Tere ja kõigile rahvateenrite sõpradele ja sõbrapäeva. Meil on siin ka sõbrad, stuudios, rahva teenrid Rain Veideman, Postimehest, Sulev Valner Maalehes kriminaal on Mart Tummelas. Õieti on küll valentinipäev ja nagu tänastest lehtedest võis lugeda Indias põletatakse valentiniga seotud loosungeid ja, ja nii edasi, et see valentinipäeva meil siin Eestis nagu ka sugenenud uue rahvapühana. Kuidas teile tundub, kas ajasõbrapäev? See on tüüpiline ekspordipäev ja loomulikult on selle, see on ikka väga jällegi tüüpilise tarbimisühiskonnapäevaks muudetud. Vaatame, mis eelmine nädal toimus siis ajalehtedes kas või telereklaamis, noh, see on üks. Vaevalt oleme toibunud uus aasta kingitustest jõulukingitustest, kui kohe peame sattuma uutesse või meelitatakse meid sattuma uutesse krediitkaardi võlgadesse, selleks et kingitusi teha. Kohe avastus oled turumajanduse vastane nõia. Ei, ma vastutan oma vastutust. Ta on seda meile eksporditud. Vabandust, imporditud, kombestikku päevi, mis ei ole, tuleb meist endist, see on mulle, on võõrastav ja seetõttu ma tahaksin olla sõber. Ja tahaksin näha sõbralikkust ilma sõbrapäevata rohkem meie elus. Nii et ma olen võiks öelda, et oma sõbrapäeva juba teadlikult paremale nihutanud. Jah, ja Sulev, kuidas siis Maalehes on lood, kas ajakirjandus laseb ennast ahvatleda reklaamipakkujatest ja selle tõttu suhtub soodsamalt niisugustesse päevadesse? No me ilmume küll jah, neljapäeval juba ära ilmusime ja ega me nüüd ega me nüüd erilist tähelepanu ütleme, pehmelt sellele ei pööranud on nagu muud no Maalehes meie meie nii-öelda tervitama ikka pigem nii-öelda rahvuslikke asju, nii nagu Me tervitasime rahvuslike sugemetega eurolaulu nime ilmselt tervitame, aga samas muidugi, teisalt võib öelda, et mulle mulle tundub, et ka meie saate kontekstis ja Eesti poliitika kontekstis muidugi sõbralikkuse rõhutamine halba ei tee iseenesest selles eesti sellises vaenutsevas ühiskonnas mingil päeval öelda, et olgem väheke sõbralikumad ja pangem 11 tähele, et ega seda liiga palju ei kipu olema, et selles mõttes jälle võib olla halb päev ka pole, et tänasel päeval natuke natuke sõbralikumalt üksteise ja maailma peale vaadata. Sellel nädalal oli ka Eesti poliitikas üks väga suur sõbralikkuse osutus nimelt kõigi erakondade noorteorganisatsioon Allased üksteisele kallasid üksteisele sõbralikult ja ja on juba nagu väikene skandaali pojakene siin juba tekkinud selle põhjal ja siin mõningad vanemad poliitikud on pidanud nagu seda selliseks sobimatuks, et siis nüüd Holdele. Küllap see, küllap see järgmise nädala algul veel kogub oma tuure ja ma arvan, et järgmise nädalavahetus siinsamas rahvateenrite saates saab veel selle üle. Tõepoolest, mul oli ka üllatav näha täna lehes lausa põhipildina äsja nime tagasi saanud sotsiaal või tagasi võtnud sotsiaaldemokraat Eiki Nestorit valamas seal viina ja, ja, ja, ja, ja nende esimest Padarit ja, ja nii et teisi, nagu ma lugesin, veel seal sõbralikult. No vat tuleb jälgida raadiot, meie rääkisime juba kolmapäeva hommikul sellest tordodymetsiga, millele otseintervjuu ja ja tema juba seal mainis, et tulevad kallavad. Niiet. Oh seda, oh seda naiivsust, mida tõesti üllatus-üllatus. Kui täiskasvanud inimesed, aga kui lihtsalt? Lastakse ennast teades, et nad on kogu aeg kümnekordse avalikkuse tähelepanu all, ikkagi lastakse ennast haneks vedada või minnakse mingisuguse noh, läbimõtlemata kampaaniaga kaasa, noh eks meie peame tunnistama, ajakirjanikud ju, et et lehed ei noh, see lehtede kollane pool on just huvitatud niisugustes, nagu nüüd jällegi loeme. Et seal on, tuli välja mingisugune hotellides luksuslikus sviitides veedetud ööd sellesama hüvitisraha eest. Asja üle läksid sujuvalt üle riigikogu liikmete hüvitiste, need kõik riigikogu liikmed, kes seal piinavalt Oota, kas sa tahtsid öelda, et see leht, kes neid täna esiküljel selle pildi suurest avaldas, on kuidagi kollane või et see siis Ela avaldas selle kriitiliselt ja ka juhtkiri oligi. Põhimõtteliselt. Tähendab see. Nii palju rohkem huvitav, kuidas kroonika järgmisel nädalal võib-olla seda üritust? Kroonika kajastab ilmselt väga sõbralikult Posi Premium elektri ärapanija teada meditsiiniajakiri, nii et nojah, aga ta ongi ainukene Eestis ajalehte või väljaanne, mis on positiivne. Ta on ka tegu ikka jälle jälle kord mõnede tipp-poliitikute noh muidugi poliitikute üldisemalt, aga eriti mõnede tipp-poliitikutega jumala ämbrisse astumisega, ega seal midagi muud pole öelda. Et eriti kui veel erakonna liidrid sellega tegelevad, kuigi samas muidugi noh, teisalt et sotsid jäid nagu sellega eriti vahele, kuna nende suhteliselt juhtfiguurid seal kallasid teistes parteides. Noh, ma ei tea siis kas kuidagi teadlikult või kogemata läks nii et et sinna kallama juhtusid natuke vähemalt figuurid, kes ei pääsel Postimehe esiküljele oma pildiga. Et see muidugi paneb selle ütleme just nimelt eriti lehelugejale, kellele kõige paremini meelde jäävad pildid, läheb see nagu ühe erakonna kraesse. Kuna noh, Postimehes paniga täna nii-öelda mõnuga kõigepealt ühele küljele Nestori järgmisele Padari Lihtsalt jah, nii-öelda, arvestades nii-öelda viimase nädala suurt tähelepanu sotsi sotsidele, sotsiaaldemokraatiale oli see nii-öelda tugevaks vastukaaluks. Ütleme, et kui nad nädala esimeses pooles said nagu kõvasti reklaami, siis tänases lehes said samasuguse nii-öelda ämbriga antireklaami vastu, eks ole. Et leht saavutas tasakaalu nädala jooksul. Kivirähk ka Eesti Päevalehes tena pühendab üsna palju tähelepanu sotsidele, kes tulevad sirgetes ridades. Aga sina olid Sulev ka eelmisel laupäeval siin, kui oli, jooksis mõõdukater üldkogu või volikogu või mis ta nüüd oli, kus siis otsustati see nime muutus, aga miks üldse tundub, et see nii palju vastukaja tekitanud kogu see nime muutus ja ütleme ka Kaplinski avaldus noh, mille tooni või sisu üle võib ju diskuteerida, aga ega siis Eestis nagu sisuliselt midagi ei ole ju muutunud. Kas siis üks sõna on niivõrd kohutavaid, see mulle meenub juba vist leeninal või kellel oli üks tont käib mööda Euroopat sellist Marxil, eks ju. Et nüüd jääb mulje nagu üks tont käib mööda Eestit sotsiaaldemokraatia tont, et kas siis see sõna ise kommunistliku partei manifest, et kas see midagi Eestis sõna ise, kui selle taga ei ole ikkagi veel reaalselt mingit jõudu? Aga võib-olla ikka just on, et selles