Tere laupäeva hommikust ja vabandame rahvateenrite innustunud kuulajate ees seda väikest viivitust. Et me saime ära kuulata, kuidas siis Erkki noorel Brüsselis läks. Kolmas Budapestis vabandust, buda pest. Paigaldasin noole Brüsselis. Siin hakkas mängima teine taust, et Budapestis tuli ta kolmandaks, võib-olla Brüsselis on ta esimene. Aga täna on stuudios Peeter Kaldre, eestitelevisioon Rain Veideman, Postimees ja Tartu riiklik ei lihtsalt ülikool. Ja mina olen siis Mart Ummelas ja esindan siin raadiot ja Tallinna tehnikaülikooli. Naljast ei tahtnud küll alustada, aga ma tahtsin alustada ühe väikese õijendusega ja sellepärast, et eelmise esmaspäeva või oli see teisipäeva äripäevas on kirjutanud arvamustoimetuse juhataja. Hundimägi niisuguse väikese nupukesed Ummelas tahab saata eestlasi lollidemaale või midagi taolist. Peeter, sa olid ka meie eelmises rahvateenrite saates, kas meil oli juttu sellest, et riik peaks doteerima Eesti energiat, et hoida madalal elektri hindasid? Sulle jäi selline mulje? Meie jutuajamisest? Ei nagu ei andnud, no vot minule ka ei jäänud, aga millegipärast Aivar Hundimägi arvab, et just nimelt Ummelas tahab, et riik hakkaks doteerima Eesti Energiat. Meil oli küll juttu sellest, et, Et riik peaks midagi tegema, et elektri hind ei tõuseks põhjendamatult, aga meil dateerimisest küll juttu ei olnud, nii et Ma soovitaksin edaspidi tähelepanelikumalt kuulata ja internetist saab ju saadet üle kuulata. Aga see on tegelikult vana asi. Vanade raadio inimestena me teame, mismoodi kuulajad tegelikult saavad ühest või teisest asjast kas uudisest või eriti jutusaatest aru, nad võivad sealt välja lugeda selliseid asju, mida uneski ei olnud tegelikult peas, kui sa mingisuguse teksti kuuldavale tõid. No isegi see on ju peegeldub kõnekäänus ühest kõrvast sisse, teisest välja ja see, mis sinna vahele jääb, on loomulikult iga inimese enda teine ütlus on see, et ilu on vaataja silmades kuulaja kõrvades, ega, ega teiselt poolt ka sellele inimesele suurt. Neid ei saa, kui ta oma, ainult et küsimus selles, et kas tema jään oma arvamuse nii-öelda Ummelase peale välja mängib, et on tal seda õigust öelda nende kummelaseks nii töötasid. Et jääb mulje ja, aga ta ütles Ugalas. Ja tema hinnang on küllalt selge. No ma arvan, et ma kohtusse ei lähe. Edgar Savisaare eeskujul. Aga see ei tähenda sugugi seda, et Ma ütleks, et mõtet, et riik võiks oma rahvuslikku majandust nii või teisiti toetada, mul tuleb hea näitena meelde eilsed Soome uudised, kus soomlased süüdistavad Palja laevatööstus sellest, et riik seda liiga Toetab ma ei oska nüüd öelda, milliste majanduslike vahenditega ja selle tõttu kõik laevatellimused ka siia Läänemerele tellitavad laevad ehitatakse hoopis Itaalias. Ma usun, et see probleem muutub erakordselt teravaks, üha teravamaks, ikkagi järgmisest aastast järgmistest aastastest, kus siis kapitali vaba liikumine seab Eesti majanduse, aga ka riigi täiesti uude olukorda ja kus tõepoolest, kui vaatame neid naabreid, Soomet, kuidas nad siis hingehinna eest võitlevad selleks, et oma majandust kuidagiviisi säilitada enda riigis. Millest küll veel juttu oli, oli sellest juttu, et praegusel juhul väikeettevõtted ja eratarbijad peavad hakkama nii-öelda üleval pidama suurettevõtteid ehk sisuliselt doteerima suurettevõtteid, võib-olla Aivar Hundimägi sai sellest valesti aru. Lõpetame nüüd selle õienduse siinkohal ja soovitan edaspidi mitte kritiseerida, enne kui ei ole asjaga põhjalikult tutvunud. Aga meie tahaksime rääkida märksa kurvemal teemal kui meie eilne eelmine. Ta oli. Kõlas just ilmselt kordusena. Umbes samal ajal hukkus siis üks eesti sõdur Iraagis ja see on ka välismaa ajakirjanduses. Hinnatud nagu esimese Eesti kaotusena tema taasiseseisvumisvõitluses Kas peaks nyyd dramaatiliselt ütlema, mis te arvate et see oli esimene kaotus? Noh, seda on raske öelda, oleneb kriteeriumidest, et noh, ma arvan, need kaotusi on meil siin taasiseseisvunud seal olnud ju teisigi. Kui me võtame kasvõi Estonia katastroofi, siis oli ju seal tunduvalt rohkem hukkunuid kui, kui Iraagis. Kui mõeldakse sõjategevusest, siis jah, väide õige küsimus on selles, mismoodi seda hinnata. Nojah, need, Ütleme ka kaitseväelaste peale, siis meil on üks vägagi kurb intsident kodumaalt 14 kaitseväelasega, kes hukkusid jah, seal silla ülemuste rumaluse tõttu. Sa pead silmas kuldset just hukkunut. On ka ju ju poisse, kes kogemata relv on lahti läinud ja nii et noh, selles mõttes Iseendale käe külge ei olnud. Et see on minu meelest see seos Eesti taasiseseisvunud, mine ja Iraagis hukkunud noormees on minu meelest see sild on kunstlikult ehitatud. Need kaks protsessi küll ei ole omavahel seoses Eesti nüüd oma iseseisvust küll Iraagis ei kaitse. Vot, iga riik, kes omab sõjaväge ja korraldab selle sõjaväevormis hoidmiseks õppusi. Loomulikult kõik see on karm reaalsus, et ta peab arvestama. Nii õudne kui seda ka öelda pole loomulike kadudega. Ja ma ütlen, et lihtsalt sellepärast, et ma ise olen teises armees kolm pikka aastat isegi rohkem peale teeninud siis nõukogude armees või Eestit okupeerinud riigi armees ja läbi teinud üsna karmi sõjaväeteenistuse, kaasa arvatud ka õppused, mille sisse oli tähendab õppuse, mis oli tegelikult reaalsetena kavandatud selles mõttes, et iga kolmas 10. siis lõhkepakett oli tegelikult tõepoolest reaalne tekitada seda olukorda ja ja pärast neid õppusi oli ka siis inimkaotusi. Aga nüüd me oleme selle fakti ja siis on seis seisnud seda tunnistanud ja mina olen isiklikult oma seisukoha välja öelnud ja kogu selles iseenesest Oleme seisukohalt mõnes mõttes isegi igapäevases olukorras kuigi rahuajal inimeste kaotamine ei kuuluks nagu, nagu sellesse raamistikku. Minu jaoks jääb endiselt üles see küsimus, mille nimel selline noh, väljaspool Eestit inimese kaotamine aset leidis ja juba need haavatuti, kes meil seal on ju tegelikult no väidetavalt on nad kõik kenasti terveks saanud. 