Tere taas kuulama rahvateenrite saadet, ma ei tea, kas meil täna tänasele kolmik on aega üldse nagu kuulajate peale mõelda, sest et meil oli saate veel nii arutelu loomulikult, mitte isiklikes asjades, mitte mingites tühjades asjades, vaid tõeliselt riiki puudutavast, aga ma arvan, et tänases tänases saates ja need teemad äkki ei mahu sellepärast et need ei ole nagu lõppeva nädala teemad. Tänases saates. Margus Mets Pärnu Postimehes, Ainar Ruussaar, Eesti Televisioon ja mina, Aarne Rannamäe endiselt eestitelevisioon. Niisugune imelik seisame praegu Eesti riigis, et tänu Aivar Sännilist ütlesid, et väga palju huvitavaid protsesse toimub ja, ja valimiste eelne aeg see on nagu, nagu see eurotemaatika, millest me oleme siin saates ka väga palju rääkinud, aga, aga lihtsalt ka muid teemasid, mis, mis ütleme nädala sees nagu väga esile mingisuguse üksiksündmusega ei tule, aga protsessina on, on väga-väga palju huvitavaid asju. Ja sellele vaatamata lõppeva nädala peamine teema on üks täissülitatud kotlet. Nii imelikult kui see ka ei kõla, ma poleks elu sees uskunud, et no kuule selliseid sõnapaare üldse pead nagu, nagu jutuks võtma selles saates, aga, aga ometi Sänni. Luuletajale, kes võib-olla ei, ei ole päris kursis, aga, aga tema on kahtlemata huvitabki, tema mitmetahuline teema on võib-olla isegi võib-olla isegi riiklikult tähtis. Rääkimata sellest, et ta on ajakirjandusele tähtis. Me peame kuulajatele ära siis seletama, milles on asi, noh siis väga lühidalt Eesti Päevalehes. 19. jaanuaril ilmus üks artikkel, kus üks nooremat sorti ajakirjanik anonüümsetele isikutele viidates rääkis lihtsalt ühest loost, kus Tallinna vist oli Tallinna kelner Tallinna kelner Jüri ja Jüri isegi nimi haiglale pandud. Vihastas ühe rahulolematu kliendi peale, võttis kotleti portsu viis taharuumi, sülitas sinna peale ja mõne aja pärast tõi tagasi ja klient mõnusalt mõmiseda, sõi selle kotleti ära ja ütles, et neid on tunduvalt parem. Tüüpiline ma ütleksin Ameerika filmide niisugune süžee, kus seda on pruugitud palju ja palju. Ja ometi nüüd Eesti vabariigis, kes hakkab tähistab oma 80 kuuendat sünnipäeva, on see, on see üles tõstnud sellise ažiotaaži. Et noh, täiesti täiesti uskumatu lugu. Mis on selle põhjus? Vot, ma ei tea, aga tegelikult tõepoolest, kui nüüd vaadata, et ajal, mil mil parlamendi menetluses on selline äärmiselt oluline seadus nagu töölepinguseadus, mis, mis muudab päris palju nii tööandjate kui töövõtjate jaoks siis on ajakirjanduses kohalikus omavalitsuses ja politseis üleval kotleti skandaalne asi, mida, mida nagu pole ollagi. Ja, ja noh, siin on minul, minul küll väga palju hämmastavaid küsimusi noh esiteks nagu ajakirjanduse aadressil, et, et kas, kas siis nagu tõepoolest luuakse nagu mingit kunst tegelikult, mis kotlet asjasse puutub? Tallinna Tallinna linnapea isiklikult nõudis uurimist siseministrilt, Tallinna linnapea Edgar Savisaar nõuab siseministrilt uurimist, mis selle kotleti kooli. Kas Tallinna linna peal ei ole midagi teha? Politsei hakkab uurima, kas politseil ei ole midagi teha. Ajakirjanduse vastaselt üldiselt ma võtaks kohe maha sellepärast et see oli lihtsalt üks n lehekülje lugu sellest, kuidas noh, mis, mis võib juhtuda meie nagu restoranikultuuris ja igast asju juhtub elus, võiksid ajakirjandus siis nagu vestelda. Ei, sel teemal ei või välja tuua. Küsimus on hoopis selles, et et meie armastatud linnapea mõtles mõned päevad, mõtles kümmekond päeva ja siis otsustas saata kirja. Ja nüüd tagajärg on siis see, mis meil nagu enne ütlevad, et vaene ajakirjanik on saanud kaela kriminaalsüüdistuse. Et ta ei soovi avaldada seda allikat, kes on nagu kotleti peale sülitanud ehk seda ekskeldrit Jürid. Jaa, jaa, jaa. See on nagu minu jaoks nagu põhiline, et meie riigiaparaat struktuurid, mida siseministeerium kindlasti on, kellel on see kiri siis adresseeritud on nüüd võtnud ette ja andnud korralduse uurida välja, kes on see kotleti peale sülitada. Võib-olla seda võib-olla seda polegi toimunud või võimalik, et tegemist on kuulujuttu, võimalik, et keegi kelner noh, niisama praalis mõtles, võimalik, et ajakirjanik mõtles selle loo siin miljon, miljon võimalust, aga tõepoolest asi muutub farsiks, sest politseinik hõruke ütleb ajakirjanikule väljamõeldud nimi, see vist ongi, ongi politseiniku nimi. Policing Tõruk ütleb ajakirjanikule, et vaata, mitte politseinik, kukeke, vaid inspektor kukeke, vaid politseinik, tüdruk ja, ja ajakirjanikule, et vaata, et see ei ole mingi tavaline asi, et selle asja taga on Savisaar. Kui see nüüd nii on, nagu nagu ajakirjanikul seda seda kirjeldanud siis siis tõepoolest tekib nagu küsimusi, et pagan, kuidas ühe Ühe kotleti pärast peab nagunii tõsiseks minema ja ja kas, kas Eesti riigis on tõepoolest võimalik see, et, et mingisuguse kotletiloo pärast on võimalik siseministri tagasiastumine, kuna politseinik Tõruke on nagu, nagu seadust tõlgendanud oma viisi ja ja terve ülemus, miilits uurib praegu, kas see käitumist ja ühesõnaga, tegelikult meenutab see hästi-hästi, sellist farss, ma arvan seda, et me teeme hästi, kui me pöörame seal asja tegelikult. Lõpetuseks naljaks, et arendada sellist mõtteavaldust, et asi võib võtta ka rahvusvahelise skandaali mõõtmed, et IMO laev sekkuda tegelikult välisministeeriumi, sest väga paljud välisdiplomaadid eelistavad meie restoranides, kus on oht, et kelnerid sülitavad kotlettidele üsna pea ja ilmselt võib ka Brüssel sekkuda, sest alates esimesest maist oleme Euroopa Liidu liige ja kuidas ikkagi ühes liikmesmaas siis sülitatakse kotlettide peale ja muidugi seda, kuni ÜRO ja kõigini väljeid. Võõrastele tabavalt naljakas, et ma tean küll seda lugu, et see on vana lugu, see on 30 aastat vana lugu. Et see kotleti peale sülitamine leidis aset siis, kui Edgar Savisaar oli veel õpilasmalevakomisjon Pärnu rannarestoranis söömas. Aga seal oli tookord keelneriks Jüri, tulevane isamaalane, kes juba siis ei sallinud kommuniste, jaanis üritaski ta savisaarega lettidel, kelle kodus on praegu vähem kui 50 raamatut. Ajakirjast lugesin. Ja, aga tegelikult te võite või me võime seda asja farsiks keerata või naljana võtta, aga, aga kriminaalsüüdistus on tõsine asi. Ja