Piia präänik kolib sisse. Loeb Ülle Kaljuste. Isa teeb sohki. Piia ja isa istusid kuuse kõrval ja mängisid kommimängu. Nad tegid seda sel aastal pärast pühi, kui maiustusi oli külluses ja võis endale mõnede karamell-ide kaotust lubada. Mäng ise algas nii, et tuli silmad kinni panna ja käsi kommikotti pista. Siis tuli arvata, mis komtuled. See oli kõige raskem koht. Kui arvasid õigesti jäikomsulle ja kui ei, läks teisele. Täna polnud iial üldse, on isa ees oli aga kõrge kommimägi. Kust sa teadsid? Hüüdis Piia, kui isa juba kümnendat korda pirni karamell hõikas ja kommi oma hunnikusse viskas. Harjutamise asi, kostis isa ja limpsab keelt. Ja kogemus muidugi ka. Kui sa sama vanaks saad, kui mina, siis arvad ka kõik õigesti. Piia silmitses isa kahtlustavalt ja pistis käe. Kommikoti. Marmelaad. Pakkus ta ja avas aeglaselt, silmad. Ei ole. Hüüdis isa ja krabas kommi endale hoopis shokolaadiga iiris. Piia ohkas sügavalt, kui nii edasi läheb. Sisendav arsti kaotanud. Näppis isa jälle kommikotis. Ma arvan, et see on kalevi pistaatsia trühvel. Ta tegi silmad lahti ja naeratas ning pistis kommi taskusse. Paul, kuidas sa nii täpselt tead? Küsisema ukselt ja astus lähemale karvama pidi ju, et kas karamell iiris või nätsukas. Ega sa äkki sohki tee? Iial hüüdis isa solvunult, hambad üleni šokolaadiga koos, ma ei saa sinna midagi parata, et mani tublisti mängin. Selle eest võiks muuseas lisapunkte anda. Ema istus isa kõrvale võtta ja arv on nüüd üks kordade eel. Isa vaatas häiritult, ema nihkus eemale ja torkas käegommigoti. Ema kummardus isale lähemale ja uuris pingsalt ta nägu. See on? See on sukas, ei, iiris. Ma pakun, et šokolaadikomm millega küsis ema isale näkku hingates. See pole aus. Hüüdis isa. Ma juba ütlesin, et šokolaadikomm rohkem pole reeglite järgi vaja. Ta avas silmad ja püüdles hapu näoga iirist. Minu võit. Hüüdis Piia. Ma nägin küll, kuidas kommi enne välja valisid, kui käekommikoti panid, tähendas ema. Sellist asja nimetatakse petmiseks. Paul, anna kommid piiele tagasi. Pole aus, hüüdis isa solvunult Amis kogu kommihunniku enda kõhu alla. Mingit petmist pole toimunud. Piia vaates, kuidas isa silmad vett täis valguvad ja ronis talle sülle. Pole midagi ära siis Koeni koledasti kurvasta. Ma ei tahagi neid komme mitte ühtegi. Tõmbas isa ninaga ja surkis varbaga vaibas, mitte yhtegi, lohutas Piia isa. Kui sa vahel meile kannatab, kiiriseid annad. Sa said ju kõik endale. Vahel võid, nõustus isa. Ja võitja. Ma arvan, et seekord on meil siin viik pilgutas ema Piiale silma. Liikia leppis Piia ja paitas isa pead. Olgu siis pealegi. Noogutas isa ja peitis kommid taskusse. Need olid tal väga suured ja sügavad, sest ta tassis kõiki alati taskutes, mitte kotis. Lägatu pliid noogutas. Emale tõusis püsti. Kas läheme nüüd õue kelgutama? Lääne hüppas Piia püsti. Selles olen jällegi mina andekas. Esimese aasta pidu. Kas te teate, et täna saab täpselt aasta? Küsis isa hommikul pannkoogi panni tagant. Millest? Küsis Piia ja vaatas kalendrisse. Tänase päeva kohal seisis kavala näoga kits. Ja kolmas jaanuar kolimisest, ütles isa ja viskas pannkoogiõhku. See vedrutas õhus ja maandus lambi koplil. O tegi Piia tunnustavalt. Vapustav heide, tähendas