Tere õhtust, kallid raadiokuulajad. Võib-olla on mõned teist jõudnud juba tähele panna, et orientaal tunni nime all ilmub ka artiklite sari ajakirjas teater? Muusika? Kino. Mul pole olnud eesmärgiks, et vastavalt igale raadiosaatjale ilmuks umbes samal ajal ka kirjutis. Seda oleks väga raske ajastada. Samuti pole mõeldav, et teater, muusika, kino reserveeriks igas numbris koha orientaal tunnile. Pealegi pole selleks ka erilist vajadust. Seni on ilmunud kolm artiklit. Aga kurvastusega märkasin ma, et ajakirja üheksandas numbris trükitu ei lange täiesti kokku minu käsikirjaga. Jutt on nimelt trükivigadest. Aga ma olen siiski väga tänulik ajakirja muusikatoimetajatele, kes lubasid, et järgmise kirjutise juurde saab lisatud ka eelmise artikli trükivigade parandus. Aga nüüd asja juurde? Rääkida Raagast, see on minu jaoks väga raske ülesanne sest see on valdkond, milles ühelt poolt tahaks vältida pealiskaudsust ja üldsõnalisust. Teisalt tahaks, et raadiosaade oleks kergesti jälgitav ning arusaadav, suhteliselt laiale kuulajate ringile. Praagast lihtsalt mööda minna ei tohi sest ta on ju aluseks peaaegu kogu india klassikalisele muusikale. Kuuldud algteadmised Raaga kohta pärinevad pandit, ravi Šankarilt. Umbes samasuguse põhjalikkusega, selgitusi võib leida väga paljude india heliplaadiümbriste taga külgedelt. Kuigi eelöeldust polnud ju midagi valet tekitab säärane lihtsustatud tõlgendus tavaliselt teatud määral triviaalset arusaamise rabast. Mõnikord arvatakse, et rada on vaid laad või helirida midagi õhtuma, mosoorimi, noori prügi ja, või Miksolüüdja sarnast. Tegelikult mahub Raaga mõiste alla palju enam. Helirida on vaid selle üks aspekt. Aga alustame pealegi just sellest aspektist ja püüame tutvuda indialaadide süsteemi arenguga. Ajaloolises plaanis. Esimesed kindlalt fikseeritud heliread kujunesid välja vanade veeda tekstide retsitatiivi raames. Sama veda lauludes esines isegi seitsmeastmelist laadi. Ah jaa, mis asjad on tarvitse statiivid ning sama veeda laulud? Seda ma ei hakka vist praegu seletama, sest neist asjust tuleb põhjalikumalt juttu saates, mis on tervikuna pühendatud india rituaalsele muusikale. Meie ajaarvamise algusest pärinev muusikateoreetik pöörata nimetas niisugust seda helirida Šagraamaks. Muusikakultuuri arenedes laad enam täielikult ei vastanud akustilistele muusikalistele nõuetele ning seetõttu tuletati veel teine maa kraama Neist kahest nüüd oli juba võimalik kokku saada 64 tuletatud laadi. Ning uue helirea moodustamisel võeti üks kraama aste põhitooniks ja moodustati niiviisi helirida igast noodist. Paljude autorite poolt on veel mainitud kolmandat alle plaadi kaal, raamat. See oli India muusikute ettekujutuse kohaselt ideaalne draama, ideaalne laad ja võis seetõttu eksisteerida vaid üksnes taevas. Need 64 tuletatud laadi olid aluseks nõndanimetatud Chattidele Tšaadi, see on meloodiline mudel. Võiks vist isegi öelda, et Andraga otsene eelkäija Raaga kontseptsioon kui niisugune kujunes välja tunduvalt hiljem umbes viiendal sajandil pärast Kristust kuid erines ikka veel oluliselt tänapäevasest roogade süsteemist. Ja üleüldse sellest, mis toimus Raave kontseptsiooni arengus kuni seitsmeteistkümnenda sajandini on võimalik küll vist ainult kirjutada. Raadio vahendusel on ülimalt raske seda kolossaalset segadust edastada. Kõigepealt suured erinevused teoorias eksisteerisid Põhja- ja Lõuna-India vahel. Kui Põhja-Indias oldi vastuvõtlik teiste rahvaste muusika mõjutustele siis Lõuna-India jäi sellest kas üldse puutumata või jõudsid sinna need mõjud