Rahvarõivad ja mood rahvarõivas on üks väga vana asi. Mood on midagi, mis tähendab kaasaega. Moekunstnik Reet Ulfsak, kas rahvarõivad ja muud sobivat kuidagi. Vaadake, mina arvan, et rahvarõivas ja mood on täpselt üks ja see sama asi sellepärast et see, mis meie jaoks on praegu rahvarõivas ja seostub, mine rikuga, see on omal ajal olnud ju moerõivas. Et see on nagu tolleaegne maad, mis on lihtsalt läinud mööda, sest mood ilmselt ma arvan, selle sõna taha võibki panna lausejupi, et mood on see, mis läheb moest ära. Et see, miks meie jaoks praegu rahvarõivas tähendab ühte kindlat märksüsteemi, siis võib-olla pigem on see see, et tolleaegsetel inimestel ei olnud nagu sellist tarbimisvajadust, mis praegusel ajal on ja ei olnud seal taga nagu tööstust ja inimesed olid stabiilsemad ja inimeste väärtushinnangud olid hoopis teised. Seega ka nagu üks mood püsis nagu tunduvalt pikema aja vältel. Et praegu on läinud, see vaheldus nagunii suureks ja ja noh, ma arvan siiski, et hetkel juba võib ka niisugust 20.-te või 60.-te 70.-te mingit kindlat rõivastusstiil jääb samamoodi rahva rõivaks pidada sest piirkonniti on ta ikkagi olnud erinev. Ma pean silmas nagu sellist stiili, mis mingist piirkonnast väga tugevalt on nagu välja kasvanud. Ja kui tänapäeval meie ütleme rahvarõivas, siis tavaline inimene mõtleb ilmselt, et enamasti niisugust, kas siis triibulist värvilist maavillast, seelikut või ruudulist ja meeste puhul on üldse raske arvata, mida nad ütlevad, aga niisugust siis viis kuus sajandit tagasi riietust. Et tänapäeval see on ikkagi moest läinud. Ei ole moest läinud, ma arvan, et kõik moeloojad on tinginud selle temaatikaga üsna palju lihtsalt uues seda siia kaasaega, et ega see on kõikides eluvaldkondades ju niimoodi, et kui sa nagu üks-ühele mingi asja tood, siis sa, sa muuseumiväärtusega, aga kui sa annad talle mingi lisa väärtuse ja lisand nagu enda nagu kunstliku mingisuguse nüansi sinna juurde, siis ta on praeguses ajas mingi uus väärtus. Ja minu arust kasutavad siis nii-öelda neid folkloori elemente just nagu rõivastuses. Absoluutselt, et kõik moekunstnikud, sest et see on lihtsalt niivõrd lõputu inspiratsiooniallikas. Sest et seal need igal asjal, mis tollel ajal oli, oli mingi tähendus igavesel, triibulali tähenduse, iga sellel mustrile oli tähendus ja igal nagu ö sidumise viisil oli tähendus, et tol ajal ei olnud ükski asi niisama, nii nagu inimesed, nagu mõtestasid oma eluninad, mõtestasid kava riietust, et et seal ei olnud midagi juhuslikku. Praeguses ajas on ju hästi palju nagu muutuvad juhuslikku, aga tol ajal omas riietus ikkagi kindlat märgisüsteemi. Iga asi oli kindlal põhjusel. Nii nagu tali, kas te võite mõne näite tuua, et miks näiteks oli mõnikord niimoodi kinni seotud ja mõnikord teistmoodi või, või triip või? Mis selle asja teeb veel eriti huvitavaks, on see, et pole olemas või tollel ajal ei olnud olemas kahte ühesugust riietuseset, et küll nagu maakonniti oli nagu välja kujunenud mingisuguseid mustri ja värvikombinatsioonid kõige lihtsam kõigile kõige selgem näide, vastan see, et abielunaised katsid teadja neiud mitte noh, et see ei olnud ka mitte ilu pärast, vaid see näitas nagu kuuluvust. Et ega siis kõik need mustrid ja märgid, mis ka tikiti põlle sisse, no näiteks näiteks Muhu põllel on seal all niuksed kaitsemärgid Muhu Männad, et noh, need olid seal