Tere hommikust, kuulama taas rahvateenrite saadet ja täna on meil stuudios Mai vöörmann, tere hommikust. Tere Peeter Kaldre, tere esindatud siis Postimees ja Eesti Televisioon ja mina olen Mart Ummelas. Tahaksin alustada soomekeelse väljendiga lüpnoste tahankissa püüdel. Ehk nüüd tõstame kassilauale. Soome keeles muidugi tähendab seda, et nüüd räägime asjad selgeks. Aga sellel nädalal on kassi nimi ilmselt Eestis kõige rohkem meediast läbi käinud nimi. Kuidas te ise kumbki suhtute kassides? Sina ära seal maal, sinul on võib-olla rohkem suhet kassidesse. Peeter. Kassid mul, ma pean tunnistama, et mulle meeldivad koerad rohkem andsid mulle ka, sest koer tundub nagu rohkem sellise inimesega vana olevat, et kas on selline ettearvamatu ja ja sa ei tea kunagi, mis, mis ta tegelikult mõtleb, kui ta midagi teeb ja ta on selline üpriski isepäi kõndiv loom ja ja kui sa juba arvad, et tegelik, et tegemist on kodukassiga, näiteks, et on sul viis aastat elanud ja sul peost söönud ja nii edasi, et nüüd on täiesti kodustatud, siis ootamatult mingil hetkel selgub, et ta teps mitte seda ei ole ja ta teeb ikkagi seda, mida tema tahab ja ei hooli peremehest mitte karvavõrdki. Issand, kui ilus iseloomustus oli, sellepärast et see kõik tõepoolest võiks loomadelt üle kanda Carmen kassile ja, ja see peaks minu arvates peaaegu 100 protsenti paikaga. Täna oli lehes tore karikatuur, kus siis pakutakse kassi Juhan Partsil, aga Juhan Parts hoiab omakandi suusasüles ja ütleb, et oleksite võinud ära tuua, et midagi selles naljakat on. Ja ühes juhtkirjas oli vist Partsi teine. Kas oli ka pealkirjaks pandud, et see sõnamaagia on hakanud siin kuidagi kummaliselt mängima? Jah, aga Karmen kassile pannakse ju paari teine asi, kuna kõiki neid seob, on üks erakond, Res Publicas pannakse Ülo Vooglaid sinnasamasse baari, eks ole, vahetatakse Ülo Vooglaid Carmen kassi vastu välja, see kuulub Juhan Kivirähkile, see ütlus. No ma ütleksin selle kohta, et mõned asjad on läinud siin küll lootusetult sassi. Aga ikkagi, nagu me näeme praegu internetiportaalides ajakirjanduses teleekraanil igal pool tõsised vanad mehed hurjutavad noort ja kaunist Carmen kassi, seda sammu astumast siis esineda Res Publicaga ja võib-olla hakata ka europarlamendi kandidaadiks, aga mina millegipärast ei tahaks ühineda selle Vanameeste lurinaga. Vot ongi, ma ei hakka praegu võtma ausalt öeldes seisukohta selles, ma ei ole temaga ühe laua taga istunud Karmen kassiga sõnakestki rääkinud, ma ei hakka ette arvama, mis inimene kui tark või kui rumal ta on. Me oleme neid vigu enne teinud ja pärast avastanud, et suure, targa, valinud parlamenti ja pärast osutunud vanaks, lolliks või nooreks lolliks. Aga mis mulle jah, mis mind hämmastab, on see sileduse, viha isegi portaalidest, ma võiksin seda arvata, sellepärast et paralleel kõrvale täna Kristiina šmiguni peale tuli, lugesin ka läbi, et sõimata nii et vähe pole, eks ole, et näed, ei viitsi jälle tööd teha, maksumaksja maksab. Aga portaalidest võib seda arvata ka, et et Eiki Nestor või Jaak Alliku. Ma isegi tahaksin seda veel. Liina Tõnisson ja kõik tõsised läinud rünnakule ja kõik on absoluutselt veendunud, et et vanad tsunfti omad sobivad suurepäraselt, aga üks tuleb väljast jäävad tema, tema tuleb nüüd kohe risti naelutada. Aga võib-olla ta ei lähegi, kujutage ette, ma ütlesin ennem rääkisime, mis siis nendest kõiku, kes tõsiselt on võtnud ja arutanud ja ja tema juppideks võtnud Carmen kassi ja kas ta sobib või ei sobi, nad ju ka, et tegelikult ei tunne teda naabriori, arvavad, et ta ei sobi. Nemad sobivad. Ma küll pigem ütleks, et mõeldes tagasi nende kirjutiste, artiklite ja telesaadete ja karvadega kommentaaride peale, et ega vist. Ega Carmen kassi kui isiksust ju nii väga ei rünnata, tegelikult ründaks rohkem ikkagi seda Res Publica kava võtta Carmen kass omanumbriks, nagu suurema osa ikkagi kriitikast, saab see erakond oma peale mitte Carmen kass isiklikult teda ju tunnustatakse kui modelli ja nii edasi, lihtsalt kaheldakse tema sobivuses. Eiki Nestor ründas isiklikult, Evelyn Sepp lendas isiklikud. Oli on olnud ka isiklik hagema. Nad on avaldanud arvamust nagu eile aktuaalses kaameras, et noh, et Evelyn Sepp avaldas lootust, et ta piisavalt tarkvaralaua tark, nagu oli seal läbilvemaks modellina sama tark on ta siis ka loobumaks sellest kandidatuurist. Aga ma ütleksin siiski kõigest hoolimata, et seal oli Res Publicat küllaltki efektne käik, kas ei olnud ja hästi meeritud meediakampaania kõigepealt sisse marssimine, Urmas Reinsalu käevangus ja ja, ja siis nagu see esimene hoop võetud vastu moekriitikute poolt, eks ju. Mille me nägime Urmas Oti saadet, et ma ka lastega eksju, kus ta uuesti igatahes oma seisukohti, mis tekitas kohe nagu pigem kaastunnet ja poolehoidu, eks ju. Rahvas siis Carmen kassi vastu ja siis siis tema nagu ootamatu ühinemine Res Publicaga juttude Europarlamendi saadikuks hakkamisest ja nüüd ma vaatasin, eile on kõik maailma kõmulisemat meediakanalid juba leidnud üles Carmen kassikandidaat Touri, nii et siin on mingi oma loogika olemas. No vabariigi aastapäeva vastuvõtt kulges üldiselt sedasi, et kõik vaatasid, käsi pusakkel, nii palju, kui minu tutvusringkonnas olid, aga aga kui tõepoolest Urmas Reinsalu Carmen kassi ka sisse, siis andke andeks, Core, kõik ärkasid üles, tõstsid pead ja vaatasid, eks ole. See juhtis tähelepanu, nii et käikest vürtsi, mulle meeldis. Aga võib-olla tegelikult nõuabki, seda me täna andmed selle kohta, et aktiivsus on väga madal, eestlaste hulgas ongi vaja mingit intriigi, et saada eestlasi hääletama. Mis sa arvad? Ma millegipärast olen nõus. Juba siin täna saates tsiteeritud Juhan Kivirähki rähkiga, kuidas seda iganes käänatakse. Kui kuulab, siis annab andeks, kunagi ütleb, kuidas ta täpselt järeldatakse. Et see Res Publica, nagu sa ütlesid, Mart, et väga osav PR-kampaania võib osutuda bürose võiduks ja väga ajutiseks. Et see võib vastupidi, saada tema kirstunaelaks. Sellepärast et ma ei jaga seda arvamust, et kui ka Carmen kass soostub kandideerima Res Publica nimekirjas, et see tõstab valimisaktiivsust pigem langetab ja langetab selles mõttes, et kui lähtuda sellest, et Res Publica siiski tuli ju võimule päris neliste ilusat ja vana poliitika vastu suunatud loosungitega siis ma arvan, et see käik, mis on ju täiesti läbinähtav, miks seda tehakse. Peletab Res Publica pooldajaid selle erakonna poolt hääletamast lihtsalt eemale. Vaidlen sulle vastu selle koha pealt, et. Sa ei saa vastu vaielda, sa ei tea seda, mina ka ei tea. Milline on sinu seisukohale sellepärast, sellepärast sa rääkisid nii veenvalt sellest, et sa võid. Aga, ja