mõttes, ega siis ka kommunistliku partei manifestis tont, kes mööda Euroopat käis, oli, oli hirmuäratav just selle tõttu, et jõud oli taga. Tegelikult on ka ilmselt Kaplinski kirja tähendus on just noh, ja mure selle pärast, ütleme selle poliitika teisel tiival on just sellepärast, et tegelikult nii-öelda ninaga tuntakse, et, et see asi on õhus, et tegelikult seal taga juba nii-öelda valmisolek sinna taha minna on tegelikult väga suur. Ja ma tahtsingi, ma ise kirjutasin väikese kommentaari sellega seoses võib-olla varem juba üldse nende sotsiaaldemokraatide taastuleku kohta. Aga ma tahtsin, tahaksin rõhutada seda, kui Mart, sa ütlesid, et et kas seal reaalset jõudu taga on siis meediaühiskonnas ja praeguses siis postindustriaalsel või tööstusjärgses ühiskonnas. Sest sotsiaaldemokraatia sünd ise on tööstusühiskonna sünniga kaasnenud tuled, Henry aate meil ju ei ole ja siis 19. sajandi teisel poolel. Aga just nimelt selles ajajärgus, kus me praegu elame, reaalset jõudu mängivad ka väga suure mängivad ka lootused, mida ei ole tegelikult nii-öelda reaalselt võimalik fikseerida, aga samal ajal, kui me vaatame kogu seda ühiskondlikku ümbrust, mis koosneb igasugustest kommunikatiivsetest, seostest, sõnavõttudest, kõnedest, artiklitest, programmidest, esinemistest, mis moodustab selle nii-öelda kogu selle ühiskonna, ta ongi tegelikult reaalselt tajutav just nimelt sellise noh, dialoogina siis seal on ju see ootus tegelikult olemas ja ma meenutan kõigile raadiokuulajatele esimesena, see ootus oli õhus juba aasta eest. Kui Res Publica marssis Eesti poliitikalavale, siis tegelikult juba siis oodati seda muutust ühiskonna suunas ja Res Publica loomine tegelikult või ellukutsumine Rein Taagepera poolt, kes jällegi meenutan, oli mees, kes juba aastakümneid tagasi tegelikult nägi sotsiaaldemokraatias olulist jõudu Eesti poliitilisel väljal. Ja 89. aastal soovitas rahvarindel nimetada ennast sotsiaaldemokraatlikuks parteiks, mida muidugi rahvarinne tookord ei teinud. Niiet ootus ise on reaalne jõud, oota sisevat. Nüüd on küsimus sellele, kuivõrd see nime muutmise käigus Sotsiaaldemokraatlik Erakond endised Mõõdukad seda, seda ootust oskavad ära kasutada tõepoolest targalt ja sihiteadlikult, erinevalt Res Publicast, kes tegelikult. Seda juba näitab tänase ürituse pildid. Mis puutub Res Publicas ja siis ma ei tea, ma ei ole sellest kunagi aru saanud, miks on olnud kellelgi mingid ootused sotsiaalsemat mõtteviisist, seotusest Publicaga, sest kui esimesel hetkel no ei, no aga valima nojah, aga kas siis me ei tea, mis on Res Publica kujutanud endast varem enne kui ta parteistus? Ta on ikkagi olnud ju selgelt, et parempoolne rühmitus, ta on isegi kohati olnud märksa ortodoksne kui Reformierakond. Mina küll ei seostanud Eeemm stel valimistel kuidagimoodi Res Publicat mingi sotsiaalsema programmiga seal küll juttu riigist, aga ega siis riik see ei ole. Kohe muide, mida ma heidan ette sellel Kaplinski avaldusel, seal on ka väga palju räägitud riigist. Riik on tegelikult ikkagi ainult üks mehhanism normaalse ühiskonna loomiseks, minu jaoks on ikkagi primaarne ühiskond ja siis tuleb riik. Tähendab, kui me ületähtsustame riiki, siis samahästi mõmmega tähtsustada. Diktatuur ja sellepärast ka tavaline inimene ajab tihtilugu asjad segamini, arvab, et sotsiaaldemokraatia on umbes nagu reaal sotsialism, kus on tähtis tugevdada riiki, selle asemel, et tugevdada ühiskonda ehk kodanike positsioone. Olgu, aga ütleme, et Res Publica võib-olla isegi antud kontekstis võib kõrvale jätta, osalt aga, aga igal juhul tahan ka nõus olla, et et sellele sotsiaaldemokraatliku erakonna loomisele pinda on ka teised väga suuresti ette valmistanud näiteks viimase aasta jooksul isegi rahvad rahvaliidu sügisene, niisugune mässukatse valitsuskoalitsioonis püüdega nagu sotsiaalseid väärtusi esile tuua oli tegelikult, kui me nüüd vaatame, mõnes mõttes valmistas kenasti pinda ette tänasele Kaplinski kirjale. Samamoodi ütleme kõik see vaidlus vanemahüvitise üle selle niisugune ebaõigluse või õigluse üle, eks ole, oli selle ettevalmistus suuresti kõik need vaidlused tulumaksu alandamise õiguspärasusest või, või vastuolust ütleme sotsiaalse õiglusega. Et kõik need vaidlused on olnutelt viimase poole aasta vaidlused ja, ja tegelikult mingis mõttes, kas see Kaplinski kiri oma õhustikult väga paljuski ilmselt inimeste jaoks on selle nende vaidluste jätk. Jah, armsad sõbrad, sõbrapäeval ma pöördun kolleegide poole. Mardiga olen ma päri, aga mitte mitte jälle päriselt päri. Ja Sulevi puhul ma tahaksin öelda seda, et ma läheksin veel kaugemast tagasi kogu see oleneb vaatepunktist, mõni ütleb, et eks ole, aga mõni nimetab seda isenesest objektiivseks protsessiks. Kogu see jant või objektiivne protsess tegelikult käivitus ikkagi minu nägemist mööda juba kaks ja pool aastat tagasi ühiskonnateadlaste nii-öelda kahe Eesti ja, ja, ja seal eelmisel aastal nii-öelda juhatas sisse tegelikult selle uue diskursuse. Kui nüüd siis ühiskonna teadlikkuse terminoloogiat kasutab uue mõtteviisi või uue käsitlus võimaluse juhatas sisse ühiskondliku leppe protsess, mis aasta algul ja mida, mis tegelikult ju tõi esile need vastakad seisukohad ja hirmud ja ootused. Vaat kui ma ütlesin Martett, et ootus valitses. Ma ütleksin, täpsustaksin ennast, tegemist on väljakutsega ja Res Publica võttis selle väljakutse. Sul on õigus tõepoolest, et teadsid, kes Res Publica on, aga suur publiku head laami vahend. Retooriliselt tegelikult ju mäletame, kuidas nende loosungid olid ju head. Nüüd ma tulen aga tänase päeva seisu juurde ja Mõõdukate nüüdsetel Eesti Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal on märksa raskem, sest erinevalt Res Publicast, keda osa seltskond teadis, mis nad tegelikult kujutavad väga suur osa praegusest publikust teab, kes olid mõõdukad, missugune nende roll oli, jääd nende sees on ju parempoolsed lausa Nad on sulatanud endasse Parempoolsed Nad, sulatades endasse maa Keskerakonna, Eesti Maa-Keskerakonna, kes talurahva Erakond, kes kõik olid enne seda paremtsentristlikult täiesti häälestatud. Ei, ma just seda tahan. Ja kuigi ma ei ole veel päris kindel, kas tegelikult, kui me nüüd veel seda Eesti lähiminevikku poliitilist ajalugu kui meenutame, et eks Mõõdukate tollasest tegemisest ilmselt sellises üldrahvuslikus teadvuses on ka jäänud mingid