ka kindlal põhjusel, et kaitsta naist kui lapsesaajat. Ma olen täitsa kindel, et keegi on väga põhjalikult uurinud neid märke, aga iga naine ju tikkis oma oma pluusi või põlle siis kindla teadmisega need märgid, mis teda kaitsesid, siis kas ühe või teise asja eest või, või tiitel õnne ühes või teises tegemises. Et niisama ilupärast ei tehtud ikka mitte midagi. Tänapäeval räägitakse palju rahvarõivaste niisuguse stiilipuhtusest, et kui juba rahvarõivas seelik selga panna, siis peab olema ka see pluus õige ja see peakate õige ja need jalanõud õiged. Kas seda on võimalik tegelikult? Järgida noh, see nüüd sõltub täiesti inimese taotlusest, mida ta nagu soovib selle rahvariidekomplektiga nagu näidata, et loomulikult on võimalik võtta eeskujuks üks konkreetne komplekt ja tehas üks ühele järgi. Aga noh, ma ei saa nüüd öelda, kas üks või teine variant on õige või vale, aga mulle nagu, mis mulle ka tundub, selle rahvariide puhul tollases ajas, mis oli eriti oluline, oli just nimelt see, et äärmiselt individuaalne. Seega ma arvan, et kui tänapäeval üks noor naine tahab teha endale rahvariideid, ta võib võtta endale küll aluseks seal oletama näiteks Saaremaalt Kihelkonna rahvariided, aga ta teostab need nagu enda nagu südametunde järgi ta lisab sinna nagu oma need detailid, sest see teeb need nagu tema rahwary riieteks, siis noh, kui me neid nimetame. Et mina küll ei arva, et, et peaks nagu nendes piirides nii rangelt küsima, sest et ikkagi ikkagi inimesed on ju erinevad ja nii nagu nagu rõivastuse üleüldse väga väga selgelt eristab meid teistest noh, esimesel nagu vaatlusel ja ja lisab individuaalsust siis täpselt samamoodi minu arust Peaks olema kajastanud ka nagu klassikalises rahvarõivas sest tol ajal lihtsalt inimestele nagu see nagu enne jutuks oli, et kuna see tarbimine oli nii palju niivõrd palju väiksem, siis see skaala, millel inimesed nagu oma riietust valisid, oli ka niivõrd väike, no kindlasti Üheks põhjuseks olid materiaalsed võimalused ja, ja see, mida oli võimalik kodus ise teha ja mida oli ja, ja loomulikult ka mugavused oleks soe, sellepärast kasutati, eks ole, villast kangast ja ärgem unustagem, et ikkagi põhinagu eriti oluline meie kliimas oli ikkagi ka nagu mugavuse soojus. Aga siiski nagu see oluline on ikkagi see, et iga inimene tegi ise endale selle asja ja, ja kõik need asjad olid natuke erinevad. Ma arvan, et see individuaalsus ongi oluline nende. Video on tulemas ja tegelikult oleks ju kena, kui paljud inimesed laulupeole läheksid, mitte rahvarõivastes või kui kellelgi on täiuslik komplekt rahvarühmad, siis loomulikult, eks ole. Aga et kui ei ole niisuguseid võimalusi, et siis kuidagi teha ennast riietuses muslikumaksaga, olla samal ajal ikkagi moodne? Noorele inimesele on see väga tähtis. Kas te oskate näiteks kohe mõne nõuande anda, et kuidas mingit seelikut kohendada või panna või selga või, või pluusi või, või mingid peapaelad näiteks või pearätikud või? Minu arust nagu eesti rahvariiete nagu üks märksõna naturaalsus mis nagu minu jaoks on olnud nagu üks nihuke põhiteema, et kõik asjad on naturaalsetest kangastest Liinane, täisvillane puuvillane. Et see, milline on ühe eseme lõige või või nagu lõplik väljanägemine. Mulle tundub, et ei omagi nii suurt tähtsust kui, kuivõrd, nagu see suhtumine, millega tegid meie esivanemaid oma riideid, et millised olid