ma arvan, et Juhan Kivirähk Aape segamini kaks asja, siin oma isiklikud arvamused ja, ja tulemused, sest ta oletaksin. Kui Eesti sotsioloogide ja politoloogide heidetakse väga kõrgel tasemel ette politiseeritud, siis selle veade praeguse momendiga Juhan Kivirähki. Mulle tundub, mulle tundub, ma ei saa ju kindlalt väita seda täpselt samamoodi. Teenistuja küsimuse, ükski politoloog ei olnud erakonna teenistuses, kellel on ette heidetud teadusgrantide määramisel polite politiseeritud. No vot, ma ei tea, ma ei ole süsteemis. Kuna ma tean, siis ma seda julgen täitsa kindlalt väita, aga ma kahtlen selles suhtes vastu, et et kus nad ära kukuvad, minu arvates kukuvad ära need vanemad valijad, mina arvan, et et tõepoolest mingisugune noh, kasvõi on see šõu või on see mingisugune muu element võib ju olla, no mispärast peab see olema eurokampaania? Ma muidugi loodan, et see jõuab ka sisuliste asjadega ja sellepärast, et kõik hämavad ühteviisi selles asjas ei räägi ju tegelikult, millised on seal võimalused Eesti asja ajada ja mis asi on Eesti asja ja kuidas see masinavärk inimese tasandil töötama hakkab, mis see kuus saadikud faktiliselt saavad ära teha. Aga lõputu, vihane võitlus. Teate, andke andeks, on see sinimustvalge või on see Euroopa Liidu lipp, eks ole, ja ükstapuha, millise toodid seal taga on. Janno Reiljan, Toomas Savi, või ma ei tea, kelle esituses mõjuvad. Külpinult jäi tõsta, aga mitte sugugi seda hääletust. Protsenti, mina tahaksin, ma olen aksonomeetriale natuke vastu vaielda selles suhtes, ütles, et nüüd Res Publica kuidagi täht on selle tõttu langenud, et ta nagu ennast alasti kiskunud tähendab minu meelest Res Publica ju läks ju mullu kevadistele valimistele siiski suurel määral samasuguste tühjade loosungitega, no siis ei teadnud veel ja et nad tühjad ja tähendab ja ta leidis toetajaid minu jaoks nende inimeste hulgas, kes alati tormavad hulludele päevadele, kes loevad suure innustusega kroonikad. Päevadele tormavad toetused hoopis teistel erakondadel. Aga ma tahtsin ja nimelt. Protsent ei ole Res Publical langenud? Ei, ma ei usu. Aga kuskil vahepeal langes ja tõusis uuesti, nii et tegelikult sellises toetuse protsessis ei, ei mängi tähtsust see, kas see on nüüd üks nägu või teine nägu. Siin on veel mingisuguseid. See on selle erakonnavälised ja May ütles väga õigesti, et me ju ei tea, milliseid kandidaate veel on tulemas, sest meil on ju olemas Erki Nool, kena tore eesti noormees, kuid ka ju sinna oma füüsiliste omaduste poolest pandud kandidaadiks mitte mingi erilise noh, niisuguse poliitilise kogemuse või vaimuteravuse pärast, eks. No mille poolest tema siis nüüd. Ma olen muuseas sellega täiesti nõus, minu meelest Erki Noole panek Isamaaliidu etteotsa lahendab selle erakonna populaarsust tapp pikemas perspektiivis täpselt samavõrd nagu Carmen kass. Res Publica. Vot see on nüüd lähtuv sellisest poliitikakesksest vaatenurgast, aga tänapäeva demokraatia nii nagu meedia läheneb üha või läheb üha rohkem sinna suunda, et peab olema atraktiivsust, peab olema üllatuslikult, peab olema ka glamuursust. Kas siis. Mart, sa paned mind täiesti hämmastama, mina olen aeg-ajalt kuulanud, pean tunnistama küll juhuslikult sinu esmaspäevaseid meedia kommentaare, kus sa lahutad Eesti ajakirjandust just selle eest, et ta on suundumas sinna glamuur ja atraktiivsuse ja softi poole ja propageerida. Ma teen sedasama asja mulle, see ei pruugi meeldida, aga, aga see oli teatud määral paratamatus. Mina võin selle vastu võidelda, nii nagu võitles tongi hote tuuleveskitega selles saates või ütleme, meil on sinu asja. Tuleme selle juurde tagasi, et kas see töö, kas see lõputu, andke andeks, Andres, et Tammsaare Tammsaare romaanist pärit Andrese lõputu töörügamine, et me oleme võtnud selle nagu Eesti poliitikas eeskujuks, et see, kes 10 aastat on rüganud selles süsteemis, vaat see lõppude lõpuks saab ju tegi olema, eks ole. Aga, aga ma ei räägi. Ja ei pea olema Me teame kõik, kes on tegijad ja kes ei ole. Aga millegipärast erakonda tahan, absoluutne veendumus, et just need rügajad tuleb, saadakse nagu Toomas Savi on ikka kõvasti istunud riigikogu spiikri koha peal, siis nüüd oleks aeg, eks ole, anda talle järgneb astja, saata teda sinna, andke andeks, mis sellel on kõigel eesti asjaga pistmist? Ei no loomulikult nagu Martutes, mina lähenen asjale poliitikakeskselt, jäängi lähenema ja arvan siiamaani jäängi arvamusega. Kui kõrval ei ole huvitatud? Noja, aga ma võin oma arvamuse saates nalja, olgu, selleks ju ongi olemas rahvateenrite saadet, sinna öeldakse, öeldakse välja kõik, mis parasjagu peas on absoluutselt, ja mina näen ikkagi endiselt ja ma olen siin saates seda korduvalt öelnud, et minu meelest peaksid Euroopa Parlamendis, meil on ainult kuus kohta seal. Okei, nad sulanduvad seal ära teiste seas, aga nad on ikkagi omamoodi visiitkaart sellele õnnetukesele ja pisikesele riigile. Akatseid, Carti, kes alles, oot, las ma räägin lõpuni, ma hakkan iseloomustama kohe kes hakkavad seda riiki esindama, mina näen seal selliseid inimesi, kes on tõestanud seda, et nad on kas majanduse või eriti välispoliitika vallas tegijat, mina näen seal näiteks selliseid inimesi, neid kuus ma võin öelda, isegi kui nad järjest tulevad. Toomas Hendrik Ilves, seal võiks olla Harri Tiido, seal võiks olla Jüri Luik, Kristiina Ojuland, minu meelest võiks väga hästi olla. No kaks on puudu, mõju on need saate jooksul veel välja mõelda. No aga ma tahtsin tuua nüüd vastuargumendiks selle kohta, et kas keegi on kogenud või ei ole kogenud. Me teame, et alles esimest aastat. Ta on riigikogus näiteks meie hea kolleeg, endine raadiost Rein Lang, kes juhib juba Euroopa asjadega, Sven Mikser tuli mul meil Euroopa asjade komisjoni. No ma ei tea, võib-olla tõesti on ta tegelenud välispoliitikaga pikalt. Ma ei ole öelnud Rein Langi nime. Ei no ma lihtsalt tõin näiteks, et kui me siin teeme, nagu öeldakse, neid valikuid, et kes rohkem välispoliitika, kes on vähem välispoliitikaga, aga see, mis see nimekiri, mille sina välja tõid, mina nimetaksin seda eesti rahvaressursi teatavaks raiskamiseks, sellepärast et europarlamendis nüüd küll need meie tipp-poliitikud kulutavad ja aega ja kingi täiesti mõttetult. See on täiesti selge, sest Europarlament bürokraatlik euroga parlament on rohkem niisugune noh rahvakogu, veetse, kus kõik räägivad läbisegi ja lõpptulemusena ei ole ju ka Europarlamendi otsustel vähemasti praeguse praeguse ütleme sellise korra järgi, ma ei tea, mida see uus põhiseadus kaasa toob, ei ole ju olulist kaalu. No aga kas siis ja nad on seal, mitte Eesti esindajad, tuletan veel kord meelde, vaid nad on