hiljem. Sageli andsid ka erinevad muusikateoreetikud ühe ja sama rahaga kohta erinevaid teoreetilisi seletusi. Lisaks eelöeldule valitses piisavalt suur segadus veel terminoloogias. See tulenes muidugi osaliselt Indias kasutatavate keelte paljususest. Ja nüüd on aeg kuulata muusikat Raaga Jon puri kõlab maalineiratšurkari esituses. Mille poolest siis erineb üksteisest tänapäeval? Esiteks, igas konkreetses pagas esinevate astmete arv on täpselt määratletud. Ükski rahaga ei saa koosneda vähem kui viiest noodist. Harva esineb ka liitroogasid, mis on justkui kokku pandud kahest või enamast saagast. Sellised võivad sisaldada ka rohkem kui üheksa astet. Teiseks eksisteerivad tüüpilised segud, mis annavad igale laadale individuaalse koloriidi. Kolmandaks suurid ehk patused esinevad kindlatel kohtadel, peatus valel noodil, muudab raga iseloomu, näiteks raga, puu, paali ja Descaar põhinevad ühel ja samal helireal. Erinevus nende vahel seisnebki vaid koloriidis. Ja see tuleneb sellest, et Fubalis peatutakse viiendal astmel, Descaaris, aga teisel astmel. Oluline on ka see, millisest noodist improvisatsioon Nonii alustada alguses noot Annabraagale iseloomuliku varjundi. Ja neljandaks. Raga meloodiline liikumine orienteerub ühele domineerivale noodile, mida nimetatakse vahel ka raga valitsejaks. See heli on oluline mitte ainult struktuurses, vaid ka emotsionaalses plaanis. Suures osas sõltub muusika emotsionaalne värving ehk nõndanimetatud NASA Justomineerivast noodist. Kui valitseja funktsioonis on näiteks viies aste siis kraago saab sellest rahuliku ja kindla värvingu. Kui selleks on madaldatud teine aste, siis anna praga edasi kurbust, väsimust, üksindust. Valitseja järel tähtsuselt teine noot on minister, ülejäänud on nii-öelda jutumärkides õukondlased. Ebasoovitava dissonantsi tekitab vaenlane, aga mõnedes stiilides kasutatakse seda siiski erilise pinge tekitamiseks. Ja lõpuks suurt tähtsust omab noodi intoneerimine. Näiteks on kuues aste Bayraavi toodi Jon puuri ragades erinev ehkki nimetus ja kirjapilt on täiesti identsed. Nisugune nootide erinev intoneerimine osutub võimalikuks muidugi ainult tänu mikrointervallide olemasolule. Seetõttu, et india muusikas pole kohta palju häälsel harmoonial, on just meloodilise liini kõrguste vähimalgi muutmisel eriliselt suur tähtsus. Pooltoonist väiksemaid intervalle kasutatakse ka mitmesuguste ilustuste, drillerite ja Krist Sandode esitamisel. Kuigi kaunistuste kasutamine pole üldjuhul Raaga poolt ette kirjutatud, on mõneleraagale teatud ilustused siiski karakteersed. Põhja-India Raagastarbaarigannada esitatakse kolmandas aste tavaliselt suurevibraatoga. Aga selliseid näiteid võiks tuua muidugi palju-palju. Need olid siis tähtsamad tunnusjooned, mis iseloomustavad igat konkreetset Raagat. Ma loodan, et ma midagi väga olulist ei unustanud. Ja nüüd tõestuseks selle kohta, et peale aluseks oleva helirea on ka teised loetletud elemendi traagas määrava tähtsusega. Kuulame Raaga päravit. Ma loodan, et te veel mäletate. Mõne minuti eest kõlas võluva naishääle poolt laulduna Raagatsioon puuri. Need mõlemad Raagad. Nii Bayraavikuid, Jon puuri sisaldavad täpselt samu noote. Ent ometi mõjuvad täiesti erinevatena. Ja see omanäolisus on tingitud eelkõige just helide erinevast intoneerimisest ning kummalegi laadale. Karakteersete on nii-öelda firma käikude kasutamisest. Kui palju üldse Indias tuntakse, roogasid? Sellele küsimusele täpset vastust anda on peaaegu et mõtet. Kuigi keegi on välja arvutanud, et teoreetiliselt on võimalik konstrueerida 34848 