nagu ka nende materjalieelistused. Et kui juba see nagu kanda nagu tänapäeva, siis juba paratamatult on see viide nagu natukene sellele, et sa justkui hoolid või austad oma vanavanemad nagu tavadest. Et Ma arvan, et kui kasutada naturaalseid materjale linast ja, ja puuvilla, siis paratamatult see tulemus on juba selles mõttes juba üsna nagu lähedane sellele rahva rõivale. Ent seal on jalad kindlalt sellised baaslõiked. Kui keegi tahab nagu ise teha midagi, mis oleks nagu tänapäevane, aga samas nagu meenutaks midagi vanast ajast siis on niuksed mugavad ja lihtsad lõiked, mida absoluutselt saab ju hoopistükkis kaunistada tänapäevaste vahenditega pärltikandi või ükskõik mille muuga. Et see ongi see oma rahvariidetegemine. Et mulle tundub, et see oluline on just nagu see kontseptsioon või see lähtepunkt. Et materjalivalik on nagu sarnane, aga see, kuidas sa nagu selle enda jaoks teed või kaunistad. Nii et sellest saab nagu sinu riietuses, et see on nagu hästi, sõltub ikkagi individuaalselt, inimesest. Mul on siin kaasas üks raamat, mille järgi ilmselt paljud eestlased omal ajal seisid pikalt ja põhjalikult järjekorras on Eesti rahvarõivad ja ja ma võtan siit mõne lehekülje lahti ja kohe küsin spetsialisti käest, kuidas seda kohendada, et oleks näiteks nooruslikum ja millega ta võiks sobida, ütleme näiteks kell 250 Kadrina rahvariided, siin on need, seda pluusi käised nimetatakse vist selle kohta niisugune rinna peal langev pluus. Seda teavad küll kõik eestlased ja ilmselt on seda mustrit joonistanud ja tikkinud ka kõik kooli õpilased sugune hästi värvikirev kass. Selle tikandiga ilmselt saavad vähesed tänapäeval hakkama. No, ega seda ei pea ju üks-ühele tikkima, seda võib ju alati võidu stiliseerida ja, ja kui teha endale näiteks mingisugust tähendab päevast sellest kostüümist inspireeritud riietuses, siis mina soovitaksin lihtsalt võtta siit üks element seda natuke stiliseerida ja miks ka mitte endale veekindlate pliiatsitega särgi peale joonistada, et see ongi juba väga kindel märk ja tänapäeva need. Et see on täpselt sama teema, et üks-ühele mingeid asju teha, mingis mõttes on ju viga, alati tasub Ta ja seda omamoodi väänata siis nendel huvitav ja teistelgi. Huvitav, aga see vihje peab olema nagu mõistetav kus ta nagu pärineb, et ega üsna loomulik on ka see, et selliseid peakatteid tänasel päeval naljata, et keegi nagu tänaval kõndides pähe ei pane, et kui, siis tõepoolest nagu rohkem nagu nalja taotluslikult. Väga vähe on ilmselt neid inimesi, kes sellise tanu tõsiselt nagu välja kannaksid või et noh, et nad selles naeruväärsed ei tunduks kaaskodanikele, kuid kui ka see on võimalik Kui me peakatete juurde juba jõudsime, siis niisugused pisikesed rätikute pearätikud on noortel tüdrukutel moes olnud. Eelmistel suvedel, kui sellele panna näiteks mõni rahvuslik muster äärde Absoluutselt, ja samamoodi on ju, on ju kõik need vööd ja need on väga ilusad veed kõik. Samamoodi on kõik need vööd, mida, mida saab ju kasutada peale seotuna teksapükste peale seoti ükskõik kuidasmoodi, kui sa tahad lihtsalt nagu väikest vihjet oma tuua oma riietusse, siis on see väga lihtne, loomulikult, mis mulle eriti meeldib ja mis on nagu minu arust hästi tore on, see on võetud üks niukene autentne seelikukangas ja on tehtud sellest hoopis näiteks pükskostüüm või mingi nagu väga tänada, taevane