seal oma fraktsioonide esindajad, näiteks Keskerakond ja Reformierakond on samas seltskonnas, kuidas nad seal. Aga mis ma siin saates üldse vaidlema, siis nõustume seal õhtulehes täna avaldatud nimekirjaga, kus oli Farmi Gaabriel, kui ma ei eksi ja veel tuntud. Professor Jarmo firma verda kirjutas Postimehes. Kui rahvas valib, siis see ongi nii. Kui demokraatia teostuks, siis võiks ju olla ka farmikaablil. Jah, aga me ei tea, kui ta rahvasel valib. Ma olen juba ennast väljendanud siin, kui me rääkisime avatud ja suletud nimekirjades, siis Dora, me pöördusime suurem, kõik Avatonia kirjusest, Aarne juhtis seda ka ja, ja siis ma ütlesin ka, et ei tasu nüüd ette juba arvata, nii lolliks, no mida teevad ju Reformierakond ja Rahvaliit käivad presidendi juures kogutamased kindlasti valitakse see või teine kindlasti valitakse see või teine, me võtame a priori, et valitaksegi karbekaits, Vergi, noor, lõppkokkuvõttes ma järva vihmakerdada head näitajad presidendivalimistel enesekus, kus näitas, et tegelikult need viimased valikud on olnud ja Soome rahva jaoks suurepärased, mis me arvame, et meie rahvas, hunt, farmiga. Mina arvasingi seda saate alguses, et minu meelest nii Erki Nool kui ka Carmen kass, kui nad vastavalt siis Isamaaliidu ja Res Publicas kandideerivad, mitte ei tõsta selle erakonna reitingut elik siis ei aita neid inimesi sisse, vaid vastupidi tõmbuvad maa selle tee. Okei, ma ei oska, see, ma ei tea seda, ega me ei tea seda, me ei oska öelda, et teda valitakse, teda ei valita, eks ole. Ja seal ma lähemalt. Muuseas, a priori need poliitikud, kes Carmen kassi ja Res Publicat rüütavad, arvavad, et, et juba on asi otsustatud selle inimese ülesseadmisega. Inimene, jah, ta ei ole veel nõusolekut. Kus ta on, jah, minu jaoks ka sina nii mitu ebamäärasust veel sellel teel, et noh, praegu nagu proovitakse natukene suhtumised Sandeeritakse pinda, aga, aga ma ütlen veel kord, et me ei tea ju, milliseid saadikukandidaate veel on tulemas teistest erakondadest ega siis keegi ei ole ju päris ametlikult välja käinud, välja arvatud võib-olla eks ju, sotsiaaldemo raadid, kellel on nagu rohkem selge see seltskond, keda sinna pakkuma hakatakse. Aga, aga noh, näiteks Keskerakond on ju täiesti tühi koht, praegu on räägitud siiamaani savisaarega Savisaar hästi ja võib-olla isegi veel võib-olla, et mitte ainult kahekesi või mitmekesi. Et, et noh, see on samasugune, noh. Vabandage väga, kui me nüüd räägime, Carmen kass on nagu mingil määral bluff, eksju. No kujutage nüüd ette, et siis perekond Savisaar läheb kahekesi sinna. See on natuke teine nüanss, siin tuleb mängu see, et vilja savisaar teatavasti on meil kuni viimase ajani suur euroskeptik olnud, et siin on nagu see nüanss hoopis juures. No see ei ole kunagi takistuseks olnud, Paavo. Parim näide selle kohta, kuidas euroskeptik saab väga hästi ka seal hakkama, sest ka seal on oma euroskeptikute suur seltskond. Nüüd ongi see asi, et, et kui me ikka ma veel kordan seda mõtet, et kui me oleme kõvasti siin maastikul rüganud, siis me oleme tegijad ja kui me siin kõvasti rüganud ei ole, eks ole, siis need tuleb minema, ma olen, praegu on ju selline asi, sest keegi ei ole ju võtnud tõsiselt vaatluse alla. No andke andeks, vilja Savisaar võiks ka ju juppideks võtta ja öelda, et noh Põhja-Tallinna linnaosa vanema asetäitja, kes on tegelenud sotsiaalküsimustega, kelle ma võin käe südamele panna, pole 10 aastat öelnud, mitte võib-olla varem, on mõelnud Euroopa liidule, ka väljendanud ta seda kunagi ei ole. Jah, seal poliitikas olemine midagi tema, kui palju ta tunneb olemine ei tähenda alati poliitikas mingit erilist kvaliteeti. Vaata mulle otsa. Istuvad riigikogus kriitilised. Ma rääkisin just selle nimekirja puhul, rääkisin kompetentsuse, mitte nagu öeldakse, teenetest. Nimesid nimetamata mõni inimene istunud riigikogus vist juba kolm koosseisu, aga. Tuleb au anda, muidugi, see nimekiri on äärmiselt äärmiselt professionaalne, ma kasutaksin siin seda sõnana. Ma ühinen Mardiga, et, et see on ressursi raiskamine. Ei, kui ma, ega ma siis nüüd nii tõsine ortodoks ka ei ole, et ma arvan, et Harri Tiido loobub NATO suursaadiku, puhasta, läheb sitsimaja, eks ole, ma lihtsalt rääkisin, et need on need nimed, kelle järgi võiks olla see mall, et milline võiks olla see saadik, kes neid asju ajab. Jah, aga ma usun, et erakondades peale ühe nimetatu ei säti mitte keegi üles, nii et kõik lähtuvalt paljuski lähtutakse mingisugustest muudest põhimõtetest. Põgeneme natukene, see on hämmastav, et keegi ütles juba tegelikult ju kuid tagasi, et need europarlamendi valimised tulevad, vaatad kõige räpasemad veel nende valimiste jadas, mis meil on olnud, see on selles mõttes hämmastav, et et tõepoolest, ega see europarlamendi saadikud peale selle, et nad on visiitkaardi, nad peaksid oskama lihtsalt noh, kasvõi õige koha pealt suu kinni hoida, eks ole, ega nendest tõesti ei olene ju, nemad ei langeta otsuseid. Ja kui see kampaania on niivõrd oluline erakondade jaoks tunduvalt olulisem kui Riigikogu kampaania, kus siiski valitakse ju inimesed ja üks-kaks häält siia-sinna otsustab selle, kes saab võimule, millist poliitikat hakkab ajama, siis see näitab seda ikka, kui tähtis on meie erakondadele just see seesama seep, pilt oleks ilus, sisu võib mäda olla, peaasi, et meie esindajad saaksid sinna sisse. See on noh, see on väga hea iseloomustus meie poliitikule tervikuna ja siit johtuvalt need, et valitakse, esitatakse Erki Nool, esitatakse Carmen kass, pole tähtis, milline on poliitika, tähtis, et meie oleksime pildil. Res Publica kohtla, muuseas. On öeldud, et on projektipartei, eks ole, see on juba klišeeks kujunenud. Kuigi nagu sa, May ütlesid, oli ka Koonderakond projektipartei ja päris edukas projektipartei siis. Ma tean teisigi inimesi, keda on üritatud värvata kandideerima, kes on ka tuntud inimesed ja kelle puhul ei küsita kunagi, kas sa jagad meie ideoloogilise või atvormilisi seisukohti või mitte. Tähtis on see, et inimene oleks lihtsalt tuntud. Kui meil tuleb meelde lauljad, kes on täiendanud Isamaaliidu keskerakonna ja ma ei tea veel Reformierakonna ridu sisse Res Publica nimekiri muidugi viimastel valimistel oli selles mõttes üsna iseloomulik, et seal oli palju neid nii-öelda meedia meedias väga hästi tähelepanu keskmes olevaid inimesi, kes on nüüd hakanud tasapisi ära pudenema nagu Hannes Võrno, eks ju? Vooglaid ka mingil määral. Nüüd me näeme, kuidas toimub Res Publicas juba kaks sammu, eks ju. Otsas on nagu läheb ja siis astub tagasi. Tähendab see muidugi ühele erakonna mainet tõsiselt tõsiselt rikub, kui niisugused käigud on, kui inimesed lahkuvad