Kairi Look. Piia präänik kolib sisse. Loeg Ülle Kaljuste. Nuustik on kadunud. Piia istus köögilaua taga ja kõlgutes jalgu. Kõik oli nagu laupäeva hommikuti ikka. Ema luges ajalehte, kohvitass käes ja isa küpsetas pannkooke. Aga Piiale tundus, et midagi on teisiti. Nuustik. Snostikon küsis ta ja pistis pea laual. Miks ta hommikust sööma ei tulnud. Tavaliselt istus kass viisakalt Piia kõrval ja limpsib ta pannkoogid moosi. Isa kaebasid nuustikal hommikuse moosi söömise tõttu pommiks paisunud, kuid Piia ja ema meelest oli kas täpselt paras, eriti õhtuti kaissu võttes. Piia libistas end põrandale ja uuris tähelepanelikult ümbrust. Kassi polnud ei külmkapi otsas ega diivanil isegi mitte sahvris, kus ema vanaisamaasinki hoidis. Järsku märkas ta, et köögiaken irvakil ja aknalaual lebavat kassikarvad. Pea oli vaevalt õue astunud, kui kuulis pea kohal reetliku. Ta lõi pilgu üles. Mõttes nuustik lendas, kas tuli parajasti üle naabri aia, tegi sõstrapõõsa kohal osava pöörde ja maandus Siimsusi aknaid aiatoolil. R. Piia vajus üllatusest istuli. Mis sa jõllitad? Küsis nuustik etteheitvalt. Ma käisin äravaniaitsenas. Just eile, said valmis? Kas naeratas laialt ja pia ahetes. Nuustiku hambad olid üleni sinised. Käisid aruniaid söömas, ei suutnud uskuda ka pannkoogid, muus. Köigepealt tellitamiinid teatas, kas Ma vaatasin, et seal teisel pool teed sapparsti, vaarikaid ka. Ja Nõmassikad on juba ammu valmis. Kas patsutas käpaga kõhtu ja naeris? Värsked marjad teevad terveks ja ilusaks. Mega õeldakse, Ilus lahum, Karro läigib. TR viis aktiiv. Lähme korjame mõned pannkookide peale, ka isa just küpsetab, pakkus Piia. Muidugi paugutas nuustik. Ära ainuld sellest lendamisest vanematele hing saavad veel kreepsu. Kast surusid käppa ja korjasid koos terve purgi Marju. Edaspidi sõi präänikute pere pannkooke alati värskete marjadega. Talveks panid nad mõned isegi sügavkülma. Ja Piia polnud terve aasta haige. Isegi nuustiku karv säras kilkamalt kui kunagi enne. Ja ta tegi lennates aina kiiremaid tiire. Külastusloomaaeda jakitsed. Ühel hommikul viis onu Rasmus ja loomaaeda. Seal oli hiljuti avatud uus troopikamaja ja onu sõnul elasid selles linna parimad krokodillid. Püüab olnud Tallinnas veel ühtki krokodilli kohanud. Ka põnevil krokodillid huvitasid ka Rasmusel pruuti Pirkat kes oli Piia meelest peaaegu sama tore kuju. Olid sinised juuksed, kollased ketsid ja imeilus siidine rott. Lisaks oskas Pirka visata kolm hundiratast järjest ja seista pea peal. Piia sai aru küll, et see on suur õnn, et onu just Pirka endale pruudiks valis. Nüüd kasutasidki nad kolmekesi troopikamaja suunas. Limpsisid maasikaid, väetis. Piie ratsutas rasvase kukil ja hoidis onu lokkidest kinni. Mägitsed. Neile lülitati hiljuti uus ala, hüüdis Rasmus, äkki. Lähme vaatame, kuidas neil. Kitsedel läks hästi aga igavalt, nadolid muru peal siruli ja haigutasid. Ainult üks noor kitse poeg seisis tara ees ja uuris möödujaid. Pole ime, et nad nii palju lamavad, nentis Rasmus. Tasase maadele hakkab ju pea ringi käima. Miks nii küsisbyrca? Nad on harjunud mägedes kõndima, seletas Rasmus. Sellepärast ongi veel vasakul pool pikemad jalad, et nad mäeservalt alla ei kukuks. Need all maa peal on tüütu olla. Pilt on ju kogu aeg viltu. Pirkavatest peikat kahtlustavalt ja astus tara ette. Ta uuris, kitsesid vasakult ja paremalt. Orgid tundus tõesti kuidagi vildakas, et mitte öelda kaldu. Numa räägi tähendas rasvase. Selgemast selgem ju, et viltu. Pirkakratis kukalt. Ja kuidas nad siis ümber pööravad, kui on tarvis teisele poole minna? Küsis ta. Lõpuks. See liik ei pööragi, laiutas Rasmus käsi. Nathan kitsed kuunel kiiret. Kui tarvis, lähevad ringiga ümber mäe. Meil on kõik jalad ühepikkused, teatas ta nördinult. Ainult kitse pea viltu. Kas sa siis lina Muidugi neil jalad, ühepikkused, hanked Rasmus kõva häälega naerma ja SAS'is, Piia, tead mis, ma tegin ainult nalja. Naeratas võidukalt ära usu kõike, mis ta rääkinud, ütles ta Pirkkale. Vanaema ütleb, et ta on kaval nagu kapsauss. Sellepärast ta õpibki ülikoolis loodust. Pirka näpistas Rasmus põsest ja nad kõndisid edasi. Troopikamaja uksest sisse. Ma veel teensule kitsesid. Krokodillide kohta on sul ka kindlasti mõni lugu. On, noogutas Rasmus. Kas teadsid, et kui nad sukelduma lähevad, siis neelavad nad enne kile. See on selleks, et paremini põhja vajuks. Pirka jõllitas rammust ja otsis taskust telefoni. Kujutage ette, ongi nii. Hüüdis ta siis. Nii, et sa siis iga kaardeiluiskagi headele preilidele ainult kord päevas nentis Rasmus ja lehvitas alligaatorile. Koju jõudes võtsid Piia ja pilk Antsiklopeedia ja kontrollisid kõik üle. Nad polnud sugugi kindlad, et Rasmus neile veel Luisanud polnud. Usalda aga kontrolli. Raamatu Piia präänik kolib sisse, kirjutas Kairi Look, luges Ülle Kaljuste. Režissöör Tiina Vilu, helirežissöör Külliki Valdma.