väga üldised müüdid suures osas pinnale, tähendab, põhiliselt on teada see Pärnoja, eks ole ja, ja see noh, nagu on tegelikult matnud mingis mõttes ka enda alla võib-olla kõik selle muu, et et siiski siiski võib-olla nüüd ütleme noh, Mõõdukate tegevus kasvõi tol ajal seal ma ei tea noh, Padaril, põllumajandusministrina või Nestorilt sotsiaalministrina ei olnud tegelikult selles, selles liinis või selles tüübis, eks ole, vaid nad ikka üritasid ühte ja teist ja võib-olla tegid noh, iseasi, et et muidugi neile jääb küll alati juurde see küsimus, et miks te üldse sellises valitsuses olite, et noh, et kuna nii küsija ongi õige küsinud. Loomulikult, aga mina isegi ütleks, et Reino sellele jutule edasi minnes, et võib-olla isegi veel varem, kui see sotsiaalteadlaste kahe Eesti kiri ja veel varem kui see ammugi veel varem, kui ühiskondlik lepe oli, tegelikult toimus ühiskonnas krõks. Nii see pööre, see oli kuskil, ütleme Laari viimase valitsuse poole peal no kuskil seal nende raudtee ja, ja elektrijaamade erastamise sellel kuumal suvel vot siis toimus tegelikult krõks ära, kus, kus järsku noh, oli selge, et nüüd hakkab tegelikult ühiskond noh, muutuma selle poliitika suhtes ülimalt kriitiliseks. Ja siis lihtsalt juba see, isegi see kahe eesti kiri juba fikseeris, et see olukord on kujunenud. Ühiskondlik lepe juba lähtus sellest, et selline tegelikult vastuolu on kujunenud. Jah, aga kui ma nüüd lähtume ikka sellest reaalsest poliitilisest maastikust või pildist, mis meil on tänasel päeval, siis see mina lahutasin need protsessid täiesti kaheks eraldi asjaks, üks asi on see, milles nüüd Sulev siin rääkis sellest lõksust ja, ja avaldused ja nii edasi, seal teatud noh, ütleme jah, ühiskonna olla sihukese vaimse eliidi ootus ja, ja ja ütleme ka Kaplinski avaldus ja need mõned muud avaldused, millel on ka teatud osa vaimsest eliidist allkirja andnud, et see on nagu ikkagi üks protsess, aga see nüüd Mõõdukad võtsid endale sotsiaaldemokraatliku erakonna nimel, see on ikkagi hoopis teine protsess ja mina ütleksin sellele ootusele ei ole tänasel päeval Eesti ühiskonnas või Eesti poliitikas vastavat kehandit, kuhu ta võiks minna. See ootus on nagu omaette areneb ja ütleme, see sotsiaaldemokraatlik erakond areneb omaette koos oma nende minevikku varjudega, varjude ja, ja pattudega ja luukeredega ja nii edasi ja et noh, et sealt, et see kehand muutuks selliseks, mis selle ootuse võiks vastu võtta, see eeldab ikkagi väga suurt transformatsiooni sellelt erakonnalt ja võib-olla ka mingeid uusi muutusi ühinemisi erakonna väljal, sest noh, praeguses olukorras näiteks Keskerakonna funktsioon või mõte muutub üsna küsitavaks see, kes on seni kanaliseerinud kogu ühiskondliku rahulolematust ütlemisele, teise Eesti rahulolematust, noh, pluss muidugi ka rahvaliit, rahvaliit on ennast juba diskrediteerinud valitsusse minekuga, siis tekibki niisugune olukord, kus meil ei olegi ühtegi sellist, kes võiks lootuse vastu võtta ja tulemuseks on see, ma annan sulle kohe sõna seesama niinimetatud parempoolne pool mis on ka väga ebaühtlane oma olemuselt. See natukene häälestub ümber ja, ja just see sammas, Publica, mis on valmis kameeleon kombel oma värvi vahetama lihtsalt võtab natuke teistsuguse vormi ja ei, see rahulolematus ei väljendu eesti reaalses poliitikas üldse mitte milleski. Võib ma ühe lauset ainult vahel sa ütlesid, et rahvaliit diskrediteerib ennast praegu valitsuses olekuga, et ma arvan, et see on siiski ebaõiglane öelda selles suhtes, et tegelikult ütleme selle sama asjaga, on ennast diskrediteerinud kõik Eesti suured. Ei no ta ei mõelnud seda, et nöörib Ümera, kui erakond krediteerib oma maailmavaadet, see, aga ma ütlen, et kui see on olemas üldse Kui me võtame nüüd kõik need kuus, eks ole praegu riigikogus esindatud erakonda siis kõik nad on olnud Eesti viimastes Parempoolsetes valitsustes Keskerakond koos Reformierakonnaga Siim Kallase juhtimisel ajanud korralikku parempoolset poliitikat. Mõõdukad, eks ole, koos Isamaaliidu ja reformiga ajanud enne seda korralikku parempoolset poliitikat, nüüd rahvaliit, eks ole, koos Res Publica reformiga. Et tegelikult noh, selles mõttes jälle ei diskrediteerida ennast rahvaliit kindlasti praegu rohkem kui diskrediteeris Keskerakond eelmises valitsuses või Mõõdukad üle-eelmises. Et lihtsalt noh, olgem selles mõttes samamoodi tegelikult sellesama, millest me täna alustasime suurel viinajoomise üritusel noorpoliitikute seas ikkagi eks ole, et pangem tähele, et kõik kuus parlamendierakonda osalesid ja ma usun, et need Mõõdukate juhid ka kallasid seal noh, niisuguse uljusega just selle tõttu teadlased, et tegelikult nii-öelda Me kõik teeme seda nüüd koos, me kõik oleme kokku leppinud. Et me iseasi muidugi, et nad ei suutnud võib-olla adekvaatselt tajuda, et ikkagi nad on, nad on natuke teise tasandi poliitikud. Ravila joome kõik, eks, no reimo, anname ka need sõna, muidu Räll solvub. Tähendab, mul on võimalus. Sealt ka nüüd teie seltsis oma nägemus selle Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tekkimise kohta välja öelda, ma pean seda erakordselt tähtsaks sündmuseks siiski ja just nimelt märgilises mõttes ütles nii nagu märgilises mõttes pean ma eelmise aasta tähtsaks sündmuseks. Kuigi meedia püüdis sellest kõrvale hiilida ühiskondliku leppe protsessi käivitumist ja märgiliselt asi nimelt selles, et kui me käsitleme Eesti poliitiline maastik teatud nimisuse elementide keemilise protsessina, siis minu meelest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna taas nimetamine kujutab ennast katalüsaator ja pangem tähele, armsad sõbrad, jälle head kolleegid. Et mis nüüd hakkab juhtuma siiski teiste erakondade puhul. Ma olen lihtsalt, mul on oma kogemus olnud seda, kuidas erinevad tuttavad kolleegid, sõbrad vastavalt nende sümpaatiate antipaatiatel erinevate erakondade suhtes tulevad ja küsivad, mis see siis nüüd tähendab. Peame tegema, et me oleme ometigi tegelikult sead, tegelikult meie oleme hoopis vasakpoolsed, tegelikult ei ole üldse nii parempoolsed, mis õigusega nemad seal riidlevad, et nüüd parempoolne tuleb ära lõpetada ja nii edasi, nagu nad seal riigipööret tuleb, peatatakse Kaplinski kirjas oli, millele muide toetusavalduse ma kirjutasin alla kirjutanud vaid, mida ma toetasin nii. Nii et märgiline tähendus on väga oluline, sest et see sunnib