lihtsalt ilma sügavama põhjenduseta, see näitab seda, et ega järgmiste valimiste puhul enam nii tõsiselt seda nimekirja ei võeta. Järgmiste valimisteni. Puhul neid ei esitatud ja see on tuleku põhimõte. See on tulekul. Põhimõte, kui me hakkame nüüd mõtlema ja siis paljud erakonnad on tulnud just sellega, et leida nimesid, et saada sisse hiljem, kui toimub näitamine teistel põhimõtetel, võib-olla siis siis langeb mõni laulja võimeline. See oli kuningriik. Põhimõtteks võiks nimetada kuningriiklased. Aga sa viitasid Ülo Vooglaiule, no mind täna Postimehes hämmastas ikka tõsiselt, kuna ma olen puhkusel ja ma lugesin täna hommikul seda lehte, mitte eile õhtul. Jaak Allik, kes, kes Ülo Vooglaiule tuletab meelde, et oleks ta võinud juba kevadel aasta tagasi mõelda sellele, et see on, see on selline ühekordne projekt ja, ja siis mul tuli küll meelde see, et Jaak Allik Koonderakonna suhted ideoloogiline peaks teadma küll, kuidas loodi koonderakonda ja miks sealt siis ta, miks ta ei kommenteeri seda, miks omal ajal vooglaid, eks ole, siis riigikogust tagasi astus, niiet et mälu kipub olema ikka väga lühikese. Selleks, et sa ütlesid, et neid uuesti esitatuna vooglaidu esitati uuesti, ta läks ka teised erakonnad teises erakonnas, nii et see välistatud ei ole, sugugi mitte, aga ma tahaksin natuke rääkida ka paari, kuna suurkogudest või kuidas neid nüüd nimetataksegi, kes on ju ka välja pakkunud mingeid loosungeid, Isamaaliit oli nädal aega tagasi, nüüd oli vahepeal nädala sees oli rahvaliit. Et mind teeb natukene ettevaatlikuks nüüd välja käidud loosungite nisugune, noh, niisugune tühi kõlalisusega niukene, noh absurdsus kohati näiteks seesama sekrooni kaitsmine, no mida see siis ütelda tähendab, keegi kirjutab, Kivirähk kirjutab väga toredasti sellest Päevalehes, et noh, et Janno Reiljan esitas selle krooni kaitsmise, eks ju, et niikuinii on teada, et sellest midagi välja ei tule, aga vaata, rahva sügavamad tundekeeled, kõik mängitakse kaasa. Ma ei tea, minul isiklikult ei ole mingeid tundekeeli paberraha suhtes, aga võib-olla inimestele Mina vaidleksin selles suhtes, et me siin masterdasime Carmen kassi, kes kaunite riietega ja tõepoolest parfüümide reklaamimisega sõidab. Nov, Janno Reiljan sõidab siis Eesti krooni seljas. Mulle tundub euroopalit. Need on muuseas kaks täiesti eri asja. Meil on ühed ja samad. Oota, ma ei mäleta, mida mõtlen selle all, need on kaks täiesti eri asja. Mul praegu tuleb meelde, et ma kuskil kaks kolm kuud tagasi kuidagi jutu sees, järsku tabasin ennast mõttelt, et võib-olla võtab kõige suurema loose tegelikult nendele Europarlamendi valimistel hoopis rahvaliit, kuigi teda talle ei sobi. Avatud nimekirjad. Mis on nüüd vahe Karmen kassil ja rahvaliidu krooni kaitsmisel. Vahe on lihtsalt see, et Carmen kassi vaatab eesti rahvas, kui täiesti välist nähtust meeldib, ei meeldi aastüdruk, lõikas okei, aga rahvaliit, ükskõik vaene maali kui rahvaliit teeb avaldused, et tema tahab kaitsta Ta Eesti krooni. Et seda ei vahetatakse euro vastu, kuigi valija teab, et see on väga raske või peaaegu et peaaegu see viib rahvaliit inimeste mällu, kui ta on vähemalt üritanud seda teha. Täpselt samuti on elektrihinnaga. Janno Reiljan ja Villu Reiljan teevad rahvaliidu nimel avalduse, et nendele ei sobi see, et väiketarbijad, see uus hinnatõus niivõrd tugevasti lööb, teades ette tegelikult nõukogus koosseis, selline, et see on nagunii läbi ei lähe. Siiski jällegi võib rahvaliit tõsta ennast üles, kui me üritasime. Tahame, kui me läheme Euroopa liitu, me püüame, me teeme kõik need, kasutame need nüansid ära, mis vähegi on, et eesti rahvas kaitsta. Samamoodi on ju kõik need lubadused võtta suured laenud, et vähemalt osaliselt leevendada nende puudustkannatavate inimeste elu siin, et võidelda selle põlvkonna ees, kes praegu on. Ma usun, et see töötab üks kohaga laenudest, ma saan aru, aga vot kroonist. Ma ei tea, et me arvestame sedasi. Jõhkralt öeldes arvestame praegu enda põlvkonnaga. Me arvestame tegelikult sellega, millise pildi on Eestist loodud tohutult vaesest vile lihtsast enamusest tõepoolest tuleb, sööb peost suhu, eks ole, sellest pildist Nad orienteeruvad sellele massile mina, mina ütleksin selle kohta, et need on kaks erinevat erinevat valijate kategooriat, kellele orienteerutakse Karmen kassilorienteeritakse tuleviku põlvkonnale tõepoolest sellele, kelle vähemuse jaoks me ei tea, sellepärast et see tulemus, et nendel vaid ei ole valimistele tulnud, me ei tea nende massi, me ei tea, tegelikult noored on, sa tead küll, kuidas on jäänud, eks ole tulemata ja ma lihtsalt väidan seda, et üks on tõepoolest see, kes orienteerub edukusele rahale julgusele minna kosmopolitismi ile, eks ole, vähem rahvuslusele, kuigi ta püüab seda teha, aga siiski see on rohkem ikkagi maailma inimesele orienteeritud ja teine on tõesti 100 aastat tagasi eestlasele, kes rügab ja rügab ja rügab. Te võite pärast. Ei ole. Pärast europarlamendi valimisi mind kritiseerida, ma ise olen ka nõus endale tuhka pähe raputama, aga ma ennustan, et Europarlamendi valimistel on üks edukamaid erakondi. Rahvaliit. Ma lihtsalt, ma ei, ma ei ole Alan noor ja ma ütlen, et need on selle võrra erinevad, et nad kaks ei näe selles midagi halba. Ma ei vaidle ka vastu, ma ei näe selles midagi halba, välja arvatud rahvaliit, nagu teada on selles fraktsioonis, millel erilist sõnaõigust europarlamendis ei ole. Et mina ikkagi ma räägiks sellest samast mehest kaks nädalat tagasi, siin oli vist Rein Veidemann ja kena ja oli veel sellel selles saates Margus Mets või kes oli, kus me rääkisime just sellest, et noh, tegelikult ju Eesti võimalused seal europarlamendis midagi saavutada on ikkagi see, kui me osaleme suurtes fraktsioonides. Tegelikult mõjutavad Euroopa poliitik ja meil on esindaja kindlasti või veel parem kaks sotsiaaldemokraatide hulgas. Eks ju, meil on rahvuskonservatiivide hulgas, eks ju ehk rahvaparteis, vaat siis me suudame midagi saavutada, aga kui meil on kusagil seal mingisuguses pisikeses seltskonnas, eks ju, noh, euroskeptikute või kellelegi hulgas, siis me, meie sõnum ei jõua kindlasti. Kui mitte kuskile ja rahvaliidu esindaja Janno Reiljan ütles, kui ma ei eksi, siis paar päeva tagasi Aktuaalses kaameras intervjuud tehes Hitleri teemadel, aga jutt läks. Jutt läks ka Europarlamendi valimistele. Siis praegu see, see ühendus, kus, kus rahvaliit on mul isegi see nimi ei ole meeles, on hästi tillukene. Väga hea lause ütles, et majandusteadlane nagu professor, nagu ta on, tema arvutused näitavad, et pärast järgmisi valimisi on see fraktsioon, kuhu rahvaliit kuulub juba suuruselt kolmas