kui see ajakirjanik selle, kui ma ütlen kõigepealt seda, et annaks jumal, et see kohtuprotsessi tuleks sellisena nagu, nagu praegu seda on, nagu ette valmistatakse meie jõustruktuuride poolt, et oleks ikka väga hea pretsedent tõepoolest ostsime paljudes juriidilistes asjades ikkagi palju targemaks ja edaspidi jääksid need asjad ära. No tuletame ikkagi meelde, et meie ütleme omaaegseid, enam ta ajakirjanduspõllul väga palju ei ole, aga Enno Tammer on tehtud kriminaalkurjategijaks noh, ütleme otse välja lausa samasuguse farsilaadse asja eest. Au ja väärikuse teotus. No enam ei ole seda võimalik teha seepärast, et see, see süüdistus ei kuulu kriminaalprotsessi alla. Aga põhimõtteliselt Enno Tammer elab oma elu lõpuni sellega, et ta on süüdimõistetud kriminaalkuriteos aga siis oli asjad aga Savisaar ja siis oli sama sama perekonnanimi jah, selle asja taga. Ja kui see nüüd läheks kohtusse, siis annaks kohtuprotsesse kohtulahend tegelikult vastuseid väga paljudele küsimustele. Kui ajakirjanike jaoks on kahtlemata üks üks põhilisi asju. Ajakirjanikuallikakaitse noh, me kõik oleme sellega kokku puutunud, me kõik oleme haaranud ühe või teise teema lahendamisel ja avalikkuse ette toomisel telefonitoru ja saanud informatsiooni oma Allikatelt. Ja loomulikult me ei ole seda avaldanud. Ja nii see peabki olema, see kuulub rahvusvahelise ajakirjaniku ja ajakirjanduse praktika hulka. Nüüd võib jah küsida, et kas üks täissülitatud kotlet on seda väärt, et seda, seda väikest pätti seda kelnerit hakata kaitsma, kui ma ütlen uuesti nagu sa aineritest ka, et kui teda üldse olemas on, sest kui ta väljamõeldis, oletame, et ta on olemas siis noh, ei ole, võib-olla jah, tõesti ei ole vaja teda nagu kaitsta. Aga küsimus on põhimõttes. Ma pean ühe täpsustama otsuse tegema, et tegelikult on selle allikakaitsega selliselt, et sellest hetkest alates, kui küsimuse suhtes algatati kriminaalmenetlus, siis tegelikult ka ajakirjandusel kohustus oma allikas avaldada. Mille omakorda siis nii-öelda uurijad peavad andma kinnituse, et seda allikat ei avalikustata, kui see on ajakirjaniku või väljaande teljega raadiokanali soovi nõue et selles mõttes ajakirjanikud peavad olema valmis nii-öelda oma oma anonüümseid allikaid siiski avaldama, ütleme eeldus on see, et need allikad peavad olemas olema. Et lihtsalt ühe kuulujutu põhjal kokku kirjutada selline selline lugu, see on äärmiselt riskantne ajakirjaniku, ajakirjaniku, enda ja kogu ajakirjanduse suhtes. Olla nii-öelda allikat, mida sa lõpuni ei avalikusta. Nii palju, kui mina tean, mõned vannutatud advokaatide Eestis on selle juhtumi põhjal küll aga teinud üldistuse et tegelikult justnagu ei peaks siis kui inimese, kui ei ole tegu terrorismilaadse asjaga, kui ei ole inimese tervise või inimeste tervis ja elu ohus, et siis ei ole ikkagi mingit põhjust, et ajakirjanik peaks seda allikat avaldama? No vot siit hargnebki nii-öelda poleemika, mis oleks võib-olla vaja ühiskonnas tõesti läbi läbi tegelikult teha võib-olla läbi selle kotletiskandaali, nüüd nüüd me jõuamegi selle poleemika nii ühiskonnas, kui kaitstud on, on siis allikas kui, kui vaba on ajakirjanik talitamaks oma oma informatsiooni hankimisel ja selle selle kontrollimisel ja selle selle edastamisel. Vaieldamatult on sellist poleemikat vaja. Iseasi, kas nüüd, kas nüüd kotletid Jah ma olen viimaste kuude jooksul vestelnud ka väga paljude inimestega, kes mulle jaganud nii-öelda taustinformatsiooni, noh, minul on teada needsamad inimesed, see, mida nad on rääkinud ühtede või teiste juhtumit, et kohta no peaaegu eranditult on kaasnenud see klausel, et see on taustinformatsiooniks, et ma ei tohi seda, kui ajakirjanik kasutada siis võib olla see, et kui ma sellise informatsiooni põhjal teen loo avaldusi sama rahvateenrite arvamust, siis mul ei ole võimalik tegelikult, et tõestada seda kust ma selle informatsiooni sain. Ja kui informatsioon on jagatud üldse tegelikult kahe inimese vahelises vestluses, siis teine osapool võib sellest aga kergelt keelduda. Ajakirjanik kasutajatega suhteliselt vähe, diktofone seal erinevates väljaannetes, erinev vahepeal, kui diktofonid olid uus asi, siis ajakirja panid alati diktofoni lauale, kui oma lugusid tegema tegema läksin, sa mõtled avalikku diktofoni kasutamist avaliku avaliku diktofoni kasutamist ja vaatan, sa kasutad mille pärast järjest vähem ja ajakirjad teevad uuesti märkmeid, usaldavad oma mälu, aga ei nende märkmed selle kohta, et keegi kodanik väitis seda, et tema sülitas kotletile ei ole mingisugune tõend. Jah, aga kui, kui sa siin näiteks siinsamas rahvateenrite saates avaldad oma arvamust, mille sa oled kujundanud läbi nende allikate, kes on sulle andnud sügavalt taustaks informatsiooni siis pead sa need sügavalt taustaks informatsiooni jaganud, allikad ju niikuinii avalikustama, kui siia stuudiosse marsivad sisse inspektor kukeke konstaabel Tõruke ja, ja, ja, ja nende ülemus, miilits, eks ole, jalgatavad sinu vastu kriminaalasi. See nüüd puhas juriidika küsimus, et ma arvan, et meie õigusorganid peaksid siiski paika panema käitumisreeglid, et kust tuleb avalikust ja ma tõesti ei oska seda hetkel öelda, kas see allikate avalikustada siis konna algatatud kriminaalmenetlust või tuleb teha seda kohtus, minu meelest? Kohus on küll tegelikult seekord, et, et siis pead, sa kui suled allikad olemas olemas on, aga sa pead kohe, inspektor Kukeke uksest sisse marssimisel kohe ausalt kõik üles tunnistama, kust sa koguma informatsiooni saanud on, ma arvan, see ei ole tegelikult niimoodi. No sa oled nii seaduse kui ka mina ei tea, kas meie siin talitama ja ajakirjanduseetika koodeksi järgi ma ei ole sellele kunagi alla kirjutanud, see on vist nagu lehtede äri rohkem, aga aga ütleme, juriidiliselt on nagu aluseta keeldumine, see sõnapaar, mis on siis nüüd nagu välja toodud, et noh, kust läheb see piir, mis asi on aluseta ja mis asi on põhjendatud, keeldumine etama allikat ei avaldata, et see on niisugune testil, mõtlemise ja läbi vaidlemise ja, ja ilmselt ka mingisuguse juriidilise lahenduse saamise küsimus, et selles mõttes oleks hea, kui see, kui see kohus tuleks, ma olen muidugi üsna veendunud, et seda kohtuprotsessi