konkreetne asi. Et see on nagu see, kus need siis tõepoolest ajalooline materjal on leidnud nagu tänapäevase väljundi. Ja see kõik kokku on minu arust äärmiselt sümpaatne, et et ma arvan, et ei peaks nagu kartusega suhtuma meie esivanemate pärandus küll nagu austusega, aga mitte nagu aukartusega, et esivanematel oleks väga hea meel, kui nad näeksid, et nende väljamõeldud ja väljakootud kangad leiavad tänasest rahvas nagu adekvaatset rakendust. Et eks see niukene nad on võib-olla ka mingis mõttes natuke väga niuke minevikku kinni jäämine. Kas inimesi on muidugi erinevaid, noh, kui niimoodi üks-ühele, eks ole järgida. Et alati niuksed stilisatsioonid ja kaasaga toomised huvitavamalt. Ja kui need fantaasial lennata lasta, kas sellest rahvariideseelikust on võimalik, näiteks niisugune lühike miniseelik tiha talveks paksude punaste retoosidega ja mõnusate madalate saabastega? Noh, loomulikult et see on täpselt samamoodi kui kangas, et tal on lihtsalt nagu Tartus, et ta räägib midagi noh, iseenesest räägib midagi, ta ei ole nagu anonüümne riidetükk anonüümne kangatükk, vaid ta on tähendusega kangas. Aga ega siis see, kui sa tahad teha läbi läbi selle kanga, kummardust oma esivanematele, ei tähenda, et sa pead tegema endale korrutatud maalist seeliku, kui sa tead, et sa seda kunagi ei kanna, et saab lihtsalt sul kapis ripun loomulikult suida endale lõikutega miniseeliku, mille, millega on talvel hea käia ja sa oled äärmiselt Üks asi, mis tuleb tegelikult juba ära kohendada või korraldada, on see tänapäeval kannavad ju naisterahvalt pükse. Ja Nonii sai, siis tuleb ta püksid. Ja triibuline pikitriip teeb jalad pikemaks ka väga praktiline. Nii võtame järgmise aha, siin on näiteks üks müts, mille ma pean ütlema, et ma olen selle iseendale õmmelnud. Selle raamatu vahel on ka mustrilehed ja, ja lõikelehed. Ja oma hämmastuseks loen, et see on hoopis meeste tuttmüts. Kandsin seda mitu head aastat. Et see on niisugune tavaline kahekoemustritriibuga müts ja tutikene on otsas, aga sellest annaks ka teha ju tänapäeval on niisugused. Vähemasti poodides müüakse palju ja kantakse ka palju niisugused natuke pikendatud kõrvaosadega mütsid ja paelad punutud paelad on otsas. See on nagu niuke veel käia, eks ole, et mul on nagu hästi meeldib see mõte, mida ma olen ka enne nagu öelnud, et kogu maailma mood on saanud alguse eesti rahvarõivast. Et kõik need elemendid, mis on kuidagi läinud nagu massi, kõik need elemendid on tegelikult Eesti rahvarõivas olemas ja see on tõepoolest nagu hea näide sellest, kust hiphopparid oma mütsi on leidnud veel leidnud selle Lääne-Eesti meeste tuttmütsi juurest täpselt fibo. Nii et võtke aga see raamat kätte kõik kuulajad, kes seda kuulavad, praegu vaatame järgmist. Siin on näiteks need seelikud jälle ja siin on, ma vaatasin, et no see on küll asi, millega peaks nüüd enam-vähem iga naisterahvas kodus hakkama saanud, kes on keskkoolis õppinud käsitöö tunnis, heegeldatud õlarätik. Õlarätik. Kõik antakse praegu ju hästi palju ninast, mingisugune aasta-kaks tagasi oli see suisa ju niukene suuremat sorti suuremat sorti trend, et tegelikult sellel on nagu mitu mitu kasutust, et esiteks on ta väga praktiline tal suve, teiseks on ilus, kolmandaks saab seda kanda küll erinevat moodi, üle õla, ümber kaela ja ka nagu praegu kantakse väga palju ümber puusade surres, et et see suurrätt