Kairi Look, Piia präänik kolib sisse, laeb. Ühel külmal talvehommikul tõid vanemad Piia vanaema juurde nädalavahetust veetma. Õues oli imeilus puudel sädelust pehme värske lumi. Kuuse alt paistsid tillukesed oravajäljed ja kogu hoov oli vaikne. Justkui võlutud vatimaailma sees. Vanaema, kas me kelgutama läheme? Nuias Piia pudrutaldriku taga sinna jõe juurde, kus me eelmisel aastal käisime. Mul on ta hirmus palju tegemist, raputas vanaema pead. Küsi rasmuselt, talle kuluks küll natuke värsket õhku ära. Nagu Piia oli ka onu Rasmus mõneks ajaks maale sõitnud. Ülikoolis olid tulemas eksamid ja onu oli lõbusa ühikaelu paariks nädalaks maha jätnud. Tähistus päevad läbi tasakesi toas ja õppis ega lubanud vanaemale isegi valjult telekat vaadata. Iga paari tunni tagant lasi ta endale võileibu ja kakaod tuua ning käitus üldse väga kuninglikult. Piia lippas trepist üles paotasust. Onu Rasmus, mis sa teed? Kas sa minuga õue kelgutama tuled? Kontoritool pöördus ja tüdruk ehmatas. Onu Rasmus nägid ja erakordselt metsik välja. Onu nägu oli kahvatu ja juuksed sassis nagu linnupesa. Kirjutuslaud oli paksult raamatuid tühje kruuse täis. Tooli ümber vedeles saiapuru ja sadu kommipabereid. Ja pole kahetiivalised veel üldse vaadanud. Eksamil tuleb nende kohta vähemalt 10 küsimust. Ma pean nad veel pildi pealt ka ära tundma. Kes need kahetiivalised on? Küsis Piia põnevusega. Random, putukad ütles onu tähtsalt. Noh, näiteks igasugused kärbsed nagu parmud ja äädikakärbsed, aga tali, Koonlased ja lumekärbsed ka. Onu kratsis kukalt ja ta näole ilmus kaval naeratus. Ma arvan, et just prae kompa aeg neid looduses vaadelda. Läheme uurine, kas neid kelgumäel ka on? Piia ja onu Rasmus kelgutasid terve päeva ja tegid mäe otsa uhke lumememme. Kui need õhtul üleni lumistena tagasi jõudsid, võttis vanema just ahjust õunakoogi. Kuidas läks? Küsis ta muiates. Mitu lumekärbest mäe peal oli? Onu Rasmus haaras koogitüki ja neelas selle ühe korraga alla. Täna nüüd polnud, ütles ta Matsutades. Aga me hoidsime homme edasi. Piia naerates, onu Rasmusega oli alati korraga nii õpetlik kui ka lõbus. Ühel päeval läheb ka tema ülikooli kärbseid õppima. Kärbseteadlane. See kõlas palju paremini kui mingi igav printsess. Jõuluvana kadumine. Jõuludeni oli jäänud ainult paar päeva ja pea oli väga elevil. Ta oli terve kuu hästi käitunud, aidanud emal lauda katta, vanaisal motikat puhastada ja ehitanud isaga tagaaeda 18 lumememme. Kui ka sellised asjad jõuluvanale muljet ei avalda, siis mis veel? Piia ootas jõuluvanaga kohtumist väga. Ja jõuluvana tuligi. Reedel kogunesid lapsed koolis aulasse ja olid vaevalt esimese laulu lõpetanud, kui ukselt kostis koputus. Jõuluvana hiivas suure kingikotisaali ja istus kuuse kõrvale tugitooli. Nagu peagi selgus, oli tal pakke kõigile lastele. Jõuluvana oli pea ehitatud lumememm nendega hästi kursis ja kinkis talle Uhke putukaraamatu. Peo lõpus soovitas jõuluvana lastel ka edaspidi kenasti käituda. Järgmine aasta jälle. Hüüdis ta ja oligi läinud. Lapsed lehvitasid jõuluvanale ja asusid kinke uurima. Piia lippas just vetsu, kui märkas jõuluvana direktori kabineti juures. Mees toppis tühja koti taskusse ja astus haigutades uksest sisse. Piia silmad lõid särama. Direktor saab ka kohe jõuluvaralt putuka raamatu tähistas ukse ette põrandale ja jäi kannatlikult valvama. Peagi avanes uks. Direktor astus välja, keeras ukse lukku ja tardus, püüad nähes paigale. Kas sa said kaputukatega raamatu? Nõudis Piia. Meie klassist kõik said, sest me pole sel aastal ühtegi pahandust teinud. Putukatega raamatu imestes direktor avaldus vastust. Eks vist, jah. Ma jätsin selle praegu kabinetti. Piie naeratas võidukalt. Vaatame, kas sul on samasugune nagu minul, sirutas ta oma raamatu ette, kui märkas äkki direktori võtmekimpu. Tüdruku silmad läksid suureks. Miks sa jõuluvana luku taha panid? Nõudis ta. Ma nägin küll, kuidas ta sinu juurde tuli niimoodi ahnitseda ja teda ainult endale hoida. Laseda kohe välja. Jõuluvana peab teiste laste juurde ka minema. Piia jõllitas direktoritel Jõgistes ukselingiga. Mees läks näost valgeks. Jõuluvana. Jõuluvana ei ole enam seal. Meelatesta. Jõuluvana läks ära. Mismoodi ära, küsis Piia karmilt. Ta pole välja tulnud. Sosistas direktor mööda torusid. Jõuluvana läks mu kabinetist mööda torusid lapimaale. Mööda torusid. Hüüdis Piia. Miks sa siis kohe nii ei öelnud? Ta patsutas direktorid, kes oli näost täitsa valge ja värises julgustavalt kõhule. Ära sa sellepärast nii hirmsasti kurvasta, lohutesta küll ta tuleb järgmisel aastal jälle, kui saiadirektor, oled Lääne joomenit sinuga natuke suhkruvett. Vanaema teeb seda alati, kui ma kurb olen. Ta võttis mehel käest kinni ja tiris teda õrnalt söökla suunas. Me võime neid putukaid mõni teinekord ka vaadata. Direktor noogutas ja läks Piiaga kaasa. Tassike suhkruvett kulus talle praegu tõesti hädasti ära. Raamatu Piia präänik kolib sisse, kirjutas Kairi Look, luges Ülle Kaljuste. Režissöör Tiina Vilu.