ei tule, sellepärast et see ei tule kasuks ei siseministeeriumil, ei politseile ega meie ühiskonnale, et, et see asi lihtsalt Peab kuidagi. Mis, mis on loomulik saatus, et eks ole, me oleme ka siin juba praegu 15 minutit rääkinud sellel teemal, et keegi sülitas kotleti peale või, või sellega kaasnevalt kaasnevatele asjadele ütleme, pikemasse kotleti näide on siiski üks, üks üks näide, mis veidi humoorika, humoorika taustaga. Aga noh, kõik sellised rünnakud ajakirjanduse suhtes, et kus püütakse tõestada seda, et ajakirjanik räägib alusetuid fakte, toob välja, et ta tegelikult ei ole neid fakte, millele ta viitab, anonüümsed allikad ja nii edasi, tegelikult riivab ajakirjandust ennast väga-väga-väga tugevalt, nii et ma arvan, et noh, mängureeglid ja see vaidlus on vaja tegelikult läbi viia, olgu selleks ajendiks kasvõi seesama sama sama kotlet. Jah, aga tagasi tulles selle diktofoni teema juurde siis avaliku salvestamise juurde siis oma väga heale allikale, kes sind usaldab, põhimõtteliselt paned selle diktofoni ikka laua peale, ütled, et ma luban sulle ja nii edasi ja ta võib selles isegi veendunud olla. Väikene kripeldus jäi ikkagi ju peale, et, et see, mida ma rääkisin sellele ajakirjanikule, on nüüd ka Nokia ajakirjanikule, kui sulle ma olen nii palju kogenud, seda diktofon on laua peal, ükskõik kui väike või suur, ta on inimene kohe tema hoiak muutub, tema kõne tonaalsus muutub, sõnade valik muutub. Nii palju kui mina olen, olen ajakirjanikuna kokku puutunud Euroopa riikides selle taustainfo jagamisega, siis seal küll seal küll taustainfo jagajad ütlevad, et ole hea, pane nüüd pastakas ka käest ära, ehk siis see, mis on taustaks, on sinu kõrvadele. Ja, ja isegi ajakirjanikul palutakse, et ta ei teeks isegi mitte märkme. Ehk siis noh, täielikult välistada näiteks tsitaatide kasutamine ja, ja, ja see on kokkuleppe küsimus ja, ja sellised kokkulepped tuleb enne saavutada saavutada allikatega, see on täiesti selge, rääkida nüüd nüüd kõikvõimalikest kohtuprotsessidest ajakirjanduse vastu, siis siis mulle meenub, et nagu nagu viimase aasta jooksul on selles osas küll silma paistnud Keskerakond. Savisaar ise, Ain Seppik, kes on, kes on ju mitme lehe vastu esitanud just nimelt pärast valimisi, esitasid väga võimsad hagid ja mis olid rauge ja mis on nüüd noh, lihtmenetluse kokkuleppel raugenud kohtuvälise kohtuvälise kokkuleppega. Tegelikult selleks ajakirjanduse ja poliitilise võimu vahelise sõjalipulaevaks jalt poliitikute poolt on minu meelest keskelt. Noh jah, see erakond on paistnud tõesti silma nüüd kui nii-öelda poliitiliselt rääkida siis mis, mis hea pärast Keskerakonnal ja need tema esimehel oli siis vaja seda asja nii-öelda noh, üles tõsta. Ütleme viisakalt, et just tükk aega mõeldi 10 päeva mõelda ja siis siis laiatati, noh, et noh, see on seal nüüd nagu jällegi spekuleerimise küsimus, et me tõesti praegu mina vähemalt ei, ei oska aimata, mis oli, selle taga, võib olla Tallinna linnas toimuvad igasugused protsessid, meie ilmselt jõuab oma saate jooksul neist rääkida. Aga viska äkki sellele teemale vaikselt nagu üle minna, see oleks minu arust väga sujuv üleminek. Teeks sellise sellise avalduse, et mulle tundub isiklikult mulle see mu arvamus, et Keskerakonnal on läbi Tallinna linna väga palju probleeme. Ja ma olen ajakirjanduses ka sellise lause toetanud, et huvitav, et Savisaar kipub väga Toompeale korda looma Solalikas semuga isikliku isikliku arvamus, et on siiski, sest ta on äripäevas kirjutanud paar kommentaari, lugu koguni sellest, kus on otse öelnud. Riigis on kord käest ära Toompeal tehakse ei tea mida ja vot tema on nagu valmis minema sinna korda looma siis ma ütleks küll oma isikliku arvamuse, et minust peaks korra looma kõigepealt oma Tallinna linnas ja Tallinna linna linnavalitsuses, sest et neid asju Tere, mis seal hetkel välja tuleb, olgu see kesklinna parkimine või ID-kaardid või kooliprobleemid, mis, mis iganes, mis kuhjub ja kuhjub. Ja üks põhjustest on tegelikult selles, et selle Tallinna linna eelarves on üks kollet, too suur auk, mille tekki, mis on Keskerakond oma väärika panuse andnud ja see tuleks kuidagi kinni lappida. Ja Ma ei taha seda kotleti nime enam suhu suhu võtta. Aga aga võib-olla oli see ka mingi ajend kuidagi nendest põhimuredest ja probleemidest ajakirjanduse eemale peletamiseks või tähelepanu hajutamiseks nagu väljamõeldud igal juhul ei tohiks olla meie saates enam mitte mingisugune teema, et läheks selle Tallinna linnale linnale üle. Ja Äripäev on seda teemat võib-olla kõige põhjalikumalt käsitlenud ja mitmed talllinna probleemid Lähevad kokku Falgi ärihuvidega. Äripäev on ju välja toonud ka konkreetsed inimesed faktidena, kes on liikunud palgi juhtivatel kohtadelt linnavalitsuse juhtivatele kohtadele ja omakorda siis linnavalitsusest jälle valge juhtivatele kohtadele ja Falck endine siis ESS, mis kunagi kuulus täielikult ära Sõõrumaale ja praegu on, on temal seal nii-öelda vähemusosalus. Tallinna linnas üha suuremat rolli Äripäev on toonud ka need käib, et välja, mida Falck 2004. aastal linnalt-linnale pakub, siin on parkimisnõuete täitmise kontroll kolm miljonit Eesti krooni. Videovalve süsteemi rent 4,9 miljonit krooni, piletikontroll ühissõidukites ja taksoveo eeskirjade kontroll 9,3 miljonit krooni. Me teame, et Falgi on aastaid tahtnud kätte saada ka osa Tallinna linna kiirabist. Teda mõned autot isegi isegi isegi on. Kui me lisame siia juurde faktid. Et Urmas Sõõrumaa ja Edgar Savisaar on väga lähedased tuttavad, ajakirjandus, ka televisiooni kaamera on jäädvustanud seda Urmas Sõõrumaa suurte sünnipäeva üritustel, küll kirikutes, kontserdisaalides, mujal on Edgar Savisaar alati aukohal esi esireas ja Margus, nüüd sa lähed jälle nagu libedale teele seda kõike võimalik nagu väga lihtsalt ümber lükata, et ei, ma tahtsingi seda, ma võtan praegu Tallinna linnavalitsuse positsiooni, mitte mitte isikliku loomulik ja ma tahtsingi teha, kus see järelduse, kui sa ilmselt minut ootasid, need on jälle ajakirjanduse oletuse skeemid, mida tegelikult justkui toodetakse, aga lõpule ei viida. Ja võib-olla see ei olegi tegelikult tõsi ja mina arvan seda, et tegelikult Falk