kõiki teisi erakondi ikkagi mõtlema selle peale, kas maailmavaade mängib ültse ühe erakonna tegevuses rolli või ta on lihtsalt ainult üks nii öelda sirm, üks mask, mis tõmmatakse valimiste eel ette vastavalt konjunktuuri üle. Ja, ja, ja, ja nüüd sotsiaaldemokraatliku erakonna seisukohad endil on väga oluline see, kas nende erakonna nimi on nende pseudonüüm või sellest saab pärisnimi. Aga tõepoolest Martin, õigus selle pärisnimeks saamiseks peavad tegelikult väga palju võitlema oma varjudega. Nad peaksid just iseendas looma selle uue hingamise tooma väga tõsiselt mängu nende oma noorpoliitikud, kelle surve mõjul ju tegelikult nende ümbernimetamine toimuski kainena. Ma loodan. Ja need teiselt poolt loomulikult peab määratlema ennast uuesti Keskerakond, kes praegu on siseidentiteedi vaevustes. Loomulikult peab ennast määratlema. Rahvaliit Jaak Alliku initsiatiivil, see sügisel toimus? Loomulikult Reformierakond on paisatud täiesti omapärase olukorda, sest et Siim Kallas hakkab lahkuma, tulevad uued võimuvõitlused toob esile mingid uued tiivad ja nii edasi. Nii et siin on niisugune väga huvitav keemiline uus protsess, mis nüüd lähimal ajal Eesti poliitika välja toimub. No siiski, ma arvan, et Reformierakond selles protsessis teeb kõrval, et tema nüüd vaevalt on asotsiaal, tähendab tema nüüd nii-öelda võitluses kõige õigema sotsiaaldemokraadi nimest vaevalt sekkub tema sellele ei Türgi, eks ole, kõik need teised tõenäoliselt küll, keda sa nimetasid, nii rahvaliit kui Keskerakond tõenäoliselt tunnevad, et midagi, et tegelikult on mõõdukad, võtsid nüüd ära midagi, mis tegelikult, et mida nemad ei ole lihtsalt välja öelda ka nad on kuidagi loomupäraselt pidanud, noh, nii et pigem esindavad ikkagi seda inimgruppi nemad. Kuigi samas, eks ole. Kuhu nad seal Euroopas näiteks kuuluvad ja mida nad siin välja ütlevad, eks ole, siis on jälle mingid omad sellised hämarad. Nad võivad Sulev kõrval hoida, aga nad ei hoida, kui nad on reaalpoliitikud ja näevad, mis tegelikult ühiskonna väljakul toimuma hakkab. Nad ei saa kõrval hoiduda sellest võimalusest, et ja ma pean seda võimalust reaalseks ja kui ma võiks isegi ütelda, et ma isegi ootan seda võimalust, et mingil perioodil Eesti poliitikas sünnib tõepoolest vasakkoalitsioonivalitsus, kuhu on haaratud konservatiiv Ja sa arvad, et siis peaks reformierakond tahtma selles pulmas ka pruut olla? Ei, ta ei taha olla, aga, aga ta, ta peab arvestama selle võimalusega valuutaga Isames ütleme veidi ettevaatlikuks, eile oli siinsamas laua taga ka jälle opositsioonitund, kus Keskerakonnast oli Ain Seppik ja ta ütles, et noh, et Eestis nagu enam ei ole, neid eelarvamusi ei ole, et keegi jääks isolatsioonid. Kõik on võimelised kõigiga valitsusi tegema, tähendab minu meelest, kui me nüüd räägime ikkagi ausalt, ütleme, sotsiaaldemokraatiast kui maailmavaatest olgu võimlerismina ehk siis kolmanda tee kujul ta ikkagi selgelt püstitab mingisugused põhimõtted, printsiibid ja ei ole ikkagi võimalik see, et nüüd aus sotsiaaldemokraat läheks kodanliku või parempoolsesse valitsusse, kus tal on vähemusroll. Olgugi, et need mõõdukad on väitnud, et noh, et oleksid võinud veel olla otsused veelgi parempoolsemad või veelgi ütleme niimoodi Fridmanistlikumad ja nii edasi, et nemad on aidanud seda asja muuta. Tähendab, küsimus ongi sellest, et inimesed, valijad ju tegelikult ju austavat ausust ja otsekohesust ja, ja ütleme ka põhimõtete puhtust. Et kui me siiski räägime sotsiaaldemokraatiast, siis ta peab ikkagi küllalt selgelt vastanduma senisele parempoolsele kursile, ta ei saa jääda mingiks ebamääraseks vahepeal hulpivate niisuguseks jõuks ja selles mõttes. Ma absoluutselt ei saa aru nendest analüütikutest, kes on siin ka kirjutanud, et, et olge nüüd mõistlikud, ometi mõõdukalt või ka sotsiaaldemokraadid, ärge nüüd siis pilli lõhki puhuge, tuletage meelde, kui tublid te olete kõikidega koostööd teinud. Küsimus ongi selles, et teatud hetkel tuleb ikkagi teha selged valikud ja, ja see, et Euroopas on olnud neid Vikerkaare valitsusi läbi aegade sellel on olnud oma loogika sellest rahvuslikust poliitika rahvusliku poliitika arengust lähtudes. Eesti loogika on ikkagi praegusel juhul selgelt see, et, et tuleb esitada alternatiive, mitte esitada lihtsalt mingisuguseid pehmendatud mudeleid, nii et minu meelest, kui sotsiaaldemokraatia Eestis tahab hakata reaalselt ikkagi mõjutama Eesti elu, siis ta peab ikkagi selgelt printsipiaalselt seisukohti. Minu meelest siiski tänasel sõbrapäeval me peaksime väga tõsiselt ütlema, mõtlema selle peale, et koostöövõime on siiski ka väärtus ja, ja selles mõttes jälle ma vaidleks mardile vastu ja sa ise oled väga hea soome poliitika tund ja ma tean, et soomeski on viimasel ajal olnud sotsiaaldemokraadid ju igasugu Vikerkaare valitsustes ja et, et võib-olla need on siiski kaks erinevat asja tähendab enda selge näo väljanäitamine ja samas võime teha koostööd ka vajada. Seal on ta mitte vähemus vähemuses, sest Soome sotsiaaldemokraadid on alatu, et ei olnud viimaste aastate valitsuses juhtiv jõud. Üks asi on nagu ei sule, see Soome näide oli väga asjakohane ja see, ma tahtsingi sekkuda tähendab mardi eelmisesse sõnavõtu just nimelt sellelt pinnalt. Et ma olen täiesti päri. Praegune taks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna taassünnis Eestis peab olema väga selgelt eristuv alternatiividest etapp, see on see, mis mind järjekordne nime ja, ja see, see, mis on läbi käimata, aga Soomes on kõik see läbi, käitud seal kommunistliku parteid, seal on olnud väga selgelt punasega nii-öelda piiratud vasakjõud ja ja eesti keeles on võimalik lugeda vasemistoliido ühe liidri Claes Andersoni, luuletaja ja džässipianist pihtimus raamatut päevikust, poliitiku päevikut, mis, mis just toob esile selle, missugused sisemised vastuolud valitsesid tema sees, kui ta nägi, et ühel hetkel tuleb minna koos sotsiaaldemokraatidega, nii et tegelikult mingil hetkel, kui need alternatiivse ajajärk on Eestis läbi käidud. Vaieldamatult peavad Sotsiaaldemokraatlik Erakond Keskerakond kui praegu tegelikult minu meelest sisuliselt kõige suuremat sotsiaalset dimensiooni kandev erakond jõudma selgusele, missugune on see nii-öelda vasakpoolsuse muide tervikuna või see noh, see diapasoon, On tähendab või, või punanihe või kuidas need on need spektrit vasak vasakspekter, kuidas