Raagat. Selle arvu hulka kuuluvad ainult sirgjooneliselt liikuvad, see tähendab ilma murdumisteta liikuva traagad. Kui lisada siia hüpetega või murdumistega liikuva traagatis, muutub arv täiesti astronoomiliseks. Tegelikus muusika praktikas kasutatakse roogasid siiski tunduvalt vähem umbes 250 ringis. Ja kuna inimvõimetel ja märul on piirid siis ei suuda ka neid kahtesadat viitekümmend kõiki üks inimene meelde jätta. Hea ettevalmistusega muusik suudab tavaliselt improviseerida 20-l kuni 80-l Raval. Kujutavas kunstis ja kirjanduses on Raagad sageli personifitseeritud. Nad omavad inimese kuju ja sooritavad inimestele omaseid tegusid. Arvukates legendides, aga samuti muusika teaduslikestraktaatides. Pakad jaotatud mees-nais- ja kesksoostraagadeks. Oma emotsionaalselt mõjult on nad üsna erinevad. Meesostraagat tekitavad emotsioonidest eelkõige viha, hämmastust ja kangelaslikkust. Naissoost Raagad ehk Rageenid kutsuvad esile koomikat, erootikat ja kaastunnet. Keskse Ostraagad, hirmu, vastikustunnet ja leplikkust. Neid meeleolusid on muidugi lihtsam edasi anda vokaalmuusikas. Seal tuleb appi tekst ning inimhääle nüansirikkus. Instrumentaalmuusikas tuleb see kõik edasi anda puhtmuusikaliste vahenditega. India muusikatraditsioonis seostuvad Raagad kindlate aastaaegadega ja kindlate ööpäevaosadega. Näiteks Raaga. Molhaari on kõige sobivam esitada vihmasel aastaajal. Kuigi eksimist aastaaegade osas ei peeta siiski väga suureks patuks. Küll aga nõutakse kinnipidamist kellaaegadest. Kui hommikul mängitakse õhtul või keskpäeva Raagat keskööl, siis mõjub halvasti nii esitajale kui kuulajale. Ja see mõju inimesele pole mitte ainult emotsioonide tasemel. Teatud helide kooslused ja järgnevused on suutelised mõningal määral mõjustama isegi inimeses toimuvaid füsioloogilisi protsesse. Viimastel aastakümnetel siiski Lõuna-Indias on seda Raaga ajateooria veidi eiratud, sellest pole alati kinni peetud. Ja huvitav on just säärane vanast traditsioonist lahtiütlemine on aset leidnud just Lõuna-Indias. Tavaliselt on uuendustega kaasa mindud ikka hindlusteni muusikas. Lõuna-India on silma paistnud just tortodoksusega. Aga miks üldse neid ettekirjutusi rikutakse? Põhjus on väga lihtne. Kontserdid toimuvad harilikult õhtul ja ajateooriast kinni pidades saaks kontserditel mängida ainult õhtu rabasid ning suur hulk väärtuslikke roogasid läheksid kontserdipubliku jaoks ju täiesti kaduma. Muide, ka meie orientaal tunnisaated toimuvad õhtusel ajal. Mina olen võimaluse korral muusika valikul püüdnud eelistada siiski õhturadasid. Alati pole muidugi see õnnestunud. India traditsiooni kohaselt algab päev varahommikul päikesetõusuga see tähendab umbes kell kuus ja jaguneb kaheksaks perioodiks ehk valve korraks. Igale kolmetunnisele valve korrale omased kindlad Raagad. Kui raadasse sisaldub näiteks madal, kolmandasse madal, seitsmes aste, siis mängitakse seda kas keskpäeval või keskööl. Õhtul kella kuue paiku esitatavate saadades on neljasaste sageli kõrgendatud. Ma ei hakka kõiki tunnuseid praegu siin ette lugema, kokku on neid umbes kümmekond. Pole olemas ainult selliseid rabasid, mis oleksid ette nähtud esitamiseks öösel kella kolme paiku. Päeval kolme paiku ilmselt neil kellaaegadel pole kombeks musitseerida. Läbi pilli ei mängita, on seletatamatagi selge. Umbes kell kolm päeval on aga kõige palavam. Ja mitte ainult Indias, vaid ka mitmetes teistes lõunamaades on suvel sel kellaajal elu peaaegu täiesti välja surnud. Vähemalt et pillimehedki võivad musitseerimisest rõõmu tunda, kui temperatuur on