11 on pikemaajalisem siis vigastus, mis nõuab, nõuab järelravi palju, aga aga ma lugesin täna postimehest nimelt seal praegu teeniva kapten Vahur Murulaiu seisukohta. Ja ma ütleksin mulle kui endisele sõjamehele oli asi kohe pilt täiesti selge. Ja ma sain temast väga hästi aru, ta ütleb, et et ta osutab sellele, et olukord tegelikult on, see on võitlus ilma rindejooneta, mis seal toimub, see on tegelikult kaoses olek. Kus need rünnakud, mida siis praegu tõlgendatava rahuvalve siis järelvaatajat rahul valve sõduritele suunatakse, need on nendel praktilises kaitse puudub ütleb kapten. Poliitiliselt on see kõik võimalik, aga nemad kasutavad nii-öelda kohalikke olusid, mida nad tunnevad hästi. Ja teiselt poolt nad üllatavad. Kui need inimesed, kes neid ründavad, tunnevad kohalikke olusid hästi, siis minu jaoks on see vastupidi tõlgendus see, et need, kes seal praegu siis on nii-öelda ametlikus tõlgenduses, rahuvalvajad tegelikult on ikkagi okupeerivad selles mõttes, et nemad on asetatud nüüd vastasseisu väga paljude erinevate erinevate jõududega, nii et minu jaoks ei ole sellel seda mõtet. Ja üha vähem ma näen ka teisi riike jälgivad jälgides, et, et väga raske on iga päev põhjendada üha rohkem ja rohkem põhjendada seda tegelikku tausta, mille pärast siis ikkagi. Seal ollakse, mis sa arvad, kas see on põhjendatud ohver meie liitlassuhete altarile? Minu meelest on see tunduvalt noh, selline laiem ja mitte ainult sõjaline, vaid ka poliitiline küsimus. Kui sa, Mart ütlesid, et et väljaspool Eestit Eesti sõdurid Eesti iseseisvust küll ei kaitse, siis ma tahaksin sellele vastu vaielda. Sinu tõlgendusel siis eesti sõdur kaitseb iseseisvust Eesti iseseisvust ainult Eesti piires. Või sain ma õieti aru? Põhimõtteliselt küll, see on mitmetes riikides omaks võetud põhimõttega mäletatavasti Saksamaal. Ja on ka loomakaitsjate doktriinis on see sisse kirjutatud, samamoodi oli segajaapanis siia. Miks Eesti üldse NATOsse läheb, sest NATOsse minek eeldab kollektiivset kaitset? See eeldab seda, et eestlane läheb appi ka näiteks taanlasele väljaspoole Eesti piiri ja see eeldab ka seda, et inglane tuleb appi Eestile Eesti piire. Nii et kas me sätime siis küsimuse niimoodi, et iseseisvus on ainult ainult see, kui eesti sõdur siin totaalkaitsena kaevikus venelase vastu ennast kaitseb? Ma tahaksin ainult petersell öelda, et Eesti alles võetakse NATOsse ja Iraagi operatsioon ei ole seni muuseumite. No aga ma tahaks sundida siis. Kas on Iraagis 36, kui ma ei eksi riiki, enamik NATO riikidest seitsmest NATOga liituvast riigist on oma sõdureid sinna saatnud kuus. Ja ainus Sloveenia, kui ma ei eksi ei ole saatnud? Okei, lööme selle asja lahku selles mõttes. Okei, rünnati tõesti, on küsitav, miks seda tehti eestlased teatavasti ega ka teiste riikide omad peale brittide rünnakus osalenud ründasid valdavalt USA ja ja britid. Nüüd on olukord muutunud, seda tunnistas isegi Iraagi sõja üks suuremaid vastaseid, Saksamaa kantsler Gerhard Schröder kes ütles niimoodi, et me oleme endiselt seisukohal, et need põhjendused, miks sinna mindi, on meie jaoks kahtlased. Aga nüüd on olukord muutunud. Nüüd on see, kas Iraagis taastatakse rahu või mitte, on kogu maailmaküsimus, sealhulgas ka Saksamaa küsimus ja Saksamaa on valmis oma õla alla panna panema. Me oleme endiselt seisukohal, et Saksa sõdureid ei saada aga raha mida iganes, logistikat, kõike seda me oleme nõus andma. Ja kui siin Rein rääkis sellest, et võis jääda mulje, nagu oleks vastasseis nüüd Iraagi sisside, Saddami-meelsete sisside ja liitlasvägede vahel siis ka siin on ju viimastel nädalatel toimunud täielt pööre. Sest rünnakud on nüüd koondunud, mitte enam liitlasvägede nõu, kuidas me teda nimetame vaid šiiitide vastu see viimane veretöö, mis, mis pandi toime kriitide palverännaku ajal siin ei olnud ju tegemist liitlasvägedega teps mitte. Siin oli tegemist lihtsalt ühe usulahu vastase rünnakuga ja, ja need ilmselt tugevnevad veelgi seal, nii et selles mõttes me peaksime vahe sisse. Ja Peeter sinuga välispoliitika spetsialistiga. Tähendab, me oleme selles mõttes. See täiesti erinevais asi seal taga ja, ja ma usun Teoreetiliselt õige ja mina respekteerin, sinu kompetentsus täielikult ja sina muidugi respekteerib minuga humanitaari. Kirjandusinimese emotsionaalne, ma olen ka? Jah, just just, aga jah, aga praegu siis viinud lihtsalt sellele tasandile, aga ma tahaksin nüüd natuke tagasi võtta, nagu ma oma repliigis Postimehes üles kutsusin. Kahele asjale, millele sa viitasid. Suhtesse natuks kõigepealt see suhe NATOga, eks ole. Et siin on kogu aeg ka meie avalikkuses üles tõstetud siis valitsusringkondade poolt, et vaata, Nato liikmed, tulevane liikmelisus kohustab meid nüüd nii palju, kui mina seda nato hartat tean, me läheme appi siis teiste riikide või teised tulevad meile appi, mis on see paragrahv viis või mis alusel see on, mis võetakse vastu, mis mis eranditult kohustab meid panema kõik välja selleks, et teiste partnereid kaitsta. Et minu meelest see olukord ei olnud Ameerika Ühendriike ei rünnata selles mõttes, et me oleks pidanud talle appi minema? No on muidugi püütud taandada kogu selle 11. septembri olukorra peale ja nii edasi, aga see on kõik nii-öelda