europarlamendis. Need olid Janno Reiljan, arvutused. Ei, ma, miks ma selle, miks ma sinu jutu vastu protesteerima selles suhtes mul on tohutult kahju, miks sa minu jutu vastu protesteerib? Mul on tohutult kahju, miks ma saastiku ja esmasele norsale kui me, kui sa seda rääkisid, siis mul tulid meelde presidendivalimised. Täpselt sarnaselt kogu seesamasuguse ideoloogia mindi peale presidendivalimistel, eks ole, aga see, andke andeks, ma küsin nüüd siiralt, mis on siis muutunud seda, et me kuuleme kaks siis me kuulame juba kaks järjestikust vabariigi aastapäeva ühtlaselt. Seda ma tahangi öelda, et ei ole muutunud, mitte midagi ei ole muutunud. Et lugesin täna hommikul presidendi kõne veel uuesti läbi ja mõtlesin, et, et mul jäi kõik tohutu kurbuse peale ja rusutus ja kõik, et ma otsin sealt mingisuguseid president võib-olla pakub ka mingisugust teid, mitte lõputute kostanteeri, ühte asja. Ei leidnud, nagu ma ei leia ka rahvaliidus seda teeb. Selles mõttes mailis sinu märkused sulle see minu jutt ei meeldi, ega see ei ole minu arvamus. See ei ole, et ma toetan seda arvamust. Ma lihtsalt ütlen, et praegune valija valijaskond lihtsalt on veel selline ja see mudel, mis töötas presidendivalimistel, mis valisid presidendiks Arnold Rüütli. See mudel töötab ka praegu, sest neid valijaid lihtsalt on füüsiliselt endiselt kõige rohkem. Need meeleolud on endiselt kõige valitsevamad ja, ja praeguse seisuga isegi tugevnevad. Vaidlen vastu selle koha pealt, et selles selles rahvakihis on ka kõige rohkem sellised meeleolud, et lähevad sinna hea elu peale ja mina sellele kaasa ei aita. Ka sellised väga lihtsad. Argumentatsiooniga mina ei oleks ka nii väga kindel, et, et see kontingent või kes läheb eurovalimistele, on, on samasugune, nagu ta oli riigikogu valimistel, sest me teame, et juba erinev on kohalike valimiste valijaskond erinevalt riigikogu valimistest ja siis nüüd eurovalimiste. Kui juba praegu on see aktiivsus näitab ainult 14 protsenti, siis on väga raske öelda, missugune grupp seal tegelikult moodustab. Enamuses ei pruugi tõepoolest olla mitte maa rahvasega mitte vaesemapoolne, vaid see võib tõesti olla näiteks noored linnainimesed, üliõpilased, need, kes tahavad välismaale tööle minna, kes on eluliselt huvitatud Euroopa Liiduga ühinemisest. Sellepärast, et ärme unustame, et maarahva hulgas oli ka euroskeptitsismi märksa rohkem. Nüüd on Janno Reiljani ja Rahvaliidul väga raske võtta, kust sa võtad selle nüüdsel euroskeptitsismi lained, sa püüad leida kas selle euroga nüüd ja selle eesti krooniga ja selle elektriga nüüd võtab? Kuten küll tegelikult kroon on ju nagu mingi jätk sellele euroskeptitsismi ajad lähevad, sinna läheme küll sisse, aga me siis seestpoolt lammutama siis ikkagi veel ei ole kõigega päriselt nõus, eks ju. Ja no see on efektioni nagu peeterite, ma olen absoluutselt nõus ja, ja inimestele teatud osale inimestest läheb see peale. Aga mina nagu ei näe, ma ei tea, kas seda mõtet sellel asjal mulle tundub, et see on nüüd nagu niisugune ei ole jah, niisugune natukene niisugune kangekaelsust või sellise niisuguguse kiuslikkuse avaldus, kui me hakkame nüüd praegu veel selle vastu võitlema, mis seal paberilehe peal on, eksju, kas sinna on trükitud euro või on seal kroon, eksju, kus me samal ajal teame, et me võime oma peenrahade peale panna kelle tahes, no ma ei tea, alates Konstantin Päts-ist, eks ju, kui meil siin nii kangesti meeldiv rahvel tähendab, selles mõttes nüüd küsimus ei ole ju selles ja ega siis nüüd see rahatähe muutmine ei ole ikkagi see, mis neid hindasid. Ei no nõustest, aga siin on lihtsalt ei tohi segamini ajada. Loogika hääl ja teine asi on valija. Jah, no siin on muidugi üks asi, valija võiks ju, mälu võiks olla pikem kui tänane jutt, ütleme ükstapuha, kes teda ei ajaks siis. Arnold Rüütel oli Euroopa liitu jah-kampaania üks tõsisemaid figuure, eks ole, ja koos selle jah-kampaaniaga nii või teisiti ja rahvaliit toetas seda, andis ta ju ka oma hääle ja kindla toetuse sellele testile tuleb kasutusele euro. Ja mõtleme nüüd ikkagi seda tegema teistsuguseid sanan lihtsalt parat teoreetiline võimalus. Teine võimalus kindlasti seda eurod säilib, tähendab, krooni säilitada ju on, eks ju siin kuigi nagu me teame, ühinemisleping seda sisuliselt välistab, aga me võime seda ignoreerida ja enda peale kutsuda siis igasugu trahve ja muid asju. Aga no kujutage ette nüüd ikkagi seda praktilist olukorda, kui me nüüd oleme seal oma krooniga, ei ole lätlastel leedulastel oma raha, eksju, ja siis nüüd meie vaene eesti inimene, kes saab vabalt Euroopas ringi liikuda, ta peab minema siis otsima sealt Kreekast Maltast kohta, kus oma krooni vahet teda siis. No kuulge, see ei ole ikkagi tõsine, tõsine öelda teema, ma salu inglise naela puhul on see veel mõeldav. Eksid aga, aga ei, ma olen valgustustööga praegu päris nõus, aga ma ei hakka üldse vastu vaidlema, tahaks. Täitsa sellist rahandusministrist, kes sai mina, mina, Lokule tore. Ma pidin, ma, ma olen selles mõttes rahvaliidu poliitikat toetanud näiteks eelmise sügise olukorras, kus tõepoolest hoiatati selle eest, et Eesti riik võtab endale liiga suuri kohustusi maksude vähendamisega ja sellega seab ohtu just meie ühinemise Euroopa Liidu. Aga nüüd ma ei saa enam üldse sellest aru, mis järjepidevust ei ole ju mingisugune, mingit loogikat poliitikas ei ole. Mina tahaksin, et ikkagi, kui on tõsiseltvõetav erakond, siis tal oleks ka mingisugune tõsiseltvõetav poliitik. Kui paar aastat tagasi ilmselt me olime, oleme kõik nõus, sellega ikka oli sellise majana nüüd plussega miinusmärki hinnangut, et kas see on halb või paha, eks ole, lihtsalt ütleme niimoodi, et poliitilise demagoogia kõige osavam tegija oli ikkagi vaieldamatult Keskerakond seda olnud läbi aastate, siis ma arvan, et nüüd on ikka puhta vuugi ka rahvaliit selle koha endale täies mahus. See, mis see, mis ikka, jälgin kõrvalt, nagu vaatan juba mängu ilu iseenesest. Nii et selle kõrval ma ütleks, et Carmen kassitrikk on selline koolipoisid, niisugune katse või üritus ka kaasa mängida sellises demagoogia propagandakampaanias, aga see tugevasti rahvaliidul alla ja ma arvan, et rahvaliidu trumbid ei ole lõppenud. Siin on teemasid veel küll ja küll. Muide, mis puutub Keskerakonda, siis sol on jah, väga õige tähelepanek. Põhjuseks on seal erakonnas siseelu, mis on niivõrd omadega sest neil ei ole enam võimalik ühiste eesmärkide taha lihtsalt minnagi. Ei ole enam selliseid selgeid, selgeid Peetrile enamusi. Peetril on muidugi selles suhtes õigus, ainult erinevad jah, kui me vaatame seda kampaaniat, siis üks on tõepoolest villane kampaania, mis arvestab, eks ole, väga