varjus. Pluss 40. Kuna Indias peetakse aega pärast üheksat hilisõhtuks siis on praegu sobiv kuulata hilisõhtu Raagat. Niisiis taaga pages free ja esitajaks on ostatamirgaa. Mõnikord tähistatakse mõistega Raaga mitte ainult meloodiliselt mudelit, millest me oleme täna rääkinud vaid ka sellel meloodilise mudelil põhinevat improvisatsiooni heliteost tervikuna ja selle vormi. Raaga kui kompositsioon on tavaliselt üsna ulatuslik kestuselt samas suurusjärgus meie sümfooniatega. Lühemad kui kümneminutilist Raagat olen ma harva kuulnud. Teinekord aga võivad hoogu sattunud pillimehed arendada seda kaks tundi või enamgi veel. Klassikalises raada vormis on neli põhilist osa. On tavaks saanud nende nimetusi Euroopa keeltesse mitte tõlkida. Seetõttu ei hakka ka mina vägivaldselt eestikeelseid vasteid otsima. Alad on sissejuhatav osa, see on oma iseloomult meditatiivne rütmi vaba improvisatsioon. Löökpillid selles osas ei mängi. Sooloinstrument või laule esitavad Raagale iseloomulikud käigud tavaliselt tanpura saatel. Tüüpiline on, et Alab palgab madalas registris ja pikkades nootides hiljem improvisatsiooni käigus liikumine elavneb. Meloodia haarab ka keskmist ja kõrgemat registrit. Alapale järgnev Charr. Ka selles ei mängi veel löökpillid kuid muusika on juba rütmiline. Chala on tavaliselt eelmistest osadest kiirem ja virtuoosse on ta on justkui kulminatsioon kolmele esimesele osale. Eriti karakteersed on Elektrumi abil tekitatavad kiired korduvad noodid, mida muusikute keeles nimetatakse repetitsiooniks. Ja nüüd järgneb kat. Sisse astuvad, lööd pillid, rütmi aluseks on mõni kindel taala ehk rütmimudel. Sageli toimub selle osa alguses tagasitõmbumine, areng algaks nagu otsast peale. Alustatakse jälle pikkadest nootidest, mitte eriti intensiivselt ja suhteliselt vaikselt. Järk-järgult jõutakse kulminatsioonini. Komplitseeritud kompositsioonis võib esineda ka mitu kati. Need põhinevad kas erinevatele rütmimudelitele või erinevad teineteisest vähemalt tempo poolest. Loomulikult pole see praegu minu poolt kirjeldatud skeem ainuvõimalik ega kohustuslik. Kohe kuulete, et on olemas ka teistsuguseid võimalusi. Järgnevas näiteks ei esine sugugi mitte kõik. Eespool nimetatud vormiosad. Kompositsioon algab aeglase lühikese sissejuhatusega alapaga. Soria Ghana jäävad täiesti vahele. Seest on kolm Patti, neist esimene aeglases tempos, teine keskmises tempos ja kolmas kiires tempos. Nagu ma juba ütlesin, on rahaga kompositsioonid üsna ulatuslikud. Siiski oleks väär kui kuue või seitsme india muusikale pühendatud saate jooksul ei kõlaks ükski Raava tervikuna. Nii et varuge kannatust seitsmeteistkümneks minutiks. Saate lõpuni kõlab raga nimega Kaara. Meie tänane saade oli orientaal tunni reas juba viies ja me pole ikka veel Indiast kaugemale jõudnud. Paljudest india muusikasse puutuvatest asjadest pole jõudnud veel üldse rääkida. Veel rohkem on kuulamata head muusikat. Edaspidi tuleks veel juttu teha india tantsumuusikast, rituaalsest muusikast, indie rütmidest, aga kindlasti ka lauljatest ning kuulsatest pillimeestest Virtoosidest. Meie kaks järgmist saadet on aga pühendatud Mongoolia ja Burjaatia muusikale. Mul oli mõni aeg tagasi võimalus poolteist kuud viibida neis maades, lindistada kloostrites rituaale ning muusikainstrumente võtta intervjuusid. Loogilises järjekorras jõuaksime Mongooliani alles pärast Hiina ja Tiibeti saateid. See tähendab alles poole aasta pärast. Selleks ajaks oleksid aga juba kõik värsked muljed tuhmunud. Niisiis kuulame järgmisel korral Mongoolia muusikat jälle kuulmiseni.