see vasakspekter tervikuna välja näeb, kui palju on seal natukene siis rohelisemat, kui palju punast, kui palju lihtsalt meil ei ole üldse vahelist ei ole muide lisaks veel sellele, mis siin oli jutuks, sest vasakkoalitsiooni võimalikkusest. Mart, ma usun, et sa oled minuga nõus, et kuni sotsiaaldemokraatlikul erakonnal Eestis ei teki väga kindlad referentsrühmad ameti ühingutena, nii nõrgad, kui nad ka ei oleks. Et nad peatavad inspireerimise ametiühinguid veel laiendama oma tegevust. Teiseks tõepoolest see kogu Eesti intellektuaalne väli ja nad peaksid sellele andma täiesti selgeid signaale, et meiega tasub nii-öelda siis liikuda edasi, kuni seda ei ole juhtunud. Tõepoolest neid ähvardab uuesti tagasi kukkumine. Ma tahaksin üldse paari sõnaga seletada, miks Eestis on läinud niimoodi, nagu on läinud, miks meil nii-öelda parempoolsus kuigi jälle eelsed Saadet meelde tuletades, kus Andres Herkel ütles parempoolsest on ka väga mitmesuguste maksan nüüd kohe seostada Isamaaliitu samasuguse parempoolsusega, mida esindab Reformierakond. Miks parempoolsuse ja niimoodi Eestis läinud, miks ta on olnud nii soositud, populaarne? Üks asi on muidugi eelneva perioodi nagu vastureaktsioon sellele. Kuid teisest küljest tuletagem meelde, et mis on olnud Eesti parempoolse sisukese, ongi olnud suurema rahvus. Rahvuslus on taganud selle, miks on olnud parempoolse seal palju aastaid suur toetus, aga nüüd, kui me näeme, et needsamad Parempoolsed a'la Reformierakond ja muud ju tegelikult on kaugenenud sellest rahvusluse ideaalist muutunud tüüpiliseks kosmopoliitideks, milles on süüdistatud alati sotsiaaldemokraat siis tegelikult on rahva silmad selles mõttes avanenud. Nad nad on saanud aru, et, et rahvuslus ja parempoolsus ei ole sugugi üksnes sammu ja, ja Eesti inimene, kes on siiski noh, suurel määral jäänud patrioodiks oma oma riigi ja rahvuse toetajaks, siis ta nagu pettunud selles parempoolsusest ja see on teda toonud ütleme, noh, sealt nagu välja, kusjuures nüüd ongi, sotsiaaldemokraatidel ongi väga tõsine küsimus, et nüüd, kui me ühineme Euroopaga kuidas sellises olukorras, eks ju, mitte muutuda jälle ütleme, Eesti kaugeks, eks ju, mitte muutuda liiga kosmopoliitsed teks. Et noh, see, sellega nad võiksid menetleda selle toetuse, mis neil ehk muidu oleks. Loogiliselt tuleb. Mina tahan öelda ka seda, et sellest samast lähtuvalt täitsa nõus olles suga, et et võib-olla parempoolse poliitika tugevus Eestis viimasel aastakümnendil on väga palju sõltunud ka sellest, et tal on olnud tõepoolest selline noh, Eesti, ütleme rahva silmis, rahvuslikult oluliste inimeste selge toetus tähendab nende tõeliste rahvuslike arvamusliidrite selge toetus, kes võib-olla isegi on oma tegelikult tegutsevad hoopis kuskil mujal, kui selles parteilise liivakastis eks ole, või on, on sellest natuke üle või siis vähemalt on nendes parteides need tõelised liidrid, kes, kelle sõna puhul inimesed tunnevad, et selle, seda inimest tuleb kuulata sõltumata kas tema parteilisest kuulumisest või kuulumatusest. Ja, ja praegu on väga suuresti nüüd selle küsimus, et kas need inimesed, keda küll, noh, ma ei tea, me võime muidugi hakata mõtlema, et kes see arvamusliidrite nimekiri siin täpselt on, eks ole. Lennart Meri võiks ju kohe välja tuua, no ilmselgelt on toetanud seda viimase. Et noh, et, et kas nüüd need inimesed, see nii-öelda Eesti ühiskonna raskekahurvägi ja millest noh, nagu üks märk kahtlemata Kaplinski kiri koos mõnede näiteks Jaan Krossiga allakirjutanute ka märku annab kas nüüd ütleme Eesti haritlaskonna seas Eesti arvamusliidrite seas kujuneb heaks tooniks öelda, et, et pigem on õige olla vasakpoolne? Kui kujuna siis on, eks ole, see siis täitub ja kui need inimesed veel nii-öelda Kaplinski eeskujul mitmed ka ütleme poliitikasse lähevad ja näiteks sellesse samasse erakonda siis ta tõenäoliselt täitub inimeste silmis ka palju rohkem selle sisuga, milles, mida see liikumine kannab. Eelnevast jutust ma haakuks veel ühe teemaga ja tooksin ühe paralleeli, mis võib-olla võib-olla tundub väheke kummaline, aga minu meelest on Eestis praegu kaks väga võimsat märgilist sotsiaalse alatooniga Dust milles on, millel on natuke sarnane olukord, üks värske sotside algatus ja teine on ühiskondliku leppe algatus ja mõlemal on tegelikult sama küsimus on olemas, selline selge, ka kõlav märgiline nii-öelda tähendus, fassaad. Aga tegelikult kummalgi ei ole veel seda õiget sisu ja mina ütleks, et selle ühiskondliku leppe asjaga on ikka seesama lugu, et et tegelikult see Eesti ühiskonna niisugune see liit, noh, kes peaks seda nii-öelda sellist asja toetama, kui me räägime, et see on kogu ühiskonna asi? No see suhtub sellesse veel, ütleme niiviisi. Nojah, aga selle peale ma ütleksin sulle kohe vastuseks, et missugune on nendes mõlemas protsessis ja kogu Eesti viimase Kümnenda protsessis olnud meedia roll, kes on küllalt selgelt olnud samuti koos nende sinu nimetatud arvamusliidritega just sellel paremal tiival ja, ja on, on seda kaitsnud ja ja nii kui midagi poolt on esile kerkinud kõigist nendest lugudest selle pihta kohe avatud torm nendes algatustasin ajudes. Ütleks, et meedia on suuresti ikkagi ka peegeldaja meedia, meedia, meedia sõltub ju väga suuresti meedia hoiakud sõltuvad sellest, mida toimetus arvab, et tema lugejad võiksid tahta. Tegelikult ikkagi sõltub suuresti see toimet. Selle peale võiks küsida, kes seal lugejat, kes on Eestis tänasel päeval, lugejad, ma arvan, et maalehel on võib-olla arva suhteliselt representatiivne lugejaskond, aga ütleme ikkagi, linnalehtede lugejaskond on küllaltki kitsas oma sotsiaalselt baasil Maalehe kohta me ütleme, et see on üks sõbralikumaid lehti, kui me lugejaskonnakse arvestame mingi 250000, isegi see ei kata poolt. Eesti täis ühtede jaotuse järgi ongi tähendab lõbujanuline lugejaskond, meelelahutuslik Fostreerunud lugejaskond ja siis lohutust, sõprust ootav lugejaskond, lugejaskond on ka muide teatavasti väga nii-öelda fragment Deerunud ja just nimelt läbivalt tegelikult ühendab lugejaskond ja nii nagu ühe uurimuse järgi on, ühendab just nimelt see kõige nii-öelda inimlikum huvi, mille peale mängivad tikklehed ühel või teisel viisil. Aga ma tahtsin Sulev sulle öelda seda, kui sa siin võrdlesid neid kahte probleemi, mille eest seisavad ühiskondliku leppe protsess kui ka sündinud sotsiaaldemokraatlik