lisand, mis ma nüüd ütlen, millega ma nõus sinuga olen. Ma olen nõus tõepoolest sel hetkel selles situatsioonis, nagu Schröder väljendas äsja, jah, kuna Iraagis on sisuliselt vallandunud kodusõda, šiiidid, sunniidid ja kurdid. Ja tõepoolest praegu ei oska keegi ennustada, millega see asi nüüd lahvatab, kus suunas see kõik võtab siis vaat siin nii-öelda rahvusvahelise siis rahutagamisoperatsioonide või rahu, ütleme, stabilisatsioonijõudude koosseisus. Igal juhul. Eestil peab olema kohustus kindlasti ka osaleda selles aga see taust mille alusel riigikogu võttis vastu otsuse saata Eesti kaitsejõud just nimelt Eesti kaitsejõudude ja need ei ole isegi niinimetatud sõjavägede sõjaväeks kaitsejõudude kontingent saata Iraaki, vaata, see alus jääb minu jaoks hämaraks. Ma tahaksin siia vahele meelde tuletada seda, et rahvusvahelises õiguses esmane on tõepoolest kokkulepped ja, ja see, et Eesti ühinemine NATOga saab loodetavasti teoks alates teisest aprillist. Kui siin räägiti, et NATO liikmelisust tulevane liikmelisus kohustab siis seda me saame näha, milleks ta kohustab. Me ei tea sugugi veel seda, kuivõrd ja millistes vormides NATO meid valmis abistama kriisisituatsioonis, keda abistama. Seda me näeme siis, kui me seal ükskord oleme. Seda me näeme siis, kui midagi juhtub. Ja kui midagi juhtub meil juba lennukeid, nagu me teame, me tuleme selle juurde, lennanud oli kohal ja vaatame, kuidas siis nato sellele reageerib, selle põhjal me suudame seda hinnata. Mis puutub rahukaitsejõududesse, siis nagu me teame aastakümneid olnud Soome osalenud rahukaitsejõududes mis on saadetud kohale ÜRO poolt. Ja Eesti on ka siiamaani ikkagi lähtunud sellest minu meelest, et rahvusvahelises õiguses võtame aluseks kehtivaid organisatsioone ja lepinguid, aga see, kuidas Eesti ühines Iraagi-vastase operatsiooniga, ei toimunud sugugi mitte klassikalisel nii-öelda klassikalise üldrahvaliku arutelu korras ja see otsus langetati nii nagu on ka auväärsed poliitikud öelnud ju noh, võiks öelda üsna üksikute inimeste tasemel. Eno NATO raames mingit üldrahvalikku arutelu loomulikult ei toimu, kui vaja missioonidele minna ja Reinu lihtsalt täpsustuseks nii palju, et kui sa viitasid artikkel viiele, et, et see kohustab tõepoolest appi minema, kui kellelegi teise riigi nato riigi suveräänsus on ohus, siis teatavasti NATO on vastu võtnud uue julgeoleku kontseptsiooni, mis oli läbimurdeks. Mis tähendab seda, et NATO on kohustatud minema ka välismissioonidele väljapoole Nato territooriumit, kui sellest sõltub NATO, kui terviku julge oleks, see on uus kontseptsioon, selle alusel mindi Kosovosse näiteks selle alusel ollakse Afganistanis ja ma arvan, et me vist ei või arutaksime, ma ei tea, kui näiteks Afganistanis oleks mõni eesti poiss surma saanud või Kosovos, kus me oleme olnud aasta. Ma veel kord ütlen, et minul ei ole midagi NATO operatsioonide vastu, kui ka Eesti on NATO liige ja ka otsustab nende küsimustega üle NATO-sse kuuludes. No sina, ajend ikkagi see Meie see me olime kandidaatriiki ja me pidime juba alust võtma need mängureeglid omaks ka kandidaatriigina, nagu me oleme võtnud ka väga paljud või enamiku mängureegleid. Oma arust juba Euroopa Liidu kandidaat kas juhtub olema parajasti niisugune valitsus, mis tegeleb ekspansiooni poliitikaga, siis miks mitte kutsuda meid näiteks ka Haitist või kusagile mujale, kus on Ameerika Ühendriikide huvid riivatud? Ei, ma ei räägi Ameerika ühendRinoaga praegusel juhul Iraaki, me läksime ju Ameerika Ühendriikide kodu, aga ma räägin veelkord. Ka enamik NATO riikide esindajaid ja oleks minu meelest natukene imelik, kui Eesti oleks ainsana jäänud kõrvale. Aga seal ei ole, kuigi NATO riikide jaoks lugege natuke. NATO otsust ei olnud seal taga, selles. Selle taga, mis jah, tõepoolest ei öelnud, et oli ju ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon, mis nõudis Iraagilt vastavate punktide täitmist, mida Iraaki teinud. Ma tean, hävitusrelvad. Põhimõtteliselt on seal noh, mingisugune mingisugune nurk on ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni seal, kui ma ei eksi üks, neli, kolm, üks, neli, üks, kolm. Tuss relvade kohta, andmete andmist ja juurdepääsu, mida pärast ei ole osutunud, neid oligi üldse tähendab, küsimus ongi meie jaoks selles, et et ühest küljest on meie mõtteviisi lääneliku mõtteviisi järgi õigustatud operatsioonide tegemist, Saddam Husseini me keegi ei armasta. Rääkimata siin näiteks korea juhtidest. Me naerame nende üle, aga rahvusvaheline õigus ei saa põhineda emotsioonidel. Aga väga palju põhineb näiteks praegu Ameerika Ühendriikide Bushi poliitikasse puhtalt emotsioonidel. ERR-i üks viimaseid avaldusi oli see, et loomulikult võidu korral see ameerika tähendab kogu see olukord seal muutub selles mõttes, et et Ameerika Ühendriikide siiski vastavalt selle usaldusliku vahekorra, mis need on vahepeal nüüd kõikuma löönud teiste partnerriikidega aga väga tähelepanu väärne Kerry puhul oli üks avaldus, mis huvitaval kombel ei võimendatud, Eesti ajakirjandus on see, et Ameerika ühendriigid edaspidi hakkavad otsima siiski oma energiavajaduste rahuldamiseks omaenda nafta siis varude hulgast, selleks mitte nii-öelda olla kiusatuseks ja millega tegelikult Läti ikkagi selle Iraagi nii-öelda aktsiooni vabam tüüri tegelikult taust muidugi on Kerry siin nii-öelda väljakutsuja ja opositsiooni esindajad on seda lihtne öelda. Aga noh, minu jaoks oli see väga informatiivne, sest samal ajal juba varem see kogu selle operatsiooni arutelude käigus on öeldud, et Miss Ameerika ühendriigid ei ründa Põhja-Koread. Miks, miks, teatud