ja Urmas Sõõrumaa on väga osavad ärimehed. Ja folk on üks edukamaid äriettevõtteid kaasa arvatud sõrma kinnisvaraarendused viimaste aastate jooksul Tallinnas üldse ja äriliste paratamatult tekkivate huvide kokkupuutepunkti poliitikutega, samas ka sellised konfliktid. Ja me samas ei saa eitada, et, et kui see samma parkimiskontroll antud tagasi munitsipaalpolitseile, kus ta praktiliselt peaaegu et Gulagiga oli see variant, aga palju parem on siis me oleme mitmete asjadega hakanud tegema nii-öelda taasriigistamise protsessi. Kui me anname jälle parkimiskontrolli sisuliselt linna linna kätte. Kui me räägime Saaremaa praamiühendusest, mida tahetakse eraettevõtjatelt ära võtta, andada uuesti Tallinna Sadamale, sest justkui needsamad eraettevõtted ei tule nende asjadega toime. Juust, see poleemika on tegelikult palju-palju laiem ühiskonnas. Kui Falcki teema ja parkimisteema Tallinnas ajakirjanduses üles tõusis, siis asusid ajakirjanikud kohe usinalt kontrollima seda, et kas Falcon äkki endale läbi poliitikutele õigetele poliitikutele tehtud annetused endale selle äri ostnud ja mis selgus, et ei ole ju teinud märkimisväärseid annetusi, kuni seadus veel selle aastani lubas. Ei keskerakonnale, kes on võimul, ei Reformierakonnale Falcon käitunud tüüpilise suurettevõttena ehk siis andnud kõigile suhteliselt ühtemoodi välja arvatud Mõõdukad, kes ei saanud viimane kord valgelt mitte sentigi, sest walki pidanud mõõdukaid tegijateks. Ja, ja Falgi juhid ise on ju nimetanud oma äritegevust Tallinnas. Nad kasutasid vist väljendit Harju keskmine, ehk siis noh, mitte just mitte just kahjumiga kahjumiga töötav äri, aga mitte miljonist kasumi kroonist, mis, mis uue folgi käibe juures miljon kasumikrooni ei ole, ei ole tõepoolest märkimisväärne suhe ei ole üldse mingi summa, see on lausa naeruväärne. Aga minu meelest on nüüd ka, et kui ajakirjandus ja linnavalitsused hakkavad süüdistama Falcki selles, et näed, et see ettevõte tahab kasumit saada, hakkas see kasum, on üks, kaks või kolm miljonit, situvad äriettevõtte eesmärk, ükskõik mis valdkonnas ta töötab, on see ravimitööstus, on see parkimine, tootmine vot tema eesmärk peabki olema kasumi tootmine ise siis kasum ei tohiks olla nagu sisse poolsetes valdkondades toimuvad olla ülikasu, seda tuleb kontrollida. Et mina selles mõttes ei süüdistaks walki selles kontekstis sugugi, et alles kuidagi eetiliselt ebaeetiliselt käitunud Tallinna linna suhtes ja näha siin linnapea ja Urmas Sõõrumaa salaseks salasobingut. Jah, noh, loomulikult ongi iga iga ettevõtte eesmärgiks teenida kasumit. Probleem võib tekkida selles, et, et kui see kasum tuleb ilmselgelt kellegi arvelt maksumaksja taskust väga suurtes summades, siis ei ole see, siis ei ole see päris õiglane äri äritegevuse viis. Nüüd peaks olema ikkagi üsna ära tõestatud see, et idee Tallinnas seda tasulist parkimisala suurendada ja meie praegu siin asume just selles tsoonis, mida, mida nagu tahetakse tasuliseks parkimisalaks teha. Annaks jumal, et seda ei tuleks nagu kunagi, sest et tegu on Tallinnas väga paljude firmade esiteks asukohaga ja teiseks on see nagu elamukvartalite asukoht. No siin on ka mingid tariifid on tegelikult ikka need vaidlusküsimused olnud, kui me võtame Tallinna vanalinnas riikide küsimus sellest, et seda seda ava nii-öelda täpselt piiritleda ja see nii-öelda Tallinna linnavalitsusele ette näidata, kus peaks tulevikus hakkama tulevane parkimisalad, mis on tasuline asuma, see ettepanek tuli folgi eest ajaga, aga teistpidi, sõbrad. Autoregistrikeskuse andmetel registreeritakse üle 1000 uue sõiduki Eestis igal kuul. Sõidukeid tuleb tõepoolest järjest juurde ja, ja parkimine muutub üha suuremaks probleemiks on ta tasuline või mitte, tasuline ja fakt on see, et mida rohkem on autosid, seda tulusam on ka parkimisäri. Ehk siis läbi selle saadav võimalik kasu. Nii et tegelikult probleem parkimisega on olemas kogu maailmas, on, on, on üha suureneb ka Tallinnas. Iseasi nüüd tõepoolest, kuhu see tasuline ala tõmmata või mitte tõmmata, aga tegelikult ma pean küll tunnistama, et et kui sõita mööda Tallinna linna ükskõik, kas tasuline või mitte tasuline parkimisparkimisala, siis siis üks asi on trahvikviitungeid välja kirjutada, aga teine asi on ikkagi vaadata, kuidas, nagu kuidas, nagu parkimisega lood on, kuhu, kuhu pargitakse, kuidas pargitakse. Ma arvan, et te peate nõustuma, deemon üha suureneb, jah, aga probleem ilmselt ei lahenda sellega, et tasulise parkimisala lõpuks välja viia viimseni ja merivälja, nii et, et kuskil on ikka mingi mõistlikkuse piir. Täpselt samuti nagu on olemas mingi mõistlikkuse piirhinna tõstmise loogikale, et kaks korda otsa käratada hinda ei ole. Noh, see on täiesti täiesti ennekuulmatu. Japse tegelikult on tunduvalt kallim kui Helsingis ja tegelikult me elame ikkagi ju ilusas helesinises unenäos, kui räägime parkimist ja võrdleme seda näiteks suurte või ka mitte nii väga suurte Euroopa linnadega, kus kus auto autos kinni, Tallinn on selles mõttes ikka veel suure suure arengu ees palju rohkem tulla, ilmselt teate Euroopa suurlinnades väga sageli äärelinnas elavad inimesed ei sõidagi mitte oma autoga kesklinna, vaid kasutavad selleks sulgusid metrood või muud ühisühistransportides kesklinnas parkimine on iseenesest väga raske. Ütleme, me oleme aastaid harjunud sellega, et dos suvalise näite, et kui ma näiteks nõmmelt kesklinna juuksurisse minema või keemilise puhastuse, millega nad on harjunud selle, et ma sõidan autoga täpselt, olgu see kui vanalinnas sinna ukse ette jätan auto, sinna. Moemajandus ka, see ei ole tegelikult niimoodi. Ja muidugi ei ole ja muidugi ei ole noh, Tallinnas on, ma olen Aarne Aarne ka selles mõttes täiesti nõus, et Tallinna sul ikka suhteliselt kerge kerge liigelda oma oma transpordi, arenguruumi on kõvasti suured, suured jamad endale kaela saada muidugi vanalinnas Euroopa vanalinnas näiteks üldse sõidumasinatega siis piiratud, vala linnasõit, nagu ma lugesin just Praha linnakott, seal ei ole mõeldav see sukelduda oma sõiduautoga mööda vanalinna tänavaid, kus jalutavad turistid, noh, keegi ei vaidlusta seda, et asi vajab korraldamist ja korrastamist, aga küsimus on