ema. Juhtub ka parimatel, sõnas isa ja kraapis koogilambilt. Kleepuvad aina seestsiples kaks kärbest. Eripakkumine kolm ühes torkas ta koogi ema nina ette värske pannkook ja hakkaks kärbest fui likesema taldriku eemale. Aga aasta täitumise puhul võiks midagi korraldada küll. Teemi uus aasta peo, hüüdis Piia uutele sõpradele ja vanadele ka. Ja mõttenõustus, isa, äkki kohe homme õhtul. Rasmus ja Birga on ju Kaiust linnas. Järgmisel õhtul kogunesidki köit präänikute koju Miriam, kirka Rasmus ja parul. Onu Mati ja ta uus sõbranna. Isa kallas just kõigele limonaadi, kui helises uksekell. Kes veel? Ega ometi Siim Susi heitis ema isale küsiva pilgu. Isa kehitas õlgu ja tõusis Sophalt. Aga Piia oli juba ette jõudnud. Elutoa uksele ilmus rõõmus Jack läkiläki peas ja Piia kukil. Jeerum. Hüppas Mirjam püsti ja jooksis mehele kaissu. Tegid Jack Mirjamile musi ja lehvitas kõigile head uut aastat ja tšau, mis teed, kuidas läheb? Normaalselt, kostis matja haukas salatit. Ja kus siis sina nüüd niimoodi tuled? Lennujaamast mina olen nüüd kaks nädalat siin kastis, Jack, mina ei jaksa onul enam igatseda, Mirjam ja siis mina mõtlen. Meie igatsesime sinu järele ka, hüüdis Piia ja ronis maha. Jack viskas mütsi peast, istus Sophale ja tõmbas nuustiku sülle. Me peaksime eelmise aasta soovid ka üle vaatama, ütles ema ja ulatas Jackile taldriku. Meil on selline komme, et esimesel jaanuaril kirjutame oma soovid paberile ja aasta aja pärast teeme need lahti. Ja no vaatame siis, et mis vahepeal sai. Ühel aastal soovisime kassi ja sain nutiku. Hüüdis Piia. Nii et need lähevad täide ka. Nad ei tagatoast kolm ümbriku. Sina esimesena, ütles ta Piiale ja ulatas tütrele ta soovi. Rebis ümbriku põnevusega lahti ja luges, et mul oleks uues kodus palju sõpru. Ta vaatas Mirjamile Jackile ja Pirkkale otsa. Läkski täide. Isa oli järgmine. Paberil seisis esiteks pinksilaud, teiseks lehtedesse hüppamise võistluse võit. Kolmandaks. Mis on Maya kastis? Pinksilaud on meil nüüd olemas, muigas ema. Taevas oma ümbriku, näris huultel, luges tasa. Et Piia ja Paul oleksid õnnelikud. Ja meil oleks uues kodus koos tore. Maad võttis vaikus. Ja siis kostis köhatus. Salt hüüdis Jack on õnnelikud. Emane näole valgus naeratus. Ta istus isa põlvele ja sosistas talle kõrva. Minu kastis eelmisel aastal. Seal olid sinu vanad asjad, kaks särki, mis ma ülikooli ajal su ühikest pihta panin, sest need lõhnasid sinu järele. Vanad postkaardid, üksu pühendusega, raamat ja Emajõe äärest korjatud kastanid Su filosoofia konspekt. Ja kõik need Tallinna-Tartu rongipiletid. Meie esimene foto ja üks kollane auguga sokk. Ja siis veel mõned väiksed asjad. Silmad hakkasid läikima ja ta tegi ema põsele musi. Kapsauss. Hüüdis ta ja viskas abikaasa üle õla. Siis kandis ta ema kõigi silme all kööki, tegi külalistele silma ja tõmbas ukse kinni. Seest kastis Kiistamist ja madinat. Aamen. Kastis onu Rasmuse limpsas lauda vaadates keelt. Et siin on veel mõni inimene, kes starti tahaks, on. Kimajjaid leida selle õhtul veel. Nüüd võis uusaastat tõesti alata. Kuulsite viimast osa raamatust Piia Länik kolib sisse. Autor Kairi Look esitas Ülle Kaljuste, režissöör Tiina Vilu, helirežissöör Külliki Valdma.