riikide puhul, kus on samuti diktaatorid kus on väga palju inimõiguste seisukohalt etteheitmisi ja maailma politsei, Ameerika Ühendriigid peaksid nagu korda looma, aga ei minda, piirdutakse tõepoolest diplomaatiliste surveavalduste või majanduslike surveavaldustega, seda ei tehta. Nii et vot see kaks asja silmakirjalikkus, mis kahjuks on kandunud rahvusvaheliselt poliitika tegemist ka Eestisse ja millega ilmselt siis meil tuleks nagu omaks võtta. Ja, ja, ja, ja teiselt poolt ikkagi see ekspansionism turism, mis mis, mis. Sellise iseloomuga tuletan veel kord meelde, see oli Ameerika Ühendriikide poliitikas on Ameerika Ühendriikide administratsiooni poliitika administratsioonil vahetuvad. Ei loomulikult, ega ma ei ole mingisugune. Bussi eestkõneleja ja loomulikult on mul samamoodi kõhklused selle Iraagi amatööri suhtes, aga küsimus tekkis, et miks ei minda Põhja-Koreasse, no Põhja-Koreasse minna, see oleks? See oleks, Ühest küljest see oleks enesetapp sellele, kes sinna läheks ja teisest küljest oleks püssirohutünni põlema paneks, sest siis läheks kogu Korea poolsaar, see on selge ja ühes Põhja-Koreaga läheks ka Lõuna-Korea. Nii et siin on miljonite inimeste mäng. Teisest küljest jälle võib küsida, et kui ei oleks näiteks, see oli ju Clintoni administratsioon, see oli ju hoopis hoopis teise erakonna esindaja, kes selle president, kui kui mindi Kosovosse sisse. Samamoodi võiks küsida, et miks, miks nad sinna lähevad, oleks võinud ka ju rahulikult pealt vaadata, aga tagantjärgi vaadates lõpetas siis ka Ameerika Ühendriikide väga jõuline käitumine, lõpetas seal tapatalgud. Täitsa ja kirjutan selle plussi ja tõepoolest Ameerika Ühendriikide arvele. Et siin oli Euroopa liit täiesti võimetu, sest tegemist oli puhtakujulise kodusõjaga. Vallandus ja, ja vot siin oli nüüd täiesti asjakohane. Kui me seda enam ma võtan Iraagis kurdide saatus, sellepärast et üks argument oli ju ka see vägede sisseviimisele, et Saddam Husseini kiusas kurde taga. Aga ma tahaksin tuua näite sellest, kuidas maailmas on võimalik teistsuguste vahenditega jõuda vägagi heade tulemusteni, see on Hiina poliitika. Hiina ka ei ole keegi üritanud sõda pidada ja Hiina on tänaseks muutumas samasuguseks Laanerlikuks riigiks nagu nagu meiegi. Aga, aga võib-olla veel täiesti. Mart aga ta nii spetsiifiliselt Hiinani Ja näha eraomand seadustatakse ja viimase põhiseaduse järgi lausa inimõigused, inimõigused tunnistatakse, asi edeneb, tasapisi, laseme neil riikidel areneda. Mina ei näe ka põhjust. Noh, kui nüüd tõesti Iraagile massihävitusrelvi, siis kuidas tema siis seda maailma rahu kahvardas, sealse Saddam Hussein oma Iraagikeses? Mina ei saa sellest aru. Ühed, poliitilised kommentaarid, poliitikute kommentaarid, mida mul on ka lugeda olnud, ikkagi leiavad, et tõepoolest, et see nõndanimetatud Ameerika tüüpi demokraatia eksport, see on võib-olla pöördub mingil hetkel hoopis iseenda vastu ja näiteks on tõepoolest siin Huntingtoni nõu, olen temaga nõus, et et kultuuritüübid määravad ka väga palju ikkagi poliitilise, nii-öelda selle valitsemistüübi, ega siin noh, me ei saa seda eirata, mis ajalugu eirata ei saa, kultuuritüüpe ja ta ei saa isegi religioosseid neid kraane eirata, nii et siin on tõepoolest Ma arvan, et me siin laua ääres ja veel mõned erinevatele seisukohtadele, kuigi samal ajal me austame meie sõdurpoisi mälestust ja, ja kindlasti tema puhul oli tegemist ausa ja toreda tubli poisiga. Aga mis siis, kohvrid nüüd tuleb Juurele, kes kahju, loodame, et ei tulemäel, ütlesime seda minu meelest siin laua taga just siis, kui Eesti otsustas Iraagi operatsiooniga ühineda, et ei tuleks neid ohvreid ja nad siiski tulid. Aga räägime palju lähematest asjadest, mis tekitavad küsimuse, et võib-olla peaksid Eesti kaitseväelased rohkem mõtlema oma piiride kaitsele. Sest sel nädalal tuli siis teade selle kohta, et Vene hävituslennukid on tunginud Eesti õhuruumi ja tänu nüüd NATO radaril, oleme me neid märganud. Peeter, sa rääkisid enne oma toimetaja ehmatusest, see oli. Tõepoolest, see oli siis eile hommikul, kui ma tõusin päris varakult ülesse ja kallasin esimese kohvitassi. Ja kui tuli ajalehtede tutvustus loeti ette, siis Postimehe tutvustus ja esimene lause selles tutvustuses kõlas niimoodi, et Vene hävituslennukid on tunginud Eesti õhuruumi. Ma mõtlesin, nonii. Aktuaalses kaameras on tulemas erisaated, esimene, ilmselt juba kell üheksa hommikul valmistusin kiiresti-kiiresti tööle minema ja siis teine või kolmas lause siis seletas, et jah, tungisid küll, aga mullu oktoobris uudis oli, nagu öeldakse, juba toimunut ammu-ammu. Küsimus on nüüd selles, et miks sellest alles praegu teada oleme saanud, see on natukene väga nadi lugu. Et miks ei saanud inimesed teada sellest siis, kui sündmus toimus, kui selgus, et, et kui selgub, et Eesti on ka noodi saatnud, vaata, see on nüüd selline. No ma ei tea, et kui, kui karu ei nimetata karuks nimetame pätsuks, eks ole, et nad siis pole karu olemas, et siis ta ei ole nagunii hirmus, et mis siis takistas selle selle teate avalikustamist siis kui see asi toimus. Muidu on me võime varsti teada saada, et Venemaa on tulnud üle piiri ja okupeerinud Eesti ära ja teatatakse meile sellest nädal aega hiljem, kui me näeme, et mundris sõdurit siin Toompeal ringi kakerdavad, eks ole. Peetakse millegipärast vajalikuks mitte teatada seal nagu kehv lugu asja juures. Aga see, et Venemaa siin balti riikide suunas igasuguseid asju üritab nüüd järelejäänud kas siis napilt kuu või kahega, see on ju selge sellepärast et need asjad ei käi ju ainult