selles, kuidas seda tehakse, milliste, milliste tehingutega seda tehakse. Ja see ilmselt ei ole üldse tõsiseltvõetav jutt, et praegu nagu see parkimise värk Falgiga täiesti ära võetakse pärast, et kas te teate, kui paljud munitsipaalmunitsipaalpolitseil praegu neid nii-öelda kuus vist oli korraldaja, kes siis paljud Falcki me näeme folki, tädikesi onukesi nendes vormiriietes ja igal pool tegelikult Tallinnas valdkond muidugi vaieldamatu teene parkimist Tallinnas, korraldades sellega, et tõepoolest parkimishuligaane või, või parkimispettureid on kindlasti tunduvalt vähem neid tuleks, tuleks kohe hulgi hulgi juurde, ma arvan, vähemalt esialgu, kui see seda parkimist hakkaks kontrollima, kuus munitsipaalpolitseiniku või 12 mida iganes. See on nagu factaga, aga tulles nüüd parkimisprobleemide juurde tagasi, siis ma olen ka nõus. Sa tõid Praha näited. Autoga vanalinna ei pääse, tõepoolest, Prahas ei pääse. Prahas on väga hästi lahendatud parkimise korraldamine vanalinnaga piirnevate aladele. Kui, kui Tallinnas on tegelikult Äripäev, on see probleem? On täiesti võimalik, et sa ei pääse parkimismajja, sest see on täis Vabaduse väljaku parkla, võib-olla on väga sageli sageli täis, sa ei pääse sinna. Kaubamaja lähedal asub tasuline, parkla on sageli puupüsti täis, nii et vaevalt mahud siis Prahas on, on, on küll korraldatud, vanalinna ääres on ehitatud hiiglaslikud parkimishooned, mis ei ole. Me ei ole tavapäraselt umbes nii palju, kui ma olen Prahas käinud viimastel aastatel. Et tegelikult Tallinn võiks mõelda pigem ka sellele, sellest on ka väga palju räägitud, aga minu meelest väga otsustavaid samme siin tehtud tõesti ei ole, et kui tehakse nii-öelda kesklinna detailplaneeringuid, siis minu teada mingi hiidparklate küsimus küll on räägitud sellest Vabaduse platsil võiks olla parkla, mis on mitmekorruseline ja nii edasi. On räägitud ka Kaarli puiestee puudest, mis, mis, mis paraku on, on ette jäänud selle parkimisala laiendamiseks ja, ja nii edasi ja nii edasi, aga tegelikult tegelikult võiks pigem mõelda ikkagi ka Tallinna linn selles suunas, aga nüüd me jõuame jälle selleni, et keskerakondlik auk selles eelarves tuleb, ära läheksid, tuleks, tuleks täita neid, ütleme, parkimisteevadki lõpetuseks mina olen küll veendunud selles, et see, et kui valge käest parkimisära võetakse, antakse munitsipaalpolitseil, siis mõne aasta pärast ütleme seda, et pagan, näed, ei tulnud jälle välja, mõtlesime hästi, see läks kallimaks, kui veel oli palgiteenus. Kolleegid, me läheme nagu liiga Tallinna-keskseks, sest parkimise jutt on muidugi väga tähtis jutt meile kui autojuhtidele. Aga, aga räägime natuke rohkem tagasi poliitilisemaks ja vaatame, millise, millise kergusega ikkagi Tallinna linnavõim, nagu on esialgu kõrvale heitnud selle suure raha või tuluallika, millest nad lootsid saada täiendavat tulu sellesse haigutavasse suurt auku olgu see tulu siis nii suure väike, kui ta parasjagu on. Mõnusam ikkagi need poliitilised mängud, et kui mõned reformierakondlased, kes ka praegu tundub, et linna valitsevad, kuigi nende jõud on võrreldes Keskerakonnaga tunduvalt väiksem avastasin, et paljud nende olulised liikmed elavad selles tulevases tasulises parkimisalas, siis hakati nagu tõusti tagajalgadele, püsti hakati, aeti sõrad vastu ja öeldi, et kuulge, et, et see nagu ei lähe. Ja siis Keskerakond omakorda, kes nägi, et neid on nagu haavatud. Võttis tagasi oma jah-sõna ühe ühe Tallinna reali sulgemise pealt ja vot need mõnusad poliitilised mängud näitavad, et, et midagi on nagu linnaelu korraldamisega ikka tõsiselt mäda, kui, kui noh, oma tahtmise, mitte saamise pärast võetakse taskust järgmine trumpi, öeldakse, et ah te tahate seda kooli kinni panna või enne tahtsime koos, aga nüüd ma enam ei taha. Sel nädalal tuli ju isegi BNS-ist uudis selle kohta, et Tallinna koalitsioon leppis kokku käitumisreeglites ja see tüli, mida sa ütlesid kooli sulgemisele Katleri kooli sulgemise küsimus. Ja siin on mitmed asjad, kus Tallinna linnas võimul olev Keskerakond ja Reformierakond tunnistasid seda, et nad on erinevatel arvamustel. Mis puudutab Tallinna parkimist, mis puudutab sedasama kooli sulgemist, toodi välja veel see apteegiloo, Pärnu maantee sulgemine kõik nii edasi, aga et olulisi vastuolusid vähemalt nii väidab ka. Maripuu Maret Maripuu, et neid ei ole aga lihtsalt eriarvamused, aga ma ikkagi sa arvad, kui töötatakse koalitsioonis meie pealinnas siis peakski sellises küsimuses kuidagi koalitsiooni tasemel nagu läbiräägitavad. Et tuleb järjest rohkem asju välja, mis, kus meedias näidatakse, kui mingeid konflikte Tallinnas ja siis needsamad poliitikud võtavad erinevad seisukohad kas siis sellist eeltööd see samas üksmeelses koalitsioonis eelnevalt siiski ei toimu? Ei no see näitab ainult seda, et üks naised, koalitsioon ei ole ja kui vaja, siis mängitakse. Noh, võib-olla ma liialdan, aga, aga inimsaatuste ka selles mõttes, et, et koolis käimine on üks oluline küsimus ja pole ju lapsevanemana sugugi ükskõik, kui koolis laps järgmisel päeval suunatakse ja ja kas ta üldse sinna tahab minna ja kuidas, kuidas teda seal vastu võetakse. Praegu Katleri kooli puhul mängitakse ligi 300 või 270 lapsega, kes ma ei, ma ei tea, kas kantsleri puhul on hea või halb kool, kindlasti ei ole ta mingisugune prestiižikas ja eliitkool, aga 270 last seal käivad ja saavad oma haridus kaks 70 last, ütleme Eesti tingimustes noh, maa pool 270 lapsega oleks ikka ju tohutu suur kool juba hariduse asjandus, muidu ta on öelnud, hinnanud katla Žiguli tugevaks tugevaks kooliks tulemuste põhjal, aga tegelikult sellel sellel katla reguly lool on veel üks, üks näotu tahk, mida me juba hakkasime nagu, nagu ära unustama, et see, kuidas, kuidas ka lapsi hakati nagu poliitikas ära kasutama, kui poliitikasse tõmbama, et see on, see on nagu hästi näotu asi ja aastaid-aastaid tagasi on, on, on selliseid asju ka olnud. Ja, ja nüüd mulle meenub, et Tallinnas on, on Tallinna Tallinna koolide ja hariduse puhul on on räägitud ka sellest, et kusagil hõljub soov, koolijuhte ka ikkagi nõukogu politiseerida. Ehk siis, kui koolijuht on on õiges, õiges erakonnas, siis saab ta oma kooliprobleeme tunduvalt