Täna pärastlõunal kell neli avatakse Eesti Rahvusraamatukogu fuajees foto ja raamatunäitus soomepoisid 60 ning esitletakse Raul Kuutma raamatut kolmas tee. Teise maailmasõja päevil läks Soome tuhandeid eesti noormehi, et saada sõjalist väljaõpet ja lahingukogemusi võitluseks kodumaa vabaduse eest. Kaheksandal veebruaril 1944. aastal moodustati marssal Mannerheimi päevakäsuga Eesti rügement ning jalaväe rügement. J. R. 200 tegutses Soome armees kuni sama aasta 16. augustini. Kokku teenis Soome kaitseväes 3355 Eesti vabatahtlikku. Näitus rahvusraamatukogus räägib soomepoiste minevikust ja tänastest tegemistest. Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse auesimees Raul Kuutma. Seal näitusel on näha pilte kahest ajajärgust. Esiteks Soome postjad, tegevus sõja ajal, teise maailmasõja ajal alates 1940.-st aastast, kui esimesed mehed läksid vabatahtlikult talvesõtta. Ja edasi kestis see kuni 44. aastani mil Soomes tehti rahu ja meie tulime Eestisse võitlema. Kust need pildid pärit on? Need sõjaaegsed pildid on pärit suuremalt, osalt meeste käest, kes olid säilitanud kõigele vaatamata, mis siin toimus vahepeal neid pilte ja siis, kui me hakkasime tegutsema 92. aastal hakkasime oma ajalugu koostama ajalugu korjama nii-ütelda meeste käest, siis tulite väga palju pilte ja teine osa pilte on Soome sõjaarhiivist. On neid varem niimoodi eksponeerida. Me oleme Eestis mitu korda näituse korraldanud, kui on olnud meie suured pidustused, näiteks 94.-le, kas tal oli ülemaailmne soomepoiste kokkutulek ja siis oli meil Sakala keskuses fotonäitus üleval, siis oli meil eraldi fotonäitus Kiek in de köki tornis ja seda korraldas meie ihufotograaf, kui nii võib öelda, või õuefotograaf Peter lankovits, kes on kogu meie tegevus alates 91.-st aastast jäädvustanud piltidele kas ka need on seal näha? Jah, tema pildid on näha, aga see on teises osas, mis räägib tänapäevast. Kui omal ajal läks Soome poole võitlema üle 3000 Eesti noormehe öelge, kui palju nendest soomepoistest on täna veel elu ja tervise juures. Eestis on nendest elus umbes 10 protsenti, sellest arvust tähendab kusagil 330 meest. Aga arvata võib, et umbes teist sama palju on välismaal. Meil on teada enam-vähem see arv mehi, kes on Rootsis, kes on Kanadas, kus on Soome Sõjaveteranide organisatsioonid tähendab eestlaste organisatsioonid. Aga muudes maades, näiteks Saksamaal, Austraalias ja kindlasti mitmel mitmel teisel maal veel Ameerika Ühendriikides on raa soomepoisse. Ma arvan, et kokku, neid on ka umbes 300 ümber. Kuivõrd üldse teie ühendus Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse on tegelenud mälestuste talletamise kogumisega? No päris kõvasti oli. Me hakkasime korjama igasuguseid andmeid soomepoiste kohta, 92. aastal lõime ajalootoimkonna, mina olin seal ajalootoimkonna esimees ja me seadsime endale eesmärgi saada teada kõikide soomepoiste saatus. Ja porist siia viimase ajani hästi. Meile tuli väga palju dokumente, väga palju mälestusi, see oli kirjutatud väga palju kirju saajast, aga samuti ka päevikuid ja, ja pilte muidugi nende põhjal me kirjutasime valmis soomepoiste elulugude raamatu, lühielulugude raamatu. Selle raamatu nimi on vabaduse eest ja seal on nüüd kõikide soomepoiste lühielulood. Kuni 97. aasta märtsikuuni püüdsime leida siis tootjate toitjate saatuse kohta andmeid. Ja see raamat on nii-ütelda meie ajalugu raamatusse, raiutuna ja tulevastele põlvedele. Jäädvustatuna. Ja teil on oma muuseum ka, eksis. Meil on Äksis jah, muuseum selle avasime 2001. aastal ja möödunud aastal tellime sinna veel teise ruumi juurde mis räägib Eesti vabatahtlike tegevusest Soomes. See esimene tuba, mis me avasime 91, särarjub lahingutest Eestimaal augustis-septembris 1944. Aga peale selle Lagedi vabadusvõitluse muuseumis on soome hobuste näitus ja see on seal alates 94.-st aastast ja see oli põhinäitus ja on praegugi, võib öelda põhinäitus selles muuseumis. Seal on ka väga palju pilte, dokumente ja, ja mälestusi, et seal saab vaadata rästi meie tegevust, samuti. Intervjuu Soome Sõjaveteranide Eesti ühenduse auesimehe Raul Kuutmaga sai tegelikult palju pikem kui vaid näituse tutvustamine. Nädala pärast, järgmisel reedel samuti päeva südames. Jätkame vestlust Raul Kuut, maga soomepoiste ajaloost ning tema raamatust kolmas tee.