erakond. Tegelikult üks, noh, võib-olla see ongi meie, meie needus, võib-olla meie paratamatus, et tegelikult selles väikeses konnatiigis või mudilas igasugused algatused, igasugused protsessid kaasnevad inimeste juurdetulek, hakkavad inimesed oma asju ajama või oma mingisuguseid kitsaid, väikseid trikki armastatud uis. Ma lihtsalt lugesin hilja, vaatasin pigem korist välja antud suurt suurejoonelist kori raamatut. Ja, ja noh, siis pidin sellest äratundmisüllatusest lihtsalt ahhetama, kus kõik on seesama ikka midagi, tullakse mingi suuga välja suure ka välja, aga kohe on ukse taga üks see ahju aluneks, kes tuleb sinna ja leiab siitkaudu, ma saan, keerati just nimelt oma seltskonnale kõige parema positsiooni, ühesõnaga kasutada seda ära. Ja paraku on, on, me näeme erakondade käitumises täpselt samuti, kui vaatame erakondade ja, ja riigiettevõtete nõukogudesuhteid. Kui vaatame siis. Jah kurvaks jutuks, puhkab. Aga kõik ajavad eraasja tegelikult, kui ükskord saaks vaba kas ka sellest, et et mõelda seda, et ühise asja kaudu on võimalik. No vaat see ühisasja mõistmine, ma kardan, ei ole meie rahvusliku iseloomuga, seda mõtlen Leedus või ongi see paraalu, rahvas talurahvas? Ei, talupoeg mõtleb ühise asja peale alles siis, kui ta oma talust välja ei saa, kui on tee, tee on, aga ollakse vee all või mudalomp on liiga sügav, siis ta hakkab ühise asja peale mõtlema. Kahjuks ma tahan seda tunnistada. Aga mina jälle ütleks, et võib-olla siiski selle ühise asja peale mõtlemise märke on nagu õhus viimasel ajal natuke rohkem, kui oli mõni aasta tagasi ja noh, kõik see ühiskondliku leppe või isegi see noh, Kaplinski, kirjatüüpi nähtused ja kõik need ühiskondlikud, ütleme, kodanikualgatust see, kuidas, kui palju tegelikult lihtsalt ka kodanikud on võtnud näiteks eelmise aasta jooksul ikkagi rohkem ühiskonna asjades kas või meedia vahendusel sõna, kui võib-olla see mõni aasta varem oli, kus rohkem igaüks nii-öelda hoolitses enda eest. Et, et minu meelest on siin ikkagi ka selliseid lootustandvaid märke, noh ja asi hakkab nagu noh, nii-öelda õiget õigetest algarysas lahkuma ja muide, kui ma tahtsin seal meediakoha pealt siin Reinuga noh, Reino jutust edasi minna, siis, siis ma arvan, et ikkagi ka meedias on märke, mis, mis näitavad, et et vähemalt see niisugune noh, võib-olla mingi ühekülgsus, mis oli näiteks neli-viis aastat tagasi, ütleme, meedia hoiakutes väga noh, teatud ütleme lehte tegi puhul väga selge noh, on ei saa praegu, nagu öeldud ei ole, mitmed tunnistame lehe suhtes, eks ole, on tõenäoliselt toimub toimunud teatud sotsiaalsed nihked. Mina julgen öelda, et näiteks viimase aja Eesti Ekspressis on teatud sotsiaalseid nihkeid, on Eesti Päevalehes teatud sotsiaalseid nihkeid, mida seal mõni aasta tagasi Postimehes täiesti selgelt selle poolseid nihkeid, eks ole, et noh, mõnes mõttes muidugi peaks see mind kui Maalehe peatoimetajat murelikuks tegema, sest noh, üldiselt trügivad kõik sellesse samasse mängumaale, mida meie juba teeme, eks ole. Lugejate toetusel, aga pidi teeb see mulle inimesena bla rõõmu, et. Sellepärast, et ka teised niši leidma, siis. Eks meil need lähevad. Räägime natukene veel sellest vaidlusest, mis on sellel nädalal käinud kas avatud või suletud nimekirjad, muide seoses nendesamade sa elektrist ja küll me jõuame ka elektrini, sotsiaalturaat tuleb, ma arvan, et muidugi ma võin olla natukene noh, kuidas nüüd öelda, küüniline, aga ma arvan, et üks põhjendus, miks Mõõdukad siiski nii äkki selle nimemuutuse ala tegid, on ikkagi seesama eelseisev europarlamendi valimised ja, ja on ju selge, et kui sotsiaaldemokraatlik erakond läheb valimistele, siis, siis see on midagi muud, kui Mõõdukad lähevad. Esiteks, ja teiseks, kui nad saavad ka oma kandidaadi läbi, siis on temal kohv Euroopa ühes suurimas fraktsioonis Europarlamendifraktsioonis ja seal on midagi muud ja see on väga tähtis, et meil oleks ka seal oma esindaja, muidu muidu meil ei olekski võib-olla seal esindajate, eks ju, kui ükski sotsiaaldemokraat sinna ei pääsegi. Ma lohutan, sind ei olnud küünilisus, nemad mõtlesid väga taktikaliselt. Nojah, see on minu poolt küüniline, seda neis kahtlustada. Ma arvan, et nad tegid seda ikka ideelisi, matsud hoopiski liiga hilja, aga katkestasin siin avatud ja suletud nime, aga avatud ja suletud nimekirjad, mille ümber on nüüd kõvasti vaieldud ja kolleeg Hõbemägi on juba naeruvääristanud kogu seda vaidlust. Ausalt öeldes ka minu jaoks on see natukene nagu niisugune arusaamatu vaidlus selles mõttes, et need europarlamendi valimisi on liialt vaadeldud Eesti valimiste kontekstis, aga tegemist on siiski hoopis millegi muuga. Seal võib olla Europarlamendi valimised on Me võiksime võrrelda näiteks mingi oma rahvusliku klaverimängijate konkurssi Eurovisiooni. Et europarlamendi valimised on nagu eurovisioon, me läheme sinna välja ja hoopis teiste eesmärkidega kui, kui sisepoliitiliste eesmärkidega ja selles mõttes tuleks ka Europarlamendi valimistele, peaksid erakonnad minema hoopis teistmoodi. Taotlustega see on muidugi kõige huvitavam võrdlus eurovisiooniga, et kui ma mõtlen, et kui see võrdlus nagu lõpuni arendada siis võib-olla suletud nimekirjade esindajad võiksid veel selle nii-öelda asja nii-öelda lõpuni arendades öelda, et veel parem oleks, kui meie esindajad Euroopa Liidu parlamenti valiksid, teised liikmesriigid. Eurovisiooni sulge värav. Žürii, eks ole. Kus mingid iirlased ja sakslased olid žüriis, eks ole, ja, ja ütlesid, et kes peaks Kohvitassid hakkavad lendama või see oli väga hea. Noh, et minu meelest see nagu arendaks noh, selle suletud nimekirja loogika täiesti lõpuni, eks ole, sest kui praegu noh, tahavad parteid, eks ole, lihtsalt ise määrata, need ütlevad nagu ühe Reformierakonna juhi suu läbi, tänases lehes on ka välja öeldud, et rahvas ei oska veel valida, ikkagi noh, ei saa aru, et keda ta valib, et siis noh, minu meelest see viitab sellele, et võib-olla ka Eesti riigis üldse pole seda potentsiaali ise ära valida neid esindajaid, eks ole. Minu jaoks on täiesti silmakirjalik see, kui selles vaidluses, mis tõesti muutuda naeruväärseks, juba tuuakse mängu see, et et kui on avatud nimekirjad, siis lähevad isikuvalimisteks nagu suletud nimekirjadega ei ole isikuvalimised. Kuulge, vaatame neid, kuid energia, me näeme täpselt, et need on kindlad isikuvalimised