paremini lahendada kui kui poliitikavälise inimesena ja Kopli Kunstikool on üks üks selliseid näiteid, mille juht on aastaid otsinud õiget erakonda, et lahendada oma probleeme ja, ja hetkel on ta vist selle leidnud. Aga minu meelest igasugune koolide sulgemine on ülimalt tundlik teema ja see ei ole see julatarientannias nii. Ma sobrasin veidi oma mälus ja mõtlesin, et samasugused konfliktid on tekkinud ka Pärnus, Viljandis ja mäletavasti ka Tartus. Kui linna seisukohalt. Ma millegipärast usun siiski abilinnapea Margus Allikmaa väidet, et Tallinnas on koolikohti rohkem, kui tegelikult vaja on, et osad koolid on ala alakoormatud linna seisukohalt, et oma rahakoti korrektselt kulutada, siis võib-olla oleks tõesti koolis haruldaseks Tallinnas vähendada. See oleks majanduslikult mõistlik, aga põrkuma vastu samade kolme koolilapse, nende vanemate, võib-olla veel mingite huvigruppide huvidele, et see linna mastaabis, mis vahe tundub nagu majanduslikult mõistlik ei ole muudel kaalutlustel hetkel võimalik. Vot see on nii tavapärane probleem, et see, mis on majanduslikult mõistlik, ei pruugi olla inimlik. Sellega sellega kellelegi, keda, keda me süüdistame, selles sellised olukorrad tekivad, tekib ju väga sageli? Jah, igal juhul, kui me võrdluseks toome nii-öelda linna ja maa maakoolid on ju alati olnud aastaid juba tegelikult löögi all, et see on nagu märksa tõsisem probleem, kas, kas laps hakkab käima edaspidi kahe kilomeetri kaugusel koolis või 20 võib-olla 40 kilomeetri kaugusel? Lasnamäe elanikuna ma tean, et katkatlerist järgmine koolimaja asub tõesti ühe bussipeatuse kaugusel. Järgmine on, on veel üks bussipeatus ja noh, et, et see ei ole nagu selles mõttes probleemi see liikumine, küsimus on nagu, nagu muus, et kõiki laps ei taha, et ütleme, targemaid ja edukamaid ja, ja niisuguse natuke ärksama mõtlemisega lapsi võetakse loomulikult igal pool vastu, aga, aga need teised, kes oma elukoha järgi käisid seal Katleris et neid võib olla igapool, ei taha võtta ja seal tekivad kindlasti probleemid, aga, aga linna seisukohalt jällegi on paratamatu, et kui tühjad klassi toad haigutavad kuskil kõrval koolis ja kolmandas koolis ja siis on mõttekas üks või kaks või kolm kooli loomulikult kokku panna, sellepärast et noh, ei saa lihtsalt seda koolimaja ülal pidada, siis tema kütmine ja rent ja kõik kõik maksab. Aga võib-olla tegemist jälle selle vana probleemiga, et sest hakati rääkima avalikult ja põhjendusi välja tooma siis kui see pomm oli, pauk oli nii-öelda käinud. Et äkki oleks pidanud natuke ennem põhjalikumalt seletama nii haridusministeeriumi poolt kui Tallinna linna poolt seda, et me kavatseme selline programm Tallinnas viia koolide arv seal kolme või nelja võrra vähemaks nende aastate jooksul seal majanduslik mõistlik ja me suudame neid koolimaju paremini remontida ja seal on parimad õpilased, õpetajad ja nende töötasu suuremad. Et see töö võib olla õieti tege tegemata, et ajakirjandus võimendas ka ainult ühte fakti, et üks kool tahetakse sulgeda ja õpilased ja nende vanemad ei ole sellega nõus. No nii või teisiti kooli sulgemine ja, ja parkimine kui noh, nii suure linna Eesti tingimustes siis suure linna probleem, need vajavad ikkagi nagu pikaajaline ajaliselt ette mõtlemist ja tegevusi arengukavasid ja, ja kui üks kava on vastu võetud, siis noh, tavamõistus ütleb, et sa peaks nagu nagu järgima. Koolide puhul on ju nii tehtud, otsused on tegelikult langetatud ja kõik on sellega nõus olnud, vähemalt noh, kõik siis need, kes parasjagu võimul on. Aga aga kui järsku mingisuguse hetketuju või, või kättemaksu soovi ajel muudetakse meelt. No ma ei tea, palju siin linnal jälle tegelikult saamata jääb, kui, kui ütleme, need koolid ei ühine nüüd ja, ja Katari kool veel üks aasta töötab ja laps edasi harimine. Ja jälle on mingisugune kõrvalekaldumine tegelikult varasemast plaanist toimub, me läksime muidugi jällegi väga Tallinna-keskseks, seepärast ma meenutaks Pärnust mõne aasta tagust juhtumit, kui Pärnu linnavalitsuses Isamaaline linnavalitsus siis üks asi, mida hakati tegema just Pärnu linna hariduselu reformimine, millised koolid kinni, kuidas korraldada kõik see tehti kabinetivaikuses, need ideed iseenesest ei olnud üldse tegelikult halvad. Aga neid seletati väga-väga ebapiisavalt ja toodi välja juba tol korral nii-öelda reformikava, kui ta oli praktiliselt juba valmis ja siis leidis aset see, et pärnakad tõusid nii-öelda tagajalgadele ja asi lõppes tegutseda mu isamaalise linnavalitsuse tagasiastumisega seal üks muidugi paljudest põhjustest, nii et ma ütlen ikkagi seda, et neid samu asju ka teha nii-öelda kabinetivaikus valmis projekte valmis ja siis see lõpptulemus ette kanda olulistes küsimustes, nagu ütleme, haridusele, kaasaegsed juhtimisteoreetikud on ju, on ju aastaid ja aastaid uurinud kõikvõimalike uuenduste läbi Viimsi riigi tasandil, omavalitsuse tasandil, ettevõtte tasandil Ameerikas, Inglismaal, Prantsusmaal, ka Eestis. Nad kõik üksmeelsed väidavad, et 70 protsenti reformidest uuendustest kukub läbi just nimelt seetõttu et informatsioon on ebapiisav ja, ja see sellepärast tekib vastuseis, ei saa reformi läbi viia, ehkki reform ise on väga-väga õilis ja väga heade kavatsustega. Nii et nii et siin võib-olla olla täpselt seesama asi toome siia juurde ka selle haiglate tasandi, eks ole, mis, mis siin, nii Tallinnas kui kogu üle kogu Eesti toimub, et et ühendada haiglad mitte ühendada haiglad. Vot siin ei ole nagu seda järsku järsku otsust tehtud kabinetivaikuses käib, käib debatt haiglate vahel juba aastaid käib debatt kogu tervishoiusüsteemis ja me jõuame teise tulemuseni. Tulemust ei ole. On ainult debatt, lakkamatu arutelu haiglate puhul vist oli natukene teisiti see asi. Tuletame meelde, et üks Rootsi ekspertide komisjon tegi oma suure arengukava ainult arengukava valmis ja ja selle järgi hakati väga kiirustades seda ellu viima ja tagajärg on ikkagi see, et et haiglate reformi ei ole ei tervishoid, haridus ega ka mingit muud väga oluliselt meie igapäevaeluvaldkonnad, ma arvan, ühtegi reformi ei saa läbi viia selliselt, et 100 protsenti ütleme, eesti elanikkonnas kiidaks selle heaks kindlus või kas me suudame