on üks äärmiselt praktiline asi, mis ma arvan, et küll igal naisel võiks olla olemas, sest vähe sellest, et ta on praktiline, on ta ka väga elegantne. Et noh, siin on lihtsalt nagu üks selle kasutusvorm nagu toodud, et põiki üle rinnapandud vee vahele. Aga tõepoolest, see on äärmiselt praktiline riietusese ja kui materjali vahetada maavillasest lõngast lillevõime peegelniidist. See suur, et on ka sama, kui sa lähed, ostad endale ilusa kanga ja lõikad lihtsalt kolm nurkseks ja paned narmad äärde või Heige heegeldad selle ääre ilusaks. Noh, väärtus on selles mõttes sama, loomulikult võiksin järgida nagu seda naturaalsuse printsiipi. Mõtleme ilu mõne mõne mehega, siit leian. Siin on Halliste riided reegel 112. Meestega on muidugi lugu keerulisem või kuidas tundub või hoopis vastupidi lihtsalt. Vot see on üks naljakas asi, et mehed paraku on tunduvalt mugavamad ja praktilisemat, ilmselt mingist hetkest alates ma kui nüüd nagu võrrelda, eks ole, kultuure siis siis üldjuhul on just vastupidi. Paljudes aegades on olnud mehed need, kes ennast väga ehivad, aga eesti mees on ilmselt nagunii tõsine töötegija. Ja noh, kuna loomulikult meil ei ole ka selliseid eesti rahva seas nagu klassivahesid olnud, tegemist on ikkagi nagu talupoegadega olnud. Siis ei ole nagu ikka lähtutud ainult praktilisusest mugavusest, soojusest. Et see mulgi kuuki on hea näide sellest, kuidas heast suurest naturaalsest villasest kangast on tehtud endale niukene tundudeni ürp kuhu nagu külm alla ei saa, et ega need püksid ja kõik need on ülilihtsa lõikega. Tegelikult, ega nad nii lihtsa lõikega ei olegi, kui sa lõikelehe nagu lahti lööd, nad on ikka väga-väga huvitavate lõigetega ja tegelikult on see üks õudselt hea materjal moekunstnikule, kui neid lõikeid hakata vaatama, sest seal on ikka täiesti hämmastavad läbilõiked ja ja siukest klassikalist praegusel ajal tuntud püksilõiget ei esine, et see, kuidas on, sest aluspesu ei olnud see, kuidas on kõik need kuskohas on püksile läbilõiked, voldistused ja kinnitused ja see on kõik nagu hästi, huvitav tegelikult? Ei, see on nagu täiesti niukene, piiritu allikas, kus ka nagu ideid ja nippe noppida. Ühes artiklis, mis oli niisugune rahvarõivaste kiituseks artikkel, oli kirjutatud, et, et rahvarõivad väärivad austust, nii nagu nende kandjad naised ja seal punkt, et mehed ja Eesti rahvarõivad, need jäävad alati tahaplaanile, et kas, kas teil on mõni nipp näiteks, et kui mõni meesterahvas tahab ka laulupeol näiteks ütleme natukene rahvuslikum välja näha, aga, aga mitte näha välja jälle nagu noh. Kas vanamoodne seal on, ju sa oled tegelikult, ega eesti rahvarõivas on teie tegelikult, kui me nüüd räägime ausalt, eks ole, ilma naljata, siis on ju hästi palju vaene või et et ka väga paljud. Aga tegelikult on hoopis tulnud Saksamaalt, mis tol ajal nagu ja ka nagu mereäärsete piirkondade rahvariided palju külluslikumalt, kus nagu mingi kaubavahetus oli nagu natuke aktiivsem. Et selles mõttes ka nagu siin Eesti rahvariie on natukene mõjutatud, niuksem, hilisem, natuke pidulikum, mõjutatud natuke saksa rahvariidest, et aga seal on nagu palju lihtsaid nippe mis ennekõike esimesena on jällegi nagu naturaalsed materjalid ja lihtsalõikeliselt särgid, kaela seotud rätikud, põlvpükse, kui keegi praegu on, põlvpükste aeg on jälle tagasi tulnud, praegu kantakse palju põlvpükse, aga