ja isikuid valitakse sel juhul täpselt parteiliste teenete ja nii-öelda, väga selgelt huvide seisukohalt või koguni isiklike huvide seisukohalt. Ja kui palju on ikkagi praktikas, kui mõelda eesti valimisi juhtunud siis niimoodi, et erakondade või nimekirjade tipud ei ole läbi läinud, eks nad ole ikka niimoodi läbi läinud, ega siis küsimus ei ole lõppude lõpuks selles, ma arvan, et siin on võib-olla probleem jah, selles mõne erakonna puhul kardetakse mõne oma väga tähtsa kandidaadi läbipõrumist. Aga, aga noh, see see on, et see on erakonna küsimus, leida sinna sobiv kandidaat, aga ma veel kord ütlen, et minule tundub, et me peaksime just selle Eurovisiooni mõtteviisiga minema ka Europarlamendi valimistel, et me tuleme välja millegi sellisega, mis meile ka seal europarlamendis võiks tähelepanu tõmmata. Ma ei taha öelda, et see peaks mingi väga narr olema, aga ta võiks olla vähemasti niisugune inimene, kes oskab rääkida, kellel on ideid, kes paistab silma, kelle vastu võidakse huvi tunda, ta ei pea olema muidugi pornonäitleja või või, või tule või midagi taolist, eks ju. Aga ta võiks olla vähemasti selline inimene, kes ei ole seal mingi hall hiireke tagareas, sest et oma kuue esindajaga eksime, ei löö ja seal muidu absoluutselt Läbi muidugi, seal on veel väga huvitavad asjad, ma arvan, et selle üle, et keda me sinna valima tuleb Eesti ühiskonnale veel väga tõsiselt mõelda, eks ole, ka erakondade kaupa, sest toimuvad mingid hoopis teised valikud kui need, mis, mis Meie sisepoliitiliselt harjunud olema. Hea küll nüüd kui nüüd Mõõdukad, ehk nüüd sotsid, eks ole, lähevad tõepoolest, siin on nüüd selge nii-öelda Erakonna nime ja Euroopa liidus noh, europarlamendis oleva selle fraktsiooni vahel on nagu selge seos ja, ja ilmselt ka nende deklareeritud poliitikas saab olema. Valid Eestis sotsiaaldemokraadi. Ta läheb Euroopas europarlamendis sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni ja ütleme enam-vähem esindab ka neid samu ideaale ilmselt mida, mida nii. Aga ütleme näiteks, et valida Europarlamendi valimistel keskerakondlase ja ta läheb seal liberaalide fraktsiooni koos Reformierakonna esindajaga, vaidlevad sellele, eks ole, ja, ja tegelikult, et noh, et nii naljakas ei ole, et nendele Europarlamendi valimistel on minu meelest üks kõige noh, Eesti sisepoliitiliselt kõige naljakamaid valikuid, mida valija peab teadvustama, on see, et kas sa valid keskerakondlase või reformierakondlase saad nii-öelda Euroopas, europarlamendis lähevad nad ühte ja samasse kohta. Ja öelda, et kui Eesti sisepoliitikas me teame, et nende kahe partei vahel on vaata et noh, nii-öelda kõige suurem lõhe, eks ole, ja ja on, kuigi nad olid siin ka koos valitsuses, aga noh, ütleme ikkagi üks tahab tulumaksu alandada, teine tahab tõsta. Et noh, niiviisi nagu et nende kahe vahel valides on täiesti selge, et valida ühe, valinud nii-öelda ühe leeri, valid teise, valid teise leeri siis seal valid täpselt ühte leeri täpselt sama asi, eks ole, toimub Res Publica ja Isamaaliiduga. Ükskõik, kas sa valid Res Publica esindaja, Isamaaliidu esindaja läheb tegelikult nii-öelda tee jookseb europarlamendis ühte, samasse fraktsiooni ehk sisuliselt see ükskõik kumb inimene, eks ole, läheb tegelikult sama poliitikat ajama. Et et need asjad on ilmselt peab nagu teadvustama, et. Nojah, mida ma tean, et saan öelda seda, et et kui, kui tuleb nüüd avatud nimekirjade valimine ja see tähendab, et rahvas pääseb tõepoolest otse isikuid valima, ma usun, et meie varasemad kogemused näitavad, et neid, et niisugused spordi meelelahutusmaailma tähed ei lähe Eestis enam nii-öelda rahva valiku seisukohalt Jutumärkides peale ja tõenäoliselt ma eeldan, et siiski erakonnad saavad ka aru, et sel juhul kuna ka parteiliselt on väga segane värk, et inimesed siiski hakkavad vali valimisel, hakkavad ilmselt otsustama nii-öelda inimese enda, isiksusliku või mõtlemisvõimekuse peale. Ma mõtlen siin, et näiteks kui Lennart Meri annaks kellelegi teile võimaluse olla nende nimekirjas ja europarlamentäär, siis siis ta sinna läheb, sest ta osad tõepoolest piisava toetuse rahva silmis just nimelt oma isiksuse omaduste tõttu oma heleduse tõttu isiksusliku keredust hakkab. Kus rahvas olgugi, et on avatud nimekirjad, eks kastnud rahvas ikkagi lõppkokkuvõttes jah, mõistab. Valimegi mudil mõistab seda, milline ma ei taha sellega rahvavõimet ala väärist, aga kas ta nüüd mõistab, eks ju, et need valimised on erinevad valimised kui riigikogu valimisi, kui läheb ainult plakatitel. See ongi see, millele valimiskampaania peaks keskenduma minu meelest, et selles mõttes erakonnad ütlevad, et nad hakkavad valimiskampaanias kehtestama või keskenduma oma erakonna kaubamärgi esitamisele siis see on vale, eks ole, et, et nad ei lähe sinna, nad selle oma erakonna kaubamärgiga seal Euroopas ei tee niikuinii midagi. Vaatame praegu väga see kahe suure kari vahel, kui nad hakkavad nii-öelda puhvima oma tähendab erakonda punkt üks ja teiselt poolt on see suur kari, mida me juba hoiatavalt juba näen, vaadates neid eelarveid, mida valimisteks valmistutakse, jälle tuleb suur plakatite mäng. No igaüks on keskharidus, tahab europarlamenti minna, tal peaks olema ikkagi selge vastus selle kohta, millist Eestile oluliste asjade ta tahab seal sõltumata erakondlikust kuuluvusest, milliste Eestile olulised asjasse kavatseb seal nagu ajada või, või. Sest erakondliku kuuluvuse kaudu ei saa mitte midagi teha, ta on tõepoolest veetilk, selles. Tal peab olema see idee, millega ta sinna läheb, siis on täiesti selge, aga ta saab teha kuluaarides saab oma avalike esinemiste kaudu. Ma lihtsalt ütlen, et kui ta suudab eri eras eristuda sellest suurest massist, mida on seal need kokku juba vist 800. Nojah, nii et. Et minu meelest see silmad, need on valimised, mis mingis mõttes jälle peavadki kujunema isikuvalimisteks, pigemini võiks olla nii, et erakonnad võiks loobuda soovist hakata europarlamendi valimiste järgi nii-öelda Eesti ühiskonnas näitama enda tähtsust, et hakata nii-öelda pigem erakonnad võiksid omavahel võib-olla isegi teha praegu ühe ümarlaua ja kokku leppida, et Europarlamendi valimistel keskendutakse isikuvalimistele ja pärast neid valimisi ei hakata tegema järeldusi, et kuna ühes parteis oli üks isik, kes sai väga suure toetuse, et see tähendab, et see partei on teistest kõige parem