mitte Eesti suunas, vaid eriti just Läti suunas ja ka Leedu suunas, nii et siin on ikka küsimuste küsimus, on ikka see kolme balti riigi liitumine Euroopa Liidu ja eriti NATOga. Ma olin, tähendab, mõnes mõttes mul on isegi oma kolleegidest ajakirjanikest kahju. Ja, ja, ja noh ma olin selle selle tagant jälle ilmsiks tulnud fakti arutamise juures, kui Postimees tegi sellest siis uudissõnumi ja, ja, ja, ja mu jooksul kakkiale loo laul. Nojah, algul ei olnud küll kavas seda isegi looks teha, sellepärast et et leiti, et sellel ei olegi liiga palju katet ja see asi võib minna spekulatsioonide peale ja ja, ja nii edasi, aga just nimelt kolleegide suhtes on mul natukene kahju, sellepärast et ühelt poolt mul on hea meel, et nad säilitavad külma närvi, sest me kõik teame, et tõepoolest, nagu sa peeter ütlesid ja nüüd on selgunud, et Venemaa testib ja minema äkki testima ka edaspidi oleme me NATO-s või Euroopa Liidus. Nii on ta teinud seda kogu aeg ja. Seal on veel oluline vahe, et pärast NATOga liitumist, kui kõik asjad on jõustunud ja nagu öeldakse lepingut deponeeritud siis Vene lennukit enam Eesti õhupiiri selles mõttes tulla ei saa, et nato neid tullakse püüdma küll võib-olla mitte eesti lennukit niipea vaid näiteks Saksamaa või Taani. Et nad saavad korraldus õhku tõusta, see on väga-väga hea ka antud juhul ütleme nagu sinagi jäin mina mõttesse, et tegelikult selle uudise ilmsiks tule või mis, see ei olnud enam uudis, vaid selle asja fakti ilmsikstulek tegelikult oleks pidanud pöörama neid ajakirjanikke hoopiski nüüd tõepoolest siis meie poliitilise ja ja valitsuse ja, ja nende nii-öelda asja eest vastutavate organite poole küsimusega. Mis aga väga mis Eestis toimub, miks, miks rahvas tõepoolest saab teada asjadest alles siis, kui kõik on juba juhtunud. Nii et see reaktsioon siiamaani pole tulnud ja vot see on meie uuriv ajakirjandus, on muidugi üks suur nõrkus, et me kogu aeg peame täitma nii-öelda igapäevalehte. Aga tegelikult me ei saa asjadele nende olemusele ja nende nende juurteni tegelikult üldse pihta ja lähedale. Siin on üks küsimus. Muidugi ka veel õhus, me ei peaks sellele vastust otsima ja sellele peab just nimelt tõepoolest vastused otsima uuriv ajakirjandus, kui seda Eestisse on jäänud, et kelle huvides ja miks see informatsioon nüüd ajakirjandusse lekitati, sest see on kindel, et see ju lekitati. Vaevalt, et et see on nüüd mingisuguse ajakirjaniku kuudepikkuse uurimistöö vili, et nägi üleval täpp aha, äkki on väljalennuk, hakkas uurima ja jõudis tõe jälile, ma arvan, et see on ikkagi puhas lekitamine. Muide, samal ajal hommikul oli ka küsitlus kuulajatele siseks, kuulaja väitis, et vot seal Rapla lähedal ju pidevalt lennukid lendavad muidugi ufo tagant ei asi ubades ja me teame, et Eesti õhuruumi liigub tuhandeid, kümneid tuhandeid lennukeid aasta jooksul lihtsalt üle meie lähevad väga tähtsat õhukoridorid, millest Eesti riik teenib ühesõnaga kõvasti raha. Aga ma tahtsin kahjuks tulla selle küsimuse juurde, mis tõstetakse agendasse, nii nimetatakse seda tänapäeval. Et on palju või asju ju Eestis ka sisepoliitilisi asju, mis lamavad kusagil kuhja all ja siis saabub hetk, kui ta tõmmatakse sealt välja ja tekitatakse agenda. Vaat nüüd sellega selle hävituslennukite asjaga, minul on ka huvitav niisugune mõte selles, et kui see oleks välja tulnud kohe oktoobris, kuidas oleks see mõjutanud Eesti poliitikat? Kui see oleks olnud raske fakt. Ja nüüd, kui ta on pool aastat vana, kuidas ta siis mõjutab siin tekib kohe küsimus, et kui ta oleks sel hetkel tulnud, siis oleks vaevalt keegi süüdistanud siin meie kaitsejõudude juhtkonda või kaitseministeeriumi. Aga nüüd, kui ta tuleb pool aastat hiljem, siis tekib kohe küsimus, et miks seda on seal hoitud. Salajas vaadake hoopis kaks erinevat ageldata sündinud kaks erinevat situatsiooni, taust taustsüsteemi, et selles mõttes see on tõesti huvitav arutleda selle üle, miks ta oli vaja just nüüd. Ja aga vot ei oska kahjuks vastata sellele küsimusele, et miks nüüd No aga paiga paljudel asjadel ei oska vastata, miks nüüd mulle jällegi meeldis tänasest postimehest Toomas Alatalu kommentaaris üks üks lõik, mis puudutab mitte ainult seda Venemaa lennukite lendamist, vaid tema nimelt valgustab kõike seda, mis ümbritseb Europarlamendi valimisi ja tal on üks lause, mis, millest ma tundsin suurt äratundmist ikkagi. Et, et noh, poliitilised mängud, aga on ka ajakirjanduslikud mängud, mida ta tunnistada, mida mina, ajakirjandus, valijana pean samuti tunnistama ja, ja seetõttu tekib olukord, nagu Alar ütleb, et pole lootustki, et rahvas jõuab jälile sellele Tegelikult toimuks mina esitaliste provokatsioone, see küsimus, et aga äkki seda pilgutas praegu hoopis vene. Kui sa rääkisid siin Peeter, sellest, nii Lätis on väga terav vastuolu eestlaste, siis lätlaste venelaste vahel. Leedus on seoses president Paksasega Paksaseni öelda Impiighementiga keeruline olukord ja pingestuvad Läti-Leedu-Vene suhted. Võib-olla see on mingi osa kavandatavast kampaaniast just nimelt siis Eesti ja Vene suhete pingestamiseks enne Eesti liitumist. Täiesti vabalt võib see sinu vaid olla õiged, see on Venemaa initseeritud läkke. On nad ise ütlesid, et nad vendasid siin, andsid seda teatud allikad rahade kaudu meie ajakirjanikele, jalakate õhu ruumikene on juhtmevõime sõeluda edasi-tagasi. No milles küsimus ja see on palju tõenäolisem, kui arvata, et meie oma kaitsejõudude välisministeeriumist Meenutagem seda, et sellele eelnes ju see suur kampaania, see sellega seoses, mida tegid siin NATO luurelennuk, avaks kes lendas, ju