välja mõelda reformi, mida läbi viies oleks 100 protsendine toetus? Ma ühte siiski teab? See oleks näiteks see, et kui pensionide palgad tänased numbrid korrutada, eks kahe või kolmega kõigile ja siis oleks ka siis jääks kõik nõus, sest rahandusminister jääks laagriminister ei oleks sellega nõus. Sajaprotsendiliste saab sajaprotsendilist nõusolekut, ei ole ühegi reformi puhul, aga see on ka suvalise suurusega ettevõtte tasandil ei ole võimalik viia läbi 20 töötajaga ettevõttes reformi, nii et seal oleks sajaprotsendiliselt oleks kõik algusest lõpuni reformiga nõus. Kui Eesti palgad ja pensionid korraldada ühel hetkel mingisuguse numbriga, siis tuleks algatada veel üks seadus, see on kogu riigi pankrotti minema. Et see on nagu, nagu teine asi. Ma ei usu, et kui me vaatame näiteks sedasama tulumaksu alandamise kava Reformierakonna lipulaeva, siis vaadake, kui paljud tegelikult saavad aru, et, et see on tore küll, et mu isiklik rahakott nagu paisub kui, kui seda protsenti alandada, aga tegelikult noh, inimesed ja saavad aru, et riigile tervikuna tähendab see ikkagi mingisuguse lisakoormuse panekut ja mõistetakse, et nad riigi seisukohalt ei ole seda võimalik teha. Noh, see on täpselt, Ta võib olla teoreetiliselt me inimesed saavad aru, kui see puudutab inimese isiklikku rahakotti, ma arvan, siis me kõik arusaamine muutub veidi veidi. Teiseks. Sel nädalal lugesin statistikat, statistikaamet avalikustas neljanda kvartali meie bruto keskmise brutopalga ja 7127 krooni. Me kõik peaksime rõõmustama, et see on tõesti oluliselt kasvanud. Samas panite tähele, et Eesti pank tegi juba kohe-kohe nagu hoiatuse see, et teda juhib tähelepanu, et keskmine palk kasvab liiga kiiresti. Kui me vaatame tulevikku edasi, siis me läheme Euroopa Liit esimesest maist. Kõik meie kulud kasvavad, muidugi meie palgad kasvavad esimesest maist ilmselt esimesest maist ära, seda jumala eest selliseid lood kuidagi järk järk-järgult, aga on ju öeldud välja see, et kuskil 10 aasta jooksul peaks meie elatustase minema ehk Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Et mille arvelt need tulevad, et ühelt poolt me kõik tahame, meil antakse ikkagi mingisuguseid lubadusi. Nii kui need palgad natukene tõusevad, keskmised, nii hakkab kohe valitsus, eriti Eesti pank tegema väga sügavaid hoiatusi, et see nagu ei tohiks tohiks niimoodi olla. Aga huvitav on see, et need riigiametnikud ise mõtlesin küll riigikogu kõige rohkem, et nemad ise on tegelikult väga huvitatud sellest, et keskmine palk Eestis tõuseks. Ja see õnneks ka langeb aeg-ajalt ja on väga tõenäoline, et selle aasta esimeses kvartalis see number langeb, nii, kui nüüd kee üks riigikogu lihtliige hakkab saama esimesest märtsist kaks ja pool 1000 krooni brutokrooni, siis rohkem palka kui, kui seni, siis, siis on tõsised lootused termine kvartalile, see langeb sellepärast, et tõus, keskmise palgatõus tehakse. Arve tehakse keskmiselt tegelikult 12-ks kuuks, määratakse see see ära, see ei ole nii, et iga korteri järgi, et kuidas, kes on kvartali järgi niimoodi ei, seal täpselt 12-ks kuuks maja seaduse kohaselt arutatakse riigikogu liikme palk järgmiseks 12-ks kuuks just selle arvuga korrutatud koefitsiendiga. Seal oli isegi see 7000, mis sa ütlesid, on eelmise aasta neljanda kvartali brutopalk, eks ole, mis on, mis on kasvanud jah, ta võetakse aasta aasta keskmisena ja me teame, kuidas aasta lõpus ettevõtted riigiettevõtted üha vähem, aga ka nemad ja erafirmade kõik maksavad inimestele igasuguseid jõulusoodustusi, nii et sellesse järsk numbrihüppe. Aga see järsk numbrihüpe toimub tegelikult täpselt igal aastal toimub jõulude juurde jõulude paiku. Aga mis ma tahtsin öelda seda, et toodi välja ka meie riigikogu esimehe Ene Ergma palk, mis on nüüd 42562 krooni, oleme kuulnud sellist rahvust, oigeid, et oi-oi-oi-oi, et vaadake, mis palgata tegelikult endale nüüd kirjutab ja ja riigikogu lihtliikme palk on 28000 krooni, ma saan aru sellest pensionärile, kes saab võib-olla seal napilt 2000, et krooni pensioni tundub see nagu hiigelsumma. Aga Ma ei kujuta seda ette, et riigikogu esimehe palk oleks Eesti keskmine näiteks 7000 krooni või ka riigikogu liikme liikme palk. Et siin on jälle needsamad emod, emod, emotsioonid, et inimlikult ma mõistan neid inimesi, inimeste pahameelt nende palganumbrite suhtes. Ma olen, ma olen täiesti nõus, tähendab, halb pole mitte see, et haigla juht teenib suure haiglajuhte ning 50000 krooni kuus, halb on see, et sedasama haiglaõde teenib näiteks 4000 krooni. Pigem pigem tuleb asjale läheneda, vähendanud niipidi ja ja noh, Eesti riigi tähtsuselt teise inimese palk võiks nüüd küll olla konkurentsivõimeline. Sa ütlesid väga õigesti, et haiglajuhi palk on 156 krooni, siis mina arvan küll, et meie riigikogu esimehe palk täitsa normaalne, et on 42000 krooni, kuigi tema nii-öelda number kaks olemine, see on rohkem nagu põhiseaduslike fenomen, et tema vastutuse määra üle võib ju vaielda. Võrreldes mõnede teiste meil kehtiva kõiki teisi seadusi korraldava seaduse kohaselt on ta inimene ümbrikupalga jutt on suhteliselt lootusetu, ärritav ja ärritav, kui, kui me võtame arvesse üks Eesti tudeng hakkab Brüsselist töötades saama 260000 krooni palka. Noh, tudeng, eks ma nimetan muidugi jutumärkides, aga põhimõtteliselt õpipoisi rollis, Siim Kallas hakkab saama 260000, siis. No ma ei tea, kas neid veel rohkem ärritada ja tegelikult ka liituvates Euroopa Liidu liituvates riikides ongi ärritanud ja et parlamendisaadikud ja sellised ametnikud saavad nii palju rohkem palka kui, kui kohapeal asukohariigis siis tippametnikud, Kasavatud parlamendispiikri ja peaministrit, nii et ma arvan seda, et ükskõik kui raske see on. Me peame harjuma mõttega, et sellest hetkest alates, kui me Euroopa liitu astume palgakäärid just sellel kõige kõrgema palga, siis madalama palga vahel tegelikult kasvavad. Ja osa meist hakkavad saama sellist palka mida Euroopa liidus makstakse teatud töö eest, need ei ole kindlasti alguses, ei, õpetajad ei ole arstid. Aga sellist hinnatud mingid analüütikud, IT-spetsialistide Nakod saama hakkab sama väga suuri summasid, seda on psühholoogiliselt väga raske taluda tegelikult