kindlat. No ma ei oskaks öelda, me, ma võisin isegi määratleda, et keskealist või veidi üle selle isegi naisterahvastest ülekaalus sissetulekuga nii ja nii palju elukoht väljaspool Tallinna ekspessa kampaania, aga ma lähen lihtsalt tahan öelda ja seesama Carmen kassi oma, kus kuud orienteerub kuni 30 noored. Nojah, ikka ja mis teemat puudutab, välja arvatud see, et ole, ole noor ja läbilöögivõimeline, näha ka see on sellele põlvkonnale väga, ta on küll, aga ma ütlen veel kord, et neid inimesi on tunduvalt vähem kui neid, kellel on see toimetulek see, et keegi aitaks neid kaitseks, neid on rohkem. Ja ei, no selle, selles mõttes on sul õigus, sest need inimesed ju kardavad järjekordselt rahareformi, sest nad on juba eelmises rahareformiga peksa saanud. Et selles mõttes on sul õigus, aga no ma veel kord ütlen, et see on seal lihtsalt poliitika poliitika taga peaks olema ka mingisugune midagi muud. Ootame sisu ei saa teha vahet poliitika pärast. Et, et see, see on see minu mõte, et ma, ma lihtsalt kui sa ütlesid, et ma tahaks tõsisemalt ajakirjandusest, ma tahaksin eelkõige tõsisemalt poliitikat, siis tõsisem ajakirjanik Eestis oli poliitika viimati aateline tõepoolest oli 90.-te 80.-te lõpu me võime ka sinna sisse panna ja 90.-te aastate alguse pärast seda ei ole seda olnud, on küll loosungid olnud, aga sisu on väga kiiresti osutunud tühjaks. Aga minul on, kui seal lõputut tahad rääkida ajakirjandusest ja aga siin on nüüd suur shanss küll sellesse suhteliselt küsida inimeste käest, mis, kus, eks ole, praegu on ju ikkagi tõepoolest, aga võib-olla on liiga vara lihtsalt hakata veel püsima tõepoolest sedasama seletada, et minnakse ikkagi fraktsioonidesse ja kuidas need toimivad ja mis ja mida mida saab teda või kui need inimesed ei taha öelda, kindlasti ei taha öelda, kuidas sa muidu seda krooni kaitsed, eks ole, et siis nagu masinavärgi valgustumine ollakse väga tervitatav. Kummaline ongi, sellised on Janno Reiljan avalikul sektoril energia ja, ja see aur läheb nüüd selle peale, eks ju, kes sinna valitakse, samal ajal üks Siim Kallas euro komisjoni liikmena tulevikus otsustab märksa rohkem kui kõik need kuus näiteks. See on absoluutselt selge, eks ju, kui meilt valitakse keegi sinna direktoraadi juhatajaks või, või selle keskastme ametnik, see otsustab ka rohkem kui need meie kuus. Nii et tegelikult need otsustamisel jäetakse antud juhul nagu valitsuse teha, eks. Ja rahvas nagu siis tegeleb, ajab seda näiliselt näiliselt demokraatia taga ja see aur läheb rahval siis nüüd nende inimeste peale, kes sinna brüsseli või Strasbourgi parlamendi hiiglasliku üle, mis seal on juba 800 või 900 neid pärast laienemist istuma. Jah, ja nüüd on isegi mõttekäik võib-olla ka ju selline, et nüüd on isegi täiesti kohatu juba pool aastat tulevikus poole aasta jooksul rääkida mingisuguste õpetajate palgatõusust või meditsiinitöötajate palgatõusust. Kuidagi kohatus. Kuulge, rahvas, meil on ees väga oluline otsustanud europarlamendi valimisi. Meie aitame siin natuke sellele kaasa sellele tähelepanu selle asemel, et rääkida tõesti näiteks elektrihinna tõusust, me oleme täna saanud kõikide ajalehtede vahel meie oma rahaga kinni makstud elektrilehe, eksju, kus meile tehakse selgeks mõttemaailm paremaks kvartali, sina oled saatejuht, sa oled. Tunde nüüd oma juhtimisel hoidnud Carmen kass üleval elektri hinnast rääkides. Ma olen sellepärast hoidnud, et kogu muu Eesti ajakirjandus ka räägib karvaga rohkem kui elektri hinnast kahjuks. Ja pealegi elektri hinnast rääkida märksa keerulisem. Kui mitte võimatu, kui isegi Postimehe majandustoimetuse juhataja ei saa aru, mis tegelikult toimub ja ta avalikult seda tunnistab tänases 30. siis no mina andke andeks, ei oska siin küll kaasa rääkida. Energiaühik on korter nüüd nagu me saime teada, aga see pidajad pidavat ikka nii olema, aga ühesõnaga, eks me siis näeme, kui ükskord meil see arve tuleb, mis siis see tegelikult mõjutab. Et tegelikult nendes protsessides ongi nüüd küsimus, et et kui me peaksime nüüd usaldama, Me usaldame poliitikuid, siis nad peaksid nüüd nagu seisma rahva eest ja esindama meid. Ega meie ei peagi kõik aru saama täpselt sellest, miks see nii läheb. Aga nüüd ongi küsimus, kui meil on usalduspoliitiku vastu, siis me usume seda otsust ja toetame seda. Aga kui meil ei ole usaldust poliitika vastu, siis meie jaoks see otsus on Laar võllilda. No jah, poliitikud on ju teatavasti Eesti Energia nõukogus ja kõik koalitsioonipoliitikud ja ja tol päeval, kui Janno Reiljan läks, oli siis üleeile või millal see otsus tuli läks sinna nõukogusse siis selle mullaga nende nõudmiste paketiga ja tuli sealt erinev sama targalt tagasi, sest et noh, mingisugust tolku sellest ei olnud, sest Eesti Energia nõukogus oli ta lihtsalt vähemuses. Ja pärast ta kurtis ka, et noh, et, aga mis ma üksinda teha saan, et seal pannakse hääletusele ja minul üks hääl ja teistel oli kolm häält ja kõik. Aga pärast selgus, et keset ülejäänud siis olid need, kes hääletasid teistmoodi kallid koalitsioonikaaslased kombel. Nojah, aga teisest küljest me võiksime ka tõdeda täiesti rahumeeli, et kui elektrihindu tõstetakse, seda tõstetakse ainult sel aastal, sest ta on piisavalt kaugel valimistest ja me teame, et kõik sellised ebameeldivad käigud tehakse valimiste vahelistel aastatel, nii et et see on nüüd jälle poliitika nii-öelda tegelikult. Jah, kuigi ma katud kivi tuleb visata kõvasti Eesti Energia kapsaaeda, selle poolest seletama kaka hakkab see kuu või kaks enne elektrihinna tõstmist. Ei tea me mitte midagi vahepeal, milline on katelde olukord, ootamatult muutuvad kuskil katlad kehvaks ja ootamatult tuleb nad katlad ümber vahetada. Ja selle tõttu annab ka sellele kogu sellele Eesti Energia hinnatõusule sellise värvingut see tuleb, ei tea, kes ta eriti ei tea kust ja ei tea kuhu läheb, eriti kui see teatatakse koos Eesti Energia kasumiga. Selles nagu hoolimatust paistab ka selles ka elementaarsest, kui me rääkisime siin rafineeritud pyyaa, siis mingisugust selgitust võiks Eesti Energia aeg-ajalt jagada, eks ole. Aga kui seal ei jätku nendel juhtidel, ei, Sandor Liivega, Gunnar Okk ikka nii palju julgust, et kirjutada artikkel, selgitada, küsida, paluda vaid sokuta hakatakse poliitiku nime sellele artiklile peale. See väide on absoluutselt tõene, siis andke andeks, millise usalduse tekitab see üldse, see riigifirma? See tekitab ikkagi tõepoolest süvendab seda arusaama, et seal asjad käivadki, eks ole, et seal nagu kontrollimatu asi mis justkui on nõukogu ja mis on riigi käepikendus, aga tegelikult need asjad ei tööta. Ja minu jaoks on ikkagi lahti seletamata see asi, et miks peaks hinna litakas tulema just väiketarbijale? Ei, seda ma ka aru ei saa, ehk siis inimestele, kellel on seda raha kõige vähem, tehakse mööndusi suurtarbijatele kest, ausalt öeldes ikka selle raha leiaksid, kui ikka kuskilt vaja oleks, kui oleks ikka vaja kalkuleerida, kelle arvelt seda hinda tõusta, siis? No minu meelest on see, see on selline küüniline lähenemine täiesti asjale. Mul on maja, ükski ükski poliitik ei tea, mismoodi sa seal majas elad, eeldatakse, et kui sul on maja, siis sa oled rikas, järelikult jõuad maksta, aga me teame kõik, missugused on Eesti valdavalt majadega. See ole Tiskre. Kõige rohkem on Eestis maju päevites maal needsamad talumehed, muide kes on ju rahvaliidu valijad. Tegelikult need on, see on see põhikontingent uus maju, kes, kes on sunnitud lõpetama välibasseini kütmise, eks ole, tänu sellele, et elektrineid on ikka vähemusi. Jah, aga suurtarbijale Salaks, Wanda need teatavad nagu Tallinna sadamat loovad oma elektrijaamad gaasiküttele. Millelgi muul otsas Urmas Sõõrumaa endaga või ma ei tea, mis asjad, eks ole, nende eesotsas Eesti Energia nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaa endaga. Aris allus tõepoolest, aga, aga ma just ütlengi, et minulegi paneb imestama, et mina ei süüdistaks antud juhul eesti energiatega Eesti Energia nõukogu sellepärast et nemad toimivad nagu äriettevõte ja see on alati kasulikum, kui äriettevõte toimib kui äriettevõtte. Aga riigi funktsioon on antud juhul meid sotsiaalseid külgesid kaitsta, eks ju, see on riik peab tagama seal no läbi oma esindajate kaudu, eks ju. Aga, aga ma veel kord ütlen, et kui riigil ei ole nii palju jõudu oma esindajate suhtes, no siis vahetage oma esindajad seal välja nii nagu tehti või tehakse iga valimiste järel, eks ju, miks siis sinna valiti need inimesed, kui nad ei suuda? Juhi ju ammugi mitte, nõukogu. Kuna nõukogu vaid on selge, et need ettepanekud tulevad juhatusest, need ettepanekud ettevõte ise välja ja, ja, ja, Järgmine aktsionäride koosolek on majandus ja kommunikatsiooniminister meile sattunud. Atonen on öelnud, et riik ei kavatse sekkuda, riik ei kavatse oma raha mitte sentigi sinna sisse panna. Just nimelt, et odavamad juba nimetada maailmavaateks bioloogiaks Reformierakonna vanema rahasid ei peagi, riik peab garanteerima selle ära, et see on. Ma vaatan aluse maailmavaatelise Reformierakonda, kuna maailmavaade ja siis järelikult peavad ka valijad tegema selle põhjal järeldusele, kui elektri hind tõuseb, siis on see reformistliku poliitika tulemus ja muud midagi. Nojah, kas nüüd ainult reformistlik, sest me rõhutame veel kord, et tegemist on meil koalitsiooniga. No seda enam jah, aga kes seal koalitsioonis tegelikult pead pöörab? Endine majandusminister oli hoopis teisest erakonnast ja. Grint tõusis ühe krooniga, viie sendini, nii et see saavutad nüüd siin Liina Tõnisson Liina Tõnissonile, jah, aga pidaski ägedat võitlust küll selle hinnatõusu vastu, ma olen siin saateid juhtinud ise, kus kus ta on vaielnud Eesti Energia esindajad, suunali tulemus. Tulemus oli see, nagu ta oli, eks lõppude lõpuks ikkagi otsustab raha. Suur raha otsustab ja kui on vaja ikkagi renoveerida, eks ju, neid elektrijaamasid on keskkonnanõuded väga karmid, siis lõppude lõpuks kust seda raha ikkagi võtta? Meil on valitud põhimõte, et riik ju äriettevõtteid ei doteeri, see on ju meil nii-öelda. Me isegi laseme kasvõi oma laevanduse, ma ei tea, kuhu kohta lasime, me ei doteeri seda, eks ju, meil on põhimõtteline printsiipide printsiipide maa see on ju tore, ühest küljest, aga, aga noh, siis me peamegi leppima nende tagajärgedega. Aga tegelikult tahaks veel lõpux natukene rääkida. Ma ei tea, millest sa tahad malt rääkida. Aga aga ma tahan, põhimõtteliselt ei, ma ei taha põhimõtteliselt öelda, ma julgen saatejuhile soovitada, et mul on napilt aega, et kui sa tahad rääkida Venemaast ja siis võib-olla jätame selle vahele, jätame siis räägiks, räägiks siiski kõige tähtsamast meil, rääkimata sündmusest kuigi põgusalt seda puudutasime aga ainult väga põgusalt. Ehk siis vabariigi aastapäeva, seda ja presidendi kõnest ja presidendi vastuvõtust. No tume, pühendunud Ma küll ma ei tea, eelmine aasta vist jätsime vahele kõne käsitlemise, aga kui te soovite, siis palun mina kere kohta oma arvamuse. Aastal sellist Peeter tegi pakkumise, mina lootsin, et ma räägiks Venemaast, aga Venemaa ei ole, ta jõuab. Aga ma arvan, et meie kuulajad pahandame ja kui me vabariigi sünnipäevast ei räägi rohkem kui ainult karmim No ta tahab heina kuhjadest rääkida ja toredast rasedusest. Ei, ma tahan, ma tahan rääkida seda, et ma vaatasin täiesti huviga, ma olen Tastuvad alati vaadanud juba Lennart Meri ajal ja ja mina vaatasin seda asja mitte selles küljes, et kas seal oli Carmen kassi ja mismoodi inimesed riides olid, aga püüdsin jälgida seda paletti nii, et kes olid kutsutud. Ja seekord torkas minu meelest eriti silma see, et väga palju oli selliseid rohujuuretasandil inimesi. Ma hakkasin, ühel hetkel hakkasin ma loetlema, kui Eero Raun tutvustas, et kes parasjagu tuleb, et see oli umbes vist 12 erinevat Sildsi. Ja seltsi oli hästi palju. Sest alati on vallavanemaid, on Arnold Rüütli vastuvõtul palju olude külavanemaid aga just see seltsi seltsi tohter. Minu meelest oli seal isegi botaanikaaia sõprade seltsi esimees. Seal oli erakordselt jah laiba see aga see on ilmselt viide ühiskondliku leppeprotsessile, sest seal osalevad meil mittetulundusühendused ju väga akti. Jah, aga noh, selles mõttes on presidendi vastuvõtt alati see see indikaator, millele, millele president nagu lisaks oma kõnele veel seda rõhku asetab ja, ja minu meelest seda tasub rõhutada, seda tasub meeles hoida. Minu arvates oli väga ilus, see algus oli, alguses oli see, et aasta isa ja aasta ema, eks ole, aasta ema ja aasta isa tulid esimesena. Mulle tegelikult meeldis. Tegelikult mulle tundub, et iga aasta jääb see kui tohutu kaugeks, no see tõepoolest istud teleri ees ja vaatad, mis seljas ja siis on hea ajakirjanduse laasida ka, kes mille, milline kleit oli, aga kuidagi sellel sündmusel on vähe sellist rahvalikku või mingisugusest heas mõttes rahvalikku vaimu. Et selline ilus kummardus, tõsi, nagu esimesena ei tulnud presidendi ekspresidendipaar, eks ole, oli, oli päris ilus, selline kummardus selline aasta emale. Ta ei ole kõik jälgis telerist ega veekoha peal ei ole meid, kus seal võis olla kohapeal neid tikuvõileibasid ampsida, aga telerist vaadates ma pean ütlema tunnustuseks Eesti televisioonile, et seekord oli asjal sisu, kuna Margus Saar tõesti tegi intervjuusid, sest aasta tagasi minu meelest mingeid intervjuusid üldse