Läti ja Leedu kohal, maandus seal, Eestis ta küll ei käinud. Jutud sellest, et Eestisse siiski võidakse paigutada ka NATO lennukid, miks mitte ka baasid Venemaa avalikult teatanud, et ta kavandab adekvaatseid nimetab meetmeid NATO laienemise vastu, mis ei ole enam saladus, tähendab seda, et tuuakse ilmselt lisavägesid siia Venemaa looderajooni ehk siis meie piiride lähedale see on avalike, seda käiakse välja propagandas, see ei ole mingisugune Venemaa sõjasaladus. Seda meelega paisatakse avalikkuse ette, et vot me teeme seda, teist ja kolmandat, nii et sellesse paketti läheb see juhtum minu meelest väga hästi sisse. Samal ajal pluss testimine, eks ole ja samal ajal oma kohalolekut ja väga ilmekalt samal ajal. Väga hea, vaat nüüd me olemegi sunnitud siin spekuleerima. Samal ajal ma ei saa alahinnata ka ilmselt Eestis endas väga tugevat, küllaltki professionaalsed sõjaväeluureolemasolu, ma loodan, et see on meil väga professionaalne, et tegelikult sellesama nii-öelda faktikäsitlusi agendaga agendasse toomisega on öeldakse, võetakse endale lisatrump läbirääkimistele Natoga, et Eestisse paigutatakse Haapsalu lähedal täiesti korras olevale lennuväljale nii-öelda hõivamis lennukid, et ja mis see tähendab, see tähendab seda, et juhul kui niisugune Rühm tuleb siia ainult üks piisab ütleme siis kümnekonnast lennukist hõivajad nagu neid seal nende terminoloogias nimetatakse, kes sunnivad piiririkkujat püüdur lennukit, vanasti nimetati püüdurlennukid ja et mis see tähendab, see tähendab ju tegelikult ka eestlastele NATO baasi teenindamine on tohutu suur majanduslik, et nii-öelda terve Island pool Islandi osa sissetulekust oli kehvlavitist. Nii et ma ei välista, et ka meie oma nii-öelda siis kaitsejõud. Ja sel juhul ma pean tunnistama, et nii-öelda näitavad, et on vajalik niisugune asi siiski nende jõudude lähemale tooma. Jah, mulle meenub, et ma selle laua taga korduvalt rääkinud, et kui meie poliitikud sõdivad kahe käe ja nelja jalaga selle teooria vastu, et kas NATO baasid tulevad Eestis või mitte, et oi ei tule siis minul on vastupidi, see vastupidi tuleks tuua. Tuleks avalikult öelda, et loomulikult meil on vaja, meil on vaja omakaitse tugevdamiseks, et meil on niivõrd palju tühje Venemaa sõjaväe paasasin, palun, paneme siin ühe sõjaväebaasi NATO oma, siis oleks meie julgeolek kindlam. Ja nagu sina räägid ka majanduslik. No siin on ilmselt teatavad probleemid on selle tavarelvastuses varsti, ei luba lihtsalt seda niisama lihtsalt teha ja ma ikkagi ütleksin, et siin taustal ma näen tõepoolest sellist Venemaa globaalpoliitilist mängu, kuna Venemaa muutuva NATO ja muuta Euroopa Liidu tingimustes peab endale võitlema välja uusi positsioone suhetes nende ühendustega ja ta avaldab survet oma eesliinile, et sedakaudu saada midagi tagantpoolt ehk siis nii NATO-s kui ka Euroopas. Siin ei ole nagu kauplemistingimusi. Nii vene suhetega ei ole selle juhtumi uurimiseks. Ma arvan ka, et mitte Eesti selline omaette subjektina siin selles mängus on nagu etturi eest. Aga mis see viimane vene vastus nüüd sel noodil oli, ega ma seda ka täpselt ei tea. Venemaa minul. Ta ei ole vastanudki seal. No Johannes salatsemine meenutab meile juba küllaltki kõvade püüdluste nooti. 39. aastal me ka ei teadnud, et meil on juba sadatuhat, sest või palju neid oli siin sees, ühel hetkel aga räägiks natukene Euroopa Parlamendi valimistest eelseisvatest, mille nimel ka Budapestis siis meie Erki Nool hüppab. Praegu kui nii võiks öelda. No ta ei ole veel ametlik kandidaat, nii nagu Carmen kass, aga kõva kähmlus on nüüd Eestis lahti läinud, selle avatud ja suletud nimekirjad ümber, nii nagu me teame. Meie auväärt president tegi siin ootamatu ratsukäigu, jättes siis riigikogus vastu võetud europarlamendi valimiste seaduse välja kuulutamata ja esimest korda ei ole selles põhjenduses vastuolu põhiseadusega, nii et tegemist on nagu on tõlgendatud poliitilise otsusega. Kuidas teie hindate seda käik? No meie endamegi tähendab mina poliitilise otsusena, sellepärast et see on ju selge, see oli ju teada. Et presidendi nimetatakse isa partei emapark, ehk siis rahvaliit kodupartei kodupartei nimetame siis jah, kirik keset küla et oli ju ägedalt vastu sellele, et oleksid valimised avatud nimekirjadega ja ja seda noh, no mulle isiklikult vihtasid väga-väga mitmed Rahvaliidu sellised tegelased, et see, et selline stsenaarium tuleb mis siis tähendab seda, et kui asi hakkab venima, siis ei ole midagi teha. Euroopa Parlamendi valimised toimuvad vana seaduse järgi, see on lihtsalt aeg jookseb umbe ja praeguste märkide järgi see aeg lihtsalt jooksebki Või leks Janno Reiljan. Jah, ilmselt nii oligi ja seda noh, minu meelest ei ole seda isegi püütud varjata, ütleme ei Kadrioru poolt ega, ega ka rahvaliidu poolt, et, et see, see oli poliitiline otsus. Küsimus on selles, et kas president võib teha poliitiliselt No antud juhul ma arvan, et põhiseadus ei keela tal tegema, sest põhiseaduse vastupidi, mina sellise etiketi resoluutsetest, tal on põhiseadusega. Mina olen nimelt ka enda kurssi viimiseks uurisin kõiki neid põhiseaduse kommentaarid, mis puudutavad just nimelt seda presidendi õigus ja tõepoolest see õigus on tal täielikult olemas, seda sõnastatakse siis juuraprofessor Rebase sõnul oli niimoodi, et president vaid koguni oma äranägemise tema sisetunde ajus alusel võib sellise otsuse teha. Vaata tagasi parlamendile arutamiseks. Kui neil on Lennart Meri saatis tagasi ministrikandidaate, no mis seal põhiseadusega? Jah, aga, aga selle ja, ja just nimelt ma tahan ka öelda, et tegemist oli