esimest aastat jooksu, aga samas on jällegi see väga kena. Me oleme siin korduvalt rõhutanud, et Euroopa Liit toob meile sellist euroopalikust ja sunnib meid lihtsalt ennast kokku võtma ja oma riiki arendama. See on väga tore, kui kui tekib, on nii-öelda konkurentsi, tekib tööjõu vaba liikumine, mis esialgu natukene piiratud, aga, aga põhimõtteliselt on see juba olemas. Aineri poolt meenutatud arstid ja õed, eks ole, siis, siis on ju väga tore, kui see on Soome arstide värbamispunkt kuskil ja meie õde läheb, marsib uksest sisse ja ütleb, et ma tahan ka teie juures hakata töötama ja öeldakse, et tore ent oskad, tunnistus on olemas, tule, mind huvitab, huvitab nagu selle asja juures ka veel veel aspekte. Victoria ja avalik sektor. Mäletate aastaid-aastaid tagasi? Oli justkui Eestis olukord, kus avalik sektor rääkis, et me, meil on raske saada häid spetsialiste, me jõua hääd headele spetsialistidele. Kas ta, sest sest me ei ole konkurentsivõimelised eraettevõtlusega, praeguseks tundub, et see, see lõhe ei ole nii suur, et ka avalik sektor suudab headele spetsialistidele päris päris korralikul tasemel palka palka maksta või vähemalt on tal see võimalus. Mind huvitab, mida teeb nüüd eraettevõtluskesk ja väikeettevõtlus Eestis ja avalik sektor Eestis, kui me läheme Euroopa Liitu, kas, kas seal tekivad ka sugused nihked, sest me teame, et avalik sektor Euroopa liidus üsna kõrgelt makstes seal üsna prestiižne ärimaailmas tekivad kindlasti väga, eks ole, aidatused ja tekivad nendes ettevõtetes, kes on oma toodangu suhtes konkurentsivõimelised Euroopa liidus siis kindlasti uskuda seda, et nende ettevõtete kasumit, kuna nende turg oluliselt laieneb, seal makstakse töötajatele suuremat palka. Aga need ettevõtted, kui selle tarbijaskond on võib-olla Venemaal võib-olla Eestis ja seegi väga-väga väikese mingisugust suurt nihet tegelikult ei toimu mõtlengi, et võib-olla tõesti selline olukord, et viie aasta pärast saab osa töölistest 50000 krooni kuus palka, teised saavad endiselt, et kuskil võib-olla ehk seitse, kaheksa või 10000 krooni, see vahe võib minna viiekordseks. Ja mida teeb avalik sektor, noh, see sõltub tegelikult ju riigi maksusüsteemist ja kõigest kõigest sellest, et kui on riigil raha, ega ta, siis võib ta ka avaliku sektori palku tõsta. Aga see, Soome arstide minekust ma veel öelda mul oma lapsepõlvesõber on 13 aastat olnud Soomes arst Tal oli üks peaaegu et esimestest, kes sinna läks. Ja see palk on Eestiga võrreldes tõesti tunduvalt suurem. Kuid ma ei näe seda, et ta suhtleks tohutute rahast isegi olla sellise ülikõrge palga peal 13 aastat. Tal peaks olema villad, autod, mitte midagi. Ta elab Helsingis üürikorteris, tal on rendiauto ja ütleb, et on tegu selleks, et kord aastas välismaale puhkama sõita. Unustame ära kaks asja. Unustame selle, et kui meil näiteks seda, et arstide palk on Helsingisse 60 või Soomes 60 kuni 70000 Eesti krooni siis Soomes on tegemist progressiivse tulumaksuga ja ka need samad arstid maksavad sellest nii-öelda brutopalgast sageli 40 50 protsenti alammaksudele. See on kahtlemata õige. Margus, mis sa ütlesid, ainult et ma tulen su enda jutu juurde tagasi, ta on seal 13 aastat siia õnnemaale tagasi tulla, aga ta ometi ei tule, eks ole, selles mõttes tal on seal lisaks Talv materiaalsele tulule ja palgale, mis, mis võib olla kinni hoiab ka see, et ta töö on nagu noh, rohkem motiveeritud, seda saab rohkem nagu õppida oma töö juures ja kõik muud sellised asjad, et midagi võib-olla siin ei saada, aitäh, raha pole ainus motivaator on öelnud seda, et ta on praktiliselt intriigi vabalt saanud, kõik see 13 aastat pühenduda omanide patsientidele oma eriala eriala tööle, et kogu see töökorraldus ja see on tunduvalt lagu ladusam kui meie tervishoiuasutustes. Et ei ole siis pidevalt nagu reformide hirmu, kuigi ta on vahetanud seal aastate jooksul seal töökohta. Nii et see on meil alles nii-öelda nagu Siim Kallase kee õpipoisiaeg on muidugi super, et Kallasele selleks viieks esimeseks kuuks, kui ta nii-öelda on õppivolinik anti, anti see kõige-kõige huvitavam see ja kõik, mis sa ise tahtis, aga, aga ka siis ütleme kõige kõige raskem, kõige keerulisem, kõige vastutusrikkam ala, nagu on, on finantsid majandus ja seal õppida, ma usun, et ta saab suurepärast kogemust. Ütleme nii, et meil on kõigil Euroopa Liidu tingimustes võimalik minna kus iganes, konkureerida ajakirjanikutööle Norras, Inglismaal, Saksamaal kus iganes. Samamoodi Ariste töölistel ja ma tulen tagasi oma varasema mõtte juurde, et, et see on tagada tore, et, et Eesti riigi jaoks keda siis esindab mingisugune tippametkond ja valitsus ja riigikogu on kogu aeg hingab kuklasse see mõte, et tööjõud võib hakata välja voolama ja tegelikult voolab juba ja vaja midagi ette võtta, et kodust olukorda parandada, et nad jääksid siia tööjõudu võib hakata sisse voolama. Võib-olla mitte selle töö, nagu me seda väga sooviksime siia. Aga mõtlengi Nendel inimestel on tegutki alates esimesest maist kõik šansid konkureerida kus iganes. Kahju, ainult et pensionärid ei saa pensionisüsteemi raames Euroopa liidus konkureerida, et neil oleks ka mingisugune valik võtta nii-öelda kas Inglismaalt ja Norrast või lähedalt Soomeski pensionisüsteem vastu konkureerida seal nendele pensionitele. Noh enne liitumisreferendumit ju tunnistasid tegelikult kõik, et projekt Eesti Euroopa Liidu liikmeks ongi suunatud noortele inimestele. Eelkõige ja eks ta nii ole. Nii on ja loodame, et sellest kasu tõuseb tegelikult kogu riigile ja ka tänastele Katarivooli, Kaljana, sellele Katleri kooliõpilastele ja Eesti 300000-le pensionärile, kes kes võivad meie juttu sageli võtta sellise muinasjutuna, et ah, mis te räägite, minu pension on ikka 2000 krooni. Kellel natukenegi elu ja tervist ja eluaastaid, antud see, see võib-olla natuke paremat pensioniaegu, need kindlasti, kes praegu endale ise raha koguvad teise kolmandasse ja ma ei tea, mitmendas sambasse veel. Lõpetame sellega. Margus Mets, Ainar Ruussaar ja Aarne Rannamäe olid täna siin vikerraadio stuudios ümmarguse laua taga. Järgmine kord juba uus koosseis, Mart Ummelas juhtimisel. Aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.