Ütlen ausalt, et ma pole kunagi pidanud ennast heliloojaks, kui õppisin kunagi seda kunsti auväärse professor Elleri juures, ütles ta kuldsed sõnad. Helilooja peab töötama iga päev. Kirjuta iga päev kaheksa takti, vaata kui palju teoseid CD välja su elu jooksul. Mina pole suutnud seda õpetust jälgida, küllap vist kaheldes. Kas see ikka nii väga tähtis on, mida ma suudan paberile panna? Lavateosed valmisid tellimustöödena, aga niisama poole ma küll klaveri taha istunud, et vot nüüd ma kirjutan ühe teose. Enamik laule on ka ikka mingil põhjusel kirjutatud, mitte nii, et ma tunnen kohe, et ma pean ja siis virutan 20 minutiga laulu valmis. Nagu nüüd kuuldavasti tehaksegi. Õieti tahan ma rääkida laulust ja selle esid taiast. Hiljuti oli Helin-Mari Arder leidnud kaks minu laulu, mis oli täiesti ununenud ja oli neist äkki midagi teinud. Aga on ka juhus, kui ma ise pole taibanud tähele panna, kui hästi võib laulja tõlgid seda laulu, mida ma oma eriliseks õnnestumiseks ei pea või pole pidanud. 1971. aastal lugesin Viivi Luige luuletust. Elame veel. Tundsin selles mingit elatanud maanaise sügavat elutarka mõtlemist, mis mind noore luuletaja juures üllatas. Parajasti oli jälle mingi võistluskontsert ukse ees, tegin sellest laulu ja andsin selle laulda. Tiiu Varikule laul mingit tähelepanu esile ei kutsunud. Ja ma kahetsesin, et olin allunud aja moele, tehes džässiorkestri saat, mis minu arvates ei sobinud. Leidsin, et tegemist oli ebaõnnestumisega. Ma polnud seda laulu oma paarkümmend aastat kuulnud, kui äkki sain sellest c tegu pea, kuulasin seda omaette kodus. Siis tundsin äkki, et olin midagi täiesti tähele panemata jäänud. No vot, see on see, kuidas Tiiu Varik tollal 27 aastane noor naine seda laulu laulis. Veelgi enam, kuidas ta tekstis iga pisimadki nüanssi tabas ja lausa valusa elamuslikkusega edasi andis, just nii, nagu olin tookord seda Viivi Luige luules tuulnud. Mul on kahju, et ma ei saa Tiiu Varikule praegu helistada ja teda kahjuks 30 kolmeaastase hilinemisega tänada. Ent kui ta peaks juhuslikult seda saadet kuulama, ütlen aitäh Tiiu. Kadunud paarimatule pea ehk see Sämarcipsistreiga mis me ostsime toona linn kui see nõelsi Vukitsitke