Kairi Look Piia präänik kolib sisse. Kiise tähtsaim võistlus Polnud mitte mingit kahtlust. Sügis oli käes. Kõigepealt vaat siis vanaema maalt suure koti kartuleid ja 100 purki ploomimoosi. Siis tassis isa tuppa kaminate kuhja puid ja ära lennuks valmistuv Jack pani õues kingad jalga. Ja lõpuks ühel ilusal sügishommikul potsatas koolist tulles õun pähe. Laupäeval, kui Piia õue mängima lippas, seisid hoovis onu Rasmus ja isa. Neil olid juuksed püsti, säravad silmad peas ja kaks suurt roostes reha pihus. Tule appi, laiskvorst. Hüüdis onu ja haakis reha Piiaga putsida. Mis sa teed? Pahandas Piia, siblisenud rehapulkade tagant lahti. Kuhja. Testis isa reha üles. Võistlus algab täna õhtul kell kuus. Kuhi tuleb katuseni välja. Aitab ühest korrusest ka hõikesema köögiaknast või tahate te korstnat? Piia taipas, tulemas oli igasügisene suurlehtedesse hüppamise võistlus. Isa ja Rasmus kuhjasid köögiaknale hiiglaslikku hunniku lehti ja hüpata tuli selle kohalt aknalaualt. Kõige ägedama. Hüppetegija sai auhinnaks õunakoogi ja isa nikerdatud puust känguru. Eelmisel aastal võitis napilt onu Rasmus ja känguru seisis tal kodus aukohal. Kui Piia onul perega külas käis, nihutas onu känguru alati keset lauda isa nina alla. Piia lootis väga, et sel aastal võidab isa sest ta oli selleks suvest saati treeninud. Ta käis õhtuti naabrite batuudil hüppamas ja tegi salaja sõstrapõõsa taga kätekõverdusi. Tiia oli näinud teda isegi lõuga tõmbamas. Punktipealt kell kuus rivistas ema võistlejad üles tiitlikaitsja Rasmus känguru pildiga särgis. Isa Miriam Pirka Jack ja abi ja. Lisaks olid võistlema tulnud onu Mati ja naabrit kõrval. Majast puudusid ainult Siim Susi ja ta vanaonu. Puust känguru oli seatud kännule. Esimene võistleja valmis. Ta hüüdis ema hoovist. Ja köögiaknale ilmus Pirka sinine peanupp. Käkitegu. Krokodillid. Hüüdistaja kargas hunnikusse rott. Välja ronides oli terve ta pea kollaseid lehti täis ja ta nägi välja täpselt nagu Rootsi lipp. Siis oli järg onu Rasmuse käes. Carr hambakärbsed, hõikas ta sukeldus lehtedesse pea ees. Hetk hiljem ilmus onuhunnikust nähtavale punane vahtraleht kitsehabemeotsas. Polnud ka, mis tegi ta isale silma ja patsutas kännuseisvad kängurud. Kolmandana hüppas onu Mati. Ta maandus erakordselt stiilselt vasakul jalal, purk õlut käes, nii et sellest ei loksunud ma mitte kui üks tilk vigurujuja rasva pealt tähendas ta ja tegi Pirkkale ja ta rotile silma. Peale matid oli kord Jacki käes. Ta tegi aknal kükke, kollane kiiver peas ja kargas siis kõigest jõust kohalt. Jack'i keha Ta tegi õhus vägeva pöörde ja maandus istuli, lehedus ja kiiver lõua alt lahti haagitud, kummardus ta viisakalt ja ronis kuhjast välja. Naabrite ja emahüpped olid kiftid. Isa jõuline sooritus pälvis lausa mitu vaimustunud hüüet. Kõige viimasena hüppas Miriam. Ta lehvitas pealtvaatajaile, tegi lahti pitsilise vihmavarju ja liugleb elegantselt kõige pealmisele puu lehele. Maandudes tegi ta kaunik Niksu klõpsas vihmavarju kinni ja astus hunnikut maha, nii et ükski leht ei liikunud. Kõik vahtisid Mirje mitt, suud ammuli ja maad võttis sügav vaikus. Lõpuks lei onu Mati aeglaselt käed kokku. Sellele järgnes tormiline aplaus. Kas te olete nõus, et seekordne võitja Ann Mirjam küsis ema. Kõik olid poolt. Mirjam naeratas rahulolevalt, haaras känguru kaenlasse ja kadus tuppa. Hetk hiljem ilmus ta pea kolmanda korruse aknast jälle nähtavale. Kes tahab kuuma õunajooki vahukoorega. Hüüdiste Köik tahtsid eriti isa tähistas ohates kännule, limpsis vahukoort ja vaatas, kuidas kaablid batuuti kokku pakivad. Järgmisel hommikul lendas Jack koju tagasi. Piia ja Mirjam saatsid ta lennujaama ja neil mõlemal kripeldas kurbus hinges. Kaitseväkke oli teistmoodi kui muidu. Tal olid kingad jalas, sall kaelas ja ta nuuskas terve teenina. Üks oli kindel, suur sügis oli nüüd tõepoolest käes. Onu Rasmus lahendab müsteeriumi. Piia seisis pidžaamas kummuti ees, üks kollane sokk peos, kus teine on tüüdiste, mis teine, pistis isa pea ukse vahelt sisse. Kapis oli ainult üks kollane, tõstis piie soki isa nina alla ja kõiki teisi on ka ainult üks. Ta viipas voodile, kust vankles põrandale pikk rivi üksildasi sokke. Kõike närvi ei või olla. Vangutas isa pead. Kohe otsime üles. Isa vaates rõdule, aga pesurestil kollessoki polnud. Samuti ei olnud seda vannitoas pesumasinas ega musta pesu korvis. Isa sügas kukalt, kui helises uksekell. Koonu Rasmus, hüppas Piia onule kaissu. Sa tulid just õigel ajal. Me otsime isaga sokionu, tõstis tüdruku kukile, sammus Piia tuppa. Tavaline, tähendas ta sokirivi nähes. Kas teie siis ei tea, et pesumasina taga on auke sealt imetaksegi sokid ühekaupa kadunud sokkide maale. Ärassooga vangutas isa pead, aga hiilis vannituppa ja torkas pea pesumasina taha. Köisi. Hüüdis Rasmus isale järele. Neid on seal tervem mägi, see ulatub kuuni välja triljonit sokid kõik minema, inetud. Ma isegi olen sinna sadu sokke kaotanud. Isa silmitses onu kahtlustavalt ega öelnud sõnagi. Ära ütle, et seal sinu sokke pole lisas Rasmus. Isa punastas ja lõi pilgu maha. Ta vasakus jalas oli sinine ja paremas punane sokk. Aga ega siis sellepärast pole mõtet põdeda, naeris onu ja sassis Piia, pead tuleb lihtsalt osta ainult ühesuguseid. Ja ta liigutas uhkelt varbaid, mille otsas olid kollased sokid. Mõlemas suur narmendab auk. Pärast hommikusööki läksid piie ja onupoeg voodi. Need ostsid peale 20 paari kollaseid sokke kõigil täpilised dinosaurused peal Isalaga rohelisi konnadega. Nüüd võis pesumasin nii palju sokke minema imeda, kui tahtis. Dinosaurused ja konnad saavadki reisida. See plaan sobis Piiale hästi. Raamatu Piia präänik kolib sisse kirjates Kairi Look luges Ülle Kaljuste režissöör Tiina Vilu, helirežissöör Külliki Valdma.