aga need märgid on näiteks puhvi tunduvalt loomulikult litsetel teatud pikkusega, sest et sest üksi oli teatud pikkusega tol ajal ikkagi ta lõppes nagu peale põlve raha, sest sealt alt tuli sukkmustriline sukk küll pidu puhul, eks ole. Põlvik. Siin on mul üks pilt Pöide rahvariided ja siin on nii mehel kui naisel käes. Väikesed ja mis peaks olema, no mis naiste puhul noorte puhul näiteks niisugused pehmed kotikesed nööridega kinni tõmmatud senior praegu tänavapildis üsna tuttav nähtus. Noh, see on vägagi tuttav nähtus, et meestel oli nagu äärmiselt oluline oli ju tubakakott, eks see oli üks niisugune põhiaksessuaar, mis ilmselt iial ei saanud nagu maha jääda. Ja loomulikult see on nagu noh, seal täpselt siuke asi, et midagi uut siin maailmas, et kõik asjad on tegelikult ammu välja mõeldud ja inimeste nagu reaalselt teadlased on ammu selgeks saanud, et lihtsalt ajas natukene muutuvad ja keegi leiab nagu taas mõne asja ülesse ja tegelikult on ju kõik olemas, et kui see raamat läbi vaadata, siis kui seda vaadata, vaadata niimoodi avatud pilguga eelarvamusteta, siis tegelikult leiab siit absoluutselt kõik vihjed tänapäeva moele, praktiliselt kõik on olemas. Ja kui seesama naisterahva käesolevat Kotike võtta, siis ei pea võtma mingit sünteetilist sünteetilisest materjalist kallist kotikest mingi firmasildiga, vaid võtta naturaalne materjal. See on minu nagu ka isiklik seisukoht, on kuidagi aegade jooksul küll kujunenud selliseks, et kui ka nagu natukene võib-olla loodussäästlikumalt mõelda siis ikkagi tasuks kasutada rajaga kehasõbralikumad on looduslikud materjalid, et tasuks ikkagi nagu investeerida ja looduslikest materjalidest, et meil on tänapäeval juba kõik kättesaadavad ka alates naturaalsiidist ja lõpetades Sitsiga, et et ma arvan, et see on tulevik. Tagasi naturaalse sesse. Viimaseks tahan küsida, et moekunstnikuna missugusena te näete, ütleme, moekad, eesti tüdrukut ja moekad eesti poissi laulupeol. Ma saan aru, et te olete siin hulganisti vihjeid andnud ja. Peab ise mõtlema, aga nüüd viimane pingutus väga loodan, ma võin aga öelda, et mis mulle meeldiks. Väga loodan, et nad on väga isikupärased ja ma väga loodan, et nad leiavad inspiratsiooni just nagu rahvarõivast ja tänapäeva noortel on paljuski see, et eesti rahvarõivasse millegipärast suhtutakse teatava eelarvamusega. Ja ma olen ka jõudnud selle jälile, et väga suuresti on selle põhjuseks see, et kui vist seitsmekümnendatel oli siin niisugune niukene nagu järk, kus siis minuealiste vanemad, eks ole, kandsid kõik neid musti sviitrit, kuhu oli see muhu tikand peale tikitud noh, seda võib käsitleda hetkel kui mingit nihukest, kitsi nähtust, aga mulle tundub, et et see on nagu üks põhjus, miks paljud noored suhtuvad rahvariietesse teatava eelarvamusega, neile seostub nagu see aeg mis kuidagi tundub neile võib-olla siis natuke vastuvõetavad, aga kui sealt edasi vaadata ja allapoole vaadata, sügavamale vaadata, kaugemale vaadata, siis on seal tõepoolest nagu äärmiselt palju austust väärivat ja väga palju Niukest lõbusat millest on hästi palju oma riiete kujundamisel nagu võtta. Et tagasi juurte juurde. Aitäh Reet Ulfsak ja, ja omalt poolt ma soovitan, et otsige raamaturiiulites üles raamat Eesti rahvarõivad ja ilmselt on neid raamatuid teisigi veel võtke ja sirvida läbi, kindlasti tuleb teil endal ka veel mõni hea mõte.