist avastasid nad aga suure šokolaadist jänese ja raamatu pealkirjaga. Kuidas leida naist? Kui sa niiviisi nina nokid, siis ei ta küll keegi sulle naiseks tulla. Sosistas biounclile. Aga küpsiseid peaks aitama. Proovime järele. Kanna Mullex. Ta andis peale tervelt kolm küpsist ja voltis aukudega ajalehest laheda mütsi. Kui nad Tartusse jõudsid, olid nad juba suured sõbrad. Asjad paistsid nüüd hoopis teistsugused kui enne. Raamatu Piia präänik kolib sisse, kirjutas Kairi Look, luges Ülle Kaljuste. Režissöör Tiina Vilu.