Küllap mäletab mõnigi laulu sõber, kunagi ilmus meil populaarsete viiside vihikoke laulge kaasa, mida üksteise järel koostasid Uno Veenre, Aarne Oit, Raimond ja viimased 46 numbrit, mina. Aga möödunud sajandi 30. aastal ilmus Eestis samasugune lauluvihik modernlööklaulud mida enamasti koostasid kaks sõpra pillimeest Artur Ranne ja Raimond Valgre. Võiksin sellest laulikust rääkida tund aega, aga kes huvi tunneb, lugegu minu raamatut vaibunud viiside kaja. Sealt selgub ka, et ranne ja Valgre ei tülitsenud omavahel, nagu nüüd on keegi väitnud ja kuuldusi lendu lasknud, vaid nad mõlemad olid tülis väljaandja Rudolf Reismaniga kes ei maksnud neile korralikult tehtud töö eest raha. Umbes pooltes ilmunud vihikuid näeme Valgre ilusat noodikirja. Tema kirjutas ka viisidele kitarriakordid peale ja tegi mõnegi tõlke. Lauliku K4 laulude juures olid filminäitlejad. Poola neegri Lilian hari säärali Ander Dorazilamuur, Nelsoneedi, Robert Taylor, kes iganes. Laulud olid antud saksa ja inglise keelsete originaaltekstidega, mis vahel oli hirmus igavesed, aga teati Saksa ja Ameerika filmidest. Siis taheti laulda vastavates keeltes. Vihikut sai ilmuda 30 numbrit neli numbrit aastas. Viimane ilmus seitsmeteistkümnendal juunil 1940 kui vene vägi oli juba teist päeva Eesti peremees. Muidugi keelati kõik niisugused kodanlikud trükised ära koos nendega ka päevalehed, uus Eesti Rahvaleht ja teised ning ajakirjad üllatuma, aga siin huvitav surnaal koos tõsise lugemisega, loomingus ja mujal. Muidugi kadusid ka välismaised filmid. Vaata kui praegused noored ette, kui äkki enam ei näe, Sõrmuste isanda ei tea, kes nad kõik on. Modernlööklaulude viimasest numbrist leidsime Hännit Milsi moetantsu pumbseteisi, mida Friedrich Kaasik laulis John pori orkestriga.