tõepoolest siis presidendi enda äratundmisest sugeneb otsusega, mis selle äratundmise temas võimendas, seda ju Peeter, sina praegu ütlesid, aga mind? Mulle valmistab nalja, tähendab, ikkagi jälle see puru silmaajamine, see demagoogitsemine ja silmakirjalik mäng, mida, mida meie üsnagi juba elukogenud poliitikad punuvad kogu selle juhtumi ümber. Nimelt öeldakse, et kui tulevad kinnised nimekirjad, siis võidab Eesti erakondlik demokraatias omal ajal, kui tahad, lahtised nimekirjad, teised ütlevad, et demokraatia tervikuna. Aga nüüd ahastavad kõik, et igal juhul tuleb ainult 14 protsenti valima, et mis küll saab ning kõige rohkem hämmastab see. Isegi ühes valitsusliidus saavad olla nii diametraalselt erineval seisukohal olevad inimesed just nimelt selle demokraatia toimivuse suhtes. Ühest küljest Reformierakond ja teisest küljest Res Publica, jättes isegi rahvaliidu praegu kõrvale, sellepärast et me teame, et Reformierakond on koos rahvaliiduga taotlenud. Minu meelest reedab ikkagi kogu see, see kammajaa reedab ikka seda, et mängus on tõepoolest mingisugused väikesed isiklikud huvid, väikesed grupid, kes, Mida kellelegi anda? Ta pesi on võib-olla seal siis nagu mingi grupp ühtesid poliitikuid, näiteks erakondadega, noh, võiks öelda, et teatud erakonnad, eks ju, siis võidaksid nimekirjadest rohkem, kellel ei ole nii ahvatlevaid esinumbreid ja teiselt poolt on siis grupp poolansis Reiljan, Savi ja teisel pool on, kas Nool, eks ju, kaks gruppi konkureerivad omavahel grupp seltsimehi ühelt poolt grupp tähtedes. Kui nimetada neid. Tei hobusay kogu selle vaidluse tegelik sisu, siis, aga demokraatiaga ei ole mingit pistmist, lõpuks rahvas ikkagi otsustab, eks ju. Nii või teisiti. Vaata selles ongi siin Rein kümmekond minutit tagasi ütlesid, et et rahvas ei tea, mis tegelikult mina julgen, ausalt öeldes. Kas teie, kas teie arvates on tõesti Eesti riigi ja rahva käekäigu mõttes kuigivõrd oluline, kas Euroopa Parlamendi, kui valitakse kuus inimest istuma rohkem kui 600 sekka kas sellel on mingisugust tähtsust, kas need nimekirjad on avatud või on nad suletud aga mis toimub ajakirjanduses avalikkuses juba ma ei tea, kui kaua arutatakse selle üle? Andke, andke andeks, see nüüd täiesti pseudoprobleem asendustegevus, Eesti ühiskonnas on niivõrd palju olulisemaid küsimusi, millega võiks tegeleda. Viimati kui oli, oli tõesti noh, eesti rahva jaoks oluline küsimus, arutlusel oli see Eesti energia hinnatõus vaata kui kiiresti ära kukkus, hoolimata sellest, et Eesti energia ei suuda ka põhjendada, mis toimub. Ja nüüd räägitakse mingisugustest, kinnistest ja lahtistest nimekirjades ja räägitakse veel mitu nädalat. Jah, kusjuures nimekirjad ise jäävad samasugusteks. Vot küsige vaenlased inglise keeles. Ega seal olulist vahet ei ole, ka ei maksaks nüüd neid nii üle dramatiseerida ja sellest teha need põhiseadusliku kriisi, nagu paistab, valimiskomisjon ju eile saatis Adakutseid ju teele, eks ju, et meil võivad valimised nii lausa ebaõnnestuda, tulemuseks on mis oleks eriti naljakas, kui valimised on läbi ja algavat kohtuprotsessi. Kuulge, kas valimised olid seaduslikud või mitte. Et noh, sellise sellisel kombel minna ühinema Dublinisse ei ole just eriti meeldiv, ükskõik kes siis sel ajal peaminister või peaminister on, eks ju, praegu tuleks võidelda ikka selle nimel, et kas panna rahulikult. Kuule hääletusele või jumala eest, kasvõi parlament ikka korralikult arutada läbi Eesti riigi strateegia näiteks Euroopa liidus, nii poliitiline kui ka majanduslik, seda pole olemas. On olemas mingisugune valitsuse dokument, mis töö, pealkiri, kui ma ei eksi. Nõudlik jah, Euroopa liidus. Sina, keele inimesena oskad seda pealkirja lahti seletada? Ei, see on õudne. Püüaksime nüüd igaüks niisugune mitte nõudlik, jah? Jah. See ju täiesti puudub, selle sellega tegeleda, tegeldakse Euroopa Parlamendi valimiste vanniga. Ja see on suurel määral ka meie tänase poliitika häda, et meie poliitika muutunud verbaalseks võiks öelda virtuaalseks, et ei tegeleda laadsete probleemidega, tegeldakse keelekujunditega, kuidas seda sõnastada või tegeldakse kuvanditega nagu Carmen kass, eks ju. Noh, nüüd meie siin eelmises saates koos maiga julgesime teda natuke kaitsta, nüüd on tekkinud terve plejaad, kes on asunud teda kaitsma kui tulevast võimalikku europarlamendi saadikud, ma arvan, et ta ei vaja kaitset, et ta saab sellega vägagi hästi ise hakkama, nagu ta oma karjääriga seni hakkama saanud. Iseküsimus on, et kas see nüüd on Eesti jaoks nüüd see optimaalne lahendus? Ma ma ei ole, selles, võib olla kindel, et see oleks nüüd optimaalne lahendus, aga võib-olla see optimaalne lahendus Res Publica jaoks? Meil on kahjuks aega vähe, aga ma oleks tahtnud natuke üldse arutleda selle üle, kuidas nüüd see maailmavaateliselt aluselt ära läinud poliitika tegemine Eestis on tegelikult selle olukorra segaseks ajanud. On olemas mingis reaalne maailmavaade, on see siis parempoolne või vasakpoolne? Seal need asjad kõik seonduvad kuidagi omavahel, aga Res Publica on toonud meie agendasse nüüd sellise poliitika, kus üks asi ei jookse teisega kuidagimoodi kokku. Ühest küljest vaatame laste juurde sünnitamist, teisest küljest vaatame eliitkoole, no tule jumal appi, kuidas need omavahel seotud, milline maailmavaade suudaks nii vastandlikke põhimõtteid ühendada. Et me sünnitame ühest küljest lapsi juurde, neid sünnib eelkõige juurde vaestesse peredesse, eks ju. Ja teisest küljest me püüame igati soodustada eliitkoole ja jätta need nii-öelda vähem võimekad sinna kusagile külasse mädanema, eksju, no kuidas