ei, lihtsalt antud kontekstis valiti tõepoolest isikuid. Ja noh, mingi seos selle parteiga on seal olemas ja kahtlemata oluline seos. Aga, aga pigemini ütleme võiksime me isegi teha mingi väikse ühiskondliku Just et need Et need on valimised, nii et need on. Isikuvalimised ja siin keskendutakse pigem väga väärikatele isikutele ja, ja. Et ei hakataks saare pärast Sulem kuulake raadiokuulajad, suurepärane idee, mille Sulev väljategija ma ju tegin ja ma tahan, nüüd kui peaminister Juhan Parts 100 kuulab seda saadet, siis ma meenutan Juhan Partsile, kes ütles, et me saame parteide vahel suurepäraselt kokkuleppeid sõlmida. Meil ei ole ühiskondliku leppe protsessi vaja ja Res Publicaga ei kuulu sinna. Näidake nüüd siis, et tõepoolest suured, kõik erakonnad nii palju suurema, tulge nüüd kokku ja otsustage siis. Tuleb Eesti esindus tuleb, Eesti esindus. Kõige suurem oht ongi see, et hakatakse alla laskma nii-öelda oma konkurendi erakonna muidu väga head kandidaati. Seesama mees Siim Kallase ümber praegu tegelikult toimub, eks ole, et ilmselgelt ju kodused nii-öelda jala tahapaneku soovid, eks ole, kumavad läbi noh, nendest jamadest, mis, mille, mida nagu üles kergitatakse ilmselgelt nii-öelda Eesti enda poolt, eks ole, siin. No me oleme nüüd ikka muidugi Me oleme idealistid, ütleme selles on ka meie nõrkused. Et me ilmselt ei ole ükski väga parempoolne oma mõtteviisilt, loodame, usume inimesse, me ei arva, et tema mõistus on uinunud. Aga. Et asja, ma tahtsin veel öelda, et, et kui me nüüd räägime praegu sellest kati lemmastate, et presidendil on siin soovitatud, et et ikka ärgu kuulutagu seda avatud nimekirjade valimissüsteemi välja, et olgu ikka suletud nimekirjade poolt, siis noh, ma arvan, et minu nõuanne küll oleks, et, et ärgu ärgu tegelikult sellele liimile mingu näiteks siin on noh, mitu kari, eks ole, et esiteks, et Riigikogus oli väga selge enamus, kes oli selle poolt ja kui nüüd seda mitte välja kuulutada, siis tekib just segadus, sellepärast et ega riigikogu siis väga kergelt ei tagane omatehtud otsusest. Ja teiseks on see, et minu meelest just siinkohas on üks kõige ohutumaid viise nüüd proovida isikuvalimisi. No tegelikult on see ka mingi lakmuspaber proovimaks ära, mis, mis umbes võiks Eestis toimuda rahva poolt valitava presidendivalimiste puhul. Sest et see on nüüd see koht, kus kogu Eesti on üks valimisringkond ja suures osas noh, ja kui on avatud nimekirjad, seda enam läheb isikuvalimisteks ja me saame näha tegelikult kas rahvas suudab teha tegelikult valikuid nii-öelda nende inimeste, tõenäoliste, professionaalsete omaduste ja lihtsalt üleüldise tuntuse vahel, kusjuures mina siiski julgen väita viimaste riigikogu nagu viimaste kohalike valimiste järgi. Et igasugused lauljad, sportlased on kohati saanud kah mingi arvestatava hulga hääli, aga nad ei ole olnud tegelikult kusagil põhitegijad. Kui me vaatame neid tuntud lauljaid või korvpallureid, siis ei ole nad üheski nimekirjas ikka esinumbriteks tõusnud, et mis näitab ka ja mis, mis tegelikult näitab ka seda, miks ma arvan, et avatud nimekirjade puhul ei peaks ka erakonnad väga kurvastama, kes kes isegi võib-olla praegusele vastu on ja kes on tahtnud väga kindlaid inimesi sinna viia. Tegelikult, kui tegu on ikka inimesega, keda on võimalik nii-öelda välja reklaamida siis tõenäoliselt on ka, kui võimalik, siis kogu reklaamikampaania tema taha pannes ja nii esitades, et tema on meie erakonna põhikandidaat siis ka talle antakse selle erakonna valijate poolt kõige rohkem hääli. Tegelikult valijad kuulavad küll, mida ütleme, olla sümpaatne erakond, keda ta enda kõige paremaks kandidaadiks peab. Ikka on näidanud, et see inimene, kes antud erakonnale mingis piirkonnas esinumbriks pannakse, reeglina võidab kui ka erakond on öelnud, et teie piirkonnas see mees on kõige õigem. Seda ma tahtsin ka just enne öelda, et tegelikult praktika näitab ikkagi seda, et et valija ikkagi usaldab, kuid usaldab erakondades, ta usaldab ka erakonna valiku. Nii et kui tegelikult, kui näiteks rahvaliidu kõige suurem mure on, et rahvas ei taha sinna Janno Reiljanit valida. Miks ta nii arvab? Julge mulje või et Reformierakonna valijad ei taha Rein Langi valida? Jah, et, et siis ikkagi pigem on küsimus, et võib-olla on võimalik siiski nii teha, et nad tahaksid või siis kui see kuidagi võimalik ei ole, siis äkki äkki on rahval kuidagi õigus? Nonii rahval on õigus ilmselt ka elektriküsimuses, mida me täna ei jõuagi arutada. Igaüks võib nüüd öelda, et kas osa Janno Reiljani valimiskapo? Jah, ilmselt küll, sest Janno Reiljan on Eesti Energia nõukogu liikmena väga tuliselt asunud kaitsma Eesti Energia hiigelinvesteering, kui palju häälised parlamendivalimistel toob uudistesse rahvas? Muidugi sai näha seda siis pressikonverentsi, kus Gunnar Okk ja ja härra Sõõrumaa esinesid ja. Ka mina olin, seal, oli huvitav, tähelepanu, oli väga huvitav tähelepanek. Kannatab ka elektrikuidas. Kuidas me nüüd peame kõik kokku, hakkame hoidma muide, Eesti Raadio kutsuda ka tuled ära siit stuudiost, aga Narva ühest asjast. Kui ma sain aru, lähen pane kuskilt ära, aga ma sain aru, kui, kui, kui kohutavalt erinevates maailmades me elame, siis härra Sõõrumaa ütles, et tema kokkuhoid elektrist saab olema see, et näiteks tema ei saa oma talvel oma eelsoojendusega väljas olevat basseini enam elektriga soojendada. Nüüd seda suhet silmas pidades tähendab see seda, et järgmisest aastast alates mina ei saa enam hommikul kohvimasinat käima panna, sest lihtsalt erin elame erinevates maailmades, vaat niimoodi. Me peame elektrit kokku hoidma tema ujumisbasseini koha pealt. Mina oma kohvimasina koha pealt. Kaks Eestit. Ega midagi, no Sulev, sina saad öelda, lõpusõnad. Ei, ma lihtsalt tahtsin veel öelda, et võib-olla, et erinevalt, et kui sina nagu oma kohvimasinaga oled ka nagu ennekõike eraisik, siis härra Sõõrumaa on ka suurettevõtja ja samas seal peegeldub ka see, et ettevõtetele nagu tõuseb hind kuuldavasti natuke vähem kui eraisikutele, kes maksavad põhilise osa kinni ehk et pigem ikkagi maksad sina kui Sõõrumaa selle selle kinni. Ega midagi sellise kurva tõdemusega, et me peame hakkama nüüd ka suurettevõtete võlgasid kinni maksma või toetamineid. Rannake Sulev Valner, Rain Veidemani, Mart humalast tänavad teid tähelepanu eest järgmisel laupäeval, Aarne Rannamäe ütlemisel. Jätkame.