ei tehtud või oli neid väga vähe tahes au Eesti televisioonile, et selles osas ta töötas küll väga kenasti ja eks see tegelikult televisiooni sündmusi rohkem ole see vastuvatega. Mina ei oska seda üldse seestpoolt hinnata, sellepärast et ma ei ole seal kunagi käinud, aga ma olen muudel vastuvõttudel käinud ja minu jaoks on alati pigem koormavad kui kui lõbusad. Aga kontsert, mida sa ära minu, mina pean ütlema, et mind üllatas heas mõttes üllatus seepärast, et selline sümfooniakontsert, sümfooniaorkester ja ma mul ei ole midagi klassikalise kontserdi vastu, aga Jaanus Rahumaalt võiski oodata midagi sellist, hoopis midagi teistmoodi ja ka rohujuure tasandile pöördumist tegelikult seepärast, et ta lihtsalt ei hõlju. Televisioonis oli muidugi efektsem kui ka nagu kirjeldatud koha peal ka värvid väga ei olnud nüüd nii silmatorkav, aga, aga see oli tõesti erinev katsetuse, ma tunnustan seda, kuigi ma minule noorseks jäiga melanhoolne ei meeldi, ma tahaks pidupäeval oleks ikkagi rõõmus ja kui sa rääkisid, et presidendi kõne oli juba pisut Minoorne või vägagi, mine orne, et siis võiks ju see kontsert seal järel olla rõõmus ja lõbus ja lapsi võiks seal ka olla. Üks ei ole ainult üks hümni laulmas. Tegelikult oli kaunis vee veel üks nüanss, mida võib kokku võtta vist niimoodi, et et kui sa ametisse sattuda, et siis sinu eelkäijate kombed tulevad külge. Elik siis seekordne president Rüütli kõne lähenes teatud määral juba Lennart Merilikele aastapäeva kõnedele, kui kaks eelmist kõned olid suhteliselt hambutud, ütleme niimoodi otse välja ega presidenti küll solvata, aga ütleme, sellised suhteliselt ümmargused siis selles kõnes ta juba väga selgelt. No näiteks oli selgesti äratuntav, et ta sellele samale meie sõdalasi tänase saate jooksul Res Publical täiesti otse peaaegu otseselt ütles välja, et need jõud, kes tulid võimule just nende nähtuste vastaste loosungitega, on ise nad kombed külla võtma. See oli selgelt, oli, oli Res Publical. No Lennart Meri sõnavatele mäletame ju TEMA harrastas seda poliitikutele ja poliitilistele erakondadele kõrva, kiilude jagamist kuni selleni välja, et isegi Venemaa sai oma oma osa Karaganovi truck doktriini näol seal mingisugusel aastapäeva kõnel, kui ma ei eksi. Selles mõttes oli, oli täiesti täiesti üllatav, oli Arnold Rüütli selline. Pärimisi üksikud jupid, ülejäänud Luukas ei, seda küll, Annika Lepp, varem ei öelnud ta seda kunagi teha, aga jah, ei, aga selles mõttes ma olen Peetriga lauset mingi tendents oli olemas ja nüüd juba osa inimesi hakkasid nagu nõudma, et peaks veelgi rohkem ütlema veelgi otsekohesem alt, aga siin tuleb muidugi piir ette, sellepärast et president ei saa sekkuda sisepoliitikasse mitte praeguste oma volituste piires vähemalt nii et noh, selles mõttes tuleb jääda ikkagi noh, ütleme niisugune kahemõttelisust või ümber nurgaütlemise tasemele ei saa ikkagi niimoodi minna ja öelda, et näed, Res Publica on petnud rahvast, seda ta ei saanud. No seda ei öelnud Lennart kri kunagi, aga. Aga niigi aru, aga nagu me lugesime slaidipoliitikat väga erinevalt Tema sõnumist mina jätaksin sellised kanged väljakat, kes keda pettis ära, lõppude lõpuks, kui me lähtume sellest, lähtume siis ka, et avaliku arvamuse uuringud on tõesed ja neid tehakse läbi tegelikult tõestel alustel, siis ei saa öelda see üle 20 tsirka, veerand nendest küsitletutest on kõik ullikesed, keda kõik petetud Ei, seda kindlasti mitte kunagi nendesse avaliku arvamuse uurimustest tõsiselt muidugi suhtunud, aga sõbrad on minu probleem, see on sinu poole, aga noh tõepoolest ei saa tõsiselt võtta ka 14 protsenti samal ajal noh, nagu me näeme, et valimistulemused ju absoluutselt ei vastanud avaliku arvamuse uuringute tulemustele. Praegu ei ole valimisi, see Res Publica võit oli ikkagi märksa suurem kui vahetada enne valimisi ju need küsitlused näitasid nii, et neisse ei või tõesti eriti suure usuga või suure veendumusega uskuda. Aga siiski ma tahaksin kolme minuti jooksul küsida sinu käest, Peeter ja mitte Venemaa, miks ikkagi Putin Kasjanovi valitsuse lahti laskis ja, ja mis mis meid, seda, mis meid ootab Venemaa poolt veel lähiaegadel me teame, et Leedust saadeti Vene diplomaadid välja luurajatena, kas on midagi sarnast ka Eesti ja Venemaa suhetes? Karta? Noh, vaevalt et siin need mäng Eesti ja Venemaa suhetes käib, see on pigem siis Venemaa ja kogu kogu muu maailmasuhetes ja midagi midagi rõõmustavat see ettevaatav pilk küll ei ennusta, sellepärast et see Kasjanovi valitsuse lahti laskmine oli ikkagi Putinil üks samm selle sellel teel, et puhastada kogu seda platsi selleks, et pärast neljateistkümnendat märtsi me saame näha ikkagi päris autokraatlikku võimu tugevnemist Venemaal ja ja Putini ja selle seltskonna seniste avalduste ja ka tegemata avalduste järgi. Tegelikult võib öelda, et see KGB lik joon elik siis jäik suhtumine nii sise- kui välispoliitikas tugevneb ja selle kohta on öeldud, et see ei tähenda naaberriikidele head. Me ju saime eile teada sedagi, et Venemaa luurelennukid lendavad meie piiride läheduses, nii et Venemaa on ikkagi võtnud Baltikumi liitumise NATOga ikkagi üsna tõsiselt ette ja ta ikka mingeid provokatsioone siin planeerida. No aega jääb väheks, selles mõttes teine aprill on küllaltki lähedal, ehk siis see kuupäev, mil Eesti ametnikud NATOga liitub ja ja ma arvan, et nagu ei usu päris hästi, et siin enam jõuab midagi meie riigi jaoks väga ohtlikku korda saata. Aga eks katsed muidugi on sellest me jõua enam rääkida. Katsed on nii Euroopa Liidu kui NATO suunal. Jah, aga veel kord, tulles tagasi, siis selle leedukäigu juurde ehk siis kolme. Vene diplomaadi väljasaatmine all ikkagi küllaltki segased sündmused lati ümber, vene koolilaste väljaastumised, läti keeldumine duuma asespiikri või selle väliskomisjoni esimehe Rogozin ja siis seal on väga sümpaatne käik tähendab samuti väga. Võib-olla järgmisena on Eestil vaja ka oma sirgeselgsust näidata mingis, kuidas vihm. Me oleme harjunud sellised põõsa taga olema. Rogozin, minu meelest on käinud Eestis väga-väga mitu korda laiutanud siin Rausanud, nii et vähe ei ole. Ja võiks isegi öelda, et jah, nii mõnelgi meie erakonnal on Venemaaga vägagi head sidemed vene poliitikutega, nii et selles mõttes Läti ja Leedu on näidanud ennast küllaltki põhimõtteliste põhimõtteliste naabritena. Igal juhul. Ma arvan, et me enam rohkem teemasid siin üles võtta ei saa ja küllap Karmen kassist räägitakse ka siin stuudios veel pikalt ja põhjalikult, edaspidi nädala pärast kohtume juba uues seltskonnas. Täna saates Maive Herman, Postimees Peeter Kaldre Eesti televisiooni, Matu, milles Eesti raadio poolt kuulmiseni.