niuksed asjad saavad olla ühes ja samas poliitikas koos. Ta võib olla 1000-st punktist, aga kui need ükski 1000 punkti omavahel ei haaku, siis ei ole poliitik. No aga vaata, sa Martername viitasid sellele, et kuidas on võimalik, et selline koalitsioon on koos, kus on niivõrd teadmetraalset erinevad seisukohad Jah, ja kus nad veel pealegi kaklevad pidevalt omavahel avad, aga see Et no Res Publica kohta on öeldud, see on juba lendsõnad, on projektipartei, siis minu meelest on meil praegu projekti valitsus. Ma tahtsingi öelda tegelikult, et just nimelt on see projekti valitsus, mille nimeks projekti nimeks on, on, tähendab kätte saadud võimu hoidmine, niipalju kui selles antud tingimustes on võimalik ja siin tõepoolest vahendeid ei valita ja ollakse valmis niisugusteks kompromissideks niisuguseks vee segamiseks, nagu ütles täiesti vastukäivate signaalide andmiseks, kuna ja, ja, ja, ja tegelikult täidetakse kogu valitseme täidetakse nii-öelda asendustegevusega kampaaniad. Vot selle haridusega keris täitsa Haridus käib iga nädal mingi hariduskampaania, ma ei suuda enam jälgida iga päev pea rahandusministeeriumist uued signaalid seal oleks nagu pandud. Eraldi osakond saadab välja uusi läbimõõduga. Aga minu jaoks ma olen küsinud ainult, kuidas on see saanud tõepoolest võimalikuks, et, et ka nagu me siin tulime või mainisime seda, et näiteks miskipärast sumbus ja vaibus kiiresti vaidlus selle meie jaoks tõepoolest olemusliku küsimuse ümber elektrihinna tõusu ümber. Põhjus on selles, minu nägemist mööda, et Eestis ei ole ikkagi kodanikuühiskonnast haisugi. See tähendab seda lõhnagi nimetamine siis, et siis hoiaksid niisugust avalikku väitlust üleval just nimelt väga kindlad võimsad kodanikke, ühendused, tarbijakaitseliikumine, kasvõi ametiühingud, tähendab, kes näeksid läbi neid neid tagajärgi, mis üks või teine samm toob. Sest erakonnad põhimõttelised on loomulikult huvitatud oma võimule saamisest või võimul püsimisest nendelt niisuguste olemuslikke küsimuste üle arutamist nendelt oodata võib-olla ainult kui valimiste eelnevat siis tulevad välja, siis nad räägivad Eesti nii-öelda lähitulevikus põhimõtetest, loosungitest ja nii edasi. Aga demokraat küpsetest demokraatlikes demokraatlikes ühiskondades hoiab üleval kogu aeg seda nii-öelda arutelu katelt mitte erakondade omavaheline nägelemine, võitlus, vaid tugevad kodanikuühendused. Ja oled sa näiteks Rein tähele pannud, et mingisugune kodanikuühendus oleks võtnud selge seisukoha ja jõulise seisukoha sellises küsimuses nagu kinnised või lahtised nimekirjad. Ei ole ilmselt isegi ei võtaks siis, kui oleks meil tugev ja vanemad. Ei. Vanemapalga oomekkisime elemendi lapse eest, liikuge samale, mis oluline tolvan, aga avatud nimekirjade, sest meil ei ole ühtegi liikumist tekkinud. Kroonnool võib roo. Kas see näitab, et tegemist. See on tõepoolest iseenesest olema olematu küsimusega. Minu meelest ka ja üks küsimus, millest on ka hirmsasti jahutud hommikust õhtuni. Siin Tallinnas on see ID-kaart. Mina enam ei jaksa. Pooled lehed, täiskogu aeg. Kui ta tuleb, ta ei tule, siis ta tuleb, siis on õiguskantsler öelnud, on ebaseaduslik. Siis ei tööta see asi. No kas peab kogu see elu käima niisugust tantsude ümber, kas teil on ID-kaart olemas juba? Ausalt öeldes isegi, ma, ma tean, millest sa räägid, major, sellesse teemasse süvenenud oled auto omanik, olen auto omanik, sõita tants, manustanud pilet? Jah, aga ma usun, et selle nii-öelda. Kas sul on kuukaart kuukaart? Jah, ei, ma käin jala. Kuna ma elan kesklinna lähedal, siis võimalikult kaugele riigis. On võimalust käia jala need distantsid, mis minu käsutuses on. Aga ma tahan öelda siiski võib-olla rõhutada siis Peetri soovi ja liituda temaga selles osas, et et, et. Ma tahaksin tõepoolest hingata kergelt ja natuke mõelda sügavamad Eesti asjade üle siis kui kui tullakse, tuldaks välja ka mingisuguse põhimõttelisema põhimõttelisema dokumendi või kavaga, mis saab ikkagi Eestis siis Euroopa liidus, mai on ju kohe tulemas, näe, akna taga ka juba kevadet ilmutada. Astume sisse, eks näis, mis ootab tegelikult, et välisministeerium vist andis sellel nädalal ka ühe dokumendi, ma siin lugesin ühte pressiteadet, et see on nüüd olemas, võis dokumendid, ma rääkisingi. No ja see on see valitsuse poliitikaga oponeeriks, ma olen sellega. Ma ei, ma ei ole selles dokumendis, ausalt öeldes mitte suurt aru ei saanud. Mida on mõeldud siis on jälle samas olukorras jah, siis ikkagi tegelikult sünnib Eestis kunagi erinevad parteid kokku saanud, igaüks kaitseb oma huve siis sellest kokku panna, mingi mõistlik tervik ongi vist üsna raske, aga kas sa paned tähele kuidagi? Kui sa teed mulle tundub, et kuna me oleme absurdiolukorras, siis selle vastukaaluks saabki olla ainult vabastav ja puhastav. Rohkem humoristide. Jah, sina, Rein, käid jala selleks, et hoida ennast eemale, mina sõidan autoga, et hoida ennast eemale, olla üksinda, ma arvan, et see see on seesama asi, näiteks, miks väga paljud inimesed ei lähe kuskile asju ajama ja kas, et jumala eest ei peaks kokku puutuma mingisuguse jamaga mingisuguseid bürokraatiaga, millest aru ei saada? Ja see on see nüüd. Kokkuvõte, riik elab oma elurahvas, elab oma elu. Aitäh teile, Peeter Kaldre, Rain Veideman minale, Mart Ummelas. Meie saade saab sellega läbi. Järgmisel laupäeval on siin Aarne Rannamäe sell, läele järgneval laupäeval juhib saadet Sulev Valner ja siis on meil ka uus liige siin seltskonnas. Eesti Päevalehe ajakirjanik ei ütle veel, kes on ja siis on jälle